Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-56958
Tsiviilasi
M T i ja K T i hagi A T i vastu elatise väljamõistmiseks
Hagi hind
M T i hagi hind on 1440 eurot ja K T i hagi hind on 1440 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 28.01.2014 otsus ja 13.05.2014 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A T i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Hageja M T (IK XXXXXXXX) Hageja K T (IK XXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja L M (IK 47506280242, elukoht Kärberi 28-61, Tallinn) Kostja A T (IK XXXXXXXXX)
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda A T i poolt tsiviilasjas nr.2-13-56958 tehtud Harju Maakohtu 28.01.2014 otsuse ja 13.05.2014 täiendav otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud M T ja K T esitasid 03.12.2013 Harju Maakohtule hagi A T i vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 03.12.2013 ja tagasiulatuvalt aasta eest. Kostja vastuväited
A T vaidles hagile vastu. Kostja ei usalda hagejate ema ja arvas, et toetust/abi ei kasutata laste jaoks. Lapsed M T ja K T elavad kostja juures korteris Mahtra 17-16 Tallinnas minimaalselt kolm päeva nädalas, korteris on igal pojal oma tuba. Kui lapsele on midagi vaja, siis kostja ostab seda neile, samuti annab kostja kogu aeg lastele taskuraha. Kuna L M väidab, et tal on raske lapsi üksi kasvatada ja kulusid kanda, siis on A T nõus elama koos lastega alaliselt oma korteris. Kostja on nõus lapsi materiaalselt kindlustama ja kasvatama, aga nende ema võib lastega kohtuda talle sobival ajal. A T nõustus sellega, et Mahtra 17-16 korter osteti L M vanemate abil, aga laenu suuruses 315 000 krooni + intressid tasus kostja. Korteri hind oli 435 000 krooni, sellest 158 000 krooni andsid L M vanemad, ülejäänud summa oli laen, mida 10 aastat maksis kostja. Tänaseks päevaks on laen tasutud ja kinnistusraamatus on kaks kaasomanikku; L M (1/2) ja A T (1/2). Kostja tahaks seda korterit hoida oma lastele. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas osaliselt 28.01.2014 otsusega ja 13.05.2014 täiendav otsusega M T i ja K T i hagi A T i vastu ning mõistis välja kostjalt M T i kasuks igakuise elatusraha M T i ülalpidamiseks alates 03.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 07.04.2016 57,26% miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 57,26%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja K T i kasuks igakuise elatusraha K T i ülalpidamiseks alates 03.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.08.2022 57,26% miinimummäärast, so ulatuses, mis vastab 57,26%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 03.12.2012 – 02.12.2013 eest 1091,40 eurot. Kohus andis L M le ainuõiguse alaealistele lastele M T ile ja K T ile väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste laste ülalpidamiseks ning määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval L M pangakontole, märkides selgituseks „laste elatis”. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg. 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja on oma vastuväites osundanud sellele, et hagejad elavad igal nädalal vähemalt 3 päeva kostja 2(4)
juures, on seega kostja ülalpidamisel ning kostja ostab hagejatele tarvilikke asju ning annab taskuraha. Hagejate seaduslik esindaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. L M on küll 02.01.2014 vastuses märkinud, et ei ole kostjaga nõus sellepärast, et tema arvates on isaga koos elamine lastele ohtlik, kuid ei ole vastu vaielnud sellele, et lapsed igal nädalal ka kostja juures elavad. L M ei ole oma väidet põhistanud ega tõendanud. Kohtule ei esitatud hagejate vanemate vahel sõlmitud kokkulepet selle kohta, mitu päeva nädalas täpselt lapsed isa juures viibivad, seega ei ole ka kostja tõendanud, et lapsed elavad tema juures vähemalt 3 päeva nädalas. Kohtumenetluses on tõendatud, et hagejad elavad igal nädalal 1-3 päeva kostja juures ja on sel ajal kostja ülalpidamisel, kuid hagejate alaline elukoht on hagejate ema juures. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et hagejate alaline elukoht on ema juures. Kohus lähtus elatise suuruse arvutamisel sellest, et hagejad elavad kostja juures igal nädalal kuni 3 päeva, s.o. aastas 52 kuni 156 päeva (52 nädalat x 3, 42,74% ajast). Tuginedes Riigikohtu seisukohale asjas nr. 3-2-1-66-08, märkis kohus, et laste vajadused sellest, et lapsed viibivad mõned päevad nädalas koos isaga, ei muutu ning laste ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kuivõrd hagejate alaline elukoht on nende ema juures, siis hagejate ülalpidamiskulud nende alalises elukohas selle tõttu, et hagejad elavad mõned päevad ka kostja juures, oluliselt ei vähene. Samuti ei ole põhjendatud lastele elatise maksmata jätmine selle tõttu, et kostja ei usalda laste ema. Tähtsust ei oma asjaolul, milliste vahendite arvel osteti kostja ja hagejate seadusliku esindaja kaasomandis olev korteriomand ning sellel, kes tasus laenumakseid. Nimetatud korteriomand ei ole hagejate vara ning käesolev hagi on esitatud alaealistele lastele elatise nõudes. Kuivõrd kostja kannab kuni 42,74% hagejate kuludest sellel ajal, kui hagejad on kostja juures, siis tuleb kostjalt välja mõista elatis ülejäänud osas, s.o. 57,26% miinimummäärast alates hagi esitamisest. 2014. a. on elatise miinimummäär 177,50 eurot, sellest 57,26% on 101,64 eurot. Hagejad palusid välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest, s.o. 03.12.2012- 02.12.2013. Hagejate seaduslik esindaja L M esitas pangakonto väljavõtted 01.05.-02.12.2013, millest ei nähtu, et kostja on lastele elatist maksnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on lastele elatist maksnud. Seega tuleb kostjalt nimetatud ajavahemiku eest välja mõista 1091,40 eurot. Arvutuskäik: 2012 oli elatise miinimummäär 145 eurot, 2013 oli elatise miinimummäär 160 eurot. 03-31.12.2012 (145:31=4,68; 29x4,68) 135,72 eurot; 01.01-30.11.2013 (160x11) 1760 eurot; 01-02.12.2013 (160:31=5,16; 2x5,16) 10,32 eurot; kokku 1906,04 eurot, sellest 57,26% on 1091,40 eurot. Edasine menetlus A T ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kohus ei arvestanud kostja esitatud tõenditega, mis tõendavad, et väär on vastaspoole teade, et kostja ei osalenud oma laste ülalpidamises. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. 3(4)
TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Kaks eraldi hagejat, kellel oli üks esindaja, esitasid maakohtusse eraldi hagid. Tegemist oli raha maksmisele suunatud hagidega: M T i nõue kostjalt elatise saamiseks ja K T i nõue kostjalt elatise saamiseks. Kuna kummagi hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigusnorme õigesti kohaldanud ja hagid põhjendatult osaliselt rahuldanud. Asjas ei nähtu ka menetlusõigusnormide rikkumist. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus arvestas sellega, et pojad elavad osa ajast kostja juures ja on siis tema ülalpidamisel, ning vähendas selle võrra väljamõistetavat elatisraha alla miinimummäära.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Ele Liiv
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.