Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2(5)

ülalpidamises osalemise lasteaiatasu maksmise teel summas 544,36 eurot. Seega on hageja nõue tagasiulatuvalt elatise nõudes 21.09.2012 kuni 20.09.2013 eest kokku 1325,64 eurot. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei tuvastanud TsMS § 164 lg 3 sätestatud asjaolusid, mistõttu jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hagi rahuldamisel kaotab kostja juba rahalisi vahendeid ning lisaks puudub kostjal võimalus käesolevat lahendit edasi kaevata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus ning jätta menetluskulud täielikult kostja kanda; määrata otsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud ja mõista kostjalt välja hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-13-44162 kantud menetluskulud summas 1590 eurot; kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täielikult. Hagi rahuldamine ei saa aga mõjutada menetluskulude väljamõistmata jätmist seetõttu, et hagi rahuldati ja kostja peab hakkama oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse ees kohaselt täitma. Niisamuti ei saa edasikaebamiseks loa mitteandmine mõjutada menetluskulusid, sest see ei ole absoluutne ning kostjal on sellest hoolimata võimalus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kohus on menetlusõigust ebaõigesti kohaldanud, kuna elatise ja tagasiulatuva elatise nõue ei ole abieluasi ega põlvnemisasi. Seega on kohus tuginenud menetluskulude jaotuse puhul ebaõigele menetlusnormile ning jõudnud sellest tulenevalt ka ebaõige lahendini (TsMS § 164 lg 1 ja 3). Kohus oleks pidanud TsMS § 162 lg 1 alusel jätma menetluskulud täielikult kostja kanda ning määrama TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel lihtotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kuivõrd hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning ka menetluskulude nimekirja. Elatisenõudes on hagejaks alaealine laps, kellel sageli puudub endal vara, mille arvelt menetluskulusid kanda ning ainsaks sissetulekuks suure tõenäosusega on väljamõistetud elatis, mistõttu elatise seaduses sätestatud alammääras väljamõistmisega ning menetluskulude jätmisega kas osaliselt või täielikult hageja enda kanda, tekib olukord, kus menetluskulusid saab kanda üksnes alaealise lapse ehk hageja vara arvelt, milleks ongi väljamõistetud elatis. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ka sellest tulenevalt, et kostja keeldus kompromissiga asja lahendamisest, kuigi hageja oli valmis sõlmima kompromissi ulatuses, milline oli väiksem, võrreldes kohtuotsusega rahuldatud nõuetega. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada seoses menetlusõiguse normi rikkumisega menetluskulude poolte kanda jätmise ja nende suuruse kindlaksmääramata jätmise osas, muus osas jääb otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab vaidlustatud osas teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Asjaolu, et maakohus ei ole lubanud otsust edasi kaevata, ei takista ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse läbivaatamist, kui kohtuotsuse tegemisel on oluliselt rikutud materiaal- või menetlusõiguse norme.

3(5)

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et elatise nõude näol ei ole tegemist abieluasja ega põlvnemisasjaga, mis võimaldaks jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. Seega ei olnud käesoleval juhul kohaldatav ka TsMS § 164 lg 3, mis teeb erandi sama normi esimesest lõikest. Mis on abieluasi, on reguleeritud TsMS §-s 102 ja elatisevaidlused sinna alla ei kuulu. Elatisevaidluste menetluskulude jaotus tuleb määrata üldises korras. Üldises korras menetluskulude jaotamisel ei saa arvestada asjaoluga, et hagi rahuldamisel kostja juba kaotab rahalisi vahendeid ning lisaks puudub kostjal võimalus lahend edasi kaevata. Hagi rahuldamisel rahalise nõude korral kaotab kostja alati rahalisi vahendeid. Otsuse edasikaebamise võimaluse puudumine ei saa samuti mõjutada kohtukulude jaotust. Seega tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta poolte menetluskulud maakohtus kostja kanda. Kostja ei ole vastu vaielnud menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud menetluskulude suurusele ei maakohtu istungil ega ka vastuses apellatsioonkaebusele. Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust peab kohus hindama sellest sõltumata. Tegemist ei olnud keeruka tsiviilasjaga, vaieldi elatise üle, mida hageja palus välja mõista miinimumsuuruses ja ka tagasiulatuvalt. Seoses sellega ei pidanud hageja elatise nõuet lapse vajaduste osas tõendama. Menetlus läbis ühe kohtuastme ning jõudis ringkonnakohtusse seoses menetluskulude jaotuse vaidlustamisega. Tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Vaidluse ajaline kestvus ei olnud tavapärasest pikem. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 144 eurot (käibemaksuga). Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud. Ajavahemikul 06.01.2014-17.02.2014 on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusteenust, mis seisnes nõupidamises kliendiga, kohtumäärustega tutvumises, kohtule e-kirjade koostamises, materjalide analüüsis ja hagiavalduse koostamises, hagi muutmises seoses kostja esitatud tõenditega. Hageja esindaja on teinud toiminguid seoses kompromissiga, analüüsinud tõendeid, tutvunud kliendi selgitustega seoses kostja esitatud tšekkidega, koostanud kohtule seisukoha kostja vastuse ja tõendite osas. Nimetatud ajavahemikul tehtud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse, mille koostamiseks peab kohus mõistlikuks ajakuluks koos kliendilt eelnevalt asjaolude väljaselgitamisega 4 h. Kostja esitas menetluses tõendid, millega soovis tõendada lapse ülalpidamiskohustuse täitmist (tl 44-93). Nendega tutvumiseks, kliendi seisukohtade väljaselgitamiseks ja sisuliselt 6-leheküljelise vastuse (tl 97-103) ja tabeli (tl 108) koostamiseks peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks koos pooltevaheliste kompromissiläbirääkimiste pidamisega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 4 h 50 min. Kokku on hageja õigusabile kulunud aeg 8 h 50 min põhjendatud. Arvestades, et kohus peab esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 144 eurot (koos käibemaksuga), on 8 h ja 50 min eest nõutav tasu 1 271.52 eurot. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja hind on 1 597.50 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 kohaselt tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 3200 euro suuruse tsiviilasja hinna korral võib olla maksimaalselt 1600 eurot. Antud juhul hageja õigusabi kulu suurus

4(5)

1 271.52 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Eelpooltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude väljamõistmise osas, poolte menetluskulude jäävad nii maakohtus kui ringkonnakohtus kostja kanda. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, mis ei välista menetluskulude jaotamise vaidluses kohtukulude kostja kanda jätmist. Kostjalt tuleb välja mõista menetluskulu hageja kasuks 1 271.52 eurot. Hageja taotlus jääb rahuldamata 318.48 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.