Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Sandris Rasskazovsit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 18.05.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2379 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, olles vabanenud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja viibides katseajal (katseaja pikkus 30.01.202428.07.2025), taaskord 14.11.2024 kella 20:50 paiku XXX X-XX ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi klaasist ahjupanniga pähe kannatanu D.Z-ile , mille tagajärjel klaasist ahjupann purunes ja tekitas kannatanu D.Z-ile pähe lõikehaava, millest tekkis arteriaalne verejooks. Seejärel peksis Sandris Rasskazovs kannatanut korduvalt pähe ja rindkeresse, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse s.o. lõikehaava vasakule põsele, kriimustuse vasakule käsivarrele ja hematoomid kehale ning füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani Sandris Rasskazovs toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Sandris Rasskazovsit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt (14.11.2024 ja 27.01.2025 kell 11.32 ajal) toime pannud vargusi, süstemaatiliselt, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis 27.01.2025 kell 15.29 XXX asuvast Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Valga Siilikeskus varastada ühe 0,5 liitrise pudeli viina „Absolut“ maksumusega 16.99 Peitis pudeli püksivärvli vahele ning möödus kassaliinist jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Sandris Rasskazovs’i tahtest olenemata lõpule viimata, kuna ta peeti maksmata kaubaga turvatöötaja poolt peale kassaliinide läbimist kinni. Varastada püütud kaup tagastati rikkumata kauplusele. Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani Sandris Rasskazovs toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust ning süüdi tunnistamiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sandris Rasskazovsile liitkaristuseks üheksa (9) kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.11.2024.a. kuni 15.11.2024.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa (8) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.05.2023.a. kohtuotsusega 1-23-2379 Sandris Rasskazovsile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milline on seisuga 30.03.2026.a. kolm (3) kuud ja 28 päeva vangistust. Seega mõista Sandris Rasskazovsile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üks (1) aasta ja 26 päeva vangistust karistuse kandmise aja algusega 30.03.2026.a. Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sandris Rasskazovsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 193,44 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Sandris Rasskazovsile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1612,44 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 193,44 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Sandris Rasskazovs on kahtlustatavana kinni peetud 14.11.2024 – 15.11.2024, seega on Sandris Rasskazovs viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad Sandris Rasskazovsi jalats (pakend nr 1) ja DNA proovid (pakendid nr 2 ja 3). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 DVD plaati salvestistega toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.