Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2023, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-23-2379 (23261050022)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Tõlk
Natalia Tselikova
Kriminaalasi
Sandris Rasskazovs süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Sandris Rasskazovs (isikukood: 50104200029; elukoht: xxxx xx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; viibimiskoht: vahistatuna Tartu Vanglas; töökoht: xxxxxxx; karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 01.04.2022.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust, millest kuulus kohesele ärakandmisele vangistus tähtajaga 1 kuu ja vangistus tähtajaga 1 aasta ja 8 kuud mõisteti 2-aastase katseajaga; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud alates 29.03.2023.a, vahistatud 30.03.2023.a.)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Sandris Rasskazovs toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 01.04.2022 Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja poolt KarS §263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega, katseajaga 2 aastat (01.04.2022-31.03.2024), seega korduvalt ja katseajal 04.03.2023 kella 11:00 paiku xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xx-cx korteris tekkinud tüli käigus lõi lahtise käega oma elukaaslast K.V`t vastu vasakut põske. Seejärel, kui kannatanu oli diivanile istunud lõi teda korduvalt rusikatega vastu käsi, mis kannatanu oli enesekaitseks oma näole ette pannud. Järgnevalt peksis kannatanut rusikatega vastu jalgu. Kui kannatanul õnnestus tema haardest vabaneda, jooksis ta korterist välja, kuid Sandris Rasskazovs võttis ta kinni ja korterisse tagasi lükates surus kannatanut peadpidi vastu ukse dekoratiivliistu ja seejärel lükkas kannatanu tuppa, kus viimane istus põrandale tõmmates põlved krõnksu enda ette. Sandris Rasskazovs hakkas teda valimatult jalgadega peksma. Oma käitumisega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse (pea pindmisi hulgivigastusi). Samuti lõhkus ära kannatanu mobiiltelefoni maksumusega 300 eurot.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 01.04.2022 kohtuotsusega 1-222136 Sandris Rasskazovsile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Seega mõista Sandris Rasskazovsile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sandris Rasskazovsi karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päeva käesolevas kriminaalasjas s.o. 29. märts 2023. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. K.V on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Sandris Rasskazovsilt 300 eurot K.V kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sandris Rasskazovsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle
jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1367,10 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 279,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sandris Rasskazovs on kahtlustatavana kinni peetud 29.03.2023 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 30.03.2023, seega on Sandris Rasskazovsi vangistuse kandmise alguseks 29.03.2023. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.