Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetluse liik
Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud
Tartu Ringkonnakohus 20. märts 2026 1-25-2589 Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus Annika Pärn Kriminaalasi Artur Raigi süüdistuses karistusseadustiku § 114 lg 1 p 5, § 121 lg 2 p 3, § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsus Artur Raig ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav - Artur Raig, isikukood 38202182733, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras karistatud, viibib vahi all alates 29. novembrist 2024 Kaitsja - vandeadvokaat Anu Pärtel (riigi õigusabi korras) Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Kannatanud - V.P. , R.L. , T.R. , Multitude Bank p.l.c, Placet Group OÜ ja IPF Digital AS 5. veebruar 2026, suuline menetlus Süüdistatav Artur Raig Kaitsja Anu Pärtel Prokurör Külli Saks
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 624 eurot 96 senti (sealhulgas käibemaks 120 eurot 96 senti). Jätta see menetluskulu Artur Raigi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saavad kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Artur Raigi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 5, § 121 lg 2 p 3, § 157 2 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi.
2.KarS § 114 lg 1 p 5 järgi süüdistatakse A. Raigi selles, et ta lõi 13. novembril 2024 ajavahemikul kella 13.08 kuni 13.49 O.P. i viimase ehete kättesaamiseks kannatanu elukohas Tartus kaks korda tuvastamata teritatud torke-lõikeriistaga kõhtu ja ühe korra vasakule rindkeresse, põhjustades eluohtlikud vigastused, mille tõttu O.P. suri. Vahetult pärast ründamist võttis A. Raig O.P. i kaelast kuldketi ristiga, vasaku käe randmelt kullast käeketi ja vasaku käe neljandalt sõrmelt kullast klotsersõrmuse, kokku väärtusega vähemalt 3003 eurot. 13. novembril 2024 viis A. Raig ilma ristita kullast kaelaketi, kullast käevõru ja klotsersõrmuse Tartus Luutar OÜ pandimajja, mille eest sai laenu 3003 eurot.
3.Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitati selles, et A. Raig tõmbas 5. veebruaril 2024 kella 19 ja 20.16 vahel Tartus autos R.L. u pead enda poole ja lõi parema käe rusikaga vastu tema vasakut põsesarna. Sellega põhjustas A. Raig R.L. ule valu ning vasaku silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. A. Raig on Tartu Maakohtu 30. märtsi 2022. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 121 lg 1 järgi.
4.KarS § 1572 lg 1 järgi esitati süüdistus selles, et A. Raig kasutas T.R. i isikuandmeid, et varjata enda identiteeti ja kuritegusid. Ta kasutas T.R. i ID-kaarti ja PIN-koode, et sõlmida 1. detsembril 2023 IPF Digital AS-iga krediidikonto leping ja luua 13. detsembril 2023 tema nimele Smart-ID konto. 13. detsembril 2023 sõlmis A. Raig T.R. i Smart-ID kontot kasutades laenulepingu Multitude Bank p.l.c-ga ja 21. detsembril 2023 Placet Group OÜ-ga. Sellega kahjustas A. Raig T.R. i mainet Multitude Bank p.l.c, IPF Digital AS-i ja Placet Group OÜ ees, rikkus tema õigust jätta endast maksejõulise isiku mulje ja tekitas talle moraalset kahju.
5.Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi seisneb selles, et A. Raig esitas 13. detsembril 2023 kell 13.53 veebilehe www.ferratum.ee kaudu Multitude Bank p.l.c-le tarbijakrediidilepingu taotluse summas 3000 eurot, kavatsemata laenu tagastada. Ta märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja telefoninumbri, kuid kasutas identifitseerimisel T.R. i Smart-ID kontot. Eksitusse viidud Multitude Bank p.l.c tegi manuaalse protsessi järel positiivse laenuotsuse ja A. Raig sõlmis T.R. i nimel tarbijakrediidilepingu. 13. detsembril 2023 maksis Multitude Bank p.l.c T.R. i Swedbank AS-i kontole 3000 eurot, mille Swedbank AS järgmisel päeval T.R. i soovil tagastas.
6.KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse A. Raigi selles, et ta esitas 1. detsembril 2023 kell 15.29 veebilehel www.credit24.ee IPF Digital AS-ile krediidikonto lepingu taotluse summas 3500 eurot, kavatsemata laenu tagastada. Ta märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja telefoninumbri ning kasutas identifitseerimiseks T.R. i ID-kaarti, millega lõi IPF Digital AS-ile teadvalt vale ettekujutuse laenutaotleja isikust. Eksitusse viidud IPF Digital AS tegi automaatse protsessi järel positiivse laenuotsuse ja A. Raig sõlmis T.R. i nimel krediidikonto lepingu. IPF Digital AS kandis 6. detsembril 2023 T.R. i COOP Pank AS pangakontole 3500 eurot, mille A. Raig kandis 8. detsembril 2023 T.R. i LHV Pank AS kontole ja sealt enda Revolut Bank UAB kontole.
3(11)
7.Samuti süüdistatakse A. Raigi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et ta esitas 21. detsembril 2023 kell 1.18 veebilehel www.placet.ee Placet Group OÜ-le laenulepingu taotluse summas 1000 eurot, kavatsemata laenu tagastada. A. Raig märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja telefoninumbri, kuid kasutas identifitseerimisel T.R. i teadmata tema nimele tehtud Smart-ID kontot. Eksitusse viidud Placet Group OÜ tegi automaatse protsessi järel positiivse laenuotsuse ja A. Raig sõlmis T.R. i nimel laenulepingu. Placet Group OÜ kandis 21. detsembril 2023 T.R. i pangakontole 1000 eurot, mille A. Raig kandis enda Revolut Bank UAB kontole.
8.A. Raigi süüdistatakse ka KarS § 349 järgi selles, et ta sõlmis 1. detsembril 2023 T.R. i nimel IPF Digital AS-iga krediidikonto lepingu ja 13. detsembril 2023 lõi T.R. i nimele Smart-ID konto, kasutades viimase ID-kaarti ja PIN-koode. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
9.Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsusega tunnistati A. Raig süüdi KarS § § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi ning teda karistati vastavalt 9-kuulise ja 16 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Raigile liitkaristuseks 17 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks 29. november 2024. Kohus rahuldas V.P. i tsiviilhagi ja mõistis A. Raigilt tema kasuks välja 2160 eurot. (b) Põhiosa Süüdistus KarS § 1572 lg 1, 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi
10.A. Raig võttis 1., 13. ja 21. detsembril 2023 kolm kiirlaenu T.R. i nimele, kasutades tema ID-kaarti ja tema nimele tehtud Smart-ID kontot. Seda tõendavad IPF Digital AS, Multitude Bank p.l.c ja Placet Group OÜ kirjad lisadega, pangakonto väljavõtted ning A. Raigi ja T.R. i ütlused. Süüdistatav kinnitas, et on taotlenud 2023. aasta detsembris abikaasa nimel laenu kokku 4500 eurot, kasutades tema ID-kaarti ja kannatanu teadmata tehtud Smart-ID kontot. T.R. i sõnul polnud tema sellest teadlik, mida kinnitab 2. jaanuari 2024. a süüteoteade. Kuna A. Raig ei teinud ühtegi tagasimakset, polnud tal algusest peale kavatsust laene tagasi maksta.
11.1. ja 21. detsembril 2023 sekkus A. Raig T.R. i ID-kaardi ja tema nimele loodud Smart-ID konto andmeid kasutades ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu andmeid sisestaks selleks õigustatud isik ja mõjutades protsessi tulemust selliselt, et arvutisüsteem tegi positiivse laenuotsuse. Seetõttu said krediidiasutused varalist kahju ja A. Raig kasu. Sellega pani A. Raig toime kuriteo KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Kuna A. Raig viis 13. detsembril 2023 T.R. i andmete esitamisega eksimusse inimese, kes tegi positiivse laenuotsuse, pani ta toime kelmuse KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. A. Raig pani need teod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, sest ta seadis eesmärgiks saada T.R. i andmeid kasutades varalist kasu ja teadis, et nende sisestamine tingib positiivse laenuotsuse.
12.A. Raigi süü KarS § 1572 lg 1 järgi on tõendatud. Ta esitas T.R. i nimel krediidiasutustele laenutaotlusi ja sõlmis tarbijakrediidilepinguid ning lõi kannatanule Smart-ID konto, ehkki tal puudus selleks nõusolek. Sellega varjas ta kuritegude toimepanemist ning kahjustas T.R. i mainet ja õigust jätta endast maksejõulise isiku mulje. A. Raigi eesmärk oli kasutada T.R. i isikuandmeid enda identiteedi ja kuriteo toimepanemise varjamiseks. Ta teadis, et tal pole T.R. i 4(11)
nõusolekut ja ta tekitab oma tegevusega kahju kannatanu seadusega kaitstud õigustele. Seega pani A. Raig kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes.
13.A. Raig pani toime ka kuriteo KarS § 349 järgi. Ta kasutas T.R. i ID-kaarti tema nimele Smart-ID konto loomiseks. ID-kaart on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 2 p 1 ja § 19 lg 1 p 1 järgi Eesti kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument. KarS § 350 tähenduses on isikutunnistus tähtis isiklik dokument. A. Raig tegutses kavatsetult, sest tema eesmärk oli sõlmida T.R. i nimel laenulepinguid ja vabaneda kohustusest neid täita. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
14.A. Raig ja R.L. kirjeldasid ühtmoodi seda, et nad sõitsid autoga ringi ja neil tekkis konflikt. Kannatanu sõnul haaras A. Raig sõidu ajal vasaku käega tema kaelast kinni ja lõi parema käega teda näkku, mistõttu sõitis kannatanu autoga lumevalli. A. Raig aga leiab, et kannatanu peatas auto ja tuli teda sellest välja tirima, mille käigus kukkus põsega vastu auto ust. Seda, et A. Raig lõi R.L. u, kinnitavad kannatanu ema H.L. u ütlused, kelle sõnul käis R.L. isa juures õhtust söömas ja tagasi tulles ütles, et isa sõber A. Raig oli teda löönud. Ta nägi, et R.L. u nina on punane. R.L. rääkis juhtunust emale nii, nagu kirjeldas seda kohtus. R.L. u sõnul lõi A. Raig teda vastu vasakut põsesarna. SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriisi järgi pöördus R.L. erakorralise meditsiini osakonda, sest isa sõber Artur lõi teda rusikaga vastu nägu ning põskkoopa piirkond vasakul pool valutab. Diagnoosiks määrati silmalau ja silmaümbruse kontusioon. Kuna nina ja põsesarn on üksteisele lähedal, võis suurt kasvu mehe rusikas tabada korraga mõlemat kohta.
15.R.L. u ütlusi kinnitab ka politsei juhtumi kokkuvõte, mille järgi rääkis kannatanu, et löögi tõttu kaotas ta auto üle kontrolli ja sõitis lumevalli. Autol murdus esistange alumine vasakpoolne ots. Süüdistatava sõnul jättis aga kannatanu auto seisma ja tuli sealt välja, mis ei selgita, kuidas tekkisid autole vigastused. A. Raigi ütlused pole usaldusväärsed, sest R.L. oli sündmuse ajal 19-aastane ja süüdistatavast kehaehituse poolest oluliselt väiksem. Seega pole usutav, et ta hakkas süüdistatavat autost välja tirima. Samuti ei osuta miski sellele, et R.L. annab ema õhutusel valeütlusi. A. Raigi ütlused on kohati vastuolulised, sest ta rääkis, et kannatanu ei lahkunudki isa juurest, kuid sõnas seejärel, et R.L. sõidutas teda Tartus. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks kannatanu peatama auto Nisu tänaval, kui ta soostus viima süüdistatava Arhitekti tänavale.
16.A. Raig pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta teadis, et tekitab kannatanule löömisega valu ja tervisekahjustuse ning möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistus KarS § 114 lg 1 p 5 järgi
17.Natalja Ivanenko, kes oli O.P. i sõber, andis ütlusi, et kannatanu tegi plekitöid ja A. Raig soovis seda temalt tellida. O.P. küsis ettemaksu ja A. Raig andis talle 1000 eurot 200-eurostes kupüürides. N.I. sai aru, et süüdistatav andis kannatanule valeraha, sest katsudes olid need ajalehe moodi ja peal oli vene keeles kirjas, et need on mängu jaoks. Seejärel üritas O.P. A. Raigi kätte saada ning helistas talle 20 korda ja kirjutas ähvardavaid sõnumeid. Neli sellist 200eurost kupüüri leiti läbiotsimisel A. Raigi elukohast. N.I. vaatles ja katsus kohtus neid rahatähti ning kinnitas, et need sarnanevad kupüüridega, mis olid O.P. i juures.
18.N.I. suhtles O.P. iga telefoni teel viimati 13. novembril 2024 kella 13.01 paiku. Viimase kõne tegi O.P. samal päeval kell 13.08. Tema surnukeha avastati 21. novembril 2024. Ekspertiisiakti 5(11)
järgi saabus tema surm 3,84 kuni 10,7 ööpäeva enne seda. Seega suri O.P. hiljemalt 17. novembril 2024. Tema surm saabus seetõttu, et teda löödi kolm korda tuvastamata torkelõikeriistaga rindkerre ja kõhtu.
19.Turvakaamera salvestistega on tõendatud, et A. Raig käis 13. novembril 2024 kella 13.08 ja 13.49 vahel O.P. i elukoha lähistel. Samal päeval kell 14.35 pantis A. Raig Luutar OÜ Annelinna pandimajas kannatanule kuulunud ehted. Seda kinnitavad süüdistatava ütlused ja 2. detsembri 2024. a asitõendi vaatlusprotokoll.
20.A. Raigi sõnul oli kannatanu talle 170 eurot võlgu ja ta läks 13. novembril 2024 seda küsima. O.P. oli nõus andma võla katteks oma kullast kaelaketi, kuid A. Raig tahtis ka käeketti ja sõrmust. Seejärel kannatanu vihastas ja hakkas käeketti ära võtma ning A. Raig rebis selle tema käest. Ta plaanis viia pärast pantimist kannatanule 800–1000 eurot. A. Raigi ütlused pole aga usaldusväärsed, sest tema sõnul pidi O.P. maksma talle võla tagasi novembri alguses, kuid kui kannatanu talle 20 korda helistas, jättis ta kõnedele vastamata. Laenulepingust on näha, et A. Raig sai ehteid pantides 3003 eurot, mis näitab, et ta plaanis endale võtta 2000 eurot 170-eurose võla katteks. A. Raigi sõnul pakkus O.P. talle 13. novembril 2024 ka pitsi viina, kuid kannatanu elukohast leitud kahel viinapitsil polnud süüdistatava DNA-d.
21.Tunnistajate sõnul olid ehted O.P. ile väga olulised, ta ei võtnud neid kunagi ära ja poleks neist võla tasumiseks loobunud. Need olid valmistatud tema jaoks eritellimusel. O.P. i viimaste poeskäikude kaamerasalvestistelt nähtub, et ta kandis ehteid pidevalt, sealhulgas 13. novembril 2024. Samuti oli tal alati raha tagavaraks, mida kinnitab tema pangakonto väljavõte. 13. novembril 2024 oli O.P. i kontol 1229,11 eurot ja kontojääk pole langenud alla 412 euro. Tunnistajate sõnul ei jäänud ta kunagi kellelegi võlgu. Lisaks tuvastati vigastused kohtades, kus kannatanu ehteid kandis, kuid endalt ehteid eemaldades tavaliselt end ei vigastata.
22.Osa A. Raigi kohtueelses menetluses antud ütlustest avaldati vastuolude tõttu. A. Raig rääkis ristküsitlusel, et viis ehted pandimajja samal päeval, kui oli need O.P. ilt saanud, kuid vahistamise istungil sõnas, et viis ehted pandimajja alles mõni päev hiljem. Asjaolu, et pandimajja viidud ehted olid O.P. i omad, on tõendatud 2. detsembri 2024. a asitõendi vaatlusprotokolli, videosalvestiste ja tunnistaja ütlustega. Samuti leiti pandimajja antud ehetelt kannatanu DNA-d.
23.A. Raig rääkis, et läks O.P. i juurde uuesti 14. või 15. novembril 2024 ja nägi teda köögi põrandal nurgas istumas. Tema nina oli verine, kuid A. Raig ei saanud aru, kas kannatanu oli surnud või mitte. Seejärel kuulis ta teisel korrusel kolinat ja läks abi kutsumata minema. Kannatanust tehtud fotodelt on aga näha, et verised on tema vasak käsi, nägu ja reieosad. Samuti oleks A. Raig saanud kannatanule abi kutsuda. Kui süüdistatav ei oleks tõesti saanud aru, kas kannatanu oli surnud, puudunuks põhjus telefonist tema kontakti kustutamiseks, mida ta aga tegi.
24.O.P. kandis kullast ketti vasakul käel, millel tuvastati marrastus. Ekspertiisiakti järgi tekitati see suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda. Ka vasaku käe 4. sõrmel paiknev nahamarrastus tekitati lühikest aega enne surma. Sel sõrmel kandis kannatanu klotsersõrmust. See näitab, et O.P. ei eemaldanud ehteid ise. A. Raigi sõnul rebis ta keti kannatanu käelt. O.P. i kahe küüne alt leiti A. Raigi DNA-d ning süüdistatava jalanõudelt ja nahkjopelt leiti kannatanu DNA-d. Seega on tõendatud, et A. Raig tappis O.P. i ja võttis temalt ehted.
25.2024. aasta novembris olid A. Raigil rahalised raskused. Ta varastas lapse raha 400 eurot ja võttis kodust kuldehteid pantimiseks. Pere elatusvahendite eest hoolitses T.R. . A. Raig oli 6(11)
abikaasale avaldanud, et ta saab novembris 1700 eurot. Selleks oli tal plaan röövida O.P. ilt ehted. Seega tegutses ta röövimise osas kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. A. Raig tappis kannatanu otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, sest pole võimalik kindlaks teha, et kas ta seadis tapmise eesmärgiks. A. Raig teadis ja möönis, et kannatanut kolm korda terariistaga lüües põhjustab ta O.P. i surma. Karistus
26.A. Raig pani toime kolm tegu, millega täitis korraga erinevad kuriteokoosseisud: 1. detsembril 2023 KarS § 1572 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349, 13. detsembril 2023 KarS § 209 lg 2 p 1, § 157 2 lg 1 ja § 349 ning 21. detsembril 2023 KarS § 213 lg 2 p 1 ja § 157 2 lg 1 järgi. Nende eest tuleb A. Raigile mõista üks karistus. Tema süü on keskmisest väiksem. Ta kasutas ära lähisuhtest tulenevat usaldust, kuid tekitatud kahju jäi pigem väikseks. Pärast nõuete loovutamist inkassofirmadele sõlmis T.R. kokkulepped ja tasub nõudeid osalt A. Raigi rahast. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, sest A. Raig pole puhtsüdamlikku kahetsust ühemõtteliselt väljendanud. Karistust raskendab KarS § 58 p 4 järgi süüteo toimepanemine pereliikme suhtes.
27.A. Raigi süü kehalises väärkohtlemises on keskmisest oluliselt väiksem. A. Raig ei tekitanud kannatanule raskeid vigastusi ja lõi teda ühe korra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. A. Raigi on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Kuna ta kasutas vägivalda endast noorema suhtes ja tegi seda linnatänaval liikuvas autos, oleksid võinud tagajärjed olla raskemad.
28.A. Raigi süü mõrvas on keskmisest suurem. Ta tappis O.P. i seoses röövimisega, kasutades ära tööalasest kokkupuutest tulenevat usaldussuhet. Ta lõi kannatanut kolm korda terariistaga ning eemaldas temalt ehted ja viis need pandimajja. Sellega näitas A. Raig selget hoolimatust inimelu suhtes. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendab KarS § 58 p 3 järgi kuriteo toimepanemine abitus seisundis inimese vastu. Ekspertiisiakti järgi leiti O.P. i verest etanooli 2,43 mg/g ja tal oli maksa raske rasvväärastus. Seetõttu oli eksperdi sõnul alust arvata, et tal oli raske joove, mille tõttu ta ei saanud vastupanu osutada ega tajunud ümbrust adekvaatselt. Tema kehal ei tuvastatud ka tüüpilisi enesekaitsele osutavaid vigastusi. A. Raigil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on kehalise väärkohtlemise ja teine kelmuse eest. Samuti lõi ta enne mõrva toimepanemist R.L. u. Seega pole talle võõras vägivald ega rahaliste vahendite hankimine kuritegelikul teel.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja apellatsioon
29.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles A. Raig tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi ning vastavalt kriminaalmenetluse lõpetamist ja A. Raigi õigeksmõistmist või tapmisteo kvalifitseerimist KarS § 113 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi. Lisaks taotleb kaitsja karistuse kergendamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised.
30.Vaidlust pole T.R. iga seotud episoodides, kuna A. Raig tunnistab neid ja kahetseb. Vaidluse all on süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi.
31.A. Raig pole enda sõnul R.L. u rusikaga löönud. Nende versioonid juhtunust erinevad. Muud tõendid ei kinnita R.L. u sõnu. Kohus pidas kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks, kuna neid kinnitavad tema ema sõnad. Samas ei näinud H.L. sündmust pealt ja tema info pärineb R.L. ult, 7(11)
kes oli napisõnaline. R.L. väitis, et tundis valu, kuid epikriisi järgi oli tal õrn punetus ja ta tundis valu ainult katsumisel. Kui kannatanu oleks saanud rusikaga näkku, tekiks ilmselt turse ja hematoom. See kahtlus tuleb tõlgendada A. Raigi kasuks.
32.A. Raigi väitel ei ole ta O.P. i tapnud, kuid viis tema ehted pandimajja. Selleks ajaks, kui A. Raig 13. novembril 2024 tema elukohta läks, oli O.P. juba tapetud. Seda toetab ekspertiisiakt, mille järgi võis surm saabuda 3,84 kuni 10,7 ööpäeva enne 21. novembrit 2024. Ekspert sõnas kohtus, et torke-lõikehaavad tekitati vahetult enne surma. Kannatanu vasakul randmel olev nahamarrastus võib olla tekitatud suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda. O.P. tegi viimase kõne 13. novembril 2024 kell 13.08. A. Raigil puudus tahtlus kedagi tappa. Ta võttis kuldesemed laenu katteks. Pole tõendatud, et A. Raig tappis O.P. i ainelise kasu saamiseks, isegi kui arvestada, et viimane oli talle 170 eurot võlgu. Tunnistajad kõnelesid sellest, et O.P. ei võtnud kunagi ehteid ära, kuid keegi ei osanud rääkida tema tapmisest. Asjaolu, et kannatanu küüne alt leiti süüdistatava DNA-d ning A. Raigi jalanõudelt ja jopelt O.P. i DNA-d, ei näita, et A. Raig O.P. i tappis. A. Raig eemaldas kannatanult ehted ja neil oli kokkupuude. Isegi kui A. Raigil oli rahapuudus, ei tähenda see, et ta tappis O.P. i raha saamiseks. Tal võis see soov tekkida pärast tapmist ja sellisel juhul oleks tegemist KarS § 113 lg 1 ja § 201 lg 1 kogumiga.
33.Karistust mõistes ei arvestanud kohus puhtsüdamliku kahetsusega, mida A. Raig väljendas T.R. iga seotud kuritegude puhul. A. Raigile mõistetud karistust tuleb kergendada. Süüdistatava apellatsioon
34.Maakohtu otsuse vaidlustas ka A. Raig, kes taotleb selle tühistamist ja enda õigeksmõistmist osas, milles ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi. Samuti taotleb A. Raig tunnistaja D.P. i ülekuulamist.
35.A. Raig ei juhtinud purjus peaga sõbra autot. Neil tekkis R.L. uga autosõidu ajal vaidlus, kuid füüsilist kontakti polnud. Kuna R.L. ei tahtnud teda tagasi sõidutada, haaras A. Raig roolist ja auto sõitis ristmikult välja. Pärast seda tuli R.L. kõrvalistuja ukse juurde ja tahtis A. Raigi jõuga välja tõmmata. Seda tehes R.L. libastus ja vajus vastu ukse ülemist nurka, mille tõttu hakkas ta nägu punetama. Kui A. Raig oleks R.L. u löönud, oleksid ta prillid katki läinud ja tal oleks tekkinud sinikas. H.L. polnud sündmuskohal ning tema ja R.L. u ütlused vigastuse kohta on erinevad. Kohus järeldas, et A. Raig lõi R.L. u üksnes seetõttu, et süüdistataval on kehtiv karistus kehalise väärkohtlemise eest.
36.A. Raig pole O.P. ile suveniirraha andnud. Kupüüridelt, mis süüdistatava kodust leiti, ei leitud O.P. i DNA-d ega sõrmejälgi. N.I. sõnul olid kupüürid sarnased. A. Raig on algusest peale rääkinud, et käis O.P. i kodus ja sai ehted enda valdusesse. Telefonikõned ja sõnumid ei tõenda ega lükka ümber võla olemasolu. Kõne eiramiseks võib olla palju põhjuseid. Pole ühtegi tunnistajat, kes viibis ehete äravõtmise juures. O.P. i sõnul oli V.P. talle võlgu 13 000 eurot. A. Raig ei saanud enda kätte kuldristi ega -plaati. Ekspert tegi kehva tööd, kui viinapitsilt ei tuvastatud A. Raigi DNA-d. Telefonist numbrite kustutamine ei tõenda tapmist. A. Raigi DNA võis sattuda kannatanu küünte alla siis, kui viimane kasutas tellingutel turnimiseks süüdistatava kindaid. Seda, kes tappis O.P. i, oskab öelda tema noorem poeg D.P. . A. Raig varjas seda varem, kuna talle lubati selle eest tasu. Kui A. Raig läks 13. novembril 2024 O.P. i juurde, oli ta kägaras ja tema juures seisis D.P. . Samuti oli keegi teisel korrusel. D.P. eemaldas kannatanult ehted ning jättis risti ja plaadi endale, kuid muu andis süüdistatavale vaikimise eest, lubades hiljem anda veel 15 000 eurot. A. Raig ei läinud otse pandimajja ja tal oli enne pantimist raha, mille oli saanud ehitustöö eest.
8(11)
Ringkonnakohtu istung
37.Ringkonnakohus jättis 5. veebruaril 2026 toimunud istungil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 321 lg-le 6 tuginedes rahuldamata A. Raigi taotluse väidetava tunnistaja ülekuulamiseks seoses sellega, kes tappis O.P. i. Süüdistatav ja kaitsja jäid apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Prokuratuur nendega ei nõustunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
38.Kolleegium leiab, et maakohus ei eksinud A. Raigi süüküsimuse lahendamisel KarS § 121 lg 2 p 3 ega ka § 114 lg 1 p 5 järgi. Vaidlustatud otsus sisaldab põhjalikku ja ammendavat tõendite analüüsi. Kohus on kõrvutanud A. Raigi kahjuks ja kasuks kõnelevat tõendusteavet ning esitanud veenvad seisukohad, miks osutab tõendikogum sellele, et A. Raig vastutab lisaks muule R.L. u kehalise väärkohtlemise ja O.P. i mõrva eest. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest karistuse mõistmisel kaalutlusvigu. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu tuvastatud asjaolusid ja seisukohti täiel määral korrata ning piirdub KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes apellatsioonidele lühidalt vastamisega (a). Pärast seda võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotlused (b). (a) Süüküsimus ja karistus KarS § 121 lg 2 p 3
39.Maakohtu otsuses on õigesti märgitud, et A. Raigi vastutuse küsimuse lahendamine KarS § 121 lg 2 p 3 järgi taandub tema ja kannatanu R.L. u ütluste hindamisele. Kohtuotsuses on mõlema ütluste usaldusväärsust igakülgselt analüüsitud (vt ütluste hindamise kohta ka RKKK 28.01.2022, 1-20-9406/41, p 13) ja näidatud, millistel kaalutlustel tuleb eelistada R.L. u ütlusi (maakohtu otsuse lk 15 jj, p-d 44 jj). Ta andis üksikasjalikke ja ühetaolisi ütlusi ning tema räägitu ei osuta võimalikule A. Raigile süüks arvatud löömise väljamõtlemisele ega alusetule süüstamisele (vt ka digitoimiku lehekülg (dtl) 223 jj). Kolleegium ei näe alust kahelda R.L. u ütlustes ja peab neid samuti usutavamaks kui A. Raigi ütlusi. Maakohus osutas sellele, milliste asjaolude osas nende ütlused lahknevad. Kannatanu sõnu, et A. Raig lõi teda autos istudes, kinnitavad tema ema H.L. u ütlused (vt ka dtl 234 jj), SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriis nr EP24-53190 (dtl 83) ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtumi kokkuvõte (maakohtu otsuse lk 16 ja 17, p-d 48–51). Kuigi R.L. u ja H.L. u ütlused erinevad selles, kuhu täpselt A. Raig kannatanut lõi, kas vastu põske või nina, nähtub vaidlustatud otsusest selle piisav põhjendus. R.L. sai löögi põse pihta, aga see võis tekitada valu ka ninale, samuti võis H.L. jätta valesti meelde, et A. Raig tabas R.L. u nina, sest H.L. u mälupilti mõjutas ilmselt see, et ta läks kuuldu peale endast välja (maakohtu otsuse lk 17, p 50).
40.Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, justkui pidas maakohus R.L. u ütlusi usaldusväärsemaks vaid seetõttu, et neid kinnitavad H.L. u sõnad. Hinnang ütluste usaldusväärsusele põhines nii sellel, milliseid ütlusi ja kuidas R.L. andis (sh detailsus ja järjepidevus), ning ka asjaolul, et ütlused haakuvad mitme teisegi juba osutatud tõendiga. Samuti on põhjendamatu kaitsja oletus, et A. Raigi rusikahoobist näkku oleks R.L. ule tekkinud küllap turse ja hematoom, aga viimane kurtis vaid valulikkust. See ei lükka ümber seda, et A. Raig siiski lõi R.L. u. Pealegi tegi maakohus kindlaks, kuidas R.L. u väitel tundis ta valu (vt lisaks epikriisi kirjeldus dtl 83) ja tema põsk ka punetas hiljem (vt R.L. u ütlusi dtl 226).
9(11)
41.Maakohus osutas asjakohaselt A. Raigi ütluste märgatavatele ebakõladele ja kummutas tema versiooni selle kohta, et R.L. tahtis väidetavalt A. Raigi jõuga autost välja tirida, kuid libastus ja kukkus (maakohtu otsuse lk 18, p 53 ja dtl 1066 jj). Seda versiooni kordab A. Raig apellatsioonis, millele leiab vaidlustatud otsusest ammendava vastuse. Samuti ei pea paika A. Raigi väidetu, et maakohus tuvastas löömise pelgalt süüdistatava varasema karistatuse põhjal (vt käesoleva otsuse p 39). Kokkuvõttes ei kerki A. Raigi süüs esile kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõistes. KarS § 114 lg 1 p 5
42.A. Raig vastutab ka O.P. i mõrva eest KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Kordamata täies mahus maakohtu üksikasjalikku tõendite käsitlust (vt maakohtu otsuse lk 20 jj, p-d 63 jj), märgib kolleegium vastuseks apellatsioonidele järgmist.
43.Maakohus tegi muu hulgas kindlaks, kuidas just A. Raig maksis O.P. ile tööde eest ettemaksuks suveniirrahades, mida leiti ka A. Raigi elukohast (sealjuures sai O.P. raha samades kupüürides nagu avastati A. Raigilt). Süüdistatav ise aga eitab sellise raha andmist kannatanule (vt nt maakohtu otsuse lk 21–23, p-d 66, 68–72 ja p 76 ning dtl 1069–1070). Pärast seda üritas O.P. A. Raigi kätte saada, aga see ei õnnestunud, sest A. Raig ei vastanud tema kõnedele (vt nt maakohtu otsuse lk 22–23, p 74). Viimase telefonikõne pidas O.P. 13. novembril 2024 lõuna paiku (maakohtu otsuse lk 27, p-d 85–86). Seejärel ei kuuldud enam O.P. ist, kuni ta leiti 21. novembril 2024 mitme torke-lõikehaava tõttu surnuna, mis saabus umbes 4 kuni 11 päeva enne laiba avastamist (maakohtu otsuse lk 25–26, p-d 82–84). Kõnekas on see, et A. Raig viibis 13. novembril 2024 lõuna paiku O.P. i elukoha läheduses (maakohtu otsuse lk 27–28, p 88) ja viis sama päeva pärastlõunal O.P. ile kuulunud ehted pandimajja (maakohtu otsuse lk 33–34, p-d 104–106). O.P. i küüne alt leiti A. Raigi DNA-d ning A. Raigi jalanõudelt ja nahkjopelt O.P. i DNA-d (maakohtu otsuse lk 37–38, p 117). A. Raigil oli võimalik motiiv O.P. i tapmiseks, kuna tal olid rahalised raskused (maakohtu otsuse lk 39–40, p 122).
44.A. Raigi üks versioonidest, et O.P. oli talle võlgu (dtl 1071–1072), on vaidlustatud otsuses kummutatud (maakohtu otsuse lk 29 jj, p-d 93 jj). A. Raig on rääkinud sellest, kuidas O.P. andis talle 13. novembril 2024 väidetavalt ise ehted (maakohtu otsuse lk 29, p 93), samas kui teised tõendid (nt V.P. i ja N.I. ütlused) osutavad sellele, et O.P. poleks ehetest vabatahtlikult loobunud ja osades kohtades, kus kannatanu ehteid kandis, tuvastati tal vigastused (maakohtu otsuse lk 30, p-d 96–97). Maakohtu otsuses on nõuetekohaselt tuvastatud seegi, et nt käeketi eemaldamine toimus vahetult surma saabumise hetkel või kohe pärast seda (maakohtu otsuse lk 37, p 116). Lisaks on A. Raigi osutatud versioon ilmses vastuolus tema apellatsioonis esitatud teise versiooniga, et ta nägi O.P. i elukohta jõudes 13. novembril 2024, kuidas O.P. i poeg D.P. võttis kannatanult ehted ära ja pakkus talle tasu vaikimise eest. Ringkonnakohtu istungil väitis A. Raig uuesti, et O.P. i poeg D.P. teab midagi tapja kohta. Samuti väitis A. Raig, et ta ei rääkinud varem midagi D.P. i kohta, sest talle pakuti selle eest raha (vt ringkonnakohtu istungi protokolli lk 1 ja 2). Maakohtu otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal ei saa seda versiooni pidada usutavaks. Peale selle tuvastas kohus teisigi olulisi vastuolusid A. Raigi erineval ajal räägitus, mida viimane pole osanud veenvalt selgitada, sealjuures ehete pandimajja viimise aja ja väidetava võla tasumise tähtaja ning O.P. i elukohta naasmise põhjuse ja seal toimunu kohta (maakohtu otsuse lk 33 ja 36, p-d 102–103 ja 112). Seetõttu on A. Raigi ütlused juhtunu kohta ebausaldusväärsed.
45.Apellatsioonides väidetu ei sea eelmises kahes punktis märgitut kahtluse alla. Maakohtu otsuses tooduga on ümber lükatud kaitsja öeldu, et O.P. oli (või võis olla) A. Raigi saabudes juba surnud. Lisaks saab lugeda kohtutoimiku materjalidele tuginedes tuvastatuks, et A. Raig tappis O.P. i suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust just temalt ehete saamiseks ja nende 10(11)
äravõtmise käigus. A. Raigi käitumine nii enne kui ka pärast O.P. i juures viibimist 13. novembril 2024 (sh suveniirrahas maksmine, enne tapmist O.P. i kõnedele ja sõnumitele vastamata jätmine ning pärast O.P. i juurest lahkumist sisuliselt kohe ehete viimine pandimajja) ja süüdistatava toodud erinevad vastukäivad versioonid räägivad süüdistusversiooni kasuks. Seega on A. Raigi tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Karistus
46.Maakohus mõistis A. Raigile karistuse KarS § 56 lg-t 1 järgides (vt maakohtu otsuse lk 42 jj, p-d 132 jj). Kaitsja märgib, et A. Raig kahetseb T.R. iga seotud episoode, mida tulnuks arvestada KarS § 57 lg 1 p-s 3 toodud karistust kergendava asjaoluna, ent maakohus seda ei teinud. Vaidlustatud otsuses on T.R. i puudutavas osas kirjas, et „kohus [ei tuvasta] puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd seda ei ole ka üheselt väljendatud“ (maakohtu otsuse lk 43, p 139). Kolleegium nõustub maakohtuga. A. Raigi ütlustest nähtub, et ta tunnistab kõnealuseid kuritegusid, aga ei väljenda kahetsust, et need toime pani (dtl 1076). Millegi kahetsemisest ei rääkinud ta ka kohtuvaidluste ajal (dtl 1130–1132). Pelka kuritegude tunnistamist ei saa samastada süü ülestunnistamisele ilmumise ega puhtsüdamliku kahetsusega KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Seega pole kaitsja apellatsiooni põhjal alust A. Raigi karistust kergendada. Kolleegium möönab, et A. Raigi enda apellatsioonis on kirja pandud, kuidas ta kahetseb T.R. iga seotud kuritegude toimepanemist siiralt. Võttes arvesse aga seda, et varasemas kohtumenetluses ta kahetsust kordagi ei väljendanud ja ka ringkonnakohtu istungil ei öelnud A. Raig midagi kahetsuse kohta, siis ei pea kolleegium kahetsusavaldust apellatsioonis siiraks ja see ei tingi maakohtu mõistetud karistuse muutmist. (b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
47.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
48.Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 120 minutit, kaitsealusega vestlemiseks 55 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 180 minutit. Selle eest taotleb kaitsja 528,24 euro (sh käibemaks 102,24 euro) hüvitamist. Lisaks esitas kaitsja taotluse 65 minutit kestnud ringkonnakohtu istungil osalemise eest riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 96,72 euro ulatuses. Kolleegium rahuldab taotlused ja loeb kaitsjale hüvitatavaks tasuks kokku 624,96 eurot (sh käibemaks 120,96 eurot). KrMS § 185 lg 2 järgi peab menetluskulu kandma A. Raig. Kolleegium selgitab, et juhul kui A. Raig ei tasu 624,96 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.