Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

1-26-1406 tööga 270 (kakssada seitsekümmend) tundi.

1-26-1406 kohtuotsusega ära võetud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusena, hoidudes sellega tahtlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega nr 1-25-7005 mõistetud karistuse täitmisest. Sellise tegevusega pani Aleks Saarnak toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise. Kohtus nõudis prokurör Aleks Saarnaki süüdi tunnistamist KarS § 329 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada 5 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 23.12.2025 otsusega nr 1-25-7005 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada 9 kuud (270 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 270 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on A.Saarnak kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 23.12.2025 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-25-7005 mõistetud lisakaristus viiakse täide iseseisvalt. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab A. Saarnaki süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb A. Saarnakilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale A. Saarnaki kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 182,10 eurot. A. Saarnakilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1511,10 eurot. Menetluskulu tuleb A. Saarnakil tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.