Õigusemõistmisevastased süüteod

Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

1-26-805

1-26-805

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Gert Grahvi süüdistatakse K.Q ahistavas jälitamises ja lähenemiskeelu rikkumises. Gert Grahvile kohaldati Pärnu Maakohtu 14.03.2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr X K.Q isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeld tähtajaga kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest (kohtuotsus jõustus 30.03.2024), keelates Gert Grahvil muu hulgas suhelda K.Q-ga erinevate sidevahendite kaudu (erandina on Gert Grahvil lubatud K.Q-ga suhelda X ettevõttega seotud teemadel rakenduse Viber kaudu). Vaatamata lähenemiskeelule otsis Gert Grahv K.Q-ga tema tahte vastaselt ajavahemikul 08.04.2024-01.07.2025 järjepidevalt kontakti, helistades korduvalt oma mobiiltelefoni numbrilt XXX K.Q mobiiltelefoni numbrile XXX ja saates K.Q-le korduvalt ühise ettevõtte mitte seotud teemadel sõnumeid rakenduse Viber kaudu ning helistades korduvalt K.Q-le rakenduse Viber kaudu. K.Q jaoks oli Gert Grahvi poolne tahtlik järjepidev ühenduse võtmine oluliselt häiriv, arvestades ühenduse võtmise intensiivsust ning sõnumite häirivat sisu. Seega pani Gert Grahv oma tahtliku tegevusega toime ahistava jälitamise ehk teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku oluliselt häirimine, s.o KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani Gert Grahv toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Gert Grahv süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1, § 3312 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista 11 kuud vangistust, mis jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Gert Grahv ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Gert Grahv kohustub KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 75 1 sätestatud korras alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 11 kuud aadressil X. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

1-26-805

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Gert Grahvile lähenemiskeeld kannatanu K.Q suhtes, keelates Gert Grahvil: - viibida K.Q elukoha – X – läheduses mitte lähemal kui 10 meetrit, - viibida K.Q töökoha – X asukohaga X – läheduses mitte lähemal kui 10 meetrit, - viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ning muus K.Q viibimiskoha läheduses mitte lähemal kui 10 meetrit ning K.Q-ga suhelda nendes kohtades, - suhelda K.Q-ga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Erandina on Gert Grahvil lubatud K.Q-ga X ettevõttega seotud teemadel rakenduse Viber kaudu. Lähenemiskeelu tähtajaks lugeda 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Gert Grahvilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1329 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Gert Grahvi tasuma igakuiselt 25-daks kuupäevaks 110,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.