Liiklussüüteod

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu Marcus Rannamägi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 17.10.2023 Tartu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-5619 ja milline karistus on kehtiv, 23.06.2024 kella 07.17 paiku xxx tee 30 km-l juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Mercedes-Benz S 400D 4matic registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,85 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,07 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Marcus Rannamägi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Marcus Rannamägi liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Marcus Rannamägi toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Marcus Rannamägi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, mille eest karistati teda, 17.10.2023 Tartu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-5619 ja milline karistus on kehtiv, 23.06.2024 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal xxx külast Pühajärve Jaanitule väliürituse autoparklast võttis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil S.W-le kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz S 400 D 4matic, riikliku registreerimismärgiga xxx, väärtusega 120 000 eurot, ja sõitis sellega xxx tee 30 km-l sõitis eelnimetatud mootorsõidukiga teelt välja kraavi, põhjustades varakahjuga liiklusõnnetuse. Sõiduki juhtimise puhul puudus Marcus Rannamäel teadvalt S.W nõusolek sõiduki kasutamiseks ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega pani Marcus Rannamägi toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Marcus Rannamägi ja tema kaitsja vandeadvokaat Teet Veer sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Rannamägi tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M. Rannamägi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.06.2024 – 24.06.2024, s.o kokku 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb M. Rannamägil kohe ära kanda karistus 15 päeva vangistust ning 1 aasta ja 5 kuu ja 13 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui M. Rannamägi 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada M. Rannamägi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Mõista M. Rannamägilt välja riigieelarve tuludesse sundraha 1329 eurot. Võimaldada M. Rannamägil tasuda menetluskulu summas 1329 eurot ositi, 12 kuu jooksul, sest tal ei ole võimalik ühe korraga kogu summat tasuda, kuna on ka pere ülalpidaja. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv Pakend nr 1, milles DVD+R plaat, millel patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Rannamägi tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha 1329 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Rannamägil tasuda menetluskulu 1329 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. M. Rannamägil ei ole võimalik ühe korraga kogu summat tasuda, kuna on ka pere ülalpidaja. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv Pakend nr 1, milles DVD+R plaat, millel patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.