Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-5619

Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohustada Marcus Rannamäge tasuma menetluskulud 1303,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 108,63 eurot ning viimasel kuul 108,57 eurot iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marcus Rannamägi süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 23-24.11.2022. a kella 12.0014.00 vahelisel ajal X linnas X linnas X Kutsehariduskeskuse teisel korrusel C korpuses asuvas töökojas vähemalt kahel korral võttis H. E ümber kinni ja toimetas ta akna juurde, misjärel tõstis üles ning kallutas ülakehast aknast välja ning ähvardas H. E visata teise korruse aknast alla. Oma tahtliku teoga põhjustas Marcus Rannamägi H. E hirmu oma tervise pärast. Seega, Marcus Rannamägi oma tahtliku tegevusega, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Marcus Rannamägi süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (Pärnu Maakohtu 08.12.2022 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi), 25.11.2022. a kella 12.00-13.00 vahelisel ajal X linnas X linnas X Kutsehariduskeskuse teisel korrusel C korpuses asuvas töökojas astus kahe jalaga, põrandal põlvili maas olnud ja kehaga reitele toetanud, H. E seljale ja seisis tema seljal. Oma tahtliku teoga põhjustas Marcus Rannamägi H. E füüsilist valu. Seega, Marcus Rannamägi oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Marcus Rannamägi süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 29.05.2023. a kella 02.10 ajal X maakonnas, X vallas, X külas, X mnt 3. km-l alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis R. R kuuluvat mootorsõidukit Audi A3 registreerimismärgiga X (väärtusega ca 12 500 eurot) ilma R. R teadmata ja loata. Marcus Rannamäe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,96 mg/l kohta. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas Lk 3 / 5

1-23-5619 häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Marcus Rannamägi oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Marcus Rannamägi süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 08.12.2022 otsusega nr 1-22-6812 mõistetud karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 22 päeva vangistust ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Samuti taotles prokurör Marcus Rannamägi süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista KarS § 424 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud karistusega ning mõista karistuseks 1 aasta, 2 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2023, s.o 1 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 2 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 427 tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on Marcus Rannamägi kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei ole taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb Lk 4 / 5

1-23-5619 menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1087,50 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 216 eurot, kokku 1303,50 eurot. Kohus võimaldab Marcus Rannamäel tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud 1303,50 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 108,63 eurot ning viimasel kuul 108,57 eurot iga kuu 20-ndaks kuupäevaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.