Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus F.I süüdistatakse selles, et tema 26.09.2025.a. kella 00.15 paiku grupis koos alaealise O.M-i (ik:XXX) ja süüvõimetu A.M (ik:XXX ), võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil käivitasid sõidukisse unustatud süütevõtmeid kasutades XXX XXX elumaja juurde pargitud mootorsõiduki Toyota DYNA Läti Vabariigi registreerimismärgiga XX XXX . Autot kasutati sõitmiseks Valga linnas ja Läti Vabariigi Valka linnas, misjärel süüdati see põlema. Mootorsõiduk ning selles olnud asjad hävisid täielikult. Antud teoga tekitati mootorsõiduki omanikule O.Kile 3350 euro suurune varaline kahju. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, grupi poolt, pani F.I toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26.09.2025.a. kuriteo toimepanemise ajal oli F.I 15-aastane. O.M-i süüdistatakse selles, et tema 26.09.2025.a. kella 00.15 paiku grupis koos alaealise F.I (ik:XXX ) ja süüvõimetu A.M’iga (ik:XXX), võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil käivitasid sõidukisse unustatud süütevõtmeid kasutades XXX elumaja juurde pargitud mootorsõiduki Toyota DYNA Läti Vabariigi registreerimismärgiga XX XXX . Autot kasutati sõitmiseks Valga linnas ja Läti Vabariigi Valka linnas, misjärel süüdati see põlema. Mootorsõiduk ning selles olnud asjad hävisid täielikult. Antud teoga tekitati mootorsõiduki omanikule O.K ile 3350 euro suurune varaline kahju. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, grupi poolt, pani O.M toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26.09.2025.a. kuriteo toimepanemise ajal oli O.M 16-aastane. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad, süüdistatavate kaitsjad ja seaduslikud esindajad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdi tunnistamises ja mõjutusvahendi kohaldamises. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid kokkulepetega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel ja mõjutusvahendi kohaldamisel KarS § 215 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatavad F.I ja O.M tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada neile mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu O.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3350 euro nõudes. Tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning välja mõista F.Ilt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt O.P.T-lt 1⁄2 tsiviilhagist s.o 1675 eurot O.Ki kasuks ja välja mõista O.M-ilt , temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt O.P.T-lt 1⁄2 tsiviilhagist s.o 1675 eurot O.Ki kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava F.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 602,64 eurot. Süüdistatava F.I kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 89,28 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava O.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 320,91 eurot. Süüdistatava O.M-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 89,28 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et F.I ja O.M on alaealised, kellel puuduvad endal sissetulekud, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta nende menetluskulud tervikuna riigi kanda. F.I ja O.M peavad jätkama õpinguid XXXõppekohas. Kohtu muud põhjendused F.I-le ja O.M-ile kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse (s.o XXX) paigutamisega, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 3 DVD-plaati videosalvestistega. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.