Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-25-6469

riigi kanda.

talle inkrimineeritava kuriteo

1-25-6469

toimepanemist. L. K. selgitas, et tema abikaasa E. K. , kes oli jahimees, elas sama kortermaja, kus paikneb L. K. elukoht, korteris nr 5. E. K. suri 2016.aastal ning L. K. koristas peale tema surma abikaasa elukohaks olnud korterit, mille käigus viis osa asju korterist enda elukohaks olevasse korterisse nr 2. L. K. peab võimalikuks, et ta viis nende asjade hulgas enda korterisse ka kotid, milles oli abikaasale kuulunud laskemoon. L. K. kinnitusel ta ei teadnud, et kottides võib olla laskemoon. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, milleks on läbiotsimise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, tulirelvaekspertiisi akt, DNA-ekspertiisi akt, ekspertiisimaterjali võtmise protokollid, tunnistaja L. K. ütlused ja L. K. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, on L. K. inkrimineeritud kuritegu leidnud tõendamist. Kahtlustatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Prokurör, hinnanud nimetatud kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõendeid, leiab, et kuigi kuriteo toimepanemine L. K. poolt on tõendamist leidnud, siis esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Karistusseadustiku § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteos suur. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide pinnalt nähtub, et suure tõenäosusega jäi L. K. elukohast läbiotsimisel leitud laskemoon L. K. valdusse seejärel, kui tema jahimehest abikaasa, kellele laskemoon kuulus, 2016.a suri. L. K. eesmärgiks ei olnud laskemoona hoida pahatahtlikel eesmärkidel, vaid pigem ta suhtus ükskõikselt olukorda, kus tema valdusse olid jäänud piiratud tsiviilkäibega esemed, millest ta õiguspäraselt toimides oleks pidanud viivitamata teatama politseile ning andma politseile leiu üle. L. K. on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Samuti ei ole teda karistatud väärteo korras. Seega võib järeldada, et L. K. on elanud õiguskuulekat elu ning süütegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli ühekordse, ükskõiksest suhtumisest kantud teoga. Raskendavad asjaolud kõnesoleval juhul puuduvad. L. K. puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks, kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. L. K. on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamise korral võtta kohustus tasuda riigi tuludesse 443 eurot ja hüvitama menetluskulud summas 477 eurot kuue kuu jooksul. Kriminaalasjas on asitõendiks L. K. ile etteheidetava süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud laskemoon, mis kuulub kriminaalmenetluse lõpetamisel konfiskeerimisele. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. L. K. il puudub RelvS §-s 32 ettenähtud relva soetamisluba või RelvS § 34 ettenähtud relvaluba, mis

1-25-6469

on RelvS § 19 lg 3 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona omamiseks. KarS § 421 kohaselt on käesoleva seadustiku 5. jaos, st §-des 418 kuni 420 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimise kohaldamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule pädev otsustama kohus. Prokuröri hinnangul esineb käesoleval juhul alus L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud ebaseadusliku laskemoona konfiskeerimiseks ja hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 ja konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 1 p 1 ja § 11 lg 1 alusel. Kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelvaekspertiisi (akt nr 23E-TB0028) teostamisega seotud kulud 420 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 23E-GE0511) kulud summas 7182 eurot. Prokuröri hinnangul on põhjendatud L. K. poolt hüvitamisele kuuluvaks lugeda tulirelvaekspertiisiga seonduvad kulud kogu ulatuses, so summas 420 eurot. Puutuvalt DNA-ekspertiisiga seotud kulutuste hüvitamisse, leiab prokurör, et põhjendatud oleks nende hüvitamine L. K. i poolt vaid osaliselt. L. K. on üksi elav 79 aastane eakas pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt on L. K. iga seostatav üks ekspertiisiobjekt 126-st. Ühe objekti maksumus on 57 eurot. DNA-ekspertiisi kogukulu on märkimisväärsed 7182 eurot. Võttes arvesse L. K. i varalist seisundit, käiks menetluskulude hüvitamine kogu ulatuses L. K. ile ilmselt üle jõu. Prokuröri hinnangul oleks sellest tulenevalt põhjendatud L. K. i poolt DNA-ekspertiisikulu osaline hüvitamine. Mõistlik oleks panna L. K. ile kohustus hüvitada ühe ekspertiisiobjekti maksumus, so ekspertiisikulu 57 euro ulatuses. Ülejäänud osas, so summas 7125 eurot oleks põhjendatud jätta ekspertiisikulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, prokurör taotleb lõpetada kriminaalasjas nr 23230100224 menetlus ning kohustada L. K. i tasuma riigituludesse 443 eurot, kohustuse täitmise tähtajaga 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti kohustada L. K. i hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 477 eurot (tulirelvaekspertiisi teostamisega seotud kulud 420 eurot ja DNA-ekspertiisi kulud summas 57 eurot) kohustuse täitmise tähtajaga 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. L. K. i elukohas toimunud läbiotsimisel leitud kaks kotti, milles olid padrunid, kaks tšokki ja metallist signaalpadrunite laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade hulka (hoiustatakse PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. K. ile p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt. Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel L. K. i poolt p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt pakendid nr 3 – 3.6. L. K. i elukohas toimunud läbiotsimisel leitud ja tulirelvaekspertiisi teostamise järgselt säilinud 256 padrunit konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri taotletud kohustused. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

1-25-6469

Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seadus ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ja võimaldab isikut karistada ka rahalise karistusega, seega on ka seadusandja leidnud, et tegemist on pigem kergema kuriteoga. Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. L. K. hoidis enda elukohaks oleva X asuva korteri magamistoas erineva kaliibriga sile- ja vintraudsete tulirelvade laskekõlbulikud padrunid, kokku 282 ühikut: 191 tk ääretulepadrunit kaliiber .22LR, 89 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 12 ja 2 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 16. Tegemist on kuriteoga, kus puudub kannatanu ja kahju ei ole tekkinud. Kahtlustatav L. K. on asunud kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusega koostööle ning ülekuulamisel andnud sisulisi ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, mida saab lugeda kergendavaks asjaoluks. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et L. K. tema abikaasa E. K. , kes oli jahimees, elas sama kortermaja, kus paikneb L. K. elukoht, korteris nr 5. E. K. suri 2016.aastal ning L. K. koristas peale tema surma abikaasa elukohaks olnud korterit, mille käigus viis osa asju korterist enda elukohaks olevasse korterisse nr 2. L. K. peab võimalikuks, et ta viis nende asjade hulgas enda korterisse ka kotid, milles oli abikaasale kuulunud laskemoon. L. K. eesmärgiks ei olnud laskemoona hoida pahatahtlikel eesmärkidel, vaid pigem ta suhtus ükskõikselt olukorda, kus tema valdusse olid jäänud piiratud tsiviilkäibega esemed, millest ta õiguspäraselt toimides oleks pidanud viivitamata teatama politseile ning andma politseile leiu üle. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus prokuratuuriga, et toimepandud teod ei ole oma olemuselt raske iseloomuga ja L. K. süü ei ole suur. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades L. K. senist elukäiku on võimalik prognoosida tema õiguskuulekat käitumist tulevikus ning puudub vajadus süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevale stigmatiseerivale toimele tema isiku suhtes. Lisaks on L. K. käesolevaks ajaks kogenud kriminaalmenetluse toiminguid kahtlustatavana, mille tulemusel on kohtu hinnangul isikule selgeks saanud toime pandud teo tõsidus ja ta on mõistnud selle ebaseaduslikkust. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses on välja toodud, et L. K. on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Samuti ei ole teda karistatud väärteo korras. Seega võib järeldada, et L. K. on elanud õiguskuulekat elu ning süütegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli ühekordse, ükskõiksest suhtumisest kantud teoga. Raskendavad asjaolud kõnesoleval juhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on käesoleval juhul võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav on võtnud endale kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning kahtlustatav on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes lõpetada. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus L. K. i suhtes määrates L. K. prokuröri taotletud kohustused, so tasuda 6 kuu jooksul alates

1-25-6469

kohtumääruse tegemisest kindla summana riigituludesse 443 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud 477 eurot. Arvestades kuriteo asjaolusid, on taotletud riigituludesse makstava summa suurus ja isiku poolt taotletud tähtaeg kohustuste täitmiseks on sobiv. Kui L. K. i ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Puutuvalt DNA-ekspertiisiga seotud kulutuste hüvitamisse, nõustub kohus prokuröriga, et põhjendatud on nende hüvitamine L. K. i poolt osaliselt. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt on L. K. iga seostatav üks ekspertiisiobjekt 126-st. Ühe objekti maksumus on 57 eurot. DNAekspertiisi kogukulu on märkimisväärsed 7182 eurot. L. K. on üksi elav 79 aastane eakas pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. Kriminaalasja toimikust nähtub, et uurimisversiooni kohaselt käitles tulirelvi ja padruneid I. K. , sest selle asjaolu tuvastamiseks on teostatud läbiotsimine ja ka ekspertiisiga sooviti kontrollida, kas I. K. võis omada nimetatud esemetega kokkupuudet. Ekspertiisiakti järgi ei leitud esemetelt I. K. i DNA-d. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid ning seda, et suures osas on kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtlus suures osas ära langenud, on ka väiksem menetluskulu L. K. i suhtes eraldatud kriminaalasjas põhjendatud. Samuti käiks L. K. i varalist seisundit arvestades menetluskulude hüvitamine kogu ulatuses talle üle jõu. Seega on põhjendatud L. K. i poolt DNA-ekspertiisikulu osaline hüvitamine. L. K. ile on kohustus hüvitada ühe ekspertiisiobjekti maksumus, s.o ekspertiisikulu 57 euro ulatuses. Ülejäänud osas, s.o summas 7125 eurot, on põhjendatud jätta menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud kaks kotti, milles olid padrunid, kaks tšokki ja metallist signaalpadrunite laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade hulka (hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. K. ile p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada L. K. i poolt p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt (hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas): pakend nr 3 – kilekott; pakendid nr 3.1, 3.2, 3.4, 3,5, ja 3.6 – puuteproovidega; ning pakend nr 3.3 – kogutud materjaliga. KarS § 421 ja § 83 lg 2 ja 4 kohaselt võib kohus kohaldada KarS §-s 421 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud ja tulirelvaekspertiisi teostamise järgselt säilinud 256 padrunit - konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada. Konfiskeeritud esemed anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse. Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.