Otsuse tegemise kuupäev, koht 11. juuni 2026, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-25-2921
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Sten Lind ja Pavel Gontšarov
Kohtuasi
Ivan Anchevskiy süüdistuses KarS § 421 2 lg 1 ja § 931 lg 1 järgi ning Melytec Europe OÜ süüdistuses KarS § 421 2 lg 2 (alates 27.4.2025 lg 3) ja § 931 lg 2 (alates 27.4.2025 lg 3) järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsus üldmenetluses menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Prokuratuur (riigiprokurör Vahur Verte ja abiprokurör Triin Hallas), apellatsioon
Süüdistatav
Ivan Anchevskiy isikukood 37610120059, elukoht XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; kodakondsus: Venemaa Föderatsioon; emakeel: vene keel; töökoht: XXX, XXX. Kriminaalkorras Eesti Vabariigis varem karistamata. Tõkend: kinni peetud 12.12.2024, viibib vahi all.
Kaitsja
vandeadvokaat Stella Veber ja Euroopa Liidu liikmesriigi (Itaalia) advokaat Lorenzo Nicolo Meazza
Süüdistatav
Melytec Europe OÜ registrikood 12954816, asukoht: Luise 4-46, Tallinn, e-post: XXX, XXX, seaduslik esindaja Ivan Anchevskiy.
Mõista Eesti Vabariigilt Ivan Anchevskiy kasuks apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu katteks.
välja
eurot
3.Mõista Eesti Vabariigilt Melytec Europe OÜ kasuks välja 4000 eurot apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Ivan Anchevskiyle esitati süüdistus KarS § 4212 lg 1 ja § 931 lg 1 järgi ning Melytec Europe OÜ-le KarS § 4212 lg-te 1 ja 3 ja § 931 lg-te 1 ja 3 järgi (süüdistust muudeti 21.01.2026 – III kd, tl 75-97). Kokkuvõtvalt heideti neile ette rahvusvahelise sanktsiooni rikkumist, mis seisnes kolme tüüpi masinate müügis ja transpordis Venemaa Föderatsiooni. Kaks masinatüüpi olid käsitatavad ka strateegilise kaubana, mille vedu ning millega seotud teenuse osutamine oli keelatud.
2.Mõlema paragrahvi järgi kvalifitseeritud teod seisnesid kokkuvõtvalt selles, et ajavahemikul aprillist 2023 kuni märtsini 2024 müüsid ja toimetasid Melytec Europe OÜ ja selle juhatuse liige Ivan Anchevskiy teiste äriühingute kaasabil Venemaa Föderatsiooni resonantskatsemasinad Rumul Testronic 50 kN, Rumul Testronic 150 kN ning Rumul Cractronic. Venemaale toimetati kokku üks Rumul Cractonic masin ja neli Rumul Testronic 50 kN masinat. Rumul Testronic 150 kn toimetamine Venemaale ei õnnestunud, sest jäi Eestis tollijärelevalve alla ning seda ei vabastatud.
3.Need masinad vastavad kaubakoodile 90241080, mis kuulub Euroopa Liidu nõukogu 31. juuli 2014 määruse nr (EL) 833/2014 lisas XI loetletud kaupade nimekirja. Nende müümine otse või kaudselt, tarnimine, üle andmine või eksport juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal on keelatud vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 3c p-le 1. Seega rikuti rahvusvahelist sanktsiooni ning pandi toime KarS §-s 931 sätestatud kuritegu.
4.Rumul Testronic 50 kN ja Rumul Testronic 150 kN on lisaks käsitatavad ka strateegilise kaubana, sest nende tehnilised parameetrid vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 2021/821 (varasem versioon nr 428/2009) lisa 1 artiklis 2B116 (Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid) punktis a) nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemide tehnilistele parameetritele. Lisaks sellele, et masinad 2(9)
1-25-2921 ise kuuluvad vibratsiooni katsetamise süsteemide hulka määruse nr 2021/821 lisa 1 artikli 2B116 punkti a kohaselt, sisaldavad mõlemad masinad ka määruse lisa 1 artiklis 2B116 punktides b kuni d nimetatud keelatud strateegilise kauba komponente: 1) vibratsioonikatsetuste tarkvaraga varustatud digitaalkontroller vastab määruse lisa 1 artiklis 2B116 punktis b sätestatud komponendi tehnilistele parameetritele; 2) raputusmoodul vastab lisa 1 artiklis 2B116 punktis c sätestatud komponendi tehnilistele parameetritele ja 3) katsekehade toetustarindid ning elektroonikamoodulid vastavad lisa 1 artiklis 2B116 punktis d sätestatud komponendi tehnilistele parameetritele.
5.Need masinad tervikuna, ent ka nende üksikud komponendid, on keelatud strateegilised kaubad, täpsemalt kahesuguse kasutusega kaubad strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 2 lg 8 mõttes. StrKS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenus või tehing, kui keeld on sätestatud rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis. Strateegilise kauba müük Venemaale on keelatud Euroopa Liidu nõukogu määruse nr 833/2014 artikkel 2 p 1 alusel. Seega vastab süüdistatavate tegevus Rumul Testronic 50 kN ning Rumul Testronic 150 kN masinaid puudutavas osas ka KarS §-s 4212 sätestatud kuriteokoosseisule.
6.Lisaks süüdistas prokuratuur Taras Potapovi ja Alus Grupp OÜ-d I. Anchevskiy ja Melytec Europe OÜ toime pandud kuritegudele kaasaaitamises, kuid nende suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsusega mõisteti I. Anchevsky ja Melytec OÜ süüdistuses KarS § 4212 järgi õigeks, kuid tunnistati süüdi süüdistuses KarS § 931 järgi.
8.Maakohus leidis, et Rumul Testronic 50 kN ja 150 kN seadmed ega nende üksikud komponendid ei vasta määruse (EL) 2021/821 lisa 1 artikli 2B116 punkti määratlusele. Masinad kasutavad tagasisidet ja suletud ahela tehnikat, sisaldavad digitaalkontrollerit, on võimelised väristama süsteemi sagedusvahemikus 20Hz kuni 2kHz, tekitades samal ajal jõudu vähemalt 50kN, kuid ei ole võimelised väristama süsteemi ja mõõtma jõudu tühjal aluslaual ehk ilma kinnitusrakiste ja abidetailideta. Samuti ei mõõdeta neil süsteemi väristamise kiirendust, kuid see ei saa ka teoreetiliselt aluslaual mõõdetuna olla rohkem kui 2–3 g, mis on väiksem suurus kui määruses märgitud 10 g. Kõnealuste katsemasinate eesmärk ega tööprotsess ei näe ette kiirenduse ega vibratsiooni mõõtmist, vibratsioonile vastupidavuse mõõtmist ega muid vibratsiooniga seotud katseid. Teatud määral tekkiv võnkumine (resonants, vibratsioon) tuleneb seadme töötamisest ega ole esile kutsutud materjalide vibratsioonitaluvuse testimiseks. Seade ei tööta tühja aluslaua režiimis. Prokuratuuri apellatsioon
9.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus mõistis süüdistatavad süüdistuses KarS § 4212 järgi õigeks. Prokuratuur palub süüdistatavad süüdi mõista.
10.Prokuratuur leiab, et Rumul Testronic resonantskatsemasinad ja nende üksikud komponendid kuuluvad määruse artikkel 2B116 definitsiooni kohaselt kahesuguse kasutusega kauba mõistete alla. Maakohus tõlgendas määruse kriteeriume liiga kitsalt. Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale asjatundja MS selgitused masinate kiirenduse näitajate kohta. Lisaks eksis maakohus, kui leidis, et kiirenduse näitajat tuleb mõõta tühjal 3(9)
1-25-2921 aluslaual. Tühja aluslaua nõue käib vaid jõu mõõtmise kohta. Kõik asjatundjad kinnitasid, et seadmed suudavad „süsteemi“ väristada kiirendusega 10 g või rohkem. Ka mõistis maakohus valesti tühja aluslaua mõistet. See, et laual on kinnitused, ei muuda sanktsioneeritud kaupa lubatavaks kaubaks. Tehnilisi parameetreid saab hinnata arvutuslikult, mitte konkreetse testobjektiga testides. Vibratsiooni katsetuste süsteemidega teostatakse samuti väsimuskatseid, st vibratsioonikatsed on samal ajal ka väsimuskatsed. Seega on Rumul Testronic seadmed lihtsalt vibratsiooni katsetuse süsteemide alaliigiks.
11.Isegi, kui Rumul Testronic seadmed ei vasta määruse artikli 2B116 definitsioonile, on tegemist kahesuguse kaubaga määruse (EL) 2021/821 art 4 nn catch-all klausli mõttes. StrKS § 2 lg 11 järgi võib strateegilise kauba komisjon laiendada strateegilise kauba nimekirja ka siis, kui kaubal on strateegilise kauba tunnused mh tema lõppkasutaja või lõppkasutuse tõttu. Need kaubad jõudsid Venemaale, neid kasutatakse sõjatööstuses ning süüdistatavad teadsid, milleks ja kuhu seadmed läksid. Strateegilise kauba komisjon ei saanud neid seadmeid strateegilise kauba mõistega hõlmata, sest süüdistatavad varjasid oma tegevust. Ringkonnakohtu kirjalikud küsimused
12.Apellatsiooni menetlusse võtmisel küsis ringkonnakohus prokuratuurilt järgmised kirjalikud küsimused: 1) Prokuratuuri apellatsioonis väidetakse, et vaidlusalused seadmed kuuluksid igal juhul nn catch-all klausli alla. i. Kas ringkonnakohus mõistab õigesti, et vaidlust ei ole selles, et strateegilise kauba komisjon ei olnud enne süüdistuses kirjeldatud tegude väidetavat toimepanemist asunud seisukohale ja teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused? ii. Kui jaa, siis kas prokuratuuri hinnangul saab StrKS § 2 lg 11 ja määruse (EL) 2021/821 art 4 lg 1 sõnastusest hoolimata lugeda vaidlusaluseid seadmeid strateegiliseks kaubaks seetõttu, et süüdistatavad väidetavalt rikkusid määruse art 4 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustust? iii. Kui jaa, siis kas sellise kohustuse rikkumist heideti ette ka süüdistuses? Sealjuures palub kohus pöörata tähelepanu ka määruse art 4 lg 1 sõnastusele, mis sätestab kasutuseesmärgid, milliste esinemisel teavitamiskohustus kehtib. Kas süüdistusakti põhjal on võimalik tuvastada, et süüdistatavad olid mõnest eelviidatud kasutuseesmärgist teadlikud? iv. Kui jaa, siis millisele tahtluse vormile vastab määruse art 4 lg-s 2 kasutatud sõna „on teadlik“ (ing k is aware)? Kas see tahtluse vorm tuvastati? 2) Kui ringkonnakohus peaks apellatsiooni rahuldama, siis kas ja mil määral tingiks see süüdimõistmise mahu vähendamise KarS § 931 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, sest ühte ja sama tegu ei saa samaaegselt KarS § 93 1 ja § 4212 järgi kvalifitseerida? Kaitsja Stella Veberi seisukoht 4(9)
1-25-2921
13.Kaitsja vaidleb apellatsioonile vastu ning palub see rahuldamata jätta. Prokuratuuri vastus ringkonnakohtu küsimustele
14.Prokuratuur kinnitas, et strateegilise kauba komisjon kujundas oma seisukoha pärast süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. Süüdistatavad mitte ainult ei jätnud komisjoni teavitamata, vaid ka varjasid oma tegevust. Pole kahtlust, et komisjon oleks lugenud Rumul Testronic masinad strateegiliseks kaubaks ja keelanud nende ekspordi, kui komisjoni oleks masinate ekspordiga seotud faktidest teavitatud. Süüdistus kirjeldab etteheidetava teo detaile piisavalt, et tegu ümber kvalifitseerida. Määruse sõnastus viitab otsesele tahtlusele. I. Anchevskiy tegutses kavatsetult. Kui ringkonnakohus mõistab süüdistatavad süüdi Kars § 4212 järgi, tuleks nad osaliselt KarS § 931 järgi õigeks mõista.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata. Maakohus järeldas õigesti, et Rumul Testronic 50kN ja Rumul Testronic 150kN ning nende üksikud komponendid ei vasta määruse (EL) 2021/821 I lisa art-s 2B116 kirjeldatud vibratsiooni katsetamise süsteemi ja nende komponentide mõistetele (I). Neid seadmeid ei saa strateegilise kaubana käsitada ka muudel alustel (II). (I) Kas Rumul Testronic 50kN ja Rumul Testronic 150kN on vibratsiooni katsetamise süsteemid
16.Apellatsiooni keskne küsimus on selles, kas Rumul Testronic 50kN ja Rumul Testronic 150kN katsemasinad või nende üksikud komponendid vastavad määruse (EL) 2021/821 I lisa art-s 2B116 kirjeldatud vibratsiooni katsetamise süsteemi ja nende komponentide mõistetele.
17.Ehkki määravaks on määruse (EL) 2021/821 I lisa art-s 2B116 antud definitsioon, on maakohus asjakohaselt välja toonud, mis vahe on resonantskatsemasinal, millega tehakse väsimuskatseid, ning vibratsiooni katsetamise süsteemil, millega katsetatakse mingi masina või süsteemi vastupidavust vibratsioonile. Tutvudes kriminaalasja materjalidega, järeldab ka ringkonnakohus, et tegemist on eri tüüpi masinatega, mida kasutatakse erinevatel otstarvetel. Väsimuskatse võib olla kohane näiteks selleks, et hinnata, kas ja kuidas peab polt vastu sellele, kui talle pidevalt mingit jõudu rakendatakse. Seevastu ei annaks poldi katsetamine vibratsioonilaual tõenäoliselt mingit kasulikku infot: saaks lihtsalt vaadata, kuidas üks polt väriseb. Teistpidi: mingi seadme – nt radari – katsetamine vibratsioonilaual on vajalik selleks, et hinnata, kuidas vibratsioon kogu süsteemi mõjutab (sh elektroonikat, kinnitusi jm). Samas ei saaks või vähemasti poleks üldjuhul mõtet, analüüsida seda, kuidas selline seade väsimuskatsetusele vastu peab (kui just nt selle korpusele ei avaldata pidevalt mingit jõudu, millele vastupidavust oleks vaja hinnata vmt). Kui üldjuhul nende kahe masina vahetegu probleeme ei põhjusta, on Rumul Testronic seadmed resonantskatsemasinad, mis tähendab seda, et väsimuskatse tõhusamaks läbiviimiseks rakendatakse koormust läbi kontrollitava objekti resonantsisageduse, mitte nt servohüdraulilise lahenduse abil (vt asjatundja MS ütlused, dtl 193), mis laiemas mõttes tähendab, et kontrollitav ese võngub või vibreerib. Masinate eesmärgid on aga erinevad: üks hindab seda, kuidas kontrollitav objekt või süsteem vibreerivas keskkonnas toimib, teine seda, kuidas see erinevatest jõududest tingitud väsimusele vastu peab.
5(9)
1-25-2921
18.Seda, et määruses on silmas on peetud just klassikalisi vibratsiooni katsetamise süsteeme, mitte iga katsemasinat, mis võib väriseda, toetab ka teleoloogiline tõlgendamine. Nõukogu määruse (EL) 2021/821 I lisa preambuli järgi rakendatakse lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab mh raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR)1 ja tuumatarneriikide gruppi (NSG).2 MTCR lisa art 15.B.13 ja NSG juhiste (2. osa) art 1.B.6 4 sõnastavad vibratsiooni katsetuse süsteemi definitsiooni analoogselt 2021/821 I lisa art-ga 2B116. MTCR lisa käsiraamatus põhjendatakse nende süsteemide hõlmamise vajadust ennekõike sellega, et vibratsiooni katsetuse süsteemid võimaldavad simuleerida lennuvibratsioone ja põrutusi, mida raketid ja mehitamata lennukid stardil ja lennul taluma peavad. Käsiraamatust ei saa tuge sellele, et hõlmata sooviti ka väsimuskatsemasinad, isegi kui need töötavad resonantskatsemasinatena.5 Ringkonnakohtule näib, et kui vaidluse all oleks katseseadmed, mis teeksid täpselt seda sama, mida Rumul Testronic seadmed, ent töötaks teisel tehnoloogial – kasutades nt servohüdraulilist lahendust – poleks mingit võimalust püüda selliseid seadmeid vibratsiooni katsetamise seadmetena käsitada. Seegi viitab sellele, et prokuratuuri tõlgendus irdub oluliselt sellest eesmärgist, miks vibratsiooni katsetamise süsteemid määruse loetellu lisati.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka põhjust kahelda selles, et nii vibratsiooni katsetamise süsteeme kui ka Rumul Testronic resonantskatsemasinaid saab põhimõtteliselt kasutada neil eesmärkidel, mille tarbeks strateegilise kauba piirangud sätestatud on, ent sama võib öelda mitme muu seadme kohta, mida strateegilise kaubana loetletud ei ole. Pole vähimatki põhjust arvata, et määruse koostajatele ei olnud teada, et väsimuskatse seadeid võidakse mh kasutada sõjalistel eesmärkidel. Ometigi ei ole selliseid seadmeid määruse sõnastusega hõlmatud. Pidades silmas KarS § 2 lg-tes 1 ja 2 väljenduvat määratletuspõhimõtet ja analoogiakeeldu, ei saa üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes määruse lisa definitsiooni ülemäära laialt tõlgendada (vt ka RKKK 14.03.2025, 1-19-705/1769, p 165).
20.Prokuratuuri apellatsiooni p-s 4.3.5 väidetakse, et vaidlus puudub selles, et Rumul Testronic katseseadmed suudavad süsteemi väristada kiirendusega 25 g.
21.Võimalikku kiirendusnäitajat käsitleb maakohus otsuse p-des 183-190 ning jõuab järelduseni, et tõenäoliselt on kiirendus aluslaual väiksem kui 2–3 g. Maakohus on oma järeldust jälgitavalt põhjendanud ning jõudnud selleni kolme asjatundja ütluste kõrvutamisel. Apellant viitab üksnes MS ütlustele ning heidab maakohtule alusetult ette, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa MS kalkulatsioone süsteemi väristamise kiirenduse väljaarvutamisel kasutada. See, miks MS hinnangust lähtuda ei saa, nähtub maakohtu põhjendustest. Otsuse p-des 184-185 selgitab maakohus, millistes erilistes tingimustes MS ütluste järgi on teoreetiliselt võimalik kiirendus välja arvutada. Järgnevates punktides kritiseerib maakohus seda lähenemist, viitab teiste asjatundjate ütlustele ning põhjendab, miks lähtub nende hinnangust. Ringkonnakohus märgib täiendavalt sedagi, et asjatundjate „käigu pealt“ tehtud teoreetilistest rehkendustest ei nähtu, et oleks välja arvutatud kiirenduse ruutkeskmine väärtus, nii nagu nõuab määruse lisa I art 2B116.
22.Seega on maakohtu järeldused ja põhjendused loogilised ja jälgitavad. Pigem näib, et prokuratuur vaidlustab maakohtu seisukohta, et kiirendust tuleb mõõta tühjal aluslaual. Nimelt leiab prokuratuur, et maakohus on määruse 2021/821 I lisa art-s 2B116 sätestatud „tühja aluslaua“ nõuet põhjendamatult laiendanud nii kiirenduse kui sagedusvahemiku parameetritele, ehkki see kohaldub prokuratuuri arvates üksnes jõunäitajale. Prokuratuur leiab sedagi, et kuigi asjatundjate sõnul rakendub aluslauale väiksem kiirendus, on asjatundjate seisukoht kokkulangev selles, et süsteem ise väristab suurema kiirendusega kui 10 g (ruutkeskmine väärtus).
23.Ringkonnakohus tõdeb, et määruse sõnastus ei ole selles, kas tühja aluslaua nõue kehtib vaid jõu mõõtmisele või ka kiirenduse ja sageduse mõõtmisele, esmapilgul täiesti selge. Määruse art 2B116 punkti a järgi on vibratsioonikatsetuste süsteem selline, mis on mh võimeline „väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz, tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna ‘tühjal aluslaual’.“ Sõnapaar „mõõdetuna tühjal aluslaual“ on lause lõpus ning võib keeleliselt kohalduda nii kõikide parameetrite kui ka üksnes jõu kohta. MTCR lisa art 15.B.1 on sõnastatud samamoodi, seega see täiendavat selgust ei loo. Esmapilgul võiks prokuratuuri tõlgendust toetada NSG juhiste (2. osa) art 1.B.6 lg a punkt 3, mis seob tühja aluslaua mõiste tõepoolest vahetult vaid jõunäitajaga.
24.Samas tuleb silmas pidada, et määruse, MTCR ja NSG definitsioonid nõuavad nii kiirenduse, sageduse kui jõunäitajate üheaegset esinemist, sealjuures tuleb – ka prokuratuuri tõlgenduse järgi – vähemasti jõudu mõõta tühjal aluslaual. Loogiliselt võttes ei ole võimalik järeldada muud, kui et nii raskuskiirenduse kui ka sageduse näitajad peavad iseloomustama seda, millise kiirenduse ja sagedusega võimaldab süsteem testobjekti väristada, st paratamatult tähendab see, et kui süsteemi peab olema võimalik väristada kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) ning „samal ajal“ peab see tekitama jõudu 50 kN või rohkem, mida mõõdetakse tühjal aluslaual, siis mis muu veel kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) väriseda saab, kui see sama aluslaud, mis on mõeldud testobjekti väristamiseks. Muul juhul ei ole raskuskiirenduse nõudel vibratsiooni katsetuse süsteemi iseloomustava näitajana mingit mõtet. Nagu selgitasid asjatundjad, on vibratsiooni katsetamise süsteemide korral kiirendusnäitaja üks oluline kriteerium, Rumul Testronic seadmete puhul aga mitte. Prokuratuuri käsitluse järgi on kiirendusnäitaja puhul oluline vaid see, et mingi osa süsteemist määruses märgitud kiirendusega vibreerib. Selline käsitlus muudab aga kiirenduse kriteeriumi kasutuks, sest see nõue oleks täidetud ka siis, kui vibreerib näiteks seadme kontroller, ekraan või jalg ning tegelikult testobjektile sellist kiirendust anda ei saa. Niisiis ei ole maakohus määruse tõlgendamisel eksinud. Rumul Testronic seadme eesmärk – erinevalt vibratsiooni katsetamise süsteemidest – ei ole testobjekti mingi kiirendusega liigutada. Vastupidi, testobjekt on ülevalt ja alt fikseeritud. See, et katsekehale rakendatakse ülaosas jõudu ning seadme ülemine osa võib ehk teatud tingimustes teoreetiliselt liikuda suurema kiirendusega kui määruses märgitu, ei ole seega määrav. Kokkuvõtvalt on maakohus põhjendatult leidnud, et kohtus uuritud tõendid ei võimalda järeldada, et määruses sätestatud kiirenduse nõue oleks Rumul Testronic seadmete puhul täidetud.
25.Täiendavalt märgib ringkonnakohus seda, et asjatundjad tuginesid seadme kiirenduse arvutamisel dünaamilisele nihkele ja sagedusele, mööndes, et see arvutus on teoreetiline ning sõltub erinevatest asjaoludest, mh katsekehast. Sealjuures ei nähtu asjatundjate ütlustest isegi seda, et arvutati välja kiirenduse ruutkeskmine väärtus.
7(9)
1-25-2921
26.Prokuratuur leiab, et maakohus käsitab tühja aluslaua mõistet liialt rangelt ning kinnitusrakiste olemasolu ei muuda keelatud strateegilist toodet lubatud tooteks. Samuti leiab prokuratuur, et „mõõdetuna tühjal aluslaual“ ei tähenda, et süsteemi tehniliste parameetrite tuvastamiseks peaks mõõtma jõudu ja teisi näitajaid katsetavate objektidega. Seda võib teha ka arvutuslikult.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole küsimus selles, et strateegilise kauba nõuetest oleks võimalik kõrvale hiilida üksnes seeläbi, et töölauale kinnitatakse rakised. Kolleegium nõustub ka sellega, et määruses toodud parameetreid on võimalik kindlaks teha arvutuslikult. Probleemi teravik on mujal: selleks, et näidata, et tegemist on määruses nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemiga, pidi prokuratuur tõendama, et süsteemi on võimalik väristada kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz, tekitades samal ajal jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna laual või pinnal, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid. Seda prokuratuur teha ei suutnud, sest kõnesolevad parameetrid ei olegi mõeldud selliste masinate tarbeks. Määruses toodud parameetrid iseloomustavad just vibratsiooni katsetamise süsteeme, kus aluslaud liigutab testkeha teatud kiirenduse ja sagedusega. Testkehale rakendub seeläbi tema enda massist tulenev jõud. Just seetõttu võimaldavadki määruses toodud parameetrid hinnata seda, milliseid vibratsioonikatseid – ja millise raskusega testkehadega – vibratsiooni katsetamise süsteem läbi viia võimaldab. Rumul Testronic masinatega saab fikseeritud objektile vastusurve tekitamise teel mõõta materjali vastupidavust väsimuskatsetele. Seda jõudu ei tekitata mitte objekti teatud kiirendusega liigutamise teel ja see jõud ei teki katsekeha enda massist, vaid jõud saavutatakse läbi kinnitatud objektile avaldatava vastusurve (nii staatilise kui dünaamilise) (vt ka asjatundja MS ütlused, dtl 191). Sealjuures ei väristata süsteemi erinevate kiirenduste ja sagedusvahemikega, vaid otsitakse otsitava testobjekti resonantssagedust, et kasutada seda ära dünaamilise vastusurve avaldamiseks. Sel põhjusel ei olegi võimalik rääkida Rumul Testronic seadmete puhul määruses nimetatud parameetrite mõõtmisest „tühjal aluslaual.“ Need töötavad hoopis teisel tööpõhimõttel ja selliste seadmete hõlmamine ei ole määruse 2021/821 I lisa art 2B116 eesmärgiks olnud. Nii ei saa kõnelda ka mingist lüngast, mida peaks püüdma tõlgenduslikult täita.
28.Kokkuvõtvalt ei võimalda kriminaalasjas esitatud tõendid järeldada, et Rumul Testronic seadmed vastaks määruse 2021/821 I lisa art-s 2B116 sätestatud vibratsiooni katsetamise süsteemi mõistele. (II) Catch-all (kõikehõlmav) klausel
29.Prokuratuur leiab, et alternatiivselt tulnuks Rumul Testronic seadmeid käsitada kahesuguse kasutusega kaubana määruse 2021/821 art-s 4 sätestatud nn catch-all (kõikehõlmava) klausli alusel. Viidatud artikkel reguleerib kokkuvõtvalt olukordi, kus tegemist on kaubaga, mis ei ole küll loetletud määruse I lisas, kuid millele võib pädev asutus siiski eksportimiseks samasuguse loakohustuse sätestada nagu strateegilise kauba puhul. Sealjuures asetab art 4 lg 2 kauba eksportijale ka teavitamiskohustuse.
30.StrKS § 2 lg 11 järgi käsitatakse strateegilise kaubana ka kaupa, mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kui strateegilise kauba komisjon on asunud seisukohale ja teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel. Vastuseks kohtu küsimustele kinnitas prokuratuur, et strateegilise kauba komisjon ei olnud enne etteheidetava teo 8(9)
1-25-2921 toimepanemist kõnesolevate masinate osas sellisele seisukohale asunud. Niisiis ei saa Rumul Testronic seadmeid prokuratuuri viidatud kaalutlustel strateegilise kaubana käsitada.
31.Prokuratuuri osutatud asjaolu, et strateegilise kauba komisjon ei saanud sellele seisukohale asuda, sest süüdistatavad ei täitnud määruse art 4 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustust, ei muuda õiguslikku olukorda. Esiteks ei heida süüdistus süüdistatavatele teavitamiskohustuse rikkumist ette. Teiseks ei muudaks sellise teavitamiskohustuse täitmata jätmine kaupa strateegiliseks kaubaks StrKS § 2 lg 11 mõttes. StrKS § 2 lg 11 järgi on muu kauba käsitamisel strateegilise kaubana määrav üksnes komisjoni otsus. Seadusandja ei ole strateegilise kaubaga võrdsustanud kaupa, mille puhul komisjon oleks sellise otsuse teinud, kui teda oleks teavitatud. Selleks, et prokuratuuri osutatud käitumist KarS §-s 4211 sätestatud kuriteona käsitada, tuleks seadust muuta. (III) Menetluskulud
32.Kaitsja S. Veber esitas taotluse mõista Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 12073,45 eurot (sh käibemaks 2336,79 eurot). Taotluse järgi osutati õigusabi 42 tundi 20 minutit tunnihinnaga 230 eurot tund. Tasu hõlmab nii I. Anchevskiyle kui Melytec Europe OÜ-le antud õigusabi. Seega kulus õigusabi osutamiseks sisuliselt 5 tervet tööpäeva, lisaks 2 tundi ja 20 minutit. Ringkonnakohus arvestab ühelt poolt seda, et arvestatava osa määruse tõlgendamisega seotud argumentidest esitas kaitsja juba maakohtu istungil. Teiselt poolt arvestab kolleegium ka seda, et mitte kõik prokuratuuri määruse tõlgendused ei kõlanud maakohtu istungi, samuti esitas apellatsioonis uue käsitluse alternatiivse võimaluse kohta käsitada seadmeid strateegilise kaubana nn catch-all klausli alusel. Neid asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus mõlema süüdistatava puhul mõistliku suurusega tasuks 4000 eurot (s.o kokku 8 000 eurot). Kuna ringkonnakohus lahendab asja prokuratuuri apellatsiooni alusel, jääb kaitsjale makstud mõistliku suurusega menetluskulu KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel riigi kanda. Taotluses ei ole kulude jaotust eristatud, kulude hüvitamist taotletakse mõlemale süüdistatavale. Arve on küll esitatud I. Anchevskyile, ent menetluskulude hüvitamisel ei ole määrav see, kes arve tasus. Menetluskulusid saab hüvitada üksnes süüdistatavale. Niisiis mõistab ringkonnakohus Eesti Vabariigilt nii I. Anchevskyi kui ka Melytec Europe OÜ mõlema kasuks välja 4000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.