Liiklussüüteod

1-25-6373

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Gunnar Pärnpuud süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes omab kehtivat välisriigi karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi joobeseisundis (06.04.2023 Ida-Uusimaa ringkonnakohtu otsus nr VKM-20240519-1), juhtis teadlikult ja tahtlikult uuesti, s.o 19.08.2024 kella 15:55 paiku Harjumaal, Tallinnas, Pikksilma tn 19/1 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz 112CDI Soome registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi joobeseisundis (alkoholijoove 1,28 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,16 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Gunnar Pärnpuu korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani Gunnar Pärnpuu toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Gunnar Pärnpuu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Gunnar Pärnpuule mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

1-25-6373 toimepanemise eest 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 ning § 424 lg 4 p 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 1 kuu. Ülejäänud osa karistust, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistust ei pöörata täitmisele, kui Gunnar Pärnpuu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (19.08.2024-20.08.2024) vangistust, mis teeb koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda päev, mil Gunnar Pärnpuu ilmub vangistust kandma. Tulenevalt KarS § 424 lg 4 p 2 tuleb KarS § 424 lg 2 toime pandud kuriteo korral kohaldada lisakaristust ning võtta ära süüdistatavalt juhtimisõigus. Käesoleval juhul Gunnar Pärnpuult juhtimisõigust lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel ära võtta võimalik ei ole, kuivõrd vastavalt Ida-Uusimaa politsei poolt 14.02.2025 tehtud otsusega juhtimisõiguse kohta nr ID-25116522 on Gunnar Pärnpuult juhtimisõigus juba ära võetud. Juhtimiskeelu kestuseks määrati 1 aasta ja 6 kuud, seega Gunnar Pärnpuu juhtimiskeeld kehtib 25.10.2024 kuni 24.04.2026. Vastavalt samale otsusele on Gunnar Pärnpuult Soome juhiluba ka ära võetud ning see asub Soome politsei käes. Eelnevast tulenevalt lisakaristus tuleb jätta kohaldamata, kuivõrd Gunnar Pärnpuu Soome juhiluba nr 101080-2197 on juba ära võetud Soome politsei poolt. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1329 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 221,40 eurot, s.o kokku 1550,40 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb Gunnar Pärnpuul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Riigi õigusabi kulud seoses 14. novembril 2025 toimunud kokkuleppe läbirääkimistega summas 44,64 eurot jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Gunnar Pärnpuu KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus selgitab, et menetluskulude ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas 1-25-2450 p 6). Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

1-25-6373 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.