Raivo Sirela süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Prokurör
Kristina Kivi
Süüdistatav
Raivo Sirela – isikukood: 35203130442; kannab karistust Tallinna vanglas; asukoht: xxx; elukoht enne: xxx(suvila); xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx; xxx, xxx; e-post: xxx; korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 27 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud ja 7 päeva alates päevast, mil ilmub vabatahtlikult vangistust kandma. Karistuse aeg 2. oktoober 2025 – 8. mai 2026
Tõkend
Kahtlustatavana kinni peetud 15. september 2025; Harju Maakohtu 17. septembri 2025 määrusega vahistatud alates 15. september 2025 kuni 1. oktoober 2025
Kaitsja
Liis Suik (määratud korras)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Tunnistada Raivo Sirela süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu pikkuse vangistuseni.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu
augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on kohtuotsuse kuulutamise seisuga 5 kuud 15 päeva vangistust (2. oktoober
1-25-6011 2025 kuni 24. november 2025 kantud 1 kuu ja 22 päeva vangistust) ning mõista Raivo Sirelale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15. september 2025 kuni 1. oktoober 2025, s.o 17 päeva (Harju Maakohtu 17. septembri 2025 määrusega vahistati perioodil 15. september 2025 kuni 1. oktoober 2025, s.o 17 päeva) ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise aja s.o 25. novembrist 2025.
Raivo Sirelalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja tasu 342,24 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, s.o kokku 1671,24 eurot.
Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 139,27 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700033272. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
algust
lugeda
alates
kohtuotsuse
kuulutamisest,
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS § 318 lg 1, § 319 lg 2). Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja aga alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest (KrMS § 319 lg 2, 3). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).
SÜÜDISTUS
Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest viimati kriminaalkorras karistatud 25.08.2025 Harju Maakohtu otsusega nr 1-25-4418 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 23.08.2025), milline otsus jõustus 02.09.2025, uuesti, s.o karistuse kandmise ajal, 04.09.2025 kella 12.46 ajal Tallinnas Tööstuse 103 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Tööstuse Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5-liitrise pudeli viina Laua Viin 40% maksumusega 6,68 eurot ja ühe purgi õlut Walter Strong 7,0%vol maksumusega 1,45 eurot, kaupu kogumaksumusega 8,13 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Raivo Sirela tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata
1-25-6011 kujul tagastatud kauplusele. Samuti tema, 15.09.2025 kella 13.05 ajal Tallinnas Rannamõisa tee 12a asuvas Lidl Eesti OÜle kuuluvas Rannamõisa Lidl kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Bauska kanalihast keeduvorsti maksumusega 0,85 eurot; kaks pakki heeringafileed õlis maksumusega 5,49 eurot/pk, kogumaksumusega 10,98; kalkunivorstid Pirates maksumusega 1,49 eurot (allahindlus -0,50 eurot), summa 0,99 eurot; heeringafileetükid Pähkli maksumusega 1,59 eurot; 0,334kg külmsuitsu makrelli peata maksumusega 7,15 eurot/ 1kg, kogumaksumusega 2,39 eurot; Jäägrivorstid maksumusega 2,79 eurot; sea seljakarbonaadi maksumusega 2,99 eurot; heeringafileetükid sibulaga maksumusega 2,49 eurot; heeringafileetükid porgandi-sibula maksumusega 1,59 eurot; 0,930kg jahutatud lõhefileed XXL maksumusega 9,89 eurot/1kg, kogumaksumusega 9,20 eurot; 0,334kg külmsuitsu makrelli peata, maksumusega 7,15 eurot/1kg, kogumaksumusega 2,57 eurot; 300g viilutatud saia maksumusega 0,43 eurot; kolm pudelit viina Laua Viin 40% maksumusega 6,95 eurot/pudel, kogumaksumusega 20,85 eurot; sea välisfilee lõigud XXL maksumusega 5,19 eurot (allahindlus -1,04 eurot), summa 4,15 eurot; 0,716kg seafileed maksumusega 7,45 eurot/1kg, kogumaksumusega 5,33 eurot (allahindlus -1,07 eurot), summa 4,26 eurot; karastusjoogi Coca Cola Regular maksumusega 1,19 eurot + pandipakend maksumusega 0,10 eurot; neli pekaanipähkleid vahtrasiirupis maksumusega 0,69 eurot/tk, kogumaksumusega 2,76 eurot; pitsasnäkk singi maksumusega 0,99 eurot; tšeburek maksumusega 0,99 eurot, kaupu kogumaksumusega 74,15 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Raivo Sirela tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega oma tahtliku tegevusega pani Raivo Sirela toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus analüüsib esmalt R. Sirelale esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus R. Sirelale mõistetaval karistusel (II). Viimaks lahendab kohus menetluskuludega seonduva (III). (I) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
2.R. Sirelale heidetakse ette KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o võõra vallasasja äravõtmise katset selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
3.Kohtu hinnangul on 4. septembri 2025 ja 15. septembri 2025 varguse katse episoodide toimepanemine R. Sirela poolt tõendatud nii tunnistaja ütlustega, videosalvestistega, süüdistatava enda süüd tunnistavate ütlustega kui ka teiste kogutud kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Tööstuse Rimi kaupluse 4. septembri 2025 varguse katse
4.R. Sirelale esitatud süüdistust 4. septembril 2025 kella 12.46 ajal aadressil Tööstuse 103,
1-25-6011 Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas Tööstuse Rimi kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Rimi Eesti Food AS avaldus (tl 2), millest nähtub nii kuriteo toimpanemise aeg ja koht kui ka varastatud esemete nimekiri ja nende väärtus kogusummas 8,13 eurot, samuti kauba rikkumata kujul kauplusele tagastamine. Sündmuskohalt varguse katse toimepanemiselt peeti kinni R. Sirela (tl 3).
5.Varguse katse toimepanemist R. Sirela poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja DVD-ga (tl 6-9), milles on vaadeldud 4. septembri 2025 Tööstuse 103, Tallinn asuva Tööstuse Rimi SM kaupluse turvakaamerate videosalvestisi. Videosalvestistelt nähtub R. Sirela tegevus, s.o 4. septembril 2025 kell 12.43 kaupluse müügisaali sisenemine, alkoholiosakonnas kell 12.44 ühe pudeli alkoholi endaga kaasas olevasse ratastega musta värvi kotti ja ühe õllepurgi endale tasku panemine ning seejärel kell 12.45 kaupluse müügisaalist iseteeninduskassade kaudu millegi eest tasumata väljumine. Seejärel peetakse R. Sirela turvatöötaja poolt kinni. Videosalvestistel on R. Sirela selgelt visuaalselt äratuntav. Ka on R. Sirela end ise süüdi tunnistanud, selgitades, et püüdis varastada kauplusest enda jaoks alkoholi ja toitu (tl 29-31). Kohtuistungil jäi R. Sirela eeluurimisel antud ütluste juurde. Rannamõisa Lidl kaupluse 15. septembri 2025 varguse katse
6.R. Sirelale esitatud süüdistust 15. septembril 2025 kella 13.10 ajal aadressil Rannamõisa tee 12a, Tallinn asuvas Lidl Eesti OÜ-le kuuluvas Rannamõisa Lidl kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Lidl Eesti OÜ avaldus (tl 10-14), millest nähtub nii kuriteo toimpanemise aeg ja koht kui ka varastatud esemete nimekiri ja nende väärtus kogusummas 74,15 eurot, samuti kauba rikkumata kujul kauplusele tagastamine. Sündmuskohalt peeti kinni R. Sirela (tl 15, 26-28).
7.Tunnistaja J. H. ütluste (tl 16-21) kohaselt olles 15. septembril 2025 tööl aadressil xxx, märkas ta kell 13.05, kuidas valge kotiga meesterahvas möödub iseteeninduskassadest oma ostude eest maksmata ja jookseb poest välja. Tunnistaja teavitas sellest turvamehi ja nad pidasid ta poe ees tänaval kinni. Turvamehed helistasid politseisse ja kui politsei jõudis kohale, anti ta politseile üle.
8.Lisaks tunnistaja ütlustele tõendab varguse katse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja DVD-ga (tl 23-24), milles on vaadeldud 15. septembri 2025 aadressil Rannamõisa tee 12a, Tallinn asuva Lidl kaupluse turvakaamerate videosalvestisi. Videosalvestistelt nähtub visuaalselt R. Sirelana äratuntava meesterahva sisenemine kell 12.54 kaupluse müügisaali, müügisaalis liikumine ja erinevatest osakondadest erinevate kaupade endaga kaasas olevasse valgesse kilekotti panemine ning seejärel kell 13.08 müügisaalist iseteeninduskassade kaudu millegi eest tasumata väljumine. Ka on R. Sirela end ise süüdi tunnistanud, selgitades, et püüdis varastada kauplusest enda jaoks alkoholi ja toitu (tl 29-31). Kohtuistungil jäi R. Sirela eeluurimisel antud ütluste juurde.
9.Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 25) kohaselt tuvastati R. Sirelal 15. septembril 2025 kell 14:39, s.o pärast varguse katse toimepanemist, ka alkoholijoove 2,05 mg/l kohta. Õiguslik hinnang
10.Kohtu hinnangul vastavad R. Sirela teod 4. septembril 2025 ja 15. septembril 2025
1-25-6011 varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Nimelt on kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastav, et R. Sirela poolt Tööstuse Rimi ja Rannamõisa Lidl kauplustest võetud esemed olid tema jaoks võõrad ehk need ei olnud tema omandis. Ka on selge, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja, s.o kannatanute valduse ja kehtestada esemetele uue, s.o enda valduse ning selleks puudus esemete senise valdaja nõusolek. Kuivõrd mõlemas episoodis peeti R. Sirela pärast iseteeninduskassadest möödumist turvatöötajate poolt koos varastatud esemetega kinni, jäid vargused süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata ehk katsestaadiumisse. Seega on käesoleval juhul tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Samuti pani R. Sirela esemete äravõtmise toime selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest üheselt, et R. Sirela soovis esemete äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötajad ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, ei oleks ta neid esemeid omanikule tagastanud.
11.Kohus leiab, et R. Sirela on varguse katsed toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse just R. Sirela enda ütluseid, mille kohaselt püüdis ta varastada enda jaoks alkoholi ja toitu. Niisiis kinnitavad R. Sirela ütlused üheselt, et ta läks kauplustesse eesmärgiga varastada ehk ta pani teod toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.
12.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
13.Kuivõrd kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et R. Sirela on toime pannud kaks varguse katse episoodi ning teda on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras varguste toimepanemise eest karistatud, mh viimati Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418, saab kahtlemata öelda, et vargused on toime pandud süstemaatiliselt. Ilmselgelt on varguste toimepanemine muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks. Seega on R. Sirela tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Arvestades ka, et R. Sirela peeti varguste toimepanemiselt kinni ehk vargused jäid süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, tuleb R. Sirela tegevust hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes.
14.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R. Sirela on toime pannud võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seega täidab R. Sirela tegu KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 süüteokoosseisu. (II) Karistus
15.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
16.KarS 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
17.Kohtu hinnangul on R. Sirela süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava
1-25-6011 kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksem. Nimelt süüdistatakse teda käesolevalt küll kahe varguse episoodi toimepanemises, kuid mõlemad vargused jäid katsestaadiumisse ja kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul ehk R. Sirela ei tekitanud oma tegevusega varalist kahju. R. Sirela on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 3). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
18.Hoolimata eelöeldust tuleb aga karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et R. Sirela on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Nii nähtub karistusregistri väljavõttest (tl 32-41, 99-100), et R. Sirelal on 8 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust, millest enamik on seotud just varavastaste kuritegude toimepanemisega. Seejuures ei saa ka mööda vaadata 40-st arhiveeritud kriminaalkaristusest, millest pea kõik on mõistetud varguste toimepanemise eest. Viimati karistati R. Sirelat Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi liitkaristusena vangistusega 7 kuud ja 7 päeva alates päevast, mil ta ilmub vabatahtlikult vangistust kandma. Vangistust pidi ta kandma asuma hiljemalt 1. oktoobril 2025, kuid nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, siis pani ta 4. ja 15. septembril 2025 toime uued varguse episoodid, mille tõttu peeti ta 15. septembril 2025 varguse katse toimepanemiselt kahtlustatavana kinni. Seega ajal, mil R. Sirela teadis, et talle on varasema kohtuotsusega mõistetud reaalne vanglakaristus, mida tal tuleb peatselt kandma asuda, pani ta toime uued kuriteod. Nimetatu näitab, et R. Sirela ei ole temale varasemalt mõistetud karistustest mingeidki järeldusi teinud. Asjaolu, et R. Sirela on kandnud korduvalt vangistust ning jätkab sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist, näitab kahtlusteta, et tema suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigist, s.o rahalist karistust. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistusena vangistust.
19.Karistusena vangistuse mõistmine on kahtlemata põhjendatud ka R. Sirela isikust tulenevalt. Nimelt on süüdistataval alkoholisõltuvus, mida ta on ka ise kohtuistungil tunnistanud ning väitnud, et tema hinnangul ei ole see ravitav ja selleks peab ka tahtmist olema. Asjaolu, et R. Sirela sõnul on tal ka maksavähk, kuid ta jätkab sellest hoolimata alkoholi kuritarvitamist, viitab, et süüdistatav ei tule enda sõltuvusega ise toime. Just alkoholi tarvitamine on ka see, mille tõttu R. Sirela uusi varguseid toime paneb. Ka R. Sirela tutvusringkond suurendab kahtlemata riski uute kuritegude toimepanemiseks. On kahetsusväärne, et R. Sirelale on antud korduvalt kohtu poolt võimalusi muuta enda käitumist ja hakata elama seadusekuulekat elu, seejuures viimati veel ka Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega, kuid R. Sirela ei suhtu sellesse tõsiselt. Nii on ta vahetult pärast eelmise otsuse jõustumist pannud taas toime uued kuriteod. Kohus nõustub prokuröriga, et hoolimata R. Sirela soovist olla vabaduses ja mh kohtuda ka suvel enda lähedastega, ei ole see mõjutanud R. Sirelat teisiti käituma – ta ei ole mitte midagi teinud selleks, et olla vabaduses. Seda kõike arvestades ei olegi muud võimalust, kui taas kord karistada R. Sirelat vangistusega ja seda kahtlemata raskemas määras, kui on temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, kuivõrd kohtupraktikas kujunenud põhimõtte järgi peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema raskem.
20.Kohus on ka seisukohal, et R. Sirelale mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga ega jätta ka tema karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kriminaalasja materjalid näitavad üheselt, et R. Sirela ei ole ei kriminaalhoolduseks ega
1-25-6011 üldkasulikuks tööks sobiv isik. Arvestades R. Sirela varasemat karistatust ja tema alkoholisõltuvust, puudub kohtul igasugune alus uskuda, et R. Sirela suudaks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Seda enam, et ükski eelnev karistus, sh korduvalt reaalse vanglakaristuse kandmine, ei ole R. Sirela käitumist muutnud. Kuigi R. Sirela tunnistab kuritegude toimepanemist ja avaldab ka kahetsust, jäävad need väljaütlemised kohtu hinnangul siiski pelgalt paljasõnalisteks. R. Sirela on oma käitumisega näidanud tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning tema suhtes varasemalt tehtud kohtuotsusesse ja sellega määratud karistusse, mida tal tulnuks alates 1. oktoobrist 2025 vabatahtlikult kandma asuda. Kuritegude toimepanemise vältimiseks ja selleks, et R. Sirela saaks tegeleda ka enda alkoholisõltuvusega, tuleb ta ühiskonnast isoleerida ja karistada teda käesolevas kriminaalasjas reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega.
21.Eeltoodust tulenevalt peab kohus R. Sirela süü suurusele vastavaks karistusmääraks 1 aasta pikkust vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendab kohus mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistab R. Sirelale karistuseks 8 kuud vangistust. Kuna R. Sirela pani uued teod toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega nr 1-254418 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on kohtuotsuse kuulutamise seisuga 5 kuud 15 päeva vangistust (2. oktoober 2025 kuni 24. november 2025 kantud 1 kuu ja 22 päeva vangistust) ning mõista R. Sirelale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 1 kuu ja 15 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse hulka ka eelvangistuses viibitud aeg 15. september 2025 kuni 1. oktoober 2025, s.o 17 päeva (Harju Maakohtu 17. septembri 2025 määrusega vahistati perioodil 15. september 2025 kuni 1. oktoober 2025, s.o 17 päeva) ning ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
25.novembrist 2025.
(III)
Menetluskulud
27.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
28.R. Sirela menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 342,24 eurot (kohtueelses menetluses 178,56 eurot ja kohtumenetluses 163,68 eurot). Samuti kuulub R. Sirelalt väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot. Seega menetluskulud kokku on 1671,24 eurot. Arvestades asjaolu, et R. Sirela on pensionär ja tema sissetulek on väike, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 139,27 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.