1-25-5736
Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Pärnu Maakohus 21. oktoober 2025, Rapla, kirjalikus menetluses 1-25-5736 (24930000208)
Kohtunik
Indrek Nummert
Prokurör
ringkonnaprokurör Lily Sandel
Kriminaalasi
C.U kahtlustuses KarS § 420 lg 1 järgi
Menetlustoiming
Majandusja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri I osakonna taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Kahtlustatav
C.U (ik XXX; elukoht XXX; XXX)
Juhindudes KrMS § 145, § 202, § 206 kohus määrab:
1-25-5736 8a, Tallinn).
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus KrMS § 385 p 10.
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 14.10.2024 KarS § 421 1 lg 1 ja 3 tunnustel selles, et C.U tellis äriühingu B OÜ nimel Hiinast, äriühingult C, teleskoopsihiku Commander NV400 4-52X50, mis postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetati. 17.06.2024 teostasid Maksu- ja Tolliameti ametnikud postisaadetise läbivaatuse ning sihiku avastamise järel tehti päring Strateegilise kauba komisjonile, kes teatas, et tegemist on öösihikuga, mille sisseveoks on vajalik strateegilise kauba eriluba, mida C.U-l ega B OÜ’l ei olnud. C.U-le ja B OÜ’le esitati kahtlustus vastavalt KarS § 4211 lg 1 ja 3 alusel. Strateegilise kauba komisjoni seisukoha kohaselt kuulub öösihik sõjaliste kaupade nimekirja ML1 alamkategooria EST3 alla. Öösihik on Relvaseaduse § 20 1 lg 1 mõistes tulirelva lisaseade, mida käsitletakse tulirelva osana. Menetluse käigus on aga selgunud, et relvaosade sissevedu ei kuulu kehtiva seaduse kohaselt Strateegilise kauba seaduse reguleerimisalasse ning sellest tulenevalt ei ole relvaosade sisseveoks nõutav strateegilise kauba eriluba. Nimelt määratleb Relvaseaduse § 59 lg 6 juhud, mil tulirelvade ja nende osade vedu toimub Strateegilise kauba seaduses sätestatud korras: -
strateegiliseks kaubaks oleva relva, selle laskemoona ja tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu; tsiviilrelva, strateegiliseks kaubaks oleva relva ja tsiviilkäibes keelatud relva, selle osa, olulise osa ning laskemoona väljavedu, transiit ja vastava teenuse osutamine; sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks ettenähtud relva, selle osa, olulise osa ja laskemoona sisse- ja väljavedu.
Seega selgub Relvaseaduse § 59 lõikest 6, et relvaosade puhul kohaldatakse Strateegilise kauba seadust üksnes relvaosade väljaveo, transiidi ja vastava teenuse osutamisel ning sisseveo korral üksnes juhul, kui need on mõeldud sõjalisele lõppkasutajale või sõjaliseks lõppkasutuseks. Relvaosade sissevedu toimub Relvaseaduse alusel. Ka Strateegilise kauba seaduse § 1 lg 2 p 1 kohaselt ei kohaldata Strateegilise kauba seadust, välja arvatud strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamise kohta sätestatu, tsiviilrelva, selle oluliste osade ning laskemoona Eestisse sisseveole ja Eestist väljaveole relvaseaduse § 59 lõikes 4 nimetatud eriloa alusel, samuti tsiviilrelva, selle oluliste osade ning laskemoona
1-25-5736 edasitoimetamisele Euroopa Liidus. Seda tõlgendust toetab ka Strateegilise kauba seaduse 96 SE seletuskiri 1, mis on koostatud 01.01.2012 jõustunud Relvaseaduse ja Strateegilisekauba seaduse kohta. Sellega seoses esitas prokuratuur C.U-le muudetud kahtlustuse KarS § 420 lg 1 järgi, mis käsitleb öösihiku ebaseaduslikku käitlemist. C.U on korduvatel ülekuulamistel selgitanud, et soovis tellida sihiku enda, mitte äriühingu jaoks. Tellimusse sattusid äriühingu andmed seetõttu, et ta tegi makse kasutades telefoni makserakendust Google Pay, kus äriühingu ja eraisiku kontod ei olnud selgelt eristatavad ning seetõttu teostas makse ekslikult äriühingu kontolt. Samuti kinnitas C.U , et seade ei ole soetatud äriühingu huvides ega selle tegevusvaldkonnas, milleks on kinnisvaraarendus. Eeltoodut arvestades lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse B OÜ suhtes. Relvaseaduse § 201 lg 5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihikut on lubatud soetada, omada, vallata ja kinnitada jahipidamise otstarbel registreeritud püssile ja kinnitada tulirelvale vaid lasketiirus, laskepaigas ning jahipidamisel jahiseaduses lubatud juhul. Öösihiku soetamise õiguse annab jahipidamise otstarbel väljastatud relvaluba, millele on kantud jahipidamise otstarbel registreeritud püss. Menetluse käigus on tuvastatud, et C.U-le ega ka tema juhitud äriühingule B OÜ ei ole väljastatud jahipidamise otstarbel relvaluba. Sellest tulenevalt ei olnud C.U-l õigust öösihikut soetada ning seda tehes käitles C.U öösihikut ebaseaduslikult. Seda, et C.U poolt tellitud sihik on sobilik ka puudulikus valguses sihtimiseks ning et seadmel on olemas nii kujutise muundur kui ka elektrooniline võimendus, kinnitab EKEI eksperdi Berit Cavegn’i antud selgitus, kuid ka Strateegilise kauba komisjoni seisukoht, et tegemist on öösihikuga. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. C.U-le on esitatud kahtlustus KarS § 420 lg 1 alusel, mis on teise astme kuritegu. Antud teo eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seadus ei näe karistusena ette vangistuse alammäära ning ülemmääraks on kõigest 1-aastane vangistust, samuti võimaldab seadus toimepanijat karistada rahalise karistusega, mis näitab, et tegemist on kergema teise astme kuriteoga. C.U on reservväelane, kes tellis sihiku proovimiseks nii endale kui ka selleks, et pakkuda seda katsetamiseks politseiametnikele. Tellimust tehes oli ta arvamusel, et isiklikuks tarbeks varustuse tellimine ei ole keelatud. C.U võis tegutseda eksimuses, kuid selline eksimus oli talle kergesti välditav, nt enne tellimist Relvaseadusega tutvudes või PPA-lt üle küsides, kas tulirelva lisaseadme tellimine on lubatav. Juhul, kui isik tegutses eksimuses, mis oli talle välditav, võimaldab seadus karistust kergendada, mis omakorda võimaldab järeldada, et sellistel juhtudel on toimepanija teosüü väiksem. Ka ei esine käesoleval juhul karistust raskendavaid asjaolusid. C.U-d ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et arvestades käesolevas kriminaalmenetluses teadaolevaid asjaolusid ja kahtlustatavat iseloomustavaid andmeid, ei ole kriminaalmenetluse jätkamine C.U suhtes vajalik ning kahtlustatavat on võimalik mõjutada karistust kohaldamata. C.U on andnud nõusoleku tasuda riigituludesse 450 eurot ning nõustunud tema poolt tellitud
Strateegilise kauba seaduse eelnõu – EIS
1-25-5736 teleskoopisihiku konfiskeerimisega. C.U-le on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust, määratavaid kohustusi ning nende täitmata jätmise tagajärgi. 20.10.2025 on C.U avaldanud nõustumust kriminaalmenetluse lõpetamisega ja määratavate kohustustega (vt nõusolekuleht). Juhindudes KrMS § 202 lg 1, taotleb ringkonnaprokurör eeluurimiskohtunikult:
Kohus selgitab, et käesolev kohtumäärus on koostatud KrMS § 206 lg 1 1 alusel lihtsustatud määrusena ilma KrMS § 145 lg 3 p-s 1 nimetatud põhjendusi esitamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.