1-25-3768/16 - Liiklussüüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.Mõistetud karistust põhistas maakohus nii. 2.1 Vaatamata sellele, et Peeter Lassi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning raskendavaid asjaolusid pole, on süüdistatava süü keskmise suurusega. 2.2 Süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu 04.12.2023. a otsusega karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. Mõistetud karistuse hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv vangistus asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks anti Peeter Lassile 2 aasta pikkune tähtaeg. Järelikult pani Peeter Lassi uue samaliigilise kuriteo toime ajal, mil ta tegi Harju Maakohtu 04.12.2023. a otsusega mõistetud vangistuse asemel kohaldatud üldkasulikku tööd ning talle kehtis alkoholi tarvitamise keeld. Lisaks tegi kriminaalhooldaja Peeter Lassi suhtes karistuse kandmise ajal ka erakorralise ettekande, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus käitumiskontrolli kohustusi, sh hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Harju Maakohus rahuldas 12.03.2025 määrusega erakorralise ettekande ning pööras Peeter Lassile kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele. Eeltoodu näitab, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning Peeter Lassi ei ole teinud eelmisest karistusest kohaseid järeldusi. Kuritegude toimepanemisega jätkamine teadmisega, et tal on oht sattuda vanglasse, näitab sedagi, et liiklusrikkumised on kujunemas Peeter Lassi elustiiliks. 2.3 Arvestades, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei avaldanud isiku käitumisele soovitud mõju, tuleb süüdistatavale sel korral mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita kandmata karistus ehk tegemata üldkasuliku töö tunnid. 2.3 Peeter Lassile mõistetava karistuse puhul tuleb silmas pidada, et eelmise kohtuotsuse alusel karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, kuid kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Seega tuleb reageerida Peeter Lassi rikkumisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. 2.4 Juhul, kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine välistatud (vt RKKKo nr 3-1-1-104-10, p 9). Seega ei ole võimalik P. Lassile mõistetavat liitkaristust jätta tingimisi kohaldamata ning puudub igasugune võimalus P. Lassit säästa vangistuse ärakandmisest. 2.5 Peeter Lassi suhtes tuleb kooskõlas KarS § 424 lg 4 p 2 kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust. Harju Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega nr 1-23-6877 võeti süüdistatavalt lisakaristusena juhtimisõigus ära neljaks kuuks. Pelgalt seitse kuud hiljem asus süüdistatav uuesti juhile keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima ning tegi seda olukorras, kus tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kirjeldatud käitumine põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajalikkust ning süüdistatavale kohaldatav lisakaristus ei saa jääda alammäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta. Lisakaristuse määra puhul tuleb silmas pidada ka seda, et eelmise kohtuotsusega võeti Peeter Lassilt juhtimisõigus ära 4 kuuks ning seega tuleb sel korral talle kohaldada lisakaristust pikemaks ajaks. Juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid kriminaalasjas pole.

5.Oma taotlust, mis puudutab Peeter Lassile maakohtu otsusega mõistetud karistuse revideerimist, põhistab kaitsja kokkuvõtlikult nii. 5.1 Maakohus ei põhjendanud veenvalt süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristuse määra. Peeter Lassi puhul keskendus kohus tema varasemale karistusele ja pööras vähem tähelepanu toimepandud kuriteole. Maakohus märkis, et eripreventiivsest aspektist tuleb arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud ajal, mil Peeter Lassi oli üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Seega leidis kohus, et varasem karistus ei avaldanud isikule piisavalt mõju. 5.2 Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Maakohus tuvastas, et Peeter Lassit süüdistatakse ühe episoodi toimepanemises. Ta on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Toodu tõttu ei mõistetud süüdistatavale tema teosüüle vastavat karistust, vaid tema karistus on liiga range. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadus ette ainsa karistusena kuni 4-aastase vangistuse. Peeter Lassi teosüüd hinnates oleks maakohtul olnud võimalik mõista süüdistatavale kergem põhikaristus ja ka kergem lisakaristus. 5.3 Peeter Lassi on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii kohtueelsel menetlusel, kui ka kohtuistungil. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. Tema käitumine oma süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 5.4 Lisakaristuse juures tuleks arvestada sedagi, et Peeter Lassi elab xxx ja tema igapäevane elu on seotud mootorsõiduki kasutamise vajadusega selleks, et ta saaks normaalset elu elada. Pikaajaline ilma juhtimisõiguseta elamine eraldatud maapiirkonnas piiraks tema võimalusi leida endale ametlik töö ja takistaks tal sel viisil naasmist normaalse õiguskuuleka elu juurde. 5.5 Kokkuvõtlikult tuleks Peeter Lassile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistus - vangistus, mis jääks karistuse alammäära lähedale ja oleks lühem, kui 2 aastat vangistust. Lisakaristusena tuleks talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lühema tähtajaga, kui üks aasta. Selline karistus saaks olema piisavalt range, et Peeter Lassi teeks kohased järeldused ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu seisukoht.