eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Gints Vadzise (Vadzis) süüditunnistamises karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi, Kaspars Matuļēvičsi süüditunnistamises KarS § 183 lg 1 järgi ja 9 ülejäänud süüdistatava süüdistuses KarS § 183, § 184 ja § 185 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsus
Apellandid
Gints Vadzise kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso Kaspars Matuļēvičsi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Gints Vadzis. Sündinud 1. mail 1967; elukoht: XXX; Läti kodanik; peeti 20. juulil 2021 Lätis kahtlustatavana kinni ja anti 22. juulil 2021 Eestil välja – viibis alates tema väljaandmisest kuni 3. veebruarini 2022 vahi all; varem karistamata Kaspars Matuļēvičs. Isikukood 38112040097; elukoht: XXX; peeti 21. aprillist 2021 kuni 15. juulini 2024 kahtlustatavana ja vahistatuna kinni; varem karistamata prokuratuur, esindaja Lõuna vanemprokurör Ken Kiudorf
Menetluse vorm
Ringkonnaprokuratuuri
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata Meelis Masso Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Meelis Masso poolt Gints Vadzisele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 483,12 eurot, sh käibemaks 87,12 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Gints Vadziselt Eesti Vabariigi kasuks välja 483,12 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei
ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Menetluse eelnev käik
1.Prokuratuur esitas 11 inimesele (enamik neist Läti kodanikud) süüdistuse erinevates narkokuritegudes. Muu hulgas esitati süüdistused Gints Vadzisele ja Kaspars Matuļēvičsile.
2.Gints Vadzisele heideti KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi seda, et ta omandas koos M.V. ga tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019. aasta juunist kuni 21. aprillini 2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit ja andis selle kanepi koos M.V. ga erinevatel aegadel edasi J.M. ile, M.M. ale ja A.M. ile.
3.Tartu Maakohus tunnistas G. Vadzise KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistas teda 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu 16 päevani. Selle vangistuse jättis kohus KarS § 73 lg 1 alusel 5 aasta pikkust katseaega seades tingimisi täitmisele pööramata. Maakohtu peamised seisukohad seoses G. Vadzisega on niisugused.
4.Kohus tuvastas, et M.V. kanepit ei käidelnud ja sellest lähtuvalt ei saa ka G. Vadzist tunnistada süüdi kanepi käitlemises grupis koos M.V. ga (KarS § 184 lg 2 p 1).
5.G. Vadzis ei käidelnud mitte üle 24 kilogrammi kanepit, vaid ca 3 kilogrammi kanepit. Ta omandas selle kanepi teadmata allikast, pakendas uimasti ja andis seda edasi. Täpsemalt talitas ta nõnda: - andis 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 3. märtsini 2021. a 9 korral Lätis J.M. ile kokku 850 grammi kanepit, mille J.M. toimetas Eestisse M.M. ale; - andis 10. märtsil 2021 Lätis J.M. ile Eestisse M.M. ale transportimiseks 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid; - andis 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10. märtsini 2021 J.M. ile narkootikumide Lätist Eestisse transportimise eest tasuks kokku 20 grammi kanepit; - andis 2019. aasta juunist kuni 2020. aasta juunini M.M. ale mitmel korral kokku 1706 grammi kanepit; - andis 21. aprillil 2021 M.M. ale 300 grammi kanepit.
6.G. Vadzis pani toime mitu tegu ehk tegutses korduvalt KarS § 184 lg 2 p 2 mõttes. Üheks jätkuvaks teoks saab pidada neid kanepi M.M. ale andmisi, mis toimusid 2019. aasta juunist kuni 2020. aasta juunini – need olid ühtsest tahtest kantud ja ajalis-ruumiliselt seotud. Eraldi jätkuvaks teoks tuleb pidada 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10. märtsini 2021 toimunud kanepi J.M. ile andmisi. Seda seetõttu, et esiteks eraldab selle teo algust eelmise teo lõpust umbes neljakuuline periood ja teiseks ei andnud G. Vadzis selle teise teo käigus uimastit M.M. ale vahetult, vaid ta andis selle J.M. ile, kes selle M.M. ale edasi toimetas. Omaette tegu leidis aset ka 21. aprillil 2021, sest eelmisest teost oli möödas üle kuu aja ja viimasest kanepi vahetult M.M. ale edasi andmise juhtumist (2020. aasta juunis) oli möödunud veel eriti pikk periood.
7.Narkokuriteo objektiks saab olla vaid selline kanep, mille THC sisaldus on üle 0,3%. Kogu G. Vadzise poolt käideldud kanepi THC sisaldust kindlaks tehtud pole. Siiski on tuvastatud, et J.M.
i autost 10. märtsil 2021 leitud 144 grammi kanepi THC sisaldus oli 18% ja 21. aprillil 2021 M.M. a elukohas olnud kanepi THC sisaldus oli 17–19%. M.M. alt kanepit ostnud inimesed kinnitasid, et kanepi kvaliteet oli hea ja see omas psühhotroopset mõju. M.M. a aga sai kanepi G. Vadziselt. Sellest lähtuvalt ei ole kahtlust, et ka ülejäänud G. Vadzise käideldud kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega.
8.Karistusse puutuvalt tuleb arvesse võtta, et G. Vadzis ei tegutsenud ülipika perioodi kestel. Siiski võib 3 kilost kanepist narkojoobe saada üle 4000 inimese. Teisalt on kanep kerget laadi narkootikum. G. Vadzis sai kanepi eest M.M. alt raha, st ta tegutses majandusliku kasu saamise eesmärgil. G. Vadzis kahetseb oma tegu. Süüdistatav pole varem kuritegusid toime pannud. Eelnevast tulenevalt on teda vaja karistada 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibimise tõttu vähendada 3 aasta 11 kuu 16 päevani. Et G. Vadzis pole varem ega hiljem õigusrikkumisi toime pannud, tuleb tema karistus täitmisele pööramata jätta.
9.Kaspars Matuļēvičs pani süüdistuse kohaselt 2018.–2021. aastal toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgsed kuriteod: hankis mitmel puhul nii üksi kui koos S.B, ega kokku üle kahe kilo kanepit, andis seda erinevatele inimestele, sh ühele alaealisele edasi ja hoidis oma elukohas kanepiõisikuid.
10.Maakohus mõistis K. Matuļēvičs enamikes süüdistustes õigeks. Siiski tunnistas kohus K. Matuļēvičsi KarS § 183 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 1-kuulise vangistusega. Kohus hinnangul leidis tõendamist see, et K. Matuļēvičs andis 2020. aasta oktoobris või novembris M.P. ile kaks korda kanepit, kummalgi korral 1 grammi. Usutavad on M.P. i ütlused, et ta sai 2–3 korda K. Matuļēvičsilt kanepit – iga kord 1 grammi, makstes selle eest korraga 20 eurot. K. Matuļēvičsi kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et pole mõistetav, millal M.P. seda kanepit sai. Tõepoolest ei öelnud M.P. seda aega numbrilise täpsusega. Küll, aga selgitas ta, et see juhtus „samas ajavahemikus“. M.P. i küsitleti K. Matuļēvičsilt kanepi saamise kohta pärast seda, kui ta oli selgitanud, et S.B, elt hankis ta kanepit 2020. aasta oktoobris-novembris. Ka selgitas M.P. , et K. Matuļēvičsilt sai ta kanepit sealsamas korteris, kus talle andis kanepit ka S.B, e. Niisiis pidas M.P. „samast ajavahemikust“ rääkides silmas just seda perioodi, mil ta hankis uimastit S.B, elt – 2020. aasta oktoober või november. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, et „sama ajavahemik“ võis tähendada ka seda perioodi, mil M.P. esimest korda kanepit tarvitas (2010. või 2011. aasta). Apellatsioonimenetlus
11.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid G. Vadzise kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso ja K. Matuļēvičsi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk.
12.G. Vadzise kaitsja palub esmasena G. Vadzis õigeks mõista. Alternatiivselt soovib apellant, et G. Vadzis tunnistataks KarS § 184 lg 2 p 2 asemel süüdi § 184 lg 1 järgi ning talle mõistetaks sellest tulenevalt maakohtu mõistetust leebem, 3 aasta pikkune vangistus. Oma taotlusi põhjendab advokaat järgmiselt.
13.Ei ole tõendatud, et G. Vadzis käitles sellist kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2%. On kindlaks tegemata, et J.M. oli tema kasutuses olnud sõidukist ära võetud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepit saanud G. Vadzise käest.
14.Tegemist oli ühe jätkuva teoga. Ehkki G. Vadzis andis kanepit kahele erinevale inimesele, oli objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tegemist niisuguste osategudega, mida saab pidada loomuliku elukäsitluse järgi ühtseks käitumiseks. Sama objekti ehk kanepi edasiandmine oli kantud ühtsest tahtlusest. G. Vadzise süü ei ole suur, sest ta käitles lühikese aja jooksul leebet narkootilist ainet.
Süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetseb tehtut. Õiglane oleks 3 aasta pikkune tingimisi vangistus.
15.K. Matuļēvičsi kaitsja palub primaarsena saata asi K. Matuļēvičsi KarS § 183 lg 1 järgi süüdi tunnistamises maakohtule tagasi uueks arutamiseks; alternatiivselt soovib apellant, et K. Matuļēvičs KarS § 183 lg 1 järgses süüdistuses õigeks mõistetaks. Kaitsja põhjendused on niisugused.
16.Maakohus hindas M.P. i ütlusi valesti. M.P. ei öelnud, et ta sai 2020. aasta oktoobris ja novembris K. Matuļēvičsilt kaks korda kanepit, kummalgi korral 1 grammi. M.P. vastas prokuröri küsimusele, millal ta K. Matuļēvičsilt kanepit sai, „samas ajavahemikus“. Pole teada, millist ajavahemikku M.P. silmas pidas. M.P. on sündinud 1992. aastal ja oma ütluste kohaselt tarvitas kanepit esimest korda 18–19-aastaselt – seega juba aastatel 2010–2011. Niisiis on võimalik, et M.P. sai K. Matuļēvičsilt kanepit juba umbes 15 aastat tagasi. Sedavõrd kauges minevikus aset leidnud teod on aegunud. Tõsi, kohus tuletas M.P. i K. Matuļēvičsilt kanepi saamise aja M.P. i ütlustest selle kohta, millal ta ostis kanepit S.B, elt. See aga ei ole õige.
17.Asja arutamisel rikuti kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt on vaja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Asja arutati Valga kohtumajas. Kuna süüdistatavaid oli palju, ei lubatud asja arutamise ajaks kohtusaali pealtvaatajaid – seal said viibida ainult süüdistatavad, kaitsjad, prokurör, kohtunikud, tõlk, konvoi-ametnikud ja kohtuistungi sekretär. Pealtvaatajad võisid saalis olla vaid kuni kohtu saabumiseni. Süüdistatavad ja kaitsja juhtisid probleemile tähelepanu juba 8. veebruari 2023 istungil, kuid kohus selgitas, et vajalik on saada kõigi sõnavõtjate jutust aru ning muud isikud peavad seetõttu lahkuma. Ruumipuudus ei saa olla pealtvaatajate saali lubamise lausalise keelamise alus. Saab piirata pealtvaatajate arvu. Vajadusel tuleb leida suurem kohtusaal. Kaitsjad tegid juba eelistungil ettepaneku arutada asja Tartus, ent kohus sellega ei nõustunud. Tunnistajad, keda kuulatakse üle avalikkuse osavõtuta, võivad tavapärasest lihtsamalt valetada. Ka M.P. kuulati üle ilma pealtvaatajate juuresviibimiseta.
18.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorfi meelest tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning seda järgmistel põhjustel.
19.On tõendatud, et J.M. omandas 10. märtsil 2021 G. Vadziselt 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida ta hoidis enda kasutuses olevas mootorsõidukis. Kohus on veenvalt selgitanud, miks puudub kahtlus, et ka ülejäänud G. Vadzise poolt omandatud ja edasi antud kanepi THC sisaldus oli üle 0,3%. Nimelt on erinevad isikud kiitnud kanepi head kvaliteeti ning jaatanud selle narkootilist toimet.
20.G. Vadzis pani toime mitu tegu, mitte ühe jätkuva teo. G. Vadzise käitumisaktid ei olnud ajaliselt lähedased, sest tema tegevuses esinesid pikad pausid. Lisaks ei olnud üksikaktid toime pandud sarnasel moel, sest G. Vadzis toimetas kanepit M.M. ale erinevatel viisidel.
21.K. Matuļēvičsiga seoses ei ole kaitsja esitanud uusi ega tõsiseltvõetavaid argumente, mis seaksid maakohtu antud tõlgenduse M.P. i ütluste kohta kahtluse alla. Esimese astme kohus on põhjalikult selgitanud, miks nähtub M.P. i ütlustest, et ta sai K. Matuļēvičsilt kanepit samas ajavahemikus kui S.B, elt ehk 2020. aastal ja miks on ebaloogiline järeldada, et M.P. pidas silmas hoopis ajavahemikku 2010–2011, mil ta tarvitas kanepit esimest korda.
22.KrMS § 266 lg 4 järgi on kohtunikul õigus piirata istungisaalis viibijate hulka, kui istungisaal on üle täitunud. Isegi kui jaatada kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte rikkumist, ei ole tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. Ei ole usutav, et pealtvaatajate puudumine võis
mõjutada tunnistajate, sh M.P. i ütluste andmist ning soodustada kohtule valetamist. Tunnistajat distsiplineerib eelkõige teadmine, et tal on kohustus rääkida kohtule tõtt. Ka avalikkuse põhimõtte rikkumise jaatamise korral ei saaks rääkida tervikuna ebaõiglasest kohtumenetlusest või millestki sellisest, mis oleks mõjutanud asjas kohtuotsuse tegemist.
23.K. Matuļēvičs esitas taotluse hüvitada talle tema 1180 päeva kestnud kinnipidamisega tekitatud 74 340 eurone kahju. Ta ei esitanud vastavat taotlust juba maakohtus seetõttu, et siis oli tema eesmärgiks õigeksmõistmine. Ta arvas, et ta mõistetakse seoses Riiast ostetud kanepiga süüdi. Ta kartis, et vastav taotlus võib mõjutada tema süüdimõistmist. Ka ei saanud ta maakohtus veel aru, kui halvasti menetlus talle mõjus – alles pärast 2024. aasta juulikuus vabanemist mõistis ta, et ta on kaugenenud oma lastest ja elukaaslasest. Maakohus märkis otsuses, et ta saab esitada vastava taotluse kuue kuu jooksul ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.G. Vadzise kaitsja kordab (suuresti) juba maakohtus esitatud väiteid. Ringkonnakohtu meelest on maakohus need väited arusaadavalt ümber lükanud. Sellest johtuvalt olgu märgitud üksnes järgmist.
25.G. Vadzise käideldud kanepi THC-sisaldus oli oluliselt üle 0,3%. Apellant ei vaidle vastu maakohtu neile sedastustele, et a) M.M. a sai kanepi otse või vahendatuna G. Vadzise käest, b) M.M. a juurest leitud kanepi THC-sisaldus oli 17–19% ja c) M.M. alt kanepit ostnud inimesed pidasid kanepit kvaliteetseks ja psühhotroopset mõju omavaks (otsuse p 497). Need tõdemused viitavad sellele, et J.M. i sõidukist leitud kanepi THC-sisaldus oli kõrge. Kaitsja esitab üksnes argumendi, justkui pole tõendatud seda, et J.M. sai selle kanepi G. Vadzise käest. J.M. i väitel sai ta kanepit nii M.M. ale edasi andmiseks kui ka isiklikuks tarbeks ainult G. Vadziselt (kd 19, tl 26 pöördel) ja tema autost politsei poolt leitud kanepki oli saadud vahetult enne selle aine avastamist G. Vadziselt (kd 19, tl 28 pöördel). Viimaks olgu märgitud, et on ka iseenesest ebausutav, et keegi veab salaja ilma uimastava toimeta kanepit. Niisugust ainet võiksid ehk käidelda botaanika vms huvilised, ent G. Vadzisel käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt niisuguseid huve ei ole.
26.Esimese astme kohus asus õigesti seisukohale, et G. Vadzis ei pannud toime mitte ühte jätkuvat, vaid mitu erinevat käitlemistegu. Apellant esitab maakohtu seisukoha kummutamiseks sisuliselt üksnes ühe väite: ehkki G. Vadzis andis kanepit edasi kahele erinevale inimesele, näib tema tegutsemine ikkagi ühtse käitumisena. Tõepoolest võib ka erinevatel aegadel erinevatele inimestele uimastite edasiandmist pidada mõnikord üheks jätkuvaks teoks – vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-11432/93. Maakohus aga ei piirdunud väitega, et G. Vadziselt said uimastit kaks erinevat inimest (otsuse p 495). Kohus tõi lisaks sellele välja, et üks kord jäi kahe üleandmise vahele tervelt ca nelja kuu pikkune paus ja korra ka umbes kuu ajaline paus. Ka märkis esimese astme kohus, et üksteisest erinevad sellised juhtumid, kus uimasteid hankiv isik (M.M. a) tuleb ise narkootikumidele järgi, ja olukorrad, kus selline isik saadab uimasteid tooma kellegi teise (J.M. i). Olgu viidatud ka nii süüdistuses välja toodud kui ka maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et G. Vadzis ei andnud kogu uimastit J.M. ile selleks, et too toimetaks kanepi M.M. ale – osa narkootikumist pidi jääma J.M. ile endale tarvitamiseks. Niisiis saab kanepi andmist J.M. ile eristada kanepi andmisest M.M. ale veel ühest aspektist: esimesel juhul läks osa kanepist mitte n-ö edasimüüjale M.M. ale, vaid lõpptarbijale J.M. ile.
27.Ka K. Matuļēvičsi kaitsja toob kõigepealt välja sellise argumendi, mida ta on varemgi esitanud: pole teada, millal M.P. K. Matuļēvičsilt kanepit sai – see võis juhtuda ka umbes 15 aastat tagasi, mil M.P. esmakordselt kanepit pruukis. Maakohus on sellise argumendi loogiliselt ümber lükanud (otsuse p 280). Puudub igasugune alus arvata, et M.P. pidas „sama ajavahemiku“
all silmas 15 aasta tagust aega. Nimelt ütles M.P. , et hetkel käib jutt kanepi hankimisest S.B, elt ja K. Matuļēvičsilt (kd 17, tl 18) ja kohe pärast seda, et S.B, elt sai ta kanepit 2020. aasta oktoobris-novembris. Järgnesid mõned küsimused S.B, elt kanepi hankimise kohta ja siis hakati küsima kanepi saamise kohta K. Matuļēvičsilt – M.P. ütles, et ta sai K. Matuļēvičsilt kanepit „samas kohas, korteris“ ja „samas ajavahemikus“ (kd 17, tl 18 pöördel). Kriminaalkolleegiumi meelest pidas M.P. ilmselgelt silmas seda, et ta sai 2020. aasta sügisel kanepit nii S.B, elt kui ka K. Matuļēvičsilt (kes elasid toona koos).
28.K. Matuļēvičsi kaitsja meelest rikuti avalikkuse põhimõtet. Ringkonnakohus soostub kaitsjaga selles, et kohtupidamise avalikkus on oluline väärtus – see ilmneb muu hulgas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) sellekohasest mahukast praktikast. Praegu siiski kriminaalkolleegiumi meelest seda põhimõtet ei rikutud.
29.Kaitsja viitab sellele, et pealtvaatajaid ruumipuuduse tõttu kohtusaali ei lubatud, et süüdistatavad ja kaitsjad juhtisid maakohtu tähelepanu selle keelu ebaõigusele juba 8. veebruari 2023 istungil ja et kaitsjad taotlesid juba eelistungil, et asja arutataks Valga asemel Tartus, kus asub suur kohtusaal. Kriminaalasja materjalid ei viita sellele, et asjad nõnda toimusid. Ei 3. veebruari ega 1. märtsi 2022 eelistungi protokollidest ega 8. veebruari 2023 istungiprotokollist ei nähtu, et kohus oleks palunud pealtvaatajatel ruumipuuduse tõttu kohtusaalist lahkuda, et mõni süüdistatav või kaitsja oleks sellega seoses juhtinud millelegi kohtu tähelepanu või et keegi kaitsjatest oleks taotlenud istungi pidamist Tartus. Ainuke vähegi asjassepuutuv info ilmneb sellega seoses 8. veebruari 2023 istungi protokollist, kus M.M. a kaitsja vandeadvokaat Sirje Must märkis järgmist: „Kuna kohtusaal on väike, siis vaatamata sellele, et seaduse järgi on kohtuistung avalik, kohtusaal on väike, on piiratud kohtusaalis viibijate arvu. Mul on palve M.M. al kelle suhtes on kohaldatud prokuratuuri poolt suhtlemispiiranguid ja talle on antud suhtlemine ühe tütrega aga tal on neid lapsi palju ja siin on üks tütar veel ja ta tahaks näha ema ja minul on palve, et lubataks lastel emaga suhelda, see ei pea toimuma siin kohtusaalis aga et ta saaks minna emaga kohtuma Tartu Vanglasse, tütar on I.M. a. Isikukoodid ja asjad toon homme.“ (kd 5, tl 100 pöördel). Seega võib eeldada, et mingil määral inimeste saalis viibimist piirati, ent muu hulgas on ebaselge, kas piirang oli lausaline või võisid mõned inimesed ikkagi saali minna või kas piirang puudutas vaid 8. veebruarit 2023 või muidki päevi. Kui kriminaaltoimiku enam kui 20 köites on asjassepuutuvat infot (rohkem), oleks kaitsja pidanud ringkonnakohtule otsesõnu ära näitama, kust seda infot leida võib. Praegu välja toodud (vähegi) konkreetsed viited paarile istungile on kahjuks eksitavad/väärad. Kui istungil tõesti pealtvaatajate piiramine jutuks tuli, ent seda ei kantud istungiprotokolli, oleks kaitsjal olnud võimalik esitada KrMS § 158 järgne protokolli parandamise taotlus või vähemasti oleks kaitsja võinud oma kaebuses osutada sellele, millisel kohtuistungil ja millisel ajal (millisel minutil) see teema jutuks tuli (et ringkonnakohtul oleks olnud võimalik kuulata salvestust).
30.Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. veebruari 2025 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsioonid rahuldamata.
31.G. Vadzise määratud kaitsja vandeadvokaat M. Masso esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse. Selle taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks, sh kaitsealusega suhtlemiseks ja apellatsiooni esitamiseks 300 minutit (netotasu 360 eurot, brutotasu 439,20 eurot) ning prokuratuuri vastusega tutvumiseks ja kliendiga rääkimiseks 30 minutit (netotasu 36 eurot, brutotasu 43,92 eurot). Alternatiiv 1: KrMS § 175 lg 1 p 4, riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ alusel rahuldab kriminaalkolleegium kaitsja taotluse ja määrab kaitsjatasuks 483,12 eurot (sh käibemaks 87,12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 483,12 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel G. Vadziselt riigi kasuks välja
mõista. G. Vadzis peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).
32.K. Matuļēvičsi kahjuhüvitistaotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
33.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) eelnõu esimese lugemise juurde koostatud seletuskirjas märgitakse järgmist: „[K]ahju hüvitamise kord on rajatud eeldusele, et kahju hüvitatakse kahju kannatanud isiku taotluse alusel. Eelnõu §-st 18 tulenevalt peab kohtusse jõudnud menetluse korral esitama taotluse maakohtule enne kohtuliku uurimise lõppu. Isiku taotlusest lähtumine tähendab ühtlasi, et taotluse esitamata jätmisel peaksid olema reaalsed tagajärjed ning tagantjärele esitamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel [...] mõjuval põhjusel [...] Mõjuva põhjusena võib käsitada näiteks olukorda, kui isik taotles maakohtus prokuröri poolt taotletavast karistusest leebemat karistust, aga kohus leidis isiku/kaitsja jaoks üllatuslikult, et süü pole tõendatud või kuriteokoosseis pole täidetud ja isik tuleb õigeks mõista. Et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks tegu olema tõepoolest erandliku võimalusega („mõjuval põhjusel“), ei saa sellele tugineda nt isik, kes lohakusest või teadmatusest jätab maakohtule taotluse esitamata – nt palub küll enda õigeksmõistmist, aga ei too välja, et peale selle tuleks talle hüvitada ka tekitatud kahju.“ (lk 51–52).
34.Riigikohus on leidnud nõnda: „SKHS § 21 lg-d 1 ja 4 võimaldavad hüvitistaotluse esitada tagantjärele ringkonnakohtule või prokuratuurile ainult siis, kui taotlus jäeti varem esitamata mõjuval põhjusel. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamine seatud sõltuvusse sellest, kas kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes võidakse teha selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Ainult erandlikel juhtudel saab kahju hüvitamist taotleda hiljem. Kui taotlust kahju hüvitamiseks pole esitatud õigel ajal ning puudub ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata (SKHS § 13 lg 2 ls 2).“ (kriminaalkolleegiumi määrus nr 120-2611/12, p 14 ja määrus nr 1-19-9021/14, p 14).
35.K. Matuļēvičs ei esitanud oma taotlust maakohtu menetluses. Ta ei esitanud seda isegi mitte apellatsioonitähtaja kestel, vaid alles ringkonnakohtu poolt apellatsioonidele vastamiseks antud tähtaja jooksul. Seega esitas K. Matuļēvičs taotluse hilinenult. Mõjuvat põhjust hilinemiseks tal ei olnud. Nii on see muu hulgas tulenevalt tõigast, et K. Matuļēvičs ja tema kaitsja taotlesid õigeksmõistva otsuse tegemist – seega ei olnud tegemist situatsiooniga, kus osaline õigeksmõistine/süüdistuse suures mahus ära langemine oli K. Matuļēvičsile (äärmiselt) üllatav. Taotluse esitamisega hilinemist ei muuda kuidagi põhjendatuks ka K. Matuļēvičsi väited, et ta mõistis alles pärast maakohtu menetluse lõppu seda, kuivõrd tugevasti tema vahi all viibimine tema peresuhteid mõjutas.
36.Olgu seoses kahjuhüvitistaotlusega märgitud sedagi, et EIK-i hinnangul ei tulene Euroopa Inimõiguse Konventsioonist automaatselt riigi kohustust maksta hüvitist sellisele vahi all peetud inimesele, kes hiljem õigeks mõistetakse (vt nt Lukk vs Eesti, nr 27365/21). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.