Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 19.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 1-21-5746/689
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Kuulutamise aeg: 19.02.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 113 076

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-5746/739Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-5746 (juurde liidetud 1-21-6672, 1-22-830, 1-22-1678 ja 1-22-2471)

Kohtu koosseis

Annemarie Gerassimov, rahvakohtunikud Ülle Oras ja Helju Hõbe

Kohtuistungi sekretär

Kaie Kaseorg, Reelika Käis, Kersti Karja

Kohtujurist

Christina Lainemäe

Tõlk

Alla Korkin, Alla Lašmanova, Tiina Mõtsar, Natalja Tselikova

Kriminaalasi

M.V. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi; Gints Vadzis süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi – kriminaalasi 22760000012; K.S. süüdistatuna KarS § 183 lg 1 ja § 185 lg 2 p 2 järgi; Lo.S. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; Hendriks Beks süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi; A.M. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi – kriminaalasi 22760000009; Jevgénijs Markovićs süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi – kriminaalasi 21261000151; Sanita Baškere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Mollija Matuļēviča süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Kaspars Matuļēvičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi – kriminaalasi 21760000121 Ülle Hõrak

Prokurör Süüdistatav

MOLLIJA MATULEVIČA

Süüdistus Kaitsja Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja

ID 45410070057; elukoht: xxx (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); tõkend – vahistamine, kahtlustatavana oli kinni peetud 21.04.2021 ja vahistatud 23.04.2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi Vandeadvokaadi abi Marika Suurpere riigi õigusabi korras

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt andis ta 2020. a suvel G.M. vähemalt 0,5 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt andis ta perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgenijs Markovićsile iga korra kanepi transportimise eest vähemalt 37 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt andis ta perioodil 2020 august kuni november R.R. vähemalt 7,5 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt müüs ta 2019. a sügisel G.M. vähemalt 0,5 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Süüdi tunnistada Mollija Matuleviča KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.01.2020 kohtuotsusega 1-20-187 mõistetud ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta Mollija Matuleviča suhtes muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 21. aprillist 2021. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 alusel on Mollija Matuleviča kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0619) summas 168 eurot; 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄2 ehk 171 eurot; 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄2 ehk 331,50 eurot; 5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot; 6) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot; 7) määratud kaitsjale M. Paabumetsale makstud tasu 162 eurot; 8) määratud kaitsjale M. Suurperele makstud tasu 5844,94 eurot; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktides 7 ja 8 nimetatud menetluskuludest, s.o 4204,86 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa, punktides 7 ja 8 nimetatud menetluskuludest, s.o 1802,08 eurot, mõista välja Mollija Matulevičalt riigi tuludesse. Punktides 2, 3 ja 9 nimetatud menetluskulud, s.o 2554 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Mollija Matulevičalt riigi tuludesse. Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot (p 1) ja punktides 4, 5, 6 nimetatud kulud (331,50+156,75+165,75).

B. Õigeks mõista Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 16.03.2021 V.R. ja 11.12.2020 - 12.12.2020 G.M. kanepi edasiandmise episoodides prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kanepi edasiandmise episoodides A.Š., D.D., A.A., K.S., A.Ž., A.S., V.B., S.P., G.M., A.B., A.K., V.R., L.L., J.N. ning Hendriks Beksile 14,5 grammi kanepi edasiandmise episoodis tõendite puudumise tõttu. Süüdi tunnistada Nadežda Simane KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Nadežda Simane poolt ära kantud karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 21. aprillist 2021 kuni 15. juulini 2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja 24 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 7 kuud 6 päeva. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Nadežda Simane ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 alusel on Nadežda Simane kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot; 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest N. Simane osa 1/3 ehk 323 eurot; 3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0621) summas 84; 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest N. Simane osa 1/3 ehk 221 eurot; 5) määratud kaitsjale Heiki Kuningale makstud tasu 324 eurot; 6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot 7) valitud kaitsjale Silvi Errole makstud tasu 3000 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktis 5 nimetatud menetluskulust, s.o 226,80 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 2 nimetatud menetluskulust, s.o 97,20 eurot, mõista välja Nadežda Simanelt riigi tuludesse. Punktides 3, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud, s.o 2520 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Nadežda Simanelt riigi tuludesse.

C. Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt omandas Kaspars Matulevičs 14.11.2020 Jevgenijs Markovićsilt 150 kuni 300 grammi kanepit ning seejärel Mollija Matulevičsile edasi andis, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kanepi edasiandmises K.F., Ks.F. ja A.S. tõendite puudumise tõttu. Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 77,51 grammi kanepiõisikute hoidmises oma elukohas tõendite puudumise tõttu. Süüdi tunnistada Kaspars Matulevičs KarS § 183 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kantuks eelvangistuses (21.04.2021 kuni 15.07.2024) viibitud ning mõistetud karistusele vastava ajaperioodi alusel. Lõpetada kriminaalmenetlus Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt ta tarvitas korduvalt omandatud kanepit. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 alusel on Kaspars Matulevičs kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 602T) 71 eurot; 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest K. Matulevičsi osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot ; 3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest K. Matulevičsi osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot; 4) määratud kaitsjale R. Sprengkile makstud tasu 8564,12 eurot; 5) määratud kaitsjale A. Saarele makstud tasu 157,20 eurot; 6) sõidukite Mercedes-Benz ML350 registreerimisnumbriga 931CLN, Volkswagen Golf registreerimisnumbriga 998DBL ja Renault Megane Scenic registreerimismärgiga 671KBD teisalduskulud summas 549,99 eurot; 7) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 90% punktides 4-5 nimetatud menetluskuludest, s.o 7849,19 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 4-5 nimetatud menetluskuludest, s.o 872,13 eurot, mõista välja Kaspars Matulevičsilt riigi tuludesse.

24 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 3 kuud 6 päeva. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Sanita Baškere ei pane 3 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 alusel on Sanita Baškere kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0622) summas 252 eurot; 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest S. Baškere osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot; 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest S. Baškere osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot; 5) määratud kaitsjale MA. Valgele makstud tasu 15320,52 eurot; 6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktis 5 nimetatud menetluskuludest, s.o 10978,53 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 5 nimetatud menetluskulust, s.o 4705,09 eurot, mõista välja Sanita Baškerelt riigi tuludesse. Punktides 2, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi kulu 252 eurot, veerand sõrmejäljeekspertiisi kulust 165,75 eurot ja sundraha 2215 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sanita Baškerelt riigi tuludesse. Punktides 1 ja 3 nimetatud menetluskulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot ja veerand DNA-ekspertiisikulust 156,75 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Sanita Baškerelt riigi tuludesse välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude summas 7337,84 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Õigeks mõista Hendriks Beks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kanepi edasi andmises S.B. prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Õigeks mõista Hendriks Beks süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 2 järgi prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu. Süüdi tunnistada Hendriks Beks KarS § 183 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hendriks Beksi poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.04.202123.04.2021, s.o 3 (kolm) päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Hendriks Beks ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest. Lõpetada kriminaalmenetlus Hendriks Beks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi episoodis, mille kohaselt omandas 0,6 grammi suitsetamiskoguses kanepit Nadežda Simanelt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 alusel on Hendriks Beksi kriminaalmenetluse kulud järgmised: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot; 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0620) summas 84 eurot; 3) määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu 9380,32 eurot; 4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 90% punktis 3 nimetatud menetluskuludest, s.o 8442,29 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 3 nimetatud menetluskulust, s.o 938,03 eurot, mõista välja Hendriks Beksilt riigi tuludesse. Punktis 4 nimetatud menetluskulu, s.o sundraha 1329 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Hendriks Beksilt riigi tuludesse. Punktides 1 ja 2 nimetatud menetluskulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot ja narkootilise aine ekspertiisikulu 84 eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Hendriks Beksilt riigi tuludesse välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude summas 2267,03 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

eurost, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr EE932200221023778606, arestituks 511,30 eurot. Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega asjas nr 1-21-4957 arestitud Mollija Matulevičale kuuluv vara:  sularaha 458,70 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr EE932200221023778606;  kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), mis kaaluvad 28,14 grammi, kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP), mis kaaluvad 9,4 grammi, neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett, mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee), mis kaaluvad kokku 145,59 grammi vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada Mollija Matulevičale. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos asuvad Valga linnas xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud (hoiule võtmise akt nr 21ATH12138, 07.09.2021)  pakendid, milles olid rohekat värvi taime osad (pakend nr 1Raudtee);  fooliumpakendid, milles olid rohelised taimeosad (pakend nr 4Raudtee) ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Mollija Matulevičale pärast kohtuotsuse jõustumist järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon Samsung, mille IMEI xxx ja IMEI xxx kahe SIM-kaardiga (pakend nr 5Raudtee);  kaks Zen SIM-kaarti numbritega xxx ja xxx (pakend nr 7Raudtee);  neli notariaallepingut numbritega 989, 754, 3290 ja 2421 ning 16.10.2019 üleandmisevastuvõtmise akt (pakend nr 8Raudtee);  mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11Raudtee);  mobiiltelefon Huawei, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr 12Raudtee). Mollija Matuleviča ja A.M.iga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud Mollija Matuleviča ja A.M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend 13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada Mollija Matulevičale ja A.M.. Nadežda Simane seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Nadežda Simanelt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 1108 eurot. Välja mõistetud 1108 eurot tasuda hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Nadežda Simane, kriminaalasi 1-21-5746, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrus nr 1-21-4956 osas, millega arestiti

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud vara, s.o kollast värvi metallist punase kiviga sõrmus, vabastada pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastada Nadežda Simanele. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos (07.09.2021. a hoiule võtmise akt nr 21ATH12140) asuvad:  Valga linnas xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud digitaalkaal (pakend nr 4Jakobi) ja  Valga linnas xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud • digitaalkaal (pakend nr Lolita3); • metalltops kaanega, milles oli 9 fooliumisse keeratud pakikest taimse puruga (pakend nr Lolita4) ja narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Nadežda Simanele pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna prefektuuri hoiulaos asuv mobiiltelefon Samsung S10, mille IMEI 1: xxx ja IMEI2: xxx (pakend nr 5Jakobi). Kaspars Matulevičsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Mõista Kaspars Matulevičsilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 26 eurot. Välja mõistetud 26 eurot tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Kaspars Matulevičs, kriminaalasi 1-21-5746, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna prefektuuri hoiulaos asuvad 21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pruuni ja rohelist värvi taimepuru, millel tubakale ja kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 3Võru5); ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. Jevgenijs Markovićsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada kolm kile sisse mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi taimeosad (pakend nr 1Golf), mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Jevgenijs Markovićsile kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (06.08.2021. a hoiule võtmise akt):

Sanita Baškerega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Mõista Sanita Baškerelt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 728 eurot. Välja mõistetud 728 eurot tasuda hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Sanita Baškere, kriminaalasi 1-21-5746, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrus nr 1-21-4956 osas, millega arestiti  kahtlustatavale S. Baškerele kuuluv sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;  hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP). Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967 arestitud vara (kollast värvi metallist kaelakett (pakend 1SBKP), kollast värvi metallist kivikestega kõrvarõngad (pakend 2SBKP), kollast värvi metallist kivikestega sõrmus (pakend 3SBKP)) vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Sanita Baškerele kuuluvale korteriomandile xxx (korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx; katastritunnus xxx) Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 4600 eurot. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos (07.09.2021. a hoiule võtmise akti nr 21ATH12142) asuvad 21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid:  valget värvi plastikust jäätisekarp lätikeelsete kirjetega, milles sees läbipaistev kilekott (pakend nr 1Võru5);  klaaspurk (pakend nr 2Võru5);  ilma kaaneta halli värvi töökorras digitaalkaal (pakend nr 7Võru5);  kaks ilma patareideta digitaalkaalu, millest ühel puudub kaas (pakend nr 10Võru5) ja narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Sanita Baškerele kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  tumehalli värvi korpusega mobiiltelefon LG, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend

M.V. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M.V. kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis 20.07.2021. a xxx Vabariigis xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 8 Pro (pakend nr A18 0176375);  mobiiltelefon Huawei P20 (pakend nr A18 0176374). Gintz Vadzisega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Gints Vadzisele kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis 20.07.2021. a xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon Nokia5 TA-1053 (pakend nr 867423);  mobiiltelefon Nokia 6300 (pakend nr A18 0176372). Lo.S. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 arestitud Lo.S. kuuluv  sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is;  kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 grammi (pakend KPLolita 1), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures vabastada pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastada Lo.S.. Hendriks Beksiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos asuv xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks pott, milles oli kanepitaim (pakend KUP12-1); ja narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Hendriks Beksile kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon NOKIA 3310, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr KP BEKS2);  mobiiltelefon Samsung (pakend KUP1);  mobiiltelefon iPhone A1387 (pakend KUP6). Kohtuotsus edastada jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kriminaalasja lisad: Järgnevad kriminaalasja lisadeks olevad andmekandjad jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde:

Asjaolud Süüdistus a. Mollija MATULEVIČA süüdistus Mollija Matuļēvičat (Matuļēviča) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Mollija Matuļēviča omandas perioodil 2018. a jaanuarist kuni 21.04.2021 suures koguses narkootilist ainet kanepit järgnevalt: a) alates 2018 jaanuar kuni 2019 mai omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt 27 grammi kanepit. Mollija Matuļēviča leppis kokku M. V. ja Gints Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale mida omandas Mollija Matuļēviča Läti Vabariigis Gints Vadziselt kooskõlastatult edasiandmise eesmärgil kanepit, mille toimetas Mollija Matuļēviča grupis A. M. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja MercedesBenz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx alates 2019. aasta juuni kuni 2019 november kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi kanepit ning perioodil 2019 detsember kuni 16. jaanuar 2020 iganädalaselt, s.o vähemalt 12 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 2700 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi kanepit. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis Mollija Matuļēviča saadud kanepi eest raha M. V. Samuti tema isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest: b) jätkas M. V. ja Gints Vadziselt Läti Vabariigis alates 17. jaanuarist 2020 kuni 2020. a juunikuuni iganädalaselt, s.o vähemalt 23 korral 150 kuni 300 grammi kaupa kanepi omandamist, s.o kokku vähemalt 5175 grammi kanepit, mille Mollija Matuleviča toimetas grupis A. M. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis Mollija Matuļēviča saadud kanepi eest raha M. V. c) ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 Mollija Matuļēviča leppis kokku M. V. ja Gints Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale mida omandas iganädalaselt Mollija Matuļēviča grupis A. M. xxx Jevgénijs Markovićsilt vähemalt 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit. Eelneval kokkuleppel Mollija Matuļēvičaga Jevgénijs Markovićs transportis M. V. ja Gints Vadziselt saadud kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis Mollija Matuļēviča saadud kanepi eest M. V. d) 14.11.2020 Mollija Matuļēviča omandas koos A.M.iga xxx Kaspars Matuļēvičsilt 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli Kaspars Matuļēvičsile xxx sisehoovis üle andnud Jevgénijs Markovićs, kes omakorda omandas kanepi M.V.lt ja Gints Vadziselt ja toimetas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.

e) 10.03.2021 Mollija Matuļēviča ja A.M. soovisid omandada 150 grammi kanepit M.V.lt ja Gints Vadziselt, mille toimetas Jevgénijs Markovićs mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx linna koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx, kuid see jäi omandamata nende tahtest sõltumata, kuna politsei pidas Jevgénijs Markovićsi vahetult enne kanepi üleandmist kinni ning mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel leiti ja ära võeti ära 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid. f) perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 Mollija Matuļēviča omandas grupis A.M.iga M.V.lt ja Gints Vadziselt kooskõlastatult edasiandmise eesmärgil iganädalaselt kanepit, mille vedasid koos A.M.iga Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis A.M., s.o kokku 6 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx ja 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Peale kanepi omandamist hoidis Mollija Matuļēviča grupis A.M.iga kanepit xxx linnas nende ühises elukohas ning andis edasi järgmiselt:  2019. aasta maist kuni 2021 jaanuarini A.Š.ile 1-8 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 117 grammi;  2019 juunist kuni 21.04.2021 Kaspars Matuļēvičsile ja Sanita Baškerele korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1899,24 grammi, millest 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;  2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1969 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;  2019. aasta maist kuni 22.01.2021 K.M.ele korduvalt erinevates kogustes, kokku vähemalt 3056 grammi kanepit, millest 0,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepit hoidsid K.M. ja I.M.le enda elukohas xxx linnas. 21-24% THC sisaldusega 84,61 grammi kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 8,2%, hoidis K.M. enda valduses xxx, kuni see läbiotsimise käigus 22.01.2021 leiti ning ära võeti;  perioodil 2020 kuni 2021 K.F.le 5-6 korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4,13 grammi;  2020. aastal A.Z.ile vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku 10 grammi;  2020 suvel G.M.ile vähemalt 0,5 grammi;  perioodil 2020 suvi-sügis D.D.le neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi;  perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile iga korra kanepi transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi;  perioodil 2020 august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,5 grammi;

perioodil 2020 august kuni 2021 kevad A.S.le 3-5 korral nädalas 0,25-1 g kaupa, s.o kokku 15,54 grammi. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Mollija Matuļēvičat süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine edasiandmine nooremale kui 18-aastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo ja kui edasiandmise esemeks oli narkootiline aine suures koguses. Mollija Matuļēviča müüs kanepit xxx linnas noorematele kui 18-aastasele isikutele järgnevalt:  2018. a jaanuarist kuni 16.01.2020 nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 42,33 grammi kanepit, s.o suures koguses, alaealisele A.S.le (sündinud xxx);  2019. a sügisel 0,5 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx). Samuti tema isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, jätkas alates 17. jaanuarist 2020 Valga linnas noorematele kui 18aastastele iskutele kanepi müümist järgnevalt:  17.01.2020 kuni 2020. a augustini nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 20,88 grammi kanepit, s.o suures koguses, alaealisele A.S.le (sündinud xxx);  2021. a jaanuaris müüs 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx). NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. 

Nadežda Simane käitles perioodil 2016 jaanuarist kuni 21.04.2021 xxx linnas suures koguses narkootilist ainet kanepit grupis järgnevalt:  2016 jaanuarist kuni 2019 märtsini omandas Nadežda Simane eeluurimisel tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt 206,5 grammi kanepit;  2020 veebruarist kuni 21.04.2021 omandas Nadežda Simane Mollija Matuļēvičalt xxx vähemalt 1969 grammi kanepit. Peale kanepi omandamist käitles Nadežda Simane ebaseaduslikult ja korduvalt grupis Lo.S. ja Hendriks Beksiga ühiselt ja kooskõlastatud isikutevahelise rollijaotusega narkootilist ainet suures koguses. Nadežda Simane hoidis kanepit oma elukohas xxx, xxx ning Lo.S. elukohas xxx. Nadežda Simane toimetas käitlemise eesmärgil kanepit Lo.S. elukohta xxx, kus Nadežda Simane äraoleku ajal oli Lo.S. ülesanne anda edasi kanepit isikutele, kes tulevad korterisse kanepit ostma. Hendriks Beks vahendas Nadežda Simane kanepit, saates erinevaid isikuid Nadežda Simane juurde ning Nadežda Simane andis kanepit Hendriks Beksile, kes omakorda andis kanepit edasi erinevatele isikutele. Omandatud ebaseaduslikku kanepit andis Nadežda Simane edasi xxx linnas järgnevalt:  2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o kokku 156 grammi ja 2020 suvest kuni 21.04.2021 A.I.ile nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 42 grammi kanepit;  alates 2018. aastast kuni 2019 märtsini ja 2020 veebruarist kuni 2020 juulikuu A.Š.ile 15-20 korral 1 grammi kaupa, s.o vähemalt 17,5 grammi kanepit;  2019 jaanuarist kuni märtsini ja 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 Ks.F.le igapäevaselt 0,5-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 267 grammi kanepit;  2020 veebruar kuni 21.04.2021 Hendriks Beksile vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit;  2020 veebruar kuni 2021 aprill S.B.ile 2-3 korda nädalas 1 g kaupa, kord kuus 2-3 g, ühel korral 5 grammi, s.o kokku 374,5 grammi kanepit;  2020 veebruar kuni 19.04.2021 D.D.le iga kahe päeva tagant 0,5 grammi kaupa ja kahel korral 3 grammi, s.o kokku vähemalt 146,5 grammi kanepit;  2020 veebruarist kuni 2020 suvi A.A.le 2-3 korda nädalas 2-3 g kaupa, s.o kokku vähemalt 137,5 grammi ja 2020 juulist kuni 2021 aprill iga kolme nädala tagant, s.o kokku vähemalt 62,5 grammi kanepit;  2020 veebruarist kuni 21.04.2021 K.S.le vähemalt 5,25 grammi kanepit;  2020 veebruarist kuni 21.04.2021 AA.B.igapäevaselt 0,5-3 grammi kaupa, kokku vähemalt 226 grammi kanepit;  2020 aastal A.Ž.le kahel kuni kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit;  2020 augustist kuni 2021 veebruar A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku 10,56 grammi kanepit;  2020 veebruar kuni detsember K.F.le kahel-kolmel korral kuus 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o vähemalt 65,45 grammi ja 2021 jaanuari lõpp kuni märtsi lõpp igapäevaselt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 42,5 grammi kanepit;  2020 septembrist kuni 2021 jaanuar A.Z.ile 1-2 korda nädalas 1 grammi kaupa ja ühel korral kuus 3 grammi, s.o kokku vähemalt 40 grammi kanepit;  2020 septembrist kuni 19.04.2021 V.B.ile igapäevaselt 1-2 grammi kaupa, ühel korral 6 või 7 g, s.o kokku vähemalt 353 grammi kanepit;  2020 novembris ja detsembris S.P.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,5 grammi kanepit;  2020 detsembrist kuni 2021 märts D.K.ile 5-10 korda 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 8 grammi kanepit;

2021 jaanuarist kuni veebruarini G.M.ile kahel korral 2 grammi, s.o kokku vähemalt 4 grammi kanepit;  2021 jaanuarist kuni 21.04.2021 I.R.ile kaheksal korral 0,25, 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 5 grammi kanepit;  2021 veebruarist kuni 2021 aprill V.Z.ile kolm korda nädalas 0,5, 1 ja 2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 26 grammi kanepit;  09.02.2021 A.B.ile vähemalt 3 grammi kanepit;  ajavahemikul 10-20.02.2021 A.T.le 0,5 grammi kanepit;  2021 veebruarist kuni märtsini A.K.ile kahel korral 0,5 grammi ja kahel korral 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 11 grammi kanepit kanepit;  20.02.2021 ja 16.03.2021 V.R.ile 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,5 grammi kanepit;  21.03.2021 L.L.ile ühe grammi kanepit. Omandatud 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane ja Lo.S. enda kasutuses olevas korteris xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti omandas Nadežda Simane 2021. a aprillis xxx linnas eeluurimisel tuvastamata isikult ühe LSD margi, mida tarvitas 2021 aprillis. Nadežda Simane ebaseaduslikult omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 2021 aprillis vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD ja üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, tramadool III nimekirja, alprasolaam ja nordasepaam IV nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. LSD puhul on selliseks koguseks 1,63 milligrammi ehk 0,00163 grammi või 10 marki, kanepi puhul 7,5 grammi, alprasolaami puhul on suureks koguseks 23 mg, nordasepaami puhul 100 mg ja tramadooli puhul 750 mg. Nadežda Simanet süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises suures koguses nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Nadežda Simane müüs noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele xxx linnas suures koguses ebaseaduslikku kanepit järgnevalt:  2020 veebruarist kuni 2020 juulini kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,87 grammi kanepit 17-aastasele A.S.le (sündinud xxx);  11.12.2020 1,5 grammi ja 12.12.2020 10 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 11,5 grammi kanepit;  2020. a detsembrist kuni 22.01.2021 igapäevaselt 0,5-1 grammi kaupa ja kahel korral 2 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 25 grammi kanepit. 

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. c. Kaspars MATULEVIČSI süüdistus Kaspars Matulevičsit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Kaspars Matulevičs käitles perioodil 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx linnas suures koguses narkootilist ainet kanepit grupis Sanita Baškerega järgnevalt:  perioodil 2018. a suvest kuni 2019 mai omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt 159 grammi kanepit;  alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 omandas xxx linnas Mollija Matuļēvičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit. Samuti omandas Kaspars Matuļēvičs 14.11.2020 Jevgénijs Markovićsilt xxx 150 kuni 300 grammi kanepit, mille andis vahetult pärast omandamist xxx edasi Mollija Matuļēvičale. Omandatud kanepit hoidsid Sanita Baškere ja Kaspars Matuļēvičs enda elukohas xxxx ja xxx, kus Kaspars Matuļēvičs andis korduvalt kanepit edasi vähemalt kolmele isikule järgnevalt:  perioodil 2019 kuni 2021 aprill K.F.le 14-15 korda 0,5 grammi, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 25,5 grammi;  perioodil 2020 september kuni 22.01.2021 Ks.F.le 2-3 korral 0,5-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4,38 grammi;  perioodil 2020 oktoober kuni november M.P.kahel korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi. Omandatud 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Sanita Baškere ja Kaspars Matuļēvičs enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Kaspars Matuļēvičs tarvitas omandatud kanepit korduvalt ise, viimati enne 21.04.2021 kinnipidamist. Kaspars Matulevičsit süüdistatakse ka selles, et ta omandas korduvalt kokku 100 grammi kanepit ajavahemikul 2019 kuni 2020 Läti Vabariigis xxx linnas korraga 10, 15, 20 grammi kaupa, toimetas 100 grammi kanepit edasi Eesti Vabariiki xxx ning hoidis 100 grammi kanepit oma elukohas xxx. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kaspars Matulevičsit süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Samuti süüdistatakse Kaspars Matulevičsit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, müüs 2018. a suvest kuni 2018 detsember xxx linnas ebaseaduslikku kanepit nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o 16-aastasele A.S.le (xxx) 5-7 korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. d. Jevgénijs MARKOVIĆSI süüdistus Jevgénijs Markovićsit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Jevgénijs Markovićs käitles alates 2020. a septembrist kuni 10.03.2021 vähemalt 6219 grammi narkootilist ainet kanepit grupis Gints Vadzise, M.V. ja Mollija Matuļēvičaga. Gints Vadzis organiseeris kanepi omandamise, koos M.V.ga tasus aine eest ja pakendas kanepi edasimüümiseks. Gints Vadzis leppis kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused ja hinna, peale mida andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, kes kooskõlastatult Mollija Matuļēvičaga toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx grupis Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx. Jevgénijs Markovićs andis kanepit edasi järgnevalt:  perioodil 2020 september kuni 03.03.2021 iganädalselt xxx Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile 26 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 5850 grammi kanepit;  14.11.2020 Valga linnas xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit.

Omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis Jevgénijs Markovićs xxx linnas enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti omandas Jevgénijs Markovićs perioodil 2020 september kuni 10.03.2021 Gints Vadziselt 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi kanepit, mille sai tasuks iga korra kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ja perioodil 2020 september kuni 10.03.2021 Mollija Matuļēvičalt tuvastamata koguses kanepit kanepi transportimise eest. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. e. A.M.I süüdistus A.M.it süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt grupi poolt. A.M. omandas perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 suures koguses narkootilist ainet kanepit, mida käitles korduvalt grupis Mollija Matuļēvičaga ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult xxx. Mollija Matuļēviča organiseeris kanepi omandamise M.V.lt ja Gints Vadziselt. Mollija Matuļēviča leppis M.V. ja Gints Vadzisega kokku kanepi kogused ja hinna ning maksis saadud kanepi eest raha M.V.le. Vastavalt grupisisesele rollijaotusele oli A.M.i peamiseks ülesandeks sõita mootorsõidukite Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx koos Mollija Matuļēvičaga Läti Vabariiki ja toimetada kanep Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx. Samuti oli A.M.i ülesandeks sõita vajadusel eelnevalt kokkulepitud kanepikogusele Lätti järele ainuisikuliselt ning tasuda sularahas M.V.le või Gints Vadzisele omandatud kanepi eest kokkulepitud müügihind sularahas. Peale kanepi omandamist A.M. hoidis grupis Mollija Matuļēvičaga omandatud kanepit ühises elukohas xxx varalise kasu saamise eesmärgil. Eelpool kirjeldatud rollijaotust kasutades omandas A.M. korduvalt ja grupis Mollija Matuļēvičaga kanepit edasiandmise eesmärgil järgnevalt:  alates 2019. aasta juunist kuni 2019 oktoober Läti Vabariigis M.V.lt ja Gints Vadziselt kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi kanepit ning perioodil 2019 detsember kuni 2020 juuni iganädalaselt, s.o vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 7875 grammi kanepit. Nendest vähemalt 35-st ebaseadusliku 150 kuni 300 grammi kanepi üleandmiseks eelnevalt kokkulepitud kohtumistest kahel korral sõitis A.M. Lätti üksi kanepile järele, tasus Gints Vadzisele kanepi eest sularahas eelnevalt kokkulepitud hinna ning omandas Gints Vadziselt kahel korral vähemalt 150-300 grammi kanepit. Grupis Mollija Matuļēvičaga omandas

A.M. vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi kanepit, mille vedasid ühiselt Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx. Mootorsõidukeid juhtis A.M.;  ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 omandas iganädalaselt Valga linnas xxx Jevgénijs Markovićsilt vähemalt 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit. Eelneval kokkuleppel Mollija Matuļēvičaga Jevgénijs Markovićs omandas M.V.lt ja Gints Vadziselt kanepi, mille toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx;  14.11.2020 xxx Kaspars Matuļēvičsilt 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli Kaspars Matuļēvičsile xxx sisehoovis üle andnud Jevgénijs Markovićs, kes omakorda omandas M.V.lt ja Gints Vadziselt kanepi ja toimetas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki;  10.03.2021 A.M. ja Mollija Matuļēviča soovisid omandada 150 grammi kanepit M.V.lt ja Gints Vadziselt, mille toimetas Jevgénijs Markovićs mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx linna koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx, kuid see jäi omandamata nende tahtest sõltumata, kuna politsei pidas Jevgénijs Markovićsi vahetult enne kanepi üleandmist kinni ning mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx läbiotsimisel leiti ja võeti ära 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid;  perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 iganädalaselt omandas Läti Vabariigis M.V.lt ja Gints Vadziselt kanepit, mille vedasid koos Mollija Matuļēvičaga Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis A.M., s.o kokku 6 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. enda elukohas xxx ning ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx linnas xxx ja 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Peale kanepi omandamist perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 A.M. hoidis grupis Mollija Matuļēvičaga kanepit ühises elukohas xxx. Vastavalt rollijaotusele grupis, andis Mollija Matuļēviča kanepit edasi varalise kasu saamise eesmärgil järgmiselt:  perioodil 2019 juuni kuni 2021 kevad A.S.le 3-5 korral nädalas 0,25-1 g kaupa, s.o kokku 54,25 grammi;  perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 Kaspars Matuļēvičsile ja Sanita Baškerele korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1983,66 grammi kanepit, millest 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;  perioodil 2019 mai kuni 2021 jaanuarini A.Š.ile 1-8 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 117 grammi;

perioodil 2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele korduvalt erinevates kogustes vähemalt 2290,71 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid Nadežda Simane koos Lo.S.ga hoidsid xxx kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;  perioodil 2019. aasta mai kuni 22.01.2021 K.M.ele korduvalt erinevates kogustes kokku vähemalt 3056 grammi kanepit, millest 0,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepit hoidsid K.M. ja I.M.le enda elukohas xxx ja 21-24% THC sisaldusega 84,61 grammi kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 8,2%, hoidis K.M. enda valduses xxx, kuni see läbiotsimise käigus 22.01.2021 leiti ning ära võeti;  perioodil 2020 kuni 2021 K.F.le 5-6 korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4,13 grammi;  2020. aastal A.Z.ile vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku 10 grammi;  2020 suvel G.M.ile vähemalt 0,5 grammi;  perioodil 2020 suvi-sügis D.D.le neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi;  perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile iga korra kanepi transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi;  perioodil 2020 august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,5 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. 

2019. aastal kahe kuu jooksul K.F.le nädalas 2-3 korda 1-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 30 grammi ja 2020 jaanuarist kuni 21.04.2021 igapäevaselt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1165,3 grammi;  22.12.2019 kuni 2021 aprilli alguseni G.M.ile nädalas kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o vähemalt 100,5 grammi;  2019 suvest kuni 21.04.2021 A.Ž.le kaks korda kuus 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 39 grammi;  2020 suvel A.Š.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o vähemalt 3 grammi;  perioodil 2020 september kuni 21.02.2021 Ks.F.le ühes kuus 20 korral 0,5-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 160 grammi;  perioodil 2020 oktoober kuni 19.04.2021 M.P.iganädalaselt 0,5-1 grammi kaupa, 2-3 korral 2-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 66,25 grammi;  perioodil 2021 jaanuari viimane nädal kuni 21.04.2021 A.Z.ile kahel korral nädalas 1 ja 3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 28 grammi;  perioodil 2021 jaanuar kuni 2021 märts D.D. 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi. Omandatud 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Sanita Baškere ja Kaspars Matuļēvičs nende elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Sanita Baškeret süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule suures koguses ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Sanita Baškere isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, müüs xxx linnas korduvalt suures koguses ebaseaduslikku kanepit noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele järgnevalt:  2018. a suvest kuni 31.07.2020 kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa 15-17aastasele A.S.le (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 271,44 grammi kanepit;  2019. a septembrist kuni 21.12.2019 kolmel korral nädalas 0,5 grammi kaupa 17aastasele G.M.ile (sündinud xxx), kokku vähemalt 22,5 grammi kanepit. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. 

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. g. M.V. süüdistus M.V.t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. M.V. omandas grupis Gints Vadzisega Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019. a juunist kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit, mida andsid Läti Vabariigis edasi Jevgénijs Markovićile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile, kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki selle Eesti Vabariigis ebaseaduslikuks käitlemiseks, sealhulgas edasimüümiseks. Gints Vadzis organiseeris kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas kanepit. M.V. tasus aine eest hankijale, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu Mollija Matuļēvičalt müüdud kanepi eest raha. M.V. ja Gints Vadzis leppisid kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused ja hinna, peale mida Gints Vadzis andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile, kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki järgnevalt:  perioodil 2019 juuni kuni 2019 november Mollija Matuļēvičale kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi ning perioodil 2019 detsember kuni 2020 juuni iganädalaselt, s.o vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 7875 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi kanepit. Kanepit vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M. mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx;  perioodil 2020. a juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile vähemalt 8471,5 grammi kanepit, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja andis edasi järgnevalt: o 14.11.2020 xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit; o perioodil 2020 juuli kuni 03.03.2021 iga nädal xxx Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit; o 10.03.2021 omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis Jevgénijs Markovićs enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx, kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti; o 2020 juuni kuni 10.03.2021 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi kanepit, mille sai Jevgénijs Markovićs tasuks iga korra kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.  perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M. mootorsõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja mootorsõidukis Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx xxx iga nädal, s.o kokku 6 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga xxx ja 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere ühises elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. h. Gints VADZISE süüdistus Gints Vadzist süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt. Gints Vadzis omandas grupis M.V.ga eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019 juuni kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit, mida andsid edasi Jevgénijs Markovićsile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile. Gints Vadzis organiseeris kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas kanepit. M.V. tasus aine eest, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu Mollija Matuļēvičalt müüdud kanepi eest raha. M.V. ja Gints Vadzis leppisid kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused ja hinna, peale mida Gints Vadzis andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile, kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki järgnevalt:  perioodil 2019 juuni kuni 2019 november Mollija Matuļēvičale kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi ning perioodil 2019 detsember kuni 2020 juuni iganädalaselt, s.o vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 7875 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi kanepit, mille vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M. mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx;  perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile vähemalt 8471,5 grammi kanepit, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja andis edasi järgnevalt: o 14.11.2020 xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit; o perioodil 2020 juuli kuni 03.03.2021 iga nädal xxx Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit;

o 10.03.2021 omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis Jevgénijs Markovićs enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti; o perioodil 2020 juuni kuni 10.03.2021 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi kanepit, mille sai Jevgénijs Markovićs tasuks iga korra kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.  perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 Mollija Matuļēviča ja A.M. vedasid mootorsõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja mootorsõidukis Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx xxx iga nädal, s.o kokku 6 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx ja 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere ühises elukohas xxx kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. i. Lo.S. süüdistus Lo.S.t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses grupi poolt. Nadežda Simane omandas ajavahemikul 2020. a veebruar kuni 21.04.2021 Mollija Matuļēvičalt vähemalt 2174 grammi kanepit, mida hoidis oma elukohas xxx ja xxx, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga xxx kuni need 21.04.2021 kriminaalasjas toimetatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Lo.S. ülesandeks oli anda edasi kanepit isikule, kes tuleb kanepit omandama Nadežda Simane elukohta xxx. Lo.S. andis 2020. a veebruarist kuni 21.04.2021 An.B.ile edasi 0,5 grammi kanepit Nadežda Simane elukohas xxx. Edasiandmine seisnes selles, et Lo.S. ütles An.B., et võta ise kanepit ja osutas külmkapile, kus asus kanep. An.B. võttis külmkapist 0,5 grammi kanepit. Samuti omandas Lo.S. ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse nordasepaami, mida tarvitas enne tema politsei poolt kahtlustatavana kinnipidamist 21.04.2021. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ja nordasepaam IV nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi ja nordasepaami puhul 100 mg. j. Hendriks BEKSI süüdistus Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses grupi poolt. Hendriks Beks omandas alates 2019. a sügisest kuni 21.04.2021 xxx linnas suures koguses narkootilist ainet kanepit järgnevalt:  alates 2019. a sügisest kuni 2020 jaanuarini omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 3,5 grammi kanepit;  alates 2020. a veebruarist kuni 21.04.2021 grupis Nadežda Simanega käitlesid ebaseaduslikult ja korduvalt suures koguses narkootilist ainet kanep, mis seisneb selles, et Hendriks Beks vahendas Nadežda Simane kanepit, saates erinevaid isikuid Nadežda Simane juurde kanepit ostma ning Nadežda Simane andis Hendriks Beksile edasi vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit. kes omakorda andis selle kanepit edasi erinevatele isikutele. 2019. a sügisest kuni 21.04.2021 omandatud ebaseaduslikku kanepit tarvitas Hendriks Beks ise ja andis xxx linnas edasi järgnevalt:  2019. aasta sügisest D.D.le kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1 grammi kanepit;  perioodil 2020 kevad kuni 19.04.2021 R.R.ile 10-15 korda 1-2 grammi kaupa, kokku vähemalt 18,75 grammi kanepit;  perioodil 2020 suvi kuni 2021 veebruar B.B.ile kolmel korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi kanepit;  2020 sügisel S.B.ile 1 grammi kanepit;  perioodil 2021. aasta algusest kuni 21.04.2021 Ks.F.le kahel korral 0,5 grammi kaupa vähemalt 1 grammi kanepit;  2020 sügisel S.P.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 3 grammi kanepit;  2021 märtsis K.F.le 1 grammi ja 5 grammi, s.o kokku vähemalt 6 grammi kanepit. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Hendriks Beks müüs 17-aastasele A.S.le (sündinud xxx) 2019. a sügisest kuni 2020 suveni xxx linnas viiel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kanepi ebaseaduslikus kasvatamises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Hendriks Beks isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, kasvatas xxx vähemalt ühte kanepitaime kogumassiga 0,20 grammi, kuni see 21.04.2021 toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ning sama sätte lõige 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi kanepit. k. K.S. süüdistus K.S.t süüdistatakse KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. K.S. omandas alates 2020 augustist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanelt vähemalt 5,25 grammi kanepit, mida hoidis käitlemise ja edasiandmise eesmärgil enda elukohas xxx ja andis edasi järgnevalt:

2020 augustist kuni 15.12.2020 A.A.le kahel korral 0,5 grammi, ühel korral 1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi kanepit;  2021 jaanuarist kuni 21.04.2021 xxx linnas D.D.le 2-3 kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit. Samuti omandas K.S. ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli ja alprasolaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021 xxx linnas. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, tramadool III nimekirja, alprasolaam IV nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi, alprasolaami puhul 23 mg ja tramadooli puhul 750 mg. K.S.t süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on K.S. müüs isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx). NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. 

b) A. Matuļēvičsi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. c) Prokurör loobus tõendamatuse tõttu M. Matuļēviča süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi järgmistes episoodides, mille kohaselt andis M. Matuļēviča:  2020. aasta suvel vähemalt 0,5 grammi kanepit edasi G.M.ile;  perioodil 2020. a juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile kanepit iga korra kanepi transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi kanepit;  perioodil 2020. a august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa kanepit, s.o kokku vähemalt 7,5 grammi. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et M. Matuļēvičale esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (välja arvatud 14.11.2020. a episood, vt punkt a) on tõendamist leidnud. Prokurör loobus tõendamatuse tõttu M. Matuļēviča süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt M. Matuļēviča müüs 2019. a sügisel 0,5 grammi kanepit 17aastasele G.M.ile. Prokurör leidis, et M. Matuļēviča süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodides, mille kohaselt müüs M. Matuļēviča 2018. a jaanuarist kuni 16.01.2020 A.S.le nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 42,33 grammi kanepit; 17.01.2020 kuni 2020. a augustini A.S.le nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 20,88 grammi kanepit ning 2021. a jaanuaris J.S.le 0,5 grammi kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et M. Matuļēviča teadis, et A.S. ja J.S. olid sel ajal alaealised. d) M. V. süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. e) G. Vadzise süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. f) Prokurör loobus tõendamatuse tõttu J. Markovićsi süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt sai J. Markovićs perioodil 2020. a september kuni 10.03.2021 M. Matuļēvičalt tuvastamata koguses kanepit kanepi transportimise eest. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et J. Markovićsile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses ning välja arvatud 14.11.2020. a episoodi osas, vt punkt a) tõendamist leidnud. g) Prokurör loobus tõendamatuse tõttu S. Baškere süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt andis S. Baškere omandatud kanepit perioodil 2021. a jaanuar kuni 2021. a märts edasi D.D.le 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et S. Baškerele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et S. Baškere süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt müüs S. Baškere 2018. a suvel kuni 31.07.2020 15-17-aastasele A.S.le (sündinud xxx) kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 271,44 grammi kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et S. Baškere teadis, et A.S. oli alaealine. Prokurör loobus tõendamatuse tõttu S. Baškere süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt müüs S. Baškere 2019. a septembrist kuni 21.12.2019 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx) kolmel korral nädalas 0,5 grammi kaupa, kokku vähemalt 22,5 grammi kanepit. h) K. Matulevičsi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (välja arvatud 14.11.2020. a episood, vt punkt a) on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Prokurör leidis, et K. Matulevičsi süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi episoodis, mille kohaselt müüs K. Matulevičs isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, 2018. a suvest kuni 2018. a detsembrini xxx linnas kanepit 16-aastasele A.S.le (sündinud xxx) 5-7 korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et K. Matulevičs teadis, et A.S. oli alaealine. i) Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu N. Simane süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, mille kohaselt müüs N. Simane 16.03.2021 V.R.ile kanepit. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et N. Simanele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et N. Simane süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodides, mille kohaselt müüs N. Simane 2020. a veebruarist kuni 2020. a juulini 17-aastasele A.S.le (sündinud xxx) kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,87 grammi kanepit, ning 2020. a detsembrist kuni 22.01.2021 igapäevaselt 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx) 0,5-1 grammi kaupa ja kahel korral 2 grammi kanepit, s.o kokku vähemalt 25 grammi kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et N. Simane teadis, et A.S. ja J.S. olid alaealised. Prokurör loobus tõendamatuse tõttu N. Simane süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt müüs N. Simane 11.12.2020 1,5 grammi ja 12.12.2020 10 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 11,5 grammi kanepit. j) Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu Lo. S. süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi episoodis, mille kohaselt andis Lo. S. 2020. a veebruarist kuni 2021. a aprillini A.A.le xxx vähemalt ühel korral 2-3 grammi, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit. Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu Lo. S. süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi episoodis, mille kohaselt andis Lo. S. 2020. a juunist kuni 19.04.2021 D.D.le xxx nädalas kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 58,5 grammi kanepit. Samas ülejäänud Lo. S. muudetud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et Lo. S. esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud. k) Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu H. Beksi süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi episoodides, mille kohaselt andis H. Beks  2019. aasta sügisest D.D.le kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1 grammi kanepit;  2020. aasta sügisel S.B.ile 1 grammi kanepit. Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et H. Beksile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et H. Beksi süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi selles, et H. Beks müüs 17aastasele A.S.le (sündinud xxx) 2019. a sügisest kuni 2020. a suveni xxx linnas viiel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, sest ei ole tõendatud, et H. Beks teadis, et A.S. oli alaealine. Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu H. Beksi süüdistusest KarS § 188 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, kasvatas xxx vähemalt ühte kanepitaime kogumassiga 0,20 grammi, kuni see 21.04.2021 toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. l) Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu K. S. süüdistusest KarS § 183 lg 1 järgi episoodides, mille kohaselt andis K. S.

2020. a augustist kuni 15.12.2020 A.A.le kahel korral 0,5 grammi, ühel korral 1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi kanepit;  2021. a jaanuarist kuni 21.04.2021 Võru 30-10 xxx linnas D.D.le 2-3 kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit. Prokurör leidis, et K. S. süüdistus episoodis, mille kohaselt K. S. omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli ja alprasolaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021 xxx linnas ja mis on kvalifitseeritud KarS § 183 lg 1 järgi, on küll tõendamist leidnud, kuid tegemist on hoopis väärteoga. Kriminaalmenetlus selles episoodis kuulub lõpetamisele ning ka väärtegu on aegunud. Prokurör leidis, et K. S. süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, müüs 07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx), tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi. K. S. süüdistus KarS § 183 lg 1 järgi on leidnud tõendamist osaliselt, s.o väiksemas koguses. m) Prokurör palub isikud süüdi tunnistada vastavalt ülaltoodule ning mõista neile prokuröri poolt taotletud karistused. n) Elektroonilistelt andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailide, raportfailide, analüüsitud failide ja jäädvustatud fotode edasine hoidmine PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas ei ole vajalik ega otstarbekas ning kuna kriminaalmenetluses kopeeritud andmete näol on tegemist väärtusetute andmetega KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses, taotleb prokuratuur PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul oleva digitaalsete asitõendite elektroonilistelt andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailide, analüüsitud failide ja jäädvustatud fotode hävitamist (kustutamist) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. o) Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud, et M. Matuleviča sai ebaseaduslikust kanepi müümisest 4184,13 eurot, M. V. 50000 eurot, G. Vadzis 50000 eurot, J. Markovićs 150 eurot, S. Baškere 34659,80 eurot, K. Matulevičs 687,60 eurot, N. Simane 12722,60 eurot, H. Beks 330 eurot ja K. S. 10 eurot kriminaaltulu. Prokurör taotleb KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel nimetatud isikutelt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks märgitud summade riigi tuludesse välja mõistmist. p) Prokuröri hinnangul kuuluvad Lo. S. kuuluvad arestitud vallasasjad aresti alt vabastamisele. S. Baškere konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks taotleb prokurör jätta S. Baškerelt arestitud vara aresti alla ning S. Baškerele kuuluvale korteriomandile seatud kohtuliku hüpoteegi muutmata. N. Simanele kuuluvad arestitud vallasasjad jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla. M. Matulevičale kuuluvad arestitud vallasasjad jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla. 

Nii süüdistusaktis kui prokuröri kõnes kirjeldatakse kanepi omandamist Läti Vabariigist, mida M. Matuleviča tegi väidetavalt koos abikaasa A. M.. Kummagi ütlustest ei selgu, et A. M. ja M. Matuleviča tegelesid koos narkootiliste ainete käitlemisega. Süüdistuse kohaselt omandas M. Matuleviča 2018. a jaanuarist kuni 2019. a maini tuvastamata asjaoludel xxxx linnas vähemalt 27 grammi kanepit. Prokurör jäi samale seisukohale ka süüdistuskõnes, kuid ei selgunud, millel selline seisukoht tugineb ja millega on see tõendatud. Samuti asutakse nii süüdistusaktis kui prokurör kõnes seisukohale, et M. Matuleviča omandas 2019. a juunist kuni 16.01.2020. a kokku 8850 grammi kanepit. Süüdistusaktist ega prokuröri kõnest ei selgu, mida M. Matuleviča sellel ajal omandatud kanepiga tegi ja missuguste tõenditega M. Matuleviča tegevus tõendatud on. Samuti ei selgu omandatud kanepi täpne kogus, sest süüdistuses on kogused arvestatud keskmiste alusel. M. Matulevičat on karistatud 16.01.2020. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, kuid prokuröri kõnest ei selgu, kas nimetatud ajavahemikel kanepi omandamist arutati kohtus juba eelmise kriminaalasja käigus või mitte. Kaitsja märgib, et süüdistuse kohaselt omandas M. Matuleviča ajavahemikus 17.01.2020 kuni 14.03.2021 kokku 15294 grammi kanepit. Prokurör loobus 14.11.2020. a süüdistuse episoodist tõendamatuse tõttu, mispärast vähenes süüdistuse maht 225 grammi võrra. Kaitsja oleks soovinud kuulda, kuidas M. Matuleviča 14925 grammi suurust kogust käitles. Jääb kahtlus, kas tegu oli kanepiga, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav. 10.03.2021. a episood (144 grammi kanepit), mille kohta prokurör juba varem on öelnud, et tegemist oli katse staadiumiga, ei peaks kajastuma üldises narkoaine koguses. Kaitsja hinnangul jääb süüdistuskõnest ebaselgeks, millise episoodiga on tegemist, kui prokurör räägib 98,69 grammist kanepist, mida M. Matuleviča hoidis oma elukohas ja millest 83,48 grammi ja 77,51 grammi kanepit üle andis. Üleantud kogused on M. Matuleviča hoitud 98,69 grammist kanepist suuremad. Prokuröri süüdistuskõnest tuleneb, et faktiliselt on M. Matuleviča müünud kanepit kokku 409,66 grammi. Samas leiab prokurör, et M. Matuleviča on müünud erinevatele isikutele kokku 1713 g kanepit, kuid ei selgu, millele prokuröri arvamus tugineb. Analüüsides G. Vadzisele esitatud süüdistusega seonduvaid tõendeid asus prokurör seisukohale, et M. Matuleviča toimetas ajavahemikul 2019 kuni 21.04.2021 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki vähemalt 5064,28 grammi kanepit. Prokurör ei ole välja toonud, millel tema arvestus tugineb. See ei lange kokku süüdistusaktis toodud kogusega ega prokuröri enda nimetatud kogusega, mille M. Matuleviča müüs väidetavalt erinevatele isikutele (1713 grammi). Prokuröri sõnavõtust jääb ebaselgeks, kui suures koguses M. Matuleviča kanepit Läti Vabariigist omandas ja mida ta sellega tegi. Lisaks on küsitav, kuhu kadus suur kogus kanepit, mille M. Matuleviča väidetavalt omandas, sest omandatud koguse ja faktiliselt müüdud koguse vahe on väga suur. Kohtus ülekuulatud tunnistajate ja kaassüüaluste ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et M. Matuleviča oleks omandanud suurema koguse narkootilist ainet, kui ta seda tegelikult kellelegi müüs või andis. M. Matulevičale tuleb mõista oluliselt kergem karistus, kui seda taotles prokurör. M. Matulevičale esitatud süüdistuse maht on oluliselt vähenenud seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ning mitmes episoodis süüdistusest loobumisega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Tõendamist ei ole leidnud ka M. Matuleviča tegutsemine grupis. Prokurör ei ole arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid – M. Matuleviča on end kohtueelse menetluse algusest saadik suuremas osas talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ning ta on eakas inimene, kelle tervislik seisund on halb. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada objektiivset elulist situatsiooni, kus kohtualune elab – xxx linnas on küllaltki suur tööpuudus, mistõttu on inimesed majanduslikes raskustes ja otsivad äraelamiseks erinevaid võimalusi, sh ka ebaseaduslikke teid. M. Matuleviča

haridustase ei ole kõrge, mistõttu ei osanud ta hinnata oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Arvestada tuleb Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süüd mõjutab käideldud narkootilise aine liik – kanep on paljudest teistest narkootilistest ainetest vähem ohtlik. Kaitsja ei nõustu lisakaristusena M. Matuleviča Eesti Vabariigist väljasaatmisega koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. M. Matuleviča on abielus A. M. ja Eestis on nende ühine elukoht. M. Matuleviča on aastaid Eestis elanud. Samuti elavad Eestis tema lapsed ja lapselapsed. Prokuröril puudub voli perekonna lahutamiseks. M. Matuleviča ei kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et ära võetud kuldehted on soetatud kriminaalse tulu eest. Need on olnud aastaid perekonna valduses ning kohus ei peaks kodus ära võetud kuldehteid konfiskeerima. Kohtukulud palub kaitsja osaliselt jätta riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks anda aega 12 kuud. 2) N. Simane kaitsja S. Erro Kaitsekõne kokkuvõte keskendub peamiselt sellele, et prokuratuur ei suutnud valdavas osas tõendada süüdistatava Nadežda Simane süüd narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises grupis ega ka üksikute müügiepisoodide puhul. Kaitsja lükkab ümber prokuratuuri väited, et N. Simane tegutses grupis koos Lo.S. ja Hendriks Beksiga. Kaitsja märgib, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid, et N. Simane andis kanepit H. Beksile edasimüümiseks. Samuti ei ole tõendatud N. Simane poolt kanepi omandamine ajavahemikus jaanuar 2016 kuni märts 2019. Lisaks viibis 2019. a N. Simane Inglismaal. Kaitsja sõnul on tunnistajate ütlused tihti saadud psühholoogilise surve all. Paljud tunnistajad eitavad kanepi ostmist N. Simanelt või tunnistavad, et politsei survestas neid ütlusi andma. Kaitsja toob välja vastuolud tunnistajate ütlustes ja seda, et mitmed tunnistajad keeldusid kohtus ütlusi andmast, mis takistas süüdistataval ja kaitsjal neile küsimusi esitada. Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole tõendanud paljusid konkreetseid kanepi müügi/edasiandmise episoode, viidates puuduvatele objektiivsetele tõenditele, tunnistajate vasturääkivatele ütlustele ja sellele, et mitmetel juhtudel on tegemist sõna-sõna-vastu olukordadega. Kaitsja toob välja, et süüdistustes on puudujääke, näiteks ei ole täpsustatud müügi aega ja kohta. Mõnede episoodide puhul tugineb prokuratuur vaid telefonikõnede pealtkuulamisele, kust ei selgu üheselt, et jutt oli narkootikumidest. Kaitsja kritiseerib kohtueelset uurimist, tuues esile tunnistajate ebaseaduslikku ülekuulamisele toomist töökohast ja seda, et politsei ei karistanud narkosõltlastest tunnistajaid narkoainete tarvitamise eest vaid survestas neid. Samuti heidetakse ette tunnistajate ettevalmistamist kohtuistungiks, näiteks saadeti ühele tunnistajale kutse kohtuistungile ja sellele olid lisatud tema kohtueelse menetluse ütlused. Lisaks oli tunnistajate seas narkomaane, keda politsei ei karistanud, vaid kasutas neid ära, kuna teadis, et neid on lihtne mõjutada. Kaitsja rõhutab, et süüdistus põhineb peamiselt jälitustoimingutelt saadud infol ning tunnistajate ütlustel, mis on tihti vastuolulised, saadud surve all või ei ole objektiivsete tõenditega kinnitatud. Seetõttu palub kaitsja N. Simane paljudes episoodides õigeks mõista. Kaitsja leiab, et tõendatud on episood, mis puudutab N. Simane poolt 83,48 grammi kanepi hoidmist oma ema elukohas, mis avastati läbiotsimise käigus 21.04.2021. Lisaks sellele leiab kaitsja, et tõendatud on ka N. Simane poolt A.T. 0,5 grammi kanepi üleandmine, kuid mitte müümine, ajavahemikul 10-20.02.2021. D.K.ile kanepi müümise episood on tõendatud, nagu ka Ks.F.lele kanepi müümise fakt, kuid viimase puhul ei nõustuta kogusega. Kaitsja märgib, et müüdud kanepi täpset kogust ei ole võimalik tuvastada, kuna ei N. Simane ega Ks.F. ei

pidanud kanepi ostmise kohta arvestust. H. Beksile suitsetamiseks kanepi üleandmise episood on tõendatud, muus osas on aga süüdistused tõendamata. Karistuse osas palub kaitsja mitte kohaldada reaalset vangistust, arvestades N. Simane kahetsust, varasemat karistuste puudumist, alaealist tütart ja pere olemasolu Eestis. Kaitsja palub kohaldada KarS § 74 lõiget 1 ja 2, mis võimaldaks vangistuse osaliselt tingimuslikult kohaldada. Samuti ei nõustu kaitsja prokuratuuri poolt esitatud väitega, et N. Simane sai ebaseaduslikust kanepimüügist 12 722,60 eurot, kuna täpne müüdud kanepi kogus on tõendamata. 3) K. Matulevičsi kaitsja R. Sprengk: Süüdistuskõnes viitas prokurör, et süüdistuse kohaselt liikus Lätist toodud kanep edasi M. Matulevičani ja sealt edasi teiste süüdistatavateni. Kui prokurör peab süüdistuskõnes grupiks kõiki süüdistatavaid, on kõik prokuröri esitatud tõendid olnud seotud kõikide süüdistatavatega ning asja arutamise juures oleks pidanud kogu aeg viibima kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad. Prokurör loobus süüdistusest 14.11.2020. a episoodis, mistõttu tuleb K. Matulevičs süüdistusest loobumise tõttu selles süüdistuse punktis õigeks mõista. Prokurör leidis, et süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes alaealisele A. S. kanepi edasiandmises, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega on prokurör süüdistusest osaliselt loobunud ja K. Matulevičs tuleb KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista. Mitmed tunnistajad väitsid kohtuistungil, et neid mõjutati uurijate poolt ütlusi andma. See seab kahtluse alla tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuse ning seetõttu tuleb neisse ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Perioodil 2019 kuni 2021 aprill K.F.le 14-15 korral kokku vähemalt 25,5 grammi kanepi ning perioodil 2020 september kuni 22.01.2021 Ks.F.le kokku vähemalt 4,38 grammi kanepi edasiandmine pole tõendatud. K.F.le kanepi edasiandmist tõendavad vaid K.F. kohtueelse menetluse ütlused ja Ks.F.le kanepi andmist Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütlused. Võttes arvesse KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ja Riigikohtu praktikat, ei saa süüdistatavat neis süüdistuspunktides vaid K.F. ja Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes süüdi mõista. Lisaks esinevad K.F. ütlustes vastuolud. Seega tuleb K. Matulevičs neis süüdistuse punktides õigeks mõista. M. P. kanepi andmise osas leiab kaitsja, et pole selge, mida pidas M. P. silmas, kui vastas prokuröri küsimustele, et sai K. Matulevičsilt paaril-kolmel korral kanepit „samas ajavahemikus“. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt tarvitas ta kanepit esimest korda 18-19aastaselt, võis „sama ajavahemik“ tähendada ka seda, et ta sai K. Matulevičsilt kanepit aastatel 2010-2011, kuid sellisel juhul on kuritegu aegunud. Kui kohus leiab, et tunnistaja ütlustele tuginedes on tõendatud, et K. Matulevičs andis M. P. perioodil 2020 oktoober kuni november kahel korral 1 grammi kaupa kanepit, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 või 2 järgi. K. Matulevičsi poolt kanepi käitlemine grupis koos S. Baškerega pole tõendatud. Mõlemad süüdistatavad on seda eitanud. Pelgalt asjaolu, et süüdistatavad on elukaaslased ning S. Baškere käitles kodus kanepit, ei anna alust mõista K. Matulevičsit kaastäideviijana süüdi. Süüdistatavad elasid koos väikeses korteris, mistõttu pole välistatud, et K. Matulevičsi DNAd võidi leida vahenditelt, mida S. Baškere kasutas kanepi käitlemiseks. Tõendid selle kohta aga puuduvad. 24.05.2021. a DNA-eksperiisi aktil nr 21E-GE0412 puudub tõendamisväärtus, sest pole tehtud tõenäosusarvutusi. Puuduvad tõendid S. Baškerega grupis tegutsemise kohta ning pole teada, milline oli K. Matulevičsi teopanus grupis tegutsemisel. Seetõttu tuleb K. Matulevičs mõista selles süüdistuse punktis õigeks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt. Seda ei tõenda ka prokuröri viidatud 19.07.2021. a jälitustoimingu protokoll. Protokollis kajastatud kõnedest ei saa teha järeldust grupis tegutsemise ega selle kohta, et K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt. Täiendatud süüdistus, mille kohaselt omandas K. Matulevičs Lätis 100 grammi kanepit, toimetas selle edasi Eesti Vabariiki ja hoidis seda oma elukohas xxx, ei ole tõendatud ning süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõista. Vaidlust pole selles, et süüdistatav omandas Lätis 100 grammi kanepit, kuid ei ole tõendatud, et kanepi THC sisaldus ületas 0,3%. Samuti ei ole tõendatud, et K. Matulevičs toimetas kanepi Lätist Eestisse või hoidis seda xxx tänaval. Kaitsja taotleb K. Matulevičsi õigeks mõistmist kõigis süüdistuse punktides ning vara konfiskeerimise asendamiseks 687,6 euro väljamõistmise rahuldamata jätmist. Riigi õigusabi kulud, DNA-ekspertiisi kulud ning K. Matulevičsi kasutuses olevate sõiduautodega seotud kulud tuleb jätta riigi kanda. Kui kohus leiab, et K. Matulevičs on süüdi mõnes süüdistuse punktis või kogu osas, ei ole tema süü suur ja karistuse saab mõista sanktsiooni alammääras. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada narkootikumi liiki ning kanepi on nn pehme narkootikum. Samuti oli kanepi edasiandmine K. Matulevičsi poolt pigem juhuslik ja eesmärgiks ei olnud omakasu. Kanepi üle riigipiiri toimetamise osas põhineb süüdistus vaid süüdistatava ütlustel ehk K. Matulevičs on aktiivselt menetlusele kaasa aidanud ja tegu tunnistanud. 4) J. Markovićsi kaitsja A. Veski J. Markovićs tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ja andis vastavasisulisi ütlusi. Tema ütlused on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega, sh M. Matuleviča ja G. Vadzise ütlustega. Prokuratuur loobus J. Markovićsi süüdistusest osaliselt ja süüdistab teda üksnes selles osas, milles J. Markovićs on ennast ise süüdi tunnistanud. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalmenetlus tuleb J. Markovićsi suhtes lõpetada süüdistuse selles osas, mis puudutab 20 grammi kanepi omandamist G. Vadziselt tasuks kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Selle koguse kanepit omandas süüdistatav enda tarbeks Läti Vabariigis, ta ei transportinud seda Eestisse ning see ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Kaitsja hinnangul tuleb süüdistusest tõendamatuse tõttu välja jätta seegi, et J. Markovićs, transportides Eestisse 3000 grammi narkootilist ainet, andis seda edasi A. M. Kaitsja hinnangul on prokuröri taotletud karistus liiga raske. Isiku süü suurust ei peaks mõjutama asjaolu, et ta toimetas narkootilist ainet üle riigipiiri. J. Markovićsi süüd võib pidada keskmiseks. Ta on avaldanud siirast kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks. Raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolu, et prokuratuur on algselt esitatud süüdistuse kohandanud lõpuks selliseks, mida J. Markovićs on tunnistanud, näitab, et süüdistatav ei ole kohtumenetluse käigus püüdnud oma süüd vähendada ning on kohe ausalt tehtut tunnistanud. Sedagi saab KarS § 57 lg 2 alusel arvestada kergendava asjaoluna. Praeguseks ärakantud karistus on J. Markovićsi puhul eripreventiivse eesmärgi täitnud. Tegemist on isiku esimese süüdimõistmisega, mistõttu omab see tugevat eripreventiivset mõju. Täidetud on ka üldpreventiivne eesmärk. Lisakaristuse kohaldamine ei ole vajalik. J. Markovićs elab Läti Vabariigis üsna Eesti piiri lähedal, mistõttu pole väljasaatmiseks vajadust – vabanedes läheb J. Markovićs kohe koju. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna pole alust arvata, et J. Markovićs jätkaks kuritegude toimepanemist. Samuti on J. Markovićs piiri ääres elades oma elukorralduses seotud Eestiga, mistõttu oleks sissesõidukeeld liigselt koormav ja kokkuvõttes põhjendamatu.

J. Markovićs on viibinud pikalt vahi all ning menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Resotsialiseerumise väljavaadete parandamiseks palub kaitsja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. 5) A. M. kaitsja A. Vissak Menetluse algusest saati on süüdistus A. M. suhtes olnud ebalev ja ebakindel. Kohtueelses menetluses jäeti A. M. vahistamata põhjusel, et puudus põhjendatud kuriteokahtlus. Mingeid tõendeid lisaks vahistamistaotluse läbivaatamisel olemas olnuile lisandunud ei ole. Kohtueelses menetluses on veelgi dokumente, mille sõnastusest võib välja lugeda, et prokuratuur ei käsitle A. M. süüdistatavana (nt vara arestimise taotlus ja kohtumäärus, kus teda kajastatakse M. Matuleviča abikaasana; kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise määrus, kus A. M. on kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna). A. M. ja M. Matuleviča on mõlemad eitanud seda, et A. M. kanepit käitles ning ka viimase teadmist sellest, et M. Matuleviča kanepit käitles. Asjaolu, et A. M. juhtis autot, kui A. M. ja M. Matuleviča Lätis käisid, ei ole A. M. süüstav tõend – M. Matulevičal ei ole juhilube ning alati, kui pere kuhugi sõitis, juhtis autot A. M.. Neil oli tihti vaja Lätis käia, sest nende elukorraldus oli tihedalt Lätiga seotud. Grupis tegutsemist ei tõenda G. Vadzise ütlused, mille kohaselt andis ta ükskord kanepipaki läbi auto akna A. M. kätte, kes andis selle M. Matulevičale edasi, sest ei ole tõendatud, et A. M. teadis, et pakis on kanep. Arusaamatu on, kuidas tõendab grupilist tegevust A. Š. telefonikõne, mille võttis vastu A. M.. Tunnistajaid K.F.t, Ks. F.t ja A. S. ei olnud võimalik kohtus ristküsitleda ega esitada neile täpsustavaid küsimusi ning KrMS § 15 lg 3 lähtuvalt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei ole olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik vahetult üle kuulata. A. M. süü selles, et ta osales grupi liikmena narkootilise aine käitlemises, on tõendamata, mistõttu tuleb ta esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Prokurör on valdavalt asunud tõendama seda, et A. M. teadis narkootilise aine käitlemisest. A. M. teadmine narkootilise aine käitlemisest on tõendamata ja isegi, kui on tekkinud mingigi kahtlus, ei ole see olnud kõrvaldatav ja tuleb lugeda süüdistatava kasuks. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et A. M. võis kõrvalt midagi märgata, ei ole pelgalt teadmisega teokoosseis täidetud. Prokurör ei ole arvestanud teovalitsemise teooriaga. Prokuröri karistusettepanek vabastada A. M. karistusest tingimisi ühes kriminaalhooldusega, on põhjendamata. Süüdistatav on 71-aastane ja laitmatu minevikuga, mistõttu jääb kriminaalhoolduse rakendamise vajadus arusaamatuks. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda, A. M. süüditunnistamisel vähendada neid tuntavalt. 6) S. Baškere kaitsja M. Valge S. Baškere kohtus ütlusi ei andnud ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. S. Baškere on end osaliselt süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud. S. Baškerele esitatud süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ei ole kinnitust leidnud. Prokurör loobus süüdistusest G. M. kanepi müümise episoodis ning A. S. kanepi müümise episoodis leidis, et episood tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Süüdistusaktis kui ka prokuröri kõnes esitatud väide, et käesolevas asjas on tegemist grupis tegutsemisega, ei ole tõendamist leidnud. Kõik süüdistatavad, samuti S. Baškere on eitanud, et kanepi saamist M. Matuļēvičalt. Samuti ei tõenda 17.08.2021. a jälitustoimingu protokollis

fikseeritud Ks.F. 31.01.2021 kell 23.06 tehtud kõne N. Simanele ega tunnistaja A. Š. ütlused, et S. Baškere sai kanepit M. Matuļēvičalt. A. S. kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, sest need on vastuolus S. Baškere ütlustega. Neid vastuolusid ei olnud võimalik kohtus kõrvaldada ega A. S. ütluste usaldusväärsust kontrollida. Vastuolud seisnevad selles, mis ajast A. S. ja S. Baškere üksteist tunnevad ning mis ajast alates on A. S. süüdistatavalt kanepit ostnud. Lisaks on A. S. ütlused ebausaldusväärsed põhjusel, et tema ütluste kohaselt käis ta 2018. aastast kuni 2021. a kevadeni kanepit ostmas nii S. Baškerelt kui ka M. Matuļēvičalt. Arvestades süüdistuses märgitud koguseid, oleks tunnistajal kulunud kanepile kokku 10102,60 eurot. Alaealisel töötul A. S. oleks seega pidanud olema iga kuu umbes 306 eurot vaba raha, mida kulutada kanepile – see ei ole eluliselt usutav. Vastuolusid ütlustes ei ole olnud võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb nimetatud tõendid jätta kõrvale. Süüdistusel, mille kohaselt omandas S. Baškere grupis K. Matuļēvičsiga 2018. a suvest kuni 2019. a maikuuni eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 159 grammi kanepit, puuduvad seetõttu tõendid. Järgnev süüdistuse episood, mille kohaselt omandas S. Baškere 2019. a juunist kuni 21.04.2021 xxx linnas M. Matuļēvičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit, on samuti tõendamata. M. Matuļēviča on eitanud kanepi andmist S. Baškerele ning viimane on andnud ütlusi, et käis kanepit ostmas Riiast. S. Baškere poolt kanepi erinevatele isikutele edasiandmise osas leidis kaitsja järgnevat. A. S. ütlused ei ole eelpool toodud põhjustel usaldusväärsed. K.F. keeldus kohtus ütluste andmisest ja kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Tema ütlused on vastuolus S. Baškere ütlustega. K.F. ütluste usaldusväärsuses tekitab kahtlusi seegi, et liites kokku kanepi hulga, mida tunnistaja sai S. Baškere ja N. Simane käest, oleks kogus niivõrd suur, et on küsitav, kuidas töötul K.F.l oli võimalik kulutada kanepi ostmiseks nii palju raha. Tunnistaja A. Z. ei andnud kohtus ütlusi ja kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Vastuolusid A. Z. ja süüdistatava ütluste vahel ei olnud võimalik kõrvaldada. A. Š. kanepi edasiandmise puhul juhib kaitsja tähelepanu, et tunnistaja on kinnitanud kanepi saamist 2-l korral 1 grammi kaupa, mis teeb koguseks 2 grammi, mitte 3 grammi nagu prokurör on märkinud. Ks.F. keeldus kohtus ütluste andmisest ning kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Tunnistaja ostis kanepit N. Simanelt ja S. Baškerelt kokku 660 grammi ehk 13200 euro väärtuses ning on väitnud, et sai selleks raha enda töötasust või küsis ema käest. Ei ole usutav, et Ks.F. sai ema käest raha kanepi ostmiseks ja nii suures summas. A. S., M. P., ja A. Z. kanepi müümise episoodis ei ole prokurör esitanud põhjendusi, miks on tunnistajate ütlused S. Baškere omadest usaldusväärsemad. Kuriteoga saadud vara osas märgib kaitsja, et ei ole eluliselt usutav, et M. Matuļēviča, kes väidetavalt varustas kõiki teisi kanepiga, sai kõige vähem tulu. Ei ole loogiline, et M. Matuļēviča maksis kanepi eest raha ja andis selle tasuta edasi S. Baškerele, kes müüs seda edasi hinnaga 20 eurot gramm ja teenis müügist 34659,80 eurot. Mõtlemapanev on, et kriminaalasjas loobusid paljud tunnistajad kohtus ütluste andmisest. Mõnigi neist, kes otsustas kohtus ütlusi anda, rääkis kuidas ülekuulamised toimusid. Sellest saab järeldada, et tunnistajaid hirmutati või lausa sunniti andma uurijatele meelepäraseid ütlusi. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et S. Baškere on andnud tõeseid ütlusi ja siiralt kahetsenud. Aeg, mil S. Baškere on viibinud vahi all, on piisav karistus tema poolt toimepandud kuriteo eest. Lisakaristusena riigist väljasaatmine jätta kohaldamata, sest S. Baškerel on kolm alaealist last, kes elavad Eestis ja käivad siin koolis ja lasteaias ning süüdistatava kodu ja pere on Eestis. Vähendada riigi tuludesse mõistetavat vara kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks, võttes arvesse, et S. Baškere on teinud kanepi omandamiseks kulutusi ning kriminaaltulu hulka ei saa arvata kogu kanepi müügikäivet. Tagastada ehted, mis S. Baškere ütluste kohaselt on kinkinud talle tema ema. Tühistada

korteriomandile seatud hüpoteek. Kohtukulud jätta osaliselt riigi kanda, kuna kriminaalasja oleks olnud võimalik lahendada kokkuleppemenetluses. 7) M. V. kaitsja A. Küünemäe Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatavate süüdistuste tekstidest üheselt aru saada, keda gruppi kuuluvateks isikuteks peetakse. Süüdistuskõne punktis pealkirjaga „Grupis tegutsemine“ on ära nimetatud vaid osade süüdistatavate nimed, mistõttu võiks arvata, et süüdistus peab gruppi kuuluvateks üksnes osasid süüdistatavaid, kuid keda nimelt, ei ole aru saada. Süüdistataval ei ole võimalik esitada süüdistusele vastuväiteid ja ennast kaitsta, kui puudub selgus gruppi kuuluvatest isikutest ja nende väidetavast ühtsest tahtest ja teopanusest. Kuna süüdistus on esitatud valdavas enamuses süüdistatavate osas KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, pidanuks kohtuistungitel osalema kõik süüdistatavad kaitsjatega. Prokuratuur pidas menetluse kiirendamiseks võimalikuks, et mitmetel istungitel ei osalenud kõik süüdistatavad ja kaitsjad. Seetõttu on asja arutamisel prokuratuuri ebamäärasuse tõttu rikutud KrMS §-s 269 sätestatut. Prokuratuuri poolt süüdistuskõnes M. V. esitatud etteheited ei rajane kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel, vaid üksnes oletustel. Kriminaalasjas puuduvad objektiivsed ja lubatavad tõendid, mis kinnitaksid M. V. süüd süüdistusaktis loetletud tegudes ja seda veel kuritegelikus grupis. Tõenditest ei ole aru saada, millal ja kes on Läti Vabariigist edastanud väidetava M. V. kuuluva DNA-profiili. Kohtueelses menetluses ega kohtus ei ole olnud võimalik kontrollida, kuidas on M. V. väidetava DNA-profiili andmed Lätist Eestisse jõudnud ega veenduda väljastaja volituses. Samuti ei nähtu väidetavalt Interpoli DNA-profiili otsingu taotluselt kes, millal jne on nimetatud taotluse teinud ja kellele see on edastatud. Asjakohatud on prokuratuuri väited, nagu oleks M. V. valetanud kokkulepete sõlmimise kohta kaitsja juuresolekuta, sest antud asjaolu ei oma üldmenetluses tähtsust ega tõenduslikku väärtust süüdistuse etteheidete osas. M. V. on selgitanud, miks ta väljendas ennast kohtueelses menetluses teisiti kui kohtumenetluses – survestamist menetlejate poolt on kinnitanud nii teised süüdistatavad kui ka tunnistajad. Prokuratuur on süüdistuskõnes välja toonud, et tõendamist on leidnud Läti Vabariigist Eesti Vabariiki vähemalt 5024,68 grammi kanepi omandamine ja edasitoimetamine, ehk väidetav kanepi kogus on võrreldes esialgse süüdistusega vähenenud viiekordselt. Vaatamata sellele leiab prokuratuur süüdistuskõnes jätkuvalt (nagu süüdistuseski), et M. V. on saanud süüdistuses märgitud asjaoludel 50000 eurot, mis kuulub M. V. välja mõistmisele kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada M. V. süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis päevade eest, mil isikult oli võetud vabadus, s.o kokku 9852,89 eurot. Kaitsja leiab, et kuna M. V. esitatud süüdistused ei ole tõendamist leidnud, tuleb M. V. õigeks mõista ja hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju. 8) G. Vadzise kaitsja M. Masso Prokuratuur ei ole kohtumenetluses tõendanud, et süüdistuses käsitletud või tõendatud koguses kanepit saab pidada narkootiliseks aineks sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja alusel, st et kanepi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületas 0,3%. Menetluse käigus on tõendatud, et G. Vadzis võis anda J. Markovićsile 144 grammi kanepit vahetult enne 10.03.2021, mida saab pidada narkootiliseks aineks, sest J. Markovićsi kasutuses olevast mootorsõidukist leitud 144 grammi kanepi THC sisaldus oli 18%. Tõendatud võib olla seegi, et G. Vadzis andis M. Matulevičale ja A. M. enne 21.04.2021 üle narkootilist ainet kanep, sest 21.04.2021 leiti Matulevičsite ühisest elukohast 98,6 grammi 1748

19% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Tõendamist ei ole leidnud, et 21.04.2021 läbiotsimisel leitud ning N. Simane ja Lo. S. juurest ära võetud ning K. Matulevičsi ja S. Baškere ühisest elukohast ära võetud kanep oli pärit G. Vadziselt. Kuigi prokurör on süüdistuskõnes järeldanud, et G. Vadzise süü on tõendatud G. Vadzise, M. V. ja J. Markovićsi ütlustega, on prokurör süüdistuskõnes leidnud, et M. V. ütlused tuleb tervikuna tõendikogumist välja jätta. Seega on G. Vadzise süü tõendatud vaid tema enda ja J. Markovićsi ütlustega, mistõttu käitles G. Vadzis narkootilist ainet kanep sellistes kogustes nagu ta ütlustes on öelnud. Tõendamist ei ole leidnud, et G. Vadzis tegutses grupis M. V.. DNA-ekspertiisiakt nr 21EGE0410 ning M. V. ja G. Vadzise elukohas toimunud läbiotsimisel leitud toidukile ja fooliumpaberi rullid, ei tõenda teo toimepanemist grupis. 17.08.2021. a jälitustoimingu protokoll M. Matuleviča ja M. V. suhtlusest telefoni teel ei tõenda M. V. seotust G. Vadzisega narkootiliste ainete käitlemisel. Kõned tõendavad üksnes asjaolu, et tuttavad, M. ja Mollija, on üksteisega suhelnud telefoni teel. Varjatud jälgimised ei tõenda, et M. V. pani süüdistuses kirjeldatud kuriteod toime grupis G. Vadzisega – need tõendavad vaid, et M. V.ja G. Vadzis käisid teistel süüdistatavatel külas ning ühtlasi on menetluses tõendatud, et tegemist oli tuttavatega, kelle tegevuses oli ühisosa (kasutatud riided, vanametall ja antiikmööbel). 23.08.2021, 31.08.2021 ja 27.08.2021 koostatud asitõendite vaatlusprotokollid, millega on tuvastatud mobiiltelefonide kaudu suhtlemine erinevate osapoolte vahel ja fotod kanepist, ei saa olla tõendiks selles kriminaalasjas. Kuivõrd süüdistatavad teadsid üksteist, siis on arusaadav, et isikutel olid olemas üksteise telefoninumbrid. Kaitsja on viidanud Riigikohtu 14.06.2022. a otsuse nr 1-20-1208 punktidele 50 ja 52. Kaitsja hinnangul on küsitav, kuidas pääses menetleja juurde mobiiltelefonides olevale sisule ning kas osapooltele selgitati nende õigusi mitte aidata kaasa tõendite leidmisele nende mobiiltelefonidest või mitte. Kaitsja leiab, et arvestades süü suurust (leebe narkootikum, ühekordsed kogused ei olnud märkimisväärsed ja periood polnud pikk) ning kergendavaid asjaolud (süüdistatava aktiivne kaasaaitamine süüteo menetlemisele ja puhtsüdamlik kahetsus), on õiglane karistus 3 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel jätta mõistetud karistus osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, lugedes vahi all viibitud aeg koheselt kantud karistuseks ja ülejäänud osas määrata katseaeg ilma kriminaalhoolduseta. Menetluskulud jätta süüdistuse mahu olulise vähenemise tõttu osaliselt riigi kanda ja võimaldada väljamõistetud menetluskulud G. Vadzisel tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Mobiiltelefonid Nokia 5 TA-1053 ja Nokia 6300 tagastada G. Vadzisele.

9) Lo. S. kaitsja R. Napa Lo. S. oli esialgselt kohtu alla antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi – narkootilise aine ebaseaduslikus, suures koguses ja isikute grupis käitlemises kolmes episoodis. 28.03.2024 kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest kahes episoodis leides, et Lo. S. poolt A.A.le 2,5 g kanepi edasiandmises ja D.D.le 58,5 g kanepi edasiandmises süüdistatava süü tõendatud ei ole. 28.03.2024 esitas prokurör Lo. S. muudetud süüdistuse, milles kohus Lo. S. kohtu alla ka andis. Tuginedes sellele muudetud süüdistusele, ei nõustu kaitsja sellega, et Lo. S. An.B. 0,5 g kanepit edasi andis Nadežda Simane elukohas xxx ajavahemikul 2020 veebruarist kuni 21.04.2021. Kaitsja ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Kaitsjal on põhjust arvata (lähtudes teiste asjas ütlusi andnud või ütlustest keeldunud tunnistajate avaldatust kohtuistungil), et ka selle tunnistaja ütlused saadi kohtueelses menetluses ebakohasel viisil. Tunnistaja rääkis kohtueelses menetluses xxx tänavast ja mitte üldse xxx tänavast ning tunnistaja ei oska määratleda 14 kuu pikkusest ajast täpsemat ajavahemikku, mil ta korra kanepit käis küsimas. Kuna teisi tõendeid ei ole ja selle tunnistaja ütlused tuleb ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta, siis tuleb Lo. S. õigeks mõista. Kui maakohus leiab, et tunnistaja ütlustega saab arvestada, puudub Lo. S. käitumises kuriteokoosseis. Süüdistuse kohaselt andis Lo. S. tunnistajale 0,5 g kanepit, s.o 2/3 väikesest kogusest, mis seaduse mõtte kohaselt on 0,75 g. Seega saab rääkida vaid väärteost NPALS § 151 lg 1 järgi. Nordasepaami tarvitamine. Milline see üks tarvitamiskogus on kaaluühikutes, süüdistusest ei selgu. Märgitud on vaid, et see aine kuulub IV nimekirja ja suureks koguseks on 100mg. Tõsi on, et Lo. S. uriiniproovis seda ainet leiti. Puudub info, milline oli aine kontsentratsioon ja eksperdiarvamus, millise koguse nordasepaami pidi selle kontsentratsiooni saavutamiseks ära tarvitama. Kaitsja teeb viite Seduxeni infolehele ravimiameti kodulehel. Kaitsja palub Lo. S. tervikuna õigeks mõista, kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Vabastada arestist ja tagastada arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Lo. S. kuuluvad vallasasjad (sularaha 60 eurot, kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 g). Hüvitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju esitatud taotluse alusel. Kaitsja peab õiglaseks mittevaralise kahjuhüvituse suuruseks 2000 eurot. 10) H. Beksi kaitsja A. Kello H. Beks ei tunnista end süüdi. Prokuratuur kriminaalasja kohtusse saates soovis H. Beksi süüd tõendada tunnistajate ütlustega, kes väidetavalt omandasid Beksilt kanepit. Kohtus polnud aga võimalik osasid tunnistajaid ristküsitleda ja ülejäänud tunnistajad ei kinnitanud kohtus, et nad oleksid H. Beksilt kanepit ostnud. Kaitsja tugineb Riigikohtu KRKK 07.03.2023 lahendile 1-21-7406 – tugineda ei saa lubamatul määral tõendile, mille vahetut allikat ei saanud kaitsepool küsitleda. K. F. ja Ks.F., A.S. keeldusid ütluste andmisest, B. tunnistas, et ta Beksi ei tea. R.R., kes on Beksi lapsepõlve sõber, keeldus küsimustele vastamisest – ei mäletanud, kellelt kanepit ostis. S.P. – ei tea ühtki süüdistatavat, ei mäleta, mida politseis kokku oli rääkinud. D.D. – Beksi lapsepõlve sõber, väidab, et H. Beksi käest kanepit saanud ei ole ning politseis andis valeütlusi. A.A. – Beksi kohta ei ütle midagi, ei tunne teda. V.B. – ei räägi üldse Beksist. Seega on käsilolevas kriminaalasjas tekkinud analoogne olukord eelviidatud riigikohtu lahendis kajastatud olukorraga. Kaitsja taotleb H. Beksi õigeks mõistmist kõikides süüdistuspunktides.

11) K. S. kaitsja R. Ippolitov K.S. kaitsja Roman Ippolitov palub kaitsealune täies mahus õigeks mõista, menetluskulud jätta riigi kanda ning tagastada K. S. konfiskeeritud 100 eurot. Kaitsja rõhutab in dubio pro reo põhimõtet, mille kohaselt kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. R. Ippolitov keskendus kaitsekõnes peamiselt kahele episoodile: narkootikumide edastamisele J.S.le ja Nadežda Simanelt narkootikumide vastuvõtmisele. Kaitsja argumenteerib, et prokuröri loobumine enamikest süüdistuse punktidest näitab, et K. S. ei ole narkootikumide käitlemisega seotud. Peamised argumendid on järgmised. Telefonikõnedest selgub, et J. N. suhtles N. Simanega, mitte K. S.. Lisaks pole selge, kelle õest jutt käis, kuna nii N. Simanel kui ka K. S. on palju sugulasi. J. N. ostis kanepit erinevatelt inimestelt, kes olid mustlasrahvusest, seega võis ta K. S. kellegi teisega segamini ajada. Kahtluse alla seatakse, kas J. N. üldse teadis, et tegemist oli N. Simane õega, kuna ta oli teda vaid korra näinud. J. N. ei tundnud K. S. fotolt ära, kuid väitis, et ta on N. Simane õde. See tekitab kahtlusi, kas J. N. üldse suutis K. S. füüsiliselt ära tunda. Lisaks ei viidud läbi vahetut äratundmist ega vastastamist. Kaitsja toob välja, et K. S. on ninas neet, mida J. N. ei maininud, mis omakorda tekitab kahtlusi, kas J. N. on K. S. üldse näinud. Kaitsja toob välja, et J. N. esialgsed ütlused ei maininud N. Simane õde ning tema hilisemad ütlused on kahtlased, eriti kuna ta oli narkootikumide kuritarvitaja ning mäletas telefonikõnesid seitsme kuu tagant. Uurija esitas J. N. suunavaid küsimusi, mis kahjustab ütluste objektiivsust. Samuti pole selge, kuidas J. N. sai teada, et sai kanepit, kui see oli fooliumisse pakitud. Kaitsja ei saanud tunnistaja N. ristküsitleda, kuna ta keeldus kohtus ütlusi andmast, mis rikub kaitsja õigust tõhusale kaitsele. J. N. ütles ka kohtus, et ta ei tunne süüdistatavaid. Jälitustoimingud ei tuvastanud N. Simane ja K. S. ega ka J. N. ja K. S. vahelisi kõnesid või sõnumeid 07.01.2021. Samuti ei leitud K. S. telefonist ühendust N. Simanega või J. N.. Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et N. Simane võttis K. S. ühendust või et J. N. ja K. S. üldse kohtusid. Ei tehtud ka telefonide positsioneerimist, et tuvastada nende viibimiskohti. Samuti ei teostatud J. N. osas varjatud jälgimist. Puuduvad tõendid selle kohta, et J. N. käis K. S. elukoha aadressil. Süüdistuses ei ole täpselt määratletud kuriteo toimepanemise kohta ega aega, mistõttu võib järeldada, et kaitsja kaitsealune võis viibida kus iganes. Prokurör ei ole parandanud süüdistust, seega süüdistus ei vasta KrMS § 62 sätestatud nõuetele. Paljud tunnistajad ei saanud karistada narkootikumide tarvitamise eest. Mitmed tunnistajad andsid ütlusi narkojoobes. Kaitsja väidab, et J. N. võis samuti anda ütlusi narkojoobes ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja N. andis ütlusi uurijale S. Ilves, kes figureeris tihti teistes toimingutes ning paljud tunnistajad on rääkinud, et nende ütlused ei olnud korrektselt saadud. Kaitsja ei pea S. Ilvesele antud ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistajad rääkisid, et nad olid hirmul ja mõned tunnistasid, et neile avaldati survet tunnistuste andmiseks. J. N. keeldus kohtus ütlusi andmast, seega ei ole teada, millistel tingimustel ta ütlusi kohtueelses menetluses andis. J. N. elukohas ei tehtud läbiotsimist ega võetud ära kanepit. Ka K. S. kodus ei leitud narkootikume ega narkootikumidega seotud esemeid. N. Simane kinnitas, et K. S. ei ole narkootikumide käitlemisega seotud. K. S. ei ole kunagi narkootikumidega tegelenud ega neid tarvitanud ning tal puuduvad varasemad karistused. Tegemist on noore naisterahvaga, kellel on pere ja lapsed ning kes käib tööl. Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendamatu ning süüdistuses on palju vastuolusid.

Süüdistatavate seisukohad 1) Mollija Matuleviča M. Matuleviča tunnistas viimases sõnas, et on narkootikume müünud, kuid mitte sellises koguses, nagu talle süüdistuses ette on heidetud. Süüdistatav rõhutab, et 21.04.2021 sõitis ta koos abikaasaga V.de juurde ja midagi peale vanaraua sealt ei soetatud. Samuti kinnitas M. Matuleviča, et ei ole N. Simanele ega S. Baškerele kanepit andnud. Samas tunnistab, et on K. M. kahel korral kanepit andnud ning A. Š. 5-6 korral. A. M. ei ole kunagi kanepiga kokku puutunud, sest tal oli oma äri. Ehted ja raha, mis temalt ära võeti, ei olnud saadud kuritegelikul teel. Viimati toodi talle kanepit jaanuarikuus ja pärast seda ei ole G. Vadzis ega J. Markovićs talle midagi toonud. Jaanuaris vahistati K. M. ning siis ta lõpetas kanepiga tegelemise. Kahetseb kuriteo toimepanemist ja soovib näidata, et oma ülejäänud elus ei asu ta enam kunagi kuritegelikule teele. 2) Nadežda Simane Süüdistatava sõnul on ta tunnistanud seda, mida ta toime pani, ja loodab, et teda ei karistata selle eest, mida ta toime pannud ei ole. Kahetseb toimepandut. N. Simane rõhutas, et viibis 2019. aasta algusest koos tütrega Inglismaal oma õe juures ning elas ja töötas seal. Tagasi Eestisse tuli 2020. aasta augustis. Seega ei saanud ta sel ajal süüdistuses nimetatud tegusid toime panna, sest ei viibinud Eestis. Seoses J. N. saatmisega K. S. juurde märkis süüdistatav, et tema õde K. S. oli sel ajal väikese lapsega haiglas ning ta ei helistanud sel päeval K. S.. Pealtkuulamistest ja SMS-dest on näha, et on alati ära öelnud ka A. S. ja ei ole talle midagi andnud. H. Beksile andis küll kanepit suitsetamiseks, kuid H. Beks ei ole kunagi kellelegi midagi müünud. Muus osas nõustub oma kaitsjaga. Süüdistatav soovib, et teda ei saadetaks riigist välja, sest tema ja tema laps on siin sündinud ning tema haige ema ja sugulased on Eestis. 3) Kaspars Matulevičs Süüdistatav märkis viimases sõnas, et iga inimene eksib ning kõigil on selleks õigus tingimusel, et ta paraneb. Soovib, et talle antaks andeks ning tahab tõestada, et suudab elada normaalselt ja kriminaalsete tegude eest kohtu ees enam mitte seista. 4) Jevgénijs Markovićs J. Markovićs palus toimepandud kuriteo eest vabandust ning et ta vabastataks. Isik märkis, et ei kavatse rohkem kuritegusid toime panna.

49.21.04.2021 läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 95-98) ja narkootilise aine ekspertiisi akt nr 21E-AN0622 tõendavad, et K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast xxx leiti kokku 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid. K. Matulevičs kui ka S. Baškere on ütlustes kinnitanud, et kanepit käisid nad üksinda omandamas Lätis Riia linnas (vt selle kohta otsuse peatükke III ja VI). Mõlemad on antud ütlustes eitanud kanepi saamist M. Matulevičalt (XVIII kd, tl 76-83, 177). M. Matuleviča on eitanud kanepi andmist K. Matulevičsile ja S. Baškerele (XVIII kd, lk 187). Samuti ei kinnita M. Matuleviča seotust K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast leitud kanepiga DNA-ekspertiisi akt nr 21EGE0412 (VI kd, tl 172-178). Ekspertiisi käigus võeti proovid pakendis nr 1Võru5 (pakend, milles olid kanepiõisikud ja mis leiti läbiotsimise käigus K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast) olnud plastikkarbilt, läbipaistvalt kilekotilt, toidukilelt ja fooliumilt. Ekspertiisiaktis leiti, et toidukilelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Matulevičalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tõenäosusarvutusi ekspert teostanud ei ole. Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-2914, p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – ekspertiisiaktis on järeldatud, et toidukilelt võetud proovist saadud tulemuste alusel ei saa välistada selles M. Matulevičalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, kuid tõenäosusarvutusi ekspertiisi käigus läbi viidud ei

62.Prokurör on süüdistuskõnes antud süüdistuspunkti juures viidanud, et seda tõendavad jälitustoimingute protokollid, kuid ei ole täpsustanud, missugused jälitustoimingute protokollid. Kohtule on esitatud mitmeid jälitustoimingute protokolle, kuid kõnesid S. Baškere ja M. Matuleviča või K. Matulevičsi ja M. Matuleviča vahel seal talletatud pole. Samuti ei nähtu teiste isikute vahelistest kõnedest, et M. Matuleviča oleks S. Baškerele ja K. Matulevičsile kanepit andnud. Süüdistuskõne alguses (st mitte M. Matuleviča süüdistust käsitlevas osas) on prokurör viidanud 19.07.2021 jälitustoimingu protokollis talletatud 13.03.2021 toimunud telefonikõnele, kus tuvastamata helistaja on M. Matulevičalt uurinud, kas tal on midagi hinge jaoks. M. Matuleviča on vastanud, et absoluutselt midagi ei ole. Helistaja küsib seepeale, kas pojal, Kasparil on. Selle peale vastab M. Matuleviča, et samuti ei ole temal, ka käib ise vihasena ringi (XV kd, tl 146148). Isegi kui eeldada, et selles vestluses räägiti omavahel kanepist, ei tõenda see, et M. Matuleviča andis kanepit K. Matulevičsile. M. Matuleviča on oma ütlustes kinnitanud, et oli teadlik, et tema poeg K. Matulevičs kanepit tarvitab. Samuti on ta avaldanud, et K. Matulevičs käis tema pool tihti külas (XVIII kd, tl 187, 190). Seetõttu ei ole selles midagi tavatut, kui ta emana märkas, et tema poeg oli tavapärasest ärritunum või vihasem ning teadis või järeldas, et see on põhjustatud kanepi puudumisest. See aga ei anna alust järeldada, et K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt. Kohtule esitatud varjatud jälgimise protokollid ei anna samuti sellist teavet. Seega ei ole tõendatud, et M. Matuleviča oleks K. Matulevičsile ja S. Baškerele kanepit süüdistuses nimetatud ajal andnud ja M. Matuleviča tuleb selles episoodis õigeks mõista. j) 2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 N. Simanele korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1969 grammi kanepi edasiandmises, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid N. Simane grupis Lo. S. xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

90.Selles episoodis on M. Matulevičat süüdistatud perioodil 2020 august kuni 2021 kevad kanepi müümises A. S.. Eelmärgitud Riigikohtu seisukohta ning KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut arvestades ei saa süüdistatava poolt teo toimepanemist tõendatuks lugeda üksnes tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel. M. Matuleviča on väitnud, et 2020. aastal ta novembris ja detsembris kellelgi midagi ei andnud. Nagu aga selgus eelpool käsitletud jälitusprotokollidest, leppis M. Matuleviča 23.12.2020 kokku kohtumise A. S.ga, kuhu viimane ei läinud, sest leppis minut hiljem K. M.ega kokku, et saab hoopis temalt kümneka eest (arvestades kanepi hinda 20 eurot gramm, oli eeldatavasti juttu poole grammi kanepi omandamisest). Samuti leppisid A. S. ja M. Matuleviča kokku kohtumise 30.12.2020, sest A. S. tahtis suitsetada, kuigi tal parasjagu raha ei olnud. Seega järeldub neist kõnedest, et M. Matuleviča siiski tegeles detsembris kanepi müümisega, sh müüs 30.12.2020 A. S. kanepit. Lisaks tuvastas kohus eelpool, et A. Š.i ütlustest järelduvalt müüs M. Matuleviča talle kanepit 2020. aasta vältel ning M. Matuleviča on ise tunnistanud kanepi andmist K. M.ele 2020. aasta novembris-detsembris. Seega M. Matuleviča ütlused, et ta 2020. a novembris ja detsembris kellelegi kanepit ei andnud, tuleb jätta ebausaldusväärsena kõrvale. Kokkuvõtvalt tuleb kohtu hinnangul A. Š.i kohtus antud ütluste, jälitustoimingu protokolli, A. S. kohtueelse menetluse ütluste ja ülejäänud M. Matuleviča ütluste pinnalt selle episoodi puhul järeldada, et M. Matuleviča müüs A. S. kanepit 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar. A. S. müüdud koguse osas on M. Matuleviča märkinud, et kogu ajaperioodi vältel, mil ta A. S. kanepit müüs, s.o 2020. a mai kuni 2021. a jaanuar, müüs ta A. S. kuni 10 grammi kanepit. Kuigi A. S. poolt kohtueelse menetluse ütlustes väidetud kogused on oluliselt suuremad, saab kohus tõendatuks pidada vaid kogust, mille osas esineb teisigi tõendeid peale A. S. ütluste, antud juhul süüdistatava ütlused ning 19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud 30.12.2020. a telefonikõne. Arvestades M. Matuleviča ütlustest tulenevat A. S. kanepi müümise perioodi (9 kuud) ja kogust (10 grammi), müüs ta perioodil 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar (s.o 6 kuud) A. S. 6,67 grammi (10 / 9 x 6) kanepit. Seega on tõendatud, et perioodil 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar müüs M. Matuleviča A. S. 6,67 grammi kanepit. u) prokuratuur taotles kohtuvaidlustes M. Matulevičale KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuse, mille kohaselt M. Matuleviča isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, müüs Valga linnas 2021. a jaanuaris 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx)4, ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu käsitleb kohus nimetatud episoode siin ja mitte eraldi alapeatükis.

111.Kohtu hinnangul pole tunnistaja ütlustes ühtki objektiivset viidet võimalikule ebausaldusväärsusele. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Praegusel juhul pole tõstatatud ristküsitluse käigus sisulist tunnistaja usaldusväärsuse küsimust. Tunnistaja andis kohtueelses menetluses ütlusi, millest avaldamist taotleti vaid ühes väites, mis tähendab omakorda, et tunnistaja on andnud kohtus kohtueelse menetlusega võrreldes samasisulisi ütlusi. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest kuulus avaldamisele järgnev väide:“ Selle viie aasta jooksul ma ei käinud Maarika juures umbes poolteist aastat, kuna mingi aeg ta kadus ära. Siis ma ei saanud teda enam otsida.“ (XVII kd, tl 25). Kohus on seisukohal, et see pole vastuolus kohtus tunnistaja poolt räägituga. Esmalt, A. I. andis kohtueelses menetluses ütlusi aastal 2021. Kui lahutada sellest viis aastat, siis on tulemuseks aasta 2016. Tunnistaja kohtus aga korduvalt märkis, et ta sai Marika käest kanepit perioodil 2016-2019, siis Marika kadus ära, ta ei näinud teda. Täpset aega, millal tunnistaja kanepit Marika käest osta ei saanud, ta ei mäleta. Tunnistaja möönab, et on võimalik, et ta sai Marika käest kanepit ka perioodil 2020 suvest kuni 21.04.2021 ning kokkuvõtvalt jääb perioodi 2016 jaanuar kuni 21.04.2021 pooleteiseaastane periood, millal ei saanud kanepit. Seega ajavahemikku 2016 jaanuar kuni 21.04.2021 jääbki pooleteiseaastane periood, mida ka süüdistus ei kajasta – 2019-2020 suvi. See on omakorda kooskõlas süüdistatava N. Simane 16.01.2024 kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta sõitis 2019. aastal kohe pärast uut aastat jaanuari keskel Inglismaale ja naasis sealt 2020. aasta augustis (XVIII kd, tl 180). N. Simane ajutist viibimist Inglismaal kinnitavad ka K. S. kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Nimelt märgib K. S., et Nadežda tuli tema juurde Inglismaale pärast uut aastat 2019. aastal, see oli jaanuaris, ta tuli koos oma tütrega ning ta oli K. S. juures kuni 19.08.2020. vahepeal Eestis ei käinud. K. S. on esitanud tema kaitsjale dokumendid lennupiletite ostmise kohta ja millistel töökohtadel N. Simane seal töötas (XVIII kd, lk 40-45). Ka Lo.S. kohtus

118.K. F. kohtuistungil ütlusi ei andnud, avaldati kohtueelses menetluse raames 28.04.2021 antud ütlused. Tunnistaja avaldas, et alustas kanepi tarvitamist 2018. a lõpust. Viimati tarvitas kanepit siis, kui Marika kinni peeti, see oli üks päev enne seda. Selle kanepi, mille ta sai, oli pärit Marikalt või Sanitalt. Ta teab Nadeždat kui Marikat. Tunnistajale on öeldud, et mustlastel on nii, et passis on üks nimi, aga reaalses elus on teine nimi. Temal ongi nii, et passis oli Nadežda, aga kasutas tavaliselt nimena Marikat. Tunnistaja sai Marikaga tuttavaks kolm või neli aastat tagasi, see võis olla 2019. a alguse poole. Alguses tutvustas Nadežda end kui Marikat, alles hiljem sai teada tema õige nime. Suheldi vaid kanepiga seotud teemadel, tunnistaja andis raha ja Marika andis kanepi. K. F. ostis Nadežda Simane käest pool kuni kolm grammi kanepit korraga, hinnaks oli 0,5 grammi eest 10 eurot. Marika ei teinud kunagi soodustust, kui tunnistaja suurema koguse korraga võttis. Ta võttis kuidagi nii, et iga päev 0,5 grammi kanepit Nadeždalt, aga kokku võis selle 3-4 aastaga tulla umbes 500 grammi. Ta käis kanepit võtmas Nadežda vanast kodust xxx tänaval, kui Nadežda oli enda õe juures xxx tänaval, siis ka sealt sai kanepit Nadežda käest. Samuti on käinud tunnistaja Nadežda juures xxx ja xxx tänaval. Nadežda ise ütles tavaliselt, kus ja kuidas kokku saadakse, telefoni teel lepiti kokku kohtumiste aeg, koht ja kogus. Tunnistaja teadis, et nad toovad kuskilt Lätist seda kanepit. Võis olla ka paaripäevaseid pause, kui neil polnud kanepit, oli ka olukord, kus neil nädal aega seda polnud. Kui tal polnud kanepit anda, siis ta suunas tunnistajat edasi Kasparsi ja Sanita juurde või siis Hendriks Beksi juurde. Nadežda hoidis kanepit külmikus, kapis või laua peal. Ta hoidis seda metallist purgi sees, kus vanasti hoiti kruupe või muid asju sees. Kanep oli valmis pakendatud fooliumisse või paberisse, kuid mõnel korral süüdistatav pakendas seda ümber ka tunnistaja juuresolekul. Marikaga oli tunnistajal kokkulepe selline, et tunnistaja helistas ja küsis, kas ta on kodus. Kui Marika ütles, et ta on kodus näiteks xxx tänaval, siis see tähendas, et tal on kanepit xxx tänaval. Tunnistaja läks xxx tänavale, andis kanepikoguse eest raha ja Marika andis kanepit. Kui tal polnud piisavalt kanepit, siis ta ütles, et lood on halvasti.

24.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas neil on kõik veel halvasti. Süüdistatav vastab, et ei oska praegu veel midagi öelda, mille peale tunnistaja leiab, et on ikka õudus. 31.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas ta tohib läbi tulla. N. Simane vastab eitavalt, kui lisab, et astugu hoopis Sanitka juurest läbi, viimane on kodus. 01.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele, kes lubab kohe tagasi helistada ja palub mitte kiirustada, läheb veidi aega. Tunnistaja uurib seepeale, kas tal on midagi ja süüdistatav vastab, et helistab. 03.02.2021 saadab Nadežda Simane SMS-i Ks.F.le sisuga, et kõik on OK. 04.02.2021 helistab Nadežda Simane Ks.F.le sooviga teada saada, kus viimane seisab. Tunnistaja ütleb, et parklas, kust ei saa tagant kuidagi siseneda, aed. Süüdistatav lubab vastu tulla, midagi on näha hoovis, mille peale tunnistaja vastab, et jah, nad läksid praegu laiali ja ta ootab. 06.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele, et on halb, pohmell, kõigil on pohmell peale eilset. Tunnistaja avaldab, et sünnipäeva peeti suurepäraselt. Süüdistatav vastab, et ühesõnaga kõigil on halvasti. Kõik surevad, ei tea, kuidas ja mis, kuid annab tunnistajale teada. 08.02.2021 saadab Ks.F. SMS-i Nadežda Simanele sooviga teada saada, kus viimane on, et pooleks tunnikeseks kohtuda. Seejärel järgmise sõnumi, et tal on vaja veel panka, 10 välja võtta. N. Simane saadab seejärel vastu SMS-i, et siis kohtutakse seal. K. F. saadab vastu SMS-i, et okei. Seejärel umbes poole tunni möödudes helistab Ks.F. Nadežda Simanele, et ta on SEB-is ja väljub sealt. N. Simane vastab, et ta on veel Siilikas. Selle peale uurib K. F., et kas tal tuleb Siilikasse minna. N. Simane vastab jaatavalt ja lubatakse seal kohtuda. 11.02.2021 kell 12:13:39 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kuidas käsi käib. N. Simane vastab, et normaalselt. Seepeale K. F. küsib, kas N. Simane teeb kolm 50 eest. N. Simane küsib, et kus tunnistaja on, millele viimane vastab, et Rimi juures, ema juures, tuli just koolist. N. Simane vastab, et ta just tuli rajooni, liigub hiljem linna poole ja küsib, kas K. F. kavatseb oodata. K. F. vastab, et kui vaja, aga võib ka hiljem helistada, tahab praegu keha kinnitada. N. Simane vastab, et ka temal läheb aega. K. F. teeb ettepaneku, et N. Simane talle, kui miskit on, kirjutaks sõnumi või helistaks, kui on linnas. Selle peale N. Simane vastav, et või tunnistaja, kui viimasel peaks kiiremini lõppema. 11.02.2021 kell 13:43:19 helistab Ks.F. Nadežda Simanele uurides, kus ta on. N. Simane vastab, et veel kodus rajoonis. Tunnistaja vastab, et tema on Rimi juures ja on vaja kiiresti kohtuda. N. Simane küsib, et kas midagi juhtus. Tunnistaja vastab, et käis just politseis K.iga seonduvalt ja tuleb väga hoolikas olla. N. Simane ütleb, et K. F. liiguks xxx suunas, mööda toda tänavat ja ta tuleb vastu. 12.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele uurides, kus ta on. Ise asub xxx tänaval Saniti maja juures. N. Simane vastab, et tal on tegemist ja ei saa kohtuda, ootab, et K. tuleb järgi ja peab Tartusse sõitma. K. F. vastab, et pagan küll, kuid xxx tänaval pole samuti midagi. N. Simane hurjutab, et telefoni teel nii, mille peale K. F. vastab, et kõik on korras. N. Simane lisab, et kui ta õhtul tuleb, siis tunnistaja võib ja ta helistab K., kui tuleb. Seejärel saab tunnistaja K. kokku, süüdistatav annab talle edasi ja K. toob.

120.Kohus hinnates tõendeid kogumis, välistab esmalt süüdistuses nimetatud perioodist 2019 jaanuarist kuni märtsini ja 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 ajavahemiku 2019 jaanuar kuni august 2020 süüdistatava Inglismaal viibimise tõttu, vt kohtotsuse punkt 111. Põhjendusi siinkohal kohus üle kordama ei hakka. Seega tuleb hinnata tõendeid ajavahemiku 2020 augusti lõpp kuni süüdistatava kinnipidamiseni 21.04.2021 ehk 8 kuu pikkust perioodi ning seega ei saa kuidagi tõele vastata tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta võttis iga päev 0,5 grammi kanepit Nadeždalt, aga kokku võis selle 3-4 aastaga tulla umbes 500 grammi. Süüdistatava suhtlust sidevahendite teel on jälgitud pea kuus kuud alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021. Esimene suhtlus süüdistatava ja tunnistaja vahel pärineb alles 09.01.2021, mis omakorda kinnitab hoopiski süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta teab tunnistajat mõned aastad, kuid suhtlema rohkem hakati 2021, mil süüdistatav tunnistajale narkootikume. Pärast 23.02.2021 pole samuti enam fikseeritud tunnistaja ja süüdistatava vahelist suhtlust. Seega saab tõendatuks lugeda, et Ks.F. sai N. Simanelt kanepit perioodil jaanuar-veebruar 2021. Nende suhtlus on tihe, kuid mitte igapäevane. Nende omavaheline suhtlusstiil vastab tunnistaja poolt kirjeldatule – tunnisaja helistab ja küsib, kas N. Simane on kodus ja läheb sinna, kuhu N. Simane ütleb. Kui kanepit polnud piisavalt, sai ta vastuseks, et lood on halvasti. Eelöeldu alusel saab tõendatuks lugeda, et Ks.F. sai N. Simanelt kanepit 09.01.2021, 10.01.2021, 14.01.2021, 04.02.2021, 08.02.2021 ja 23.02.2021 vähemalt 0,5 grammi kaupa ja 11.02.2021 kolme grammi ulatuses, s.o kokku vähemalt 6 grammi. 01.02.2021 N. Simane K. F.le tagasi ei helista, samuti 06.02.2021. 12.02.2021 ei nähtu fikseeritud telefonikõnedest ja SMS-idest edasist suhtlust pärast K. F. kõnet N. Simane ja A. K. vahel. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et nimetatud kuupäevadel K. F. N. Simane käest kanepit sai. 03.02.2021 N. Simane poolt saadetud SMS-ist Ks.F.le sisuga, et kõik on OK, ei loe välja sõnumi saatmise põhjust, sest samal päeval nendevaheline suhtlus pole jätku saanud. 

23.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Süüdistatav vastab, et helistab hiljem. Tunnistaja uurib veel, kas homme või ülehomme tuleb siis läbi. Süüdistatav vastab, et võib-olla täna, ta helistab. 25.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et pole viga, enam-vähem praegu. Tunnistaja lubab tunni aja pärast läbi tulla. 29.12.2020 helistab S. B. N. Simanele, viimane kohe ütleb, et juba tuleb poest, Maximast. Tunnistaja lubab oodata õues. 31.12.2020 helistab helistab S. B. N. Simanele soovides head saabuvat ja uurides, kas võib poole tunni pärast läbi tulla. Süüdistatav lubab siis veel kodus olla. 05.01.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Vastuseks kõlab, et normaalselt. Tunnistaja lubab kohe, s.o 5 minuti pärast läbi tulla. 06.01.2021 helistab S. B. N. Simanele, viimane avaldab kohe, et normaalselt ja kui teisel ei ole kedagi seal, koputaks esimesele. Tunnistaja ütleb, et teataks seal esimesel, juhul kui. Tunnistaja vastab eitavalt, tal on ema üleval, kui uks on äkki kinni, koputaks esimesele. Tunnistaja lubab seda teha. 22.01.2021 helistab N. Simane S. B.ile ja ütleb, et tal läheb 25-30 minutit. Lepitakse kokku 30 minuti peale ja N. Simane lubab, et seal tuleb uus maitsev tee. 07.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja avaldab, et ta on juba linnas. N. Simane ütleb, et ta on kodus ja uurib, kas tunnistaja saaks sõita parklasse D. juurde. Tunnistaja lubab jalgsi minna kusagil poole tunni pärast. 11.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja küsib süüdistatava käest, et kaugel. Vastuseks kostub normaalselt ja küsib vastu, kuidas helistaja. Seejärel N. Simane avaldab, et ta just jõudis xxx tänavale, kus läheb natuke aega ja seejärel läheb linna tagasi. Tunnistaja palub helistada kohe, kui N. Simane on linnas tagasi. 12.02.2021 helistab S. B. N. Simanele. Viimane uurib, kas tunnistaja on linnas. Tunnistaja vastab, et I. tuleb süüdistatava juurde. Süüdistatav ütleb, et las sõidab parklasse kaubamaja või taolise juurde, sinna kus on kultuurimaja ja las ootab. Tunnistaja lubab, et isik on paari, maksimaalselt viie minuti pärast seal. 13.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et normaalselt ja uurib, kus tunnistaja on. Tunnistaja vastab, et V. helistab, kui midagi on, see juhtub umbes 5 minuti pärast ja küsib, kus süüdistatav on. N. Simane vastab, et on seal, kus SEB ja keelab sinna sõitmise. Tunnistaja lubab öelda edasi süüdistatava telefoninumbri ja see isik helistab. 15.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Vastuseks kõlab, et normaalselt. Tunnistaja uurib, et kuhu ta sõita võiks. Süüdistatav ütleb, et xxx juurde. Tunnistaja ütleb, et tal kulub selleks 10-15 minutit. 16.02.2021 kell 13:48:09 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb ja kaugel on. Süüdistatav vastab, et normaalselt ja et ta on rajoonis. Tunnistaja avaldab, et nad võiks poole tunni pärast kohtuda. Süüdistatav soovib, et tunnistaja helistaks siis, sest ta võib juba teisel pool olla, praegu on rajoonis, pärast xxx. Tunnistaja ütleb, et kui ta rajooni sõidab, siis mitte seal akende all. 16.02.2021 kell 14:43:56 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas on kaugel. Süüdistatav vastab, et rajoonis. Tunnistaja ütleb, et on seal lähedal autoga. Süüdistatav ütleb, et ta sõidaks Võrule rajakese juurde või käänakusse enne kollast maja. Tunnistaja lubab rajakese juurde sõita. N. Simane uurib, palju S. B. saaks täna talle raha laenata. Tunnistaja vastab, et kahekümneka.

17.02.2021 helistab N. Simane S. B.ile uurides, kas nad kohtuksid. Tunnistaja on nõus. Süüdistatav lubab oodata Siili keskuse parklas autos. Tunnistaja lubab jõuda jalgsi paari minuti pärast.  19.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas nad võiksid kohtuda. Süüdistatav ütleb, et tal läheb veidi aega, ta kõnnib xxx. Tunnistaja lubab autoga ära visata. N. Simane ütleb, et sel juhul tuleks tunnistaja rajooni. S. B. vastab, et ta on juba seal, garaažide juures.  20.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas nad võiksid kohtuda. Süüdistatav nõustub ja ütleb, et on xxx. Kokkusaamine lepitakse rajakesele paari minuti pärast.  25.02.2021 helistab S. B. N. Simanele, viimane ütleb, et tunnistaja tuleks xxx, teisele korrusele ja julgelt üksi sisse.  27.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja ütleb, et ta tuleks 15 minuti pärast süüdistatava juurest kodus läbi. Süüdistatav nõustub.  03.03.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kaugel süüdistatav on. Viimane vastab, et tal läheb 2-3 tundi enne, kui saab tunnistajaga kohtuda. Tunnistaja vastab, et selge, mille peale süüdistatav avaldab, et igal pool on praegu nii. Lepitakse kokku helistamises.  04.03.2021 helistab S. B. N. Simanele. Viimane on SEB-i juures, tunnistaja ütleb, et on linnas ja tuleks 5 minuti pärast läbi. Süüdistatav nõustub.  05.03.2021 helistab N. Simane S. B.ile öeldes, et tal on kõik korras ja ta on Jokkeris ja tunnistaja võiks tulla xxx, mis on enne xxx. Tunnistaja ütleb, et on seal tunnipooleteise pärast. Süüdistatav käsib siis helistada. Tunnistaja uurib, et palju maksis see üks jope. Süüdistatav vastab, et pärast räägivad, oli nagu tavaliselt viis.  19.03.2021 helistab S. B. N. Simanele uurides, kuidas läheb. N. Simane küsib, et kas ta tahab kokku saada. Tunnistaja vastab jaatavalt. N. Simane ütleb, et ta on praegu külas ja tunnistaja peab sõitma kollase neljakorruselise maja juurde, kus pisike aitab. 25 number, trepikoda keskel, kolmas korrus. Tunnistaja lubab seal olla 5 minuti pärast.

19.02.2021 helistab A. B. N. Simanele ja teatab, et keegi umbes 20 minuti pärast on tunnistaja juures. Kui miskit on, siis võib tunnistaja esialgu omade eest, ainult täpselt on vaja, kui palju. Süüdistatav vastab, et kuidas süüdistatav seal ütles. Tunnistaja vastab, et siis 60.  24.02.2021 kell 15:05:06 helistab N. Simane A. B.ile ja uurib, palju tunnistajal umbes läheb ja soovitab tema juures ära käia, sest süüdistataval on plaan minna poodi. Süüdistatav uurib, et kas tunnistajal ei ole seal üldse midagi. A. B. vastab, et tal oli eilne oli debiilne, talle pakuti, möödus paar tundi ja siis hakati talle molli andma. Lätis võtsid kinni, hoidsid kolm tundi, tunnistaja andis peaaegu otsad, hakkas keerama. Sai kaks trahvi selle eest, et ei olnud COVID-passi ja veel midagi, kokku 70 eurot. Süüdistatav vastab, et kui midagi on, siis tal läheb vaja enamikku. Süüdistatav avaldas, et ta on karkudega, pahkluu, eile juhtus. Süüdistatav nendib, et kui tunnistaja läbi astub, siis räägivad.  24.02.2021 kell 15:09:55 helistab N. Simane A. B.ile, viimane vastab, et kohe tuleb. N. Simane aga ütleb, et ta siiski käib enne xxx ära, veidi aega läheb, ta just jõuab sinna. Tunnistaja ütleb, et hästi, kuigi ta on juba üle tee pargi juures politsei poolt vaadatuna, aga võib koju tagasi ka minna. Süüdistatav uurib, et kas tunnistaja kümnekale. Tunnistaja vastab, et jah ja tal on vaja panka minna. Lepitakse kokku natuke hilisemas kokkusaamises.  24.02.2021 kell 16:26:53 helistab A. B. N. Simanele ja ütleb, et on maja juures ja kas astub sisse. N. Simane vastab, et astu sisse, ta ei saa ise välja tulla. Tunnistaja küsib, kas esimesele korrusele, süüdistatav vastab, et jah.  24.02.2021 kell 22:35:35 helistab A. B. N. Simanele ning süüdistatav küsib, et kas tunnistaja on õues. Tunnistaja küsib vastu, et kas süüdistatav on teises trepikojas. Süüdistatav vastab, et keskel jah ja ta tuleb kohe välja tunnistaja juurde ning kas 10 või 20. Tunnistaja vastab, et 20.  27.02.2021 kell 12:08:15 saadab A. B. SMS-i N. Simanele küsimuse sisuga, et kas viimane ei tea, kus xxx või xxx kiirust saab, et hommikuni magama ei jääks. Süüdistatav saadab 12.09.09 vastusega SMSi, et ta teab, see on mingisugune B. Lätis, ise ei ole temaga tuttav. Kell 12:25:26 edastab A. B. süüdistatavale uue SMS-i soovides teada, kelle kaudu süüdistatav võtab ja kas ta võtab täna endale, siis tahab tunnistaja ka. N. Simane vastab 12:26:13 SMS-iga, et ta teab, et seal on.  01.03.2021 kella 16:58:20 ja 17.25:36 vahel on SMS-ide vahetus tunnistaja ja süüdistatava vahel sisuga, et kas süüdistatav on kodus. Viimane vastab, et nii 30 minuti pärast jõuab. Tunnistaja uurib, kas kõik on korras ja saab vastuseks, et jah.  04.03.2021 helistab N. Simane A. B.ile. Viimane uurib, kas võib süüdistatava poole tulla ja homseni võlgades olla, tal on, aga tal on vaja pangaautomaati, kuid kohe läheb buss süüdistatava juurde. Süüdistatav kutsub tunnistaja Sanita juurde ja küsib, kas ta tuleb kohe.

146.Tunnistaja A. Ž. keeldus 23.05.2023 kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võeti asja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja on 03.05.2021 neis ütlustes (XVI kd, tl 121-127) avaldanud, et ta on ostnud Marikalt, kelles tunneb ära N. Simane, 2020. aastal kahel-kolmel korral kanepit 0,5 grammi kaupa. Ostmas on käinud SEB panga lähedal asuvas majas, teisel korrusel, uks asub paremat kätt. Marikat teab 7-8 aastat, suhted olid head, kuid 2020. aastal läksid suhted halvaks ja sealt saati enam kanepit võtmas ei käinud. Kohtuistungil ütlustest andmisest keeldumise tõttu aga tunnistajat kohtuistungil ristküsitleda ei saanud. N. Simane kohtumenetluses antud ütlustes eitas kanepi edasiandmist A. Ž.e. Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on tunnistaja A. Ž. kohtueelses menetluses antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollides, milles on kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021, on fikseeritud küll 30.01.2021 tunnistaja kõne N. Simanele. Paraku nimetatud vestluses selgub, et N. Simane A. Ž.t aidata ei saa (XIII kd, tl 75-76). Järelikult tuleb N. Simane käsilolevas episoodis õigeks mõista. k) 2020 augustist kuni 2021 veebruar A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku 10,56 grammi kanepit. Ühtlasi käsitleb kohus siinkohal ka N. Simanele KarS § 185 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistust, mille kohaselt Nadežda Simane müüs noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele xxx linnas suures koguses ebaseaduslikku kanepit järgnevalt - 2020 veebruarist kuni 2020 juulini kolmel kuni neljal korral kuus

150.Kohtuistungil ütlustest andmisest keeldumise tõttu aga tunnistajat kohtuistungil ristküsitleda ei saanud. N. Simane kohtumenetluses antud ütlustes eitas kanepi edasiandmist A. S.. Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on tunnistaja A. S. kohtueelses menetluses antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-4113, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollides, milles on kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021, on fikseeritud küll paar-kolm kõnet ja SMSi N. Simane ja A. S. vahel. Paraku nimetatud vestluses selgub, et N. Simane neis A. S. soovidele vastu ei tule (XIII kd, tl 60-61, 66, 100-101, 108, 111), mistõttu jäädvustatud vestlused kinnitavad hoopiski süüdistatava poolt avaldatut. Järelikult tuleb N. Simane käsilolevates episoodides õigeks mõista. l) 2020 veebruar kuni detsember K.F.le kahel-kolmel korral kuus 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o vähemalt 65,45 grammi ja 2021 jaanuari lõpp kuni märtsi lõpp igapäevaselt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 42,5 grammi kanepit.

07.02.2021 kell 21:59:27 helistab N. Simane K. F.le, et kas jätta viimasele, sest ka K. helistab. K. F. vastab, et N. Simane jätku kõik talle, ta juba sõidab. N. Simane palub rajooni tulla, D. parklasse või maja ette tee peal, kus on kirik. K. F. küsib üle, et kas seal, kus eelmisel korral kohtuti ja saab jaatava vastuse ja soovituse proovida veel sealt midagi uurida.  08.02.2021 kell 14:12:35 saadab N. Simane SMS-i K. F.le sõnumiga 175, millele kell 14:16:16 K. F. vastab sõnumiga: „Aga 5?“. N. Simane vastab sellele kell 14:16:54 SMS-iga 90 ja kell 14:53:25 sõnumi sisuga, et kõik on normaalne. Kell 16:26:55 saadab K. F. uuesti sõnumi, et tal on vaja 12 ja kell 16:27:03 sõnumi, et kui palju see on. 16:29:29 vastab N. Simane SMS-iga, et 210, mille peale K. F. kell 16:30:18 vastab, et varsti tuleb.  08.02.2021 kell 16:30:25 helistab N. Simane K. F.le ja uurib viimaselt, mis aja pärast ta tuleb. K. F. vastab, et ta ootab, millal talle järele tullakse. N. Simane ütleb seepeale, et seal on normaalselt ja kas niimoodi sobib. K. F. vastab, et üks soovis 11, justkui allahindlusega, üks lihtsalt annab (arusaamatu sõna, aga ilmselt kahekümneka), see, mida ta üksi soovib, K. F. ütleb, et ta kohe arvutab, võib-olla isegi rohkem tuleb. Ja lubab N. Simanele helistada ja uurib, kas N. Simane on xxx tänaval ja saab vastuseks jaatuse.  08.02.2021 kell 16:37:35 saadab K. F. SMS-i N. Simanele sõnumiga, et sõidab ja N. Simane tehku ainult üks eraldi.  09.02.2021 kell 16:43:19 helistab K. F. N. Simanele uurides, kus viimane on, sest ta ise on ema juures. N. Simane vastab, et kesklinnas, S. juures, võtab napsu ja joob ennast täis ja läheb praegu K. juurde. K. F. uurib, et kuhu ta peaks siis tulema, on ise Rimi juures. N. Simane ütleb, et hakaku siiapoole liikuma ja kui on arusaamatu objekti juures, helistagu, süüdistatav tuleb välja. K. F. uurib, et kas N. Simanel on 40 eurot, et tagasi anda või lahti vahetada. N. Simane vastab jaatavalt ja K. S. lubab helistada.  09.02.2021 kell 16:56:00 helistab K. F. N. Simanele ja ütleb, et on raamatukogu juures. N. Simane vastab, et näeb läbi akna ja lubab kohe välja tulla.

Kuigi sidevahendite teel suhtlus algab poolte vahel 15.01.2021, siis esimene jäädvustatud vestlus, mida on võimalik seostada narkootiliste ainete käitlemisega, toimub 07.02.2021, kui K. F. uurib, kas võimalik on kuus saja eest. Kanepit reeglina müüakse grammi kaupa, mistõttu kohus on seisukohal, et vestlustes märgitud numbrid tähendavad rahasumma eest soovitava kanepi kogust grammides. Arvestades, et ühe grammi kanepi maksumuseks on keskeltläbi 20 eurot, siis K. F. soovis suuremat kogust kanepit soodsama hinnaga. Kokku lepiti, et K. F. saab siiski üksnes 2,5 grammi 50 euro eest. Ka järgmisel päeval, s.o 08.02.2021 toimub päeva jooksul poolte vahel tihe suhtlus, kus sõnumite teel vahetatakse numbreid. Jällegi on arusaadav, et pooled mõistavad teineteist väga hästi ning jutt käib narkootiliste ainete, eelduslikult kanepi käitlemisest. N. Simane on nõus müüma 5 grammi kanepit 90 euroga, mis on soodsam kui 20 eurot ühe grammi eest. K. F. soovib aga veelgi suuremat kogust, s.o 12 grammi ja N. Simane on valmis selle loovutama 210 euro eest, mis on samuti soodsam hind (17,50 eurot ühe grammi eest) kui tavaliselt. Vestluste sisust saab järeldada, et see K. F.le sobib ning ta soovib, et see kogus oleks pakendatud kaheks, s.o 11 grammi ja 1 gramm. Vestluste sisu viitab sellelegi, et tegu võib olla võimaliku vahendusega kolmandatele isikutele ehk K. F. ise võib olla diiler. Nimelt mainib ta 08.02.2021 telefonivestluses N. Simanega, et üks soovib 11 ja sellise koguse laseb ta ka eraldi pakkida. Seega on tõendatud, et 08.02.2021 annab N. Simane edasi 12 grammi kanepit. Ka veel 09.02.2021 suheldakse ja kuigi K. F. uurib, kas N. Simanel on tagasi anda 40 eurot või vahetada raha väiksemateks kupüürideks, ei saa sellest kõnest teha järeldusi, et tegu oleks olnud üksnes narkootilise aine soetamisega. Rohkem poolte vahel sidevahendite teel suhtlust fikseeritud pole. See aga seab kahtluse alla tunnistaja kohtueelses menetluses esitatud väited, et ta viimati märtsi 2021 lõpus ostis N. Simanelt kolm grammi kanepit ja maksis selle eest 60 eurot. Samuti ei klapi jälitustoimingute protokollides fikseerituga tunnistaja kohtueelses menetluses esitatud väide, et 2021 jaanuari lõpp kuni 2021 märtsi lõpp käis tunnistaja Marika juures peaaegu iga päev, kahe kuu jooksul võttis tunnistaja Marikalt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, kokku nädala jooksul vähemalt 5 grammi, sest K. F. ütluste kohaselt ta tavaliselt helistas N. Simanele ja viimane ütles, kuhu tulla. Pärast 09.02.2021 pole K. S. kordagi kontakteerunud telefoni teel N. Simanega. Lisaks seab tunnistaja ütluste usaldusvääruse kahtluse alla tema väide, et Marika tunnistajale soodust ei teinud sõltumata kogusest. Jälitustoimingute protokollis fikseeritu kõneleb siiski teist keelt – suurema koguse korral grammi hind langes 17,50 euroni. Grammidki, mida K. F. korraga osta soovis, ületavad tema poolt eeluurimisel avaldatud koguseid korra kohta.

09.12.2020 kell 18:51:00 saadab V. B. SMS-i N. Simanele sisuga, et ei ole täna raha praegu. 10.12.2020 kell 12:06:05 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et mis sul on seal üldse nii halb või. Tule läbi kui miskit on ma teen sulle alla..3=50. 10.12.2020 kell 12:41:22 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et halb on, täitsa pekkis, ei ole raha praegu, homme v ülehomme alles saab, nüüd juba teist päeva juba ise. N. Simane vastab, et ta kirjutas, et kui miskit on, ta teeb alla V. B.i jaoks. V. B. ütleb, et ta juba teist päeva ei suitseta, pea valutab ja ta ei räägi mitte kellegagi. N. Simane kutsub enda poolt läbi tulema, kuid V. B. vastab, et on 80 N. Simanele võlgu, kuid teadku, et ta annab alati ära, ei vea kunagi alt. N. Simane vastab, et miks V. B. läbi ei tule, ta ei pahanda üldse. V. B. vastab, et ta ei räägi mitte kellegagi, isegi naisega läks tülli ja teist päeva ei räägi. On praegu tööl. Lepitakse kokku, et kui V. B. vabaks saab, siis läheb N. Simane juurest läbi. 10.12.2020 kell 15:03:08 V. B. N. Simanele ja küsib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab, et on Maximas ja varsti jõuab, 10-15 minuti pärast. 11.12.2020 kell 06:48:25 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas viimane saab talle tunniks ajaks teha, varsti on vaja tööle sättida. Kell 14:32:36 saadab uue SMS-i N. Simanele, et kas ta on N. Simanele 130 võlgu. 14.12.2020 kell 06:43:43 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas N. Simane aitaks teda enne õhtut, ta tuleb pärast tööd kella 19. 14.12.2020 kell 07:27:00 helistab V. B. N. Simanele, et kas viimane magab ja palub SMS läbi lugeda. N. Simane vastab, et tulgu läbi. V. B. lubab kohe tulla. 16.12.2020 kell 20:46:48 saadab N. Simane V. B.ile SMS-i sisuga, et just jõudis koju. 07.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib palju külalisi on ja saab vastuseks, et on ema, L. ja N. Simane ise. V. B. uurib, kas võib läbi tulla ja saab seda teha 3 minuti pärast. N. Simane on nõus. 09.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja N. Simane ütleb, et ta pole xxx enam kaugel, kuskil 18-17, isegi 10 kilomeetrit ja läheb kohe koju. V. B. ütleb, et ootab teda seal.

15.01.2021 kell 16:50:56 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et linnas on palju mente ja palub olla ettevaatlik. 16.01.2021 kell 10:04:23 helistab V. B. N. Simanele ja N. Simane ütleb, et ta just ärkas, nägi, mitte kellelegi esialgu. Ei ole veel kodust välja läinud, ei tea, mis ja kuidas. V. B. küsib, et kas N. Simane otsib teda ja saab vastuseks, et jah. 16.01.2021 kell 10:37:00 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et käis juba ära. N. Simane ütleb, et korras siis ja räägitakse, et seal on kitsas käes. V. B. nendib, et seal on ka täitsa pekkis ja ta siiski jõudis, uurib küttepuude kohta, kas N. Simane küsis K. käest või ei. N. Simane ütleb, et ta räägib kohe ja annab teada. V. B. on sellega rahul ja lisab, et N. Simane uurigu ema käest, kas on vaja või ei, sest Sanitka ütles, et neil on vaja. Kui kõigil on vaja, siis V. B. saaks bussi võtta ja kõik ära korraldada. N. Simane uurib, kas V. B. saaks talle enne esmaspäeva midagi leida. V. B. vastab, et saab, ta ise ka ootab ja eile ei tulnud midagi. Sellepärast tahtiski hommikul tulla, suhtles raamatupidajaga ja viimane lubas kõik ära teha, muretseda pole vaja. N. Simane lubab K. käest küsida, kuidas rahadega on. 17.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja palub viimasel minna WhatsApp’i. N. Simane vastab, et luges läbi, peab homme hommikul kõik ära andma, see ei ole tema oma, on ka rahadega, ei teagi, kas saab kõik kokku. Enne kolme, kolmeks peab jõudma välja saata. V. B. vastab, et N. Simane jõuab selleks ajaks, aga homme annab V. B. talle ära, sest juba plahvatab, hulluks võib minna. N. Simane vastab, et tulgu läbi ja ajavad juttu. V. B. nõustub. 18.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja palub olla tähelepanelik ja mõistujutust aru saada, sest telefon on sokk. V. B. uurib, kas N. Simane peab võtma kindlast kohast või ainult sealt või võib võtta mistahes kohast. N. Simane vastab, et kindlast ja ainult sealt. Seepeale teab V. B., et siis on kehvasti, sest variandid on olemas, Lätis asub 100 ja pole kuhugi visata. N. Simane uurib, et kui palju maksab ja saab vastuseks, et N. Simanele seitsme eest. N. Simane ütleb, et tal pole üldse sularaha ja selles on probleem. Siiski tahaks ta vaadata, mis seal üldse on. V. B. vastab, et seal ei ole see, mis teil, seal on veelgi parem. N. Simane ütleb, et kas ta saaks kümneka eest vaadata. V. B. ütleb, et saab ja ta korraldab kõik ära, praegu on ta aga tööl. N. Simane nõustub. 19.01.2021 kell 08:45:35 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et viimane täna läbi astuks, sest mõistab tema probleeme, kuid ta samuti mitte kuidagi ei saa, on vaja täna midagi ära tuua ja praegu on tõepoolest väljapääsmatu olukord. 25.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja viimane uurib, kuidas helistajal läheb. V. B. vastab, et alles homme jõuab ta N. Simane juurde. N. Simane vastab, et mõistab, et V. B.il on probleemid, kuid palub ka tema omadest aru saada. V. B. vastab, et asi pole selles ja ta arvab, et N. Simane teab, milles asi on. N. Simane ütleb, et tal pole isegi millega korteri eest maksta. V. B. vastab, et tal on ka jamad, kolm päeva ei läinud kodust välja, mingi sitapea pärast tulevad probleemid kogu xxx. V. B. lubab selle maha lüüa, kui ta välja tuleb. Kui midagi täna välja mõtleb, siis läheb N. Simane juurest kindlasti läbi, muidu aga alles homme. 03.02.2021 helistab N. Simane V. B.ile ja uurib, millal nad saaks kohtuda, sest ta peab varsti sinna minema. V. B. vastab, et keegi peaks 15 minuti pärast Lätist tulema. N. Simane on nõus, mille peale V. B. ütleb, et seda ta võtab. 05.02.2021 kell 20:56:19 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kus on. N. Simane vastab, et K. juures ja ta täna mitte eriti, üldse mitte eriti ja Kaspari kohta ei tea. V. B. ütleb, et ta varsti tuleb, helistab niipea, kui jõuab.

05.02.2021 kell 21:28:30 helistab V. B. N. Simanele ja küsib, kas üldse mitte kusagilt mitte kuidagi ja talle vastatakse omakorda küsimusega, et aga kas seal mitte kuidagi. V. B. vastab eitavalt ja lisab, et nad lahkusid kusagile, ütlesid, et S., istu ruttu autosse ja sõida siit minema. Seal oli mingi mees. N. Simane vastab, et siis ta ei tea, peale selle mitte kuidagi ja muud pole ning tal on kõik lihtne. V. B. leiab, et siis on täitsa lõpp ja uurib, kas N. Simane on K. juures. Saab jaatava vastuse ja N. Simane lubab helistada, et justkui tema enda jaoks ja vaatab, mida öeldakse seal. V. B. vastab, et on Marikale väga tänulik ja kui kõik läheb väga hästi, annab ta N. Simanele selle eest isegi 20 eurot. N. Simane soovitab rahuneda. 05.02.2021 kell 21:32:39 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et nad täna üldse kategooriliselt, et kuigi N. Simane sai aru, et justkui normaalselt, no üldse kategooriliselt. V. B. ütleb seepeale, et nad lasid kusagile jalga. N. Simane uurib, et palju V. B. võlgneb sellele vanale naisisikule, vastuseks saab 30. N. Simane uurib edasi, et kas V. B.il on selleks, et naisisikule ära anda ja V. B. vastab, et muidugi. N. Simane selgitab, et ta sai aru, et selle naisisiku juures on normaalne, aga see naisisik hakkas N. Simanet survestama, et V. B. on võlgu, aga pärast ütleb, et midagi ei ole. V. B. ütleb, et käib vanamuti juures ära. N. Simane ütleb, et V. B. ainult tagastaks talle seal. V. B. lubab seda teha ja siis N. Simanele helistada. Lepitakse kokkusaamine kusagil neutraalsel territooriumil. 06.02.2021 kell 11:01:08 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et kas V. B. jõudis eile seal selgusele (või klaaris ära) või oli nendel kiire (või jama) ja 11:01:46 vastab V. B. SMS-iga, et tema naine on praegu linnas ning niipea, kui ta saab oma asjad korda, siis V. B. helistab. Eile oli kõik hästi, käis vanaema juures. 21.02.2021 helistab N. Simane V. B.ile, viimane uurib, kuidas N. Simanel on. Süüdistatav N. Simane vastab, et tasapisi ja ta on ema juures xxx. V. B. uurib, kas 1520 minuti pärast võiks kokku saada, saab jaatava vastuse ja V. B. lubab helistada, kui kohale jõuab. 22.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane vastab, et pole viga, on K. juures. V. B. tunneb huvi, et kas sisse võib astuda, saab jaatava vastuse. V. B. lubab kohal olla 10-15 minuti pärast. 23.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane vastab, et pole viga, on Sanita juures ja omakorda küsib, kas V. B. tuleb sinna. V. B. nõustub. 24.02.2021 kell 13:05:19 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kas N. Simane on ema juures. N. Simane vastab, et astus just majast välja, tal oli vaja välja minna. V. B. ütleb, et ta on linna teises otsas, aga soovib N. Simanega kohtuda. N. Simane kutsub ta SEB-i juurde, K. juurde. V. B. nõustub. 24.02.2021 kell 21:27:00 helistab N. Simane V. B.ile ja uurib, kas seal (arusaamatu) oli üldse, võiks öelda null, aga N. Simane võiks V. B.ile paari korgi jaoks anda viieka eest. Kui, siis ainult homme. V. B. on isegi selle üle õnnelik. N. Simane ütleb, et on H. juures, basseini juures, xxx. Hendrik ütleb, et V. B. on tema juures käinud. V. B. on nõus ja lubab helistada N. Simanele. 24.02.2021 kell 21:39:02 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et on neljakorruselise maja juures. N. Simane vastab, et korter 25. 26.02.2021 kell 09:08:43 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et tal oli eile sitt olla, lülitus välja, isegi ei näinud, kuidas V. B. talle helistas või kirjutas ja tunneb huvi, kas seal on kõik korras. V. B. tunneb huvi, et kus N. Simane on ja kas ta magab. N.

Simane vastab, et ta on rohelisel ehk ema juures. V. B. lubab kohe läbi astuda ja et Kaspar ei tee lahti. N. Simane on päri. 26.02.2021 kell 18:57:06 saadab V. B. N. Simanele SMS-i: “Marika mul on 6 eurot.kas võib hiljem läbi tulla? Teed pooleks tunniks homme toon“ ja kell 18:57:46 N. Simane vastab, et OK. 27.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane vastab, et pole viga, normaalselt ja ta on seal, kus ta siis veel olema peaks. N. Simane uurib omakorda, et kas juhuslikult V. B. poodi ei läheks enne N. Simane juurde minemist. Saades eitava vastuse ütleb, et polegi vaja, arvas, et V. B. läheb ja ostab sigarette. N. Simane lubab enda omadele helistada. 02.03.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane vastab, et pole viga, on Võrul. V. B. lubab tulla 10 minuti pärast. 03.03.2021 kell 15:59:57 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas N. Simane aitaks õhtuni, sest raha tuleb pärast 6, arveldaks vähemalt N. Simanega ära. Kell 15:59:57 saab vastuseks, et praegu on tühjus, homme siis vist. 05.03.2021 kell 16:17:13 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et viimane tuleks WhatsApp’i. V. B. vastab, et tal pole seda enam, too telefon on katki, ekraan ämblikuvõrgune. N. Simane küsib, kas V. B. teab, kes on B. Lätis. V. B. ei tea ega tunne. N. Simane selgitab, et ta teab, et see B. on Lätist, elab seal kus L. vastas, üle tee veidi edasi. V. B. ütleb, et on xxx ja tuleb läbi. N. Simane nõustub. 05.03.2021 kell 19:27:21 helistab N. Simane V. B.ile ja selgitab, et ta ei ole temaga isiklikult tuttav, teab vaid, et ta elab Lätis, seal, kus tara on, teda tunnevad paljud ja nimetab mõningaid nimesid. Paljud N. Simane kuttidest tunnevad. Hendrik ei tunne. V. B. soovitab N. Simanel oma pead mitte vaevata sellega. Uurib, kus N. Simane üheksa paiku on ja lubab helistada, kui Valgale lähenema hakkab, praegu on eemal. 05.03.2021 kell 20:45:24 helistab V. B. N. Simanele, viimane ütleb kohe, et saab alles homme kohtuda. V. B. avaldab selle peale imestust, et kuidas nii ja uurib, kuidas Sanitkal läheb. Saades vastuseks normaalselt, annab V. B. teada, et läheb Sanitka poole. N. Simane on päri. 06.03.2021 helistab V. B. N. Simanele, vastu võtab tundmatu naisterahvas, mispeale V. B. tahab teada, kus Marika on ja palub telefoni Marikale anda. N. Simane vastab, et tuli trepist üles ja hing jäi kinni. V. B. uurib, et kus N. Simane käib. Saab vastuseks, et õues. V. B. soovitab ettevaatlikum olla, olla läbikäiguõu, juba helistati ja öeldi, et rahune maha. V. B. palub seda teha. N. Simane vastab, et sai aru. V. B. lisab, et ta vaatab, et N. Simane sattus kusagil hoogu täna õhtul ja keelab juraga tegelemast, sest üks inimene juba helistas ja ütles, et N. Simanet juba passitakse seal, et ettevaatlikumalt. N. Simane vastas, et sai aru ja on selge.

02.01.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kus viimane on, vastuseks saab, et Siili keskuses. N. Simane ütleb, et G. M. läheks Siili keskuses K, juurde, ema on seal ja ütleks, et Marika ütles, et ta annaks 10 eurot nagu seal. G. M. on nõus. 04.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja küsib, kas viimane magab. Saab eitava vastuse ja palub seepeale, et teeks ukse lahti, on N. Simane ukse taga. 10.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja küsib, kas viimane on kodus. Saanud jaatava vastuse, lisab, et Dlinnõi tuleb kohe. 13.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja ütleb, et N. Simane naabrinaine lendas välja, uksed olid lahti ja naine pahandas uste lahtijätmise pärast. N. Simane ütleb, et see alumine naabrinaine töötab xxx. G. M. vastab, et siis ta teab ju kõiki ja soovitab N. Simanel sealt kähku jalga lasta. 15.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja ütleb, et kohe tullakse viimase juurde, üks poiss, kes tuli nendega koos Valmierast. N. Simane ütleb, et ei mäleta. Tunnistaja lisab, et kui kuuled, et uks lahti läheb, siis see kohe on tema. 30.01.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kus viimane on. G. M. vastab, et xxx tänaval koos A. ja lähevad linna. N. Simane ise on kodu lähedal ja uurib, kas G. M. tahtis kohtuda. G. M. jaatab ja lisab, et on väike jutt, sest süüdistatav on ainuke inimene, kuid N. Simane katkestab ja ütleb, et kui G. M. lähemale jõuab, siis helistaks ja saadakse kokku. G. M. on nõus. 31.01.2021 kell 13:22:00 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, mida viimane teeb. G. M. on kodus. N. Simane ütleb, et ta on samuti kodus, kuid kui tunnistajal läheb tema abi vaja, siis helistaks, ta aitab. G. M. uurib, kas N. Simane kolib täna. N. Simane vastab, et täna kolib, kuid praegu tuli lihtsalt Sanitkale külla. G. M. uurib, kas abi läheb tarvis. N. Simane vastab, et helistab, kui on vaja voodi kokku panna, sest saadakse nüüd üle tee naabriteks. Pakutakse teineteisele oma abi. N. Simane lisab, et talle sosistati kõrva, et võib ja kui miskit on, siis annab N. Simane hiljem teada. 31.01.2021 kell 16:33:35 helistab N. Simane G. M.ile ja ütleb, et on koos emaga veel xxx tänaval, varsti kavatseb koju minna, kuid täpselt ei oska öelda ning kas G. M. tahtis kohtuda. Viimane jaatab, et läbirääkimistele. N. Simane ütleb, et helistas ja lubas aidata teiste kaudu. Kuna helistas tunnistajale, siis nii oligi, on sealsamas tsoonis kursis, et kus, mis, kuidas. G. M. vastab, et ta saab aru sellest ja kui süüdistatav koju jõuab, siis lihtsalt helistaks talle. 05.02.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja ütleb, et aga G. M. viskas talle need 20 eurot. G. M. vastab, et saatis ja vaadaku ja andku teada. N. Simane vastab, et kohe, ta lihtsalt pole vaadanud, unustas küsida ja lisab, et tulid. Seejärel uurib, mis kell Valgas ollakse. Saab vastuseks, et kell 9. N. Simane lisab, et kui miskit on, ollakse linnas. 07.02.2021 helistab G. M. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. N. Simane vastab, et kodus, kuid alles hommikul saavad kohtuda, sest Sanita kavatses juba kell 10 magama minna, et hommikul tõusta ja kusagil 30 euro eest oli. Pärib tunnistajalt edasi, kas

01.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et ta võib praegu ühe prooviks tuua. N. Simane on nõus ja ütleb, et helistaja võib tulla samamoodi, kuhu on juurde sõitnud, N. Simane on samuti samas kohas. Kõnes osalev tundmatu meesterahvas lausub, et N. Simane tuleks ise alla. 04.02.2021 kell 18:56:20 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas viimane aitab. Ta saab kell 19:04:32 vastuseks, et jah, kohe, ainult et ootama peab 15 minutit. 04.02.2021 kell 19:33:07 helistab N. Simane V. Z.ile, kõne kestab 48 sekundit, kuid midagi ei räägita. 05.02.2021 kell 17:19:45 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas saad aidata. Kell 17:22:29 saab vastuseks, et kusagil kell 6 05.02.2021 kell 18:22:43 helistab N. Simane V. Z.ile ja seletab, et tal on täna õe sünnipäev, on kodus, paneb riidesse ja jookseb nagu seesamune ja ehk astuks V. Z. praegu läbi. V. Z. uurib, et kas SEB-i juurde. N. Simane vastab eitavalt, et on piirkonnas, kus G. elab, vaid üle tee. Ja kiiresti on vaja, 10-15 minutit. V. Z. ütleb, et kohe. 05.02.2021 kell 18:25:26 helistab V. Z. N. Simanele, et trepikoda on lukus. Saab vastuseks 29. Seejärel nendib V. Z., et järelikult tuli valesse kohta ja uurib, et ega see ole seal, kus V.a elab. N. Simane vastab, et ei, kus G.ja punane vastasmaja, korter xxx. 05.02.2021 kell 19:17:53 saadab V. Z. N. Simanele SMS sisuga, et kas sa andsid kaks 0,5. Kell 19:19:32 saab vastuseks jah. 07.02.2021 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, kas viimane on linnas ja saades jaatava vastuse ütleb, et sõidaks sinna, kuhu varasemalt helistajat sõidutanud on, ainult ära hoovi sõida. V. Z. vastab, et on koos G.iga. 08.02.2021 kell 17:05:55 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, et sinu abi on vaja ja jätkab kell 17:06:09 SMS-iga, et tunniks ajaks. Kell 17:07:07 vastab N. Simane SMS-iga, et sealsamas xxx tn. 09.02.2021 kell 13:48:26 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et on maniküüris, oli valjuhääldi peal ja seepärast ei saanud. N. Simane avaldab, et tal on enam-vähem ja saab V. Z.i seal natuke aidata, 18 eest saab. V. Z. vastab, et heakene küll, täna kirjutab see kutt kui miskit on, siis helistab. N. Simane uurib, et kas seal on kõik ebaselge. V. Z. vastab, et jah, vaikus, ei tunnistatud üles, kust võtab, kuid kindlasti mitte xxx. Lubatakse rääkida, kui kohtutakse. 10.02.2021 kell 19:56:36 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas aitad ja saab kell 19:56:52 vastuse, et jah. Kell 19:57:22 lisab SMS-iga, et on sealsamas kollase juures xxx tn. Kell 19:57:54 vastab V. Z., et tuleb 5 minuti pärast. 11.02.2021 kell 17:19:22 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas aitad 0,5 ja kell 17:22:27 saab vastuse, et ära niimoodi kirjuta ja lisab 17:22:32 SMS-iga, et ma aitan ning 17:25:15 lisab veel, et rajoonis. Kell 17:30:47 saadab V. Z. SMS-i, et on siin.

13.02.2021 kell 11:22:25 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, mida viimane teeb ja palub broneerida seal kolm jubinat. V. Z. uurib, et kas kohe. Saab vastuseks, et mitte kohe, ei saa praegu kohtuda, palub vaid broneerida, jõuab kohe Lätini ja siis kohtutakse. V. Z. peab kindlasti teada andma, et ei puutuks, kindlalt kolm. V. Z. nõustub.  13.02.2021 kell 11:24:07 saadab N. Simane V. Z.ile SMS-i, mille sisuks on 5.  13.02.2021 kell 11:44:22 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, kas viimane on kuttidega juba rääkinud. V. Z. vastab, et ta (meessoost) ei vasta, magab vist veel. Ja ta ise on praegu kodus. N. Simane uurib, kas tal oleks 50 eurot, saab vastuseks, et ei. N. Simane ütleb, et äkki tuleks tunnistaja tema juurde, ta annaks raha ja V. Z. võtab kohe seal. V. Z. vastab, et nad leppisid temaga (meessoost) kokku, et ta eile tegi nagu 10-le. N. Simane uurib, et maksimum, palju ta seal, 60 tahab viie eest. V. Z. vastab, et muidu tahtis 13 eest, kui on 10 või rohkem, siis 10 euro eest. N. Simane vastab, et olgu, kui 12 eest, kui 10 ta 10 eest, kui aga viis, siis olgu vähemalt 12 eest. V. Z. vastab, et vist küll, proovime nii. N. Simane uurib, et tuleb V. Z. tema juurde ja ta annab raha. V. Z. vastab, et kui ta (meessoost) kirjutab, vastab, siis tuleb. N. Simane soovib, et V. Z. kirjutaks, et kindlapeale broneerib viis. V. Z. nõustub.  13.02.2021 kell 14:02.08 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, et kohe on kõik olemas.  13.02.2021 kell 14:17:39 helistab V. Z. N. Simanele ja viimane uurib, kas helistaja on siin, et ta kirjutas, kuhu, SEB-i ees parklas. V. Z. nõustub.  16.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja nendib, et täitsa läks meelest ära, tööle, koju, süüa teha, lasteaeda. N. Simane vastab, et kadusid ära, tal endal läks ka meelest, pärast seda xxx, kuhugi kadus, saa sa aru, kuhu ta haitus. V. Z. vastab, et ta on jalgsi, kohe tööle, lasteaeda, üldse pole aega. N. Simane uurib, kas helistaja astub täna läbi pead parandama ja ütleb, et joome head teed. V. Z. vastab, et ta ei tea, tal on täna veel kohustusi ja uurib, kas N. Simane ei tahaks suitsu teha. N. Simane vastab, et ta ju räägib, et helistaja tuleks tema poole, jooksid teed. V. Z. vastab, et tal on mudilane kaasas. N. Simane vastab, et mis siis. V. Z. ütleb seepeale, et ta astub kohe mudilasega sisse.  18.02.2021 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, mida viimane teeb. V. Z. vastab, et uues maailmas ja hakkab varsti tagasi sõitma. N. Simane vastab, et ta tuli ka just koju ja tahtis küsida, kas see kutt on ikkagi siin, kui midagi on, siis täna ei olnud lihtsalt raha veel, kas vidinaid võib temalt (meessoost) võtta. V. Z. vastab, et lepitakse kokku, ta uurib välja poole tunni jooksul. xxx on ta ise kusagil kell 10, on vaja ühele inimesele bussi peale vastu minna ja kusagil kell 11 on kindlasti kodus. N. Simane küsib, kas V. Z. seda ka seal saab aidata, Nastja. V. Z. vastab, et tema meelest pole Nastjat vaja enam aidata. N. Simane ütleb, et ei, kas Nastja saab aidata. V. Z. vastab, et ta ei tea, kas uurib, võib-olla ka mitte. N. Simane vastab, et helistagu V. Z. tagasi N. Simanele ja öelgu. V. Z. nõustub.  20.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et sai välja ja kas võib poisiga N. Simane poole tulla. N. Simane vastab jaatavalt.

14.12.2020 kell 00:09:44 saadab A. K. SMS-i N. Simanele: “Mary, hey, saaksid sa paar raasukest anda, ma ei suuda magama jääda????“ 15.12.2020 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. N. Simane vastab, et mingu K. juurde, ta jättis võtmed. A. K. on nõus. 19.12.2021 helistab N. Simane A. K.ile ja ütleb, et viimane tuleks Sanitka juurde, ta pole kodus, vaid Sanita ja Kaspari juures. A. K. lubab kohe tulla. 25.12.2020 helistab A. K. N. Simanele, et kas Marika juba magab. N. Simane ütleb, et tuleks läbi ja A. K. vastab, et ta on juba siin, ukse taga. 01.01.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. Saab vastuseks, et linnas poes. A. K. ütleb, et tal on N. Simane abi vaja ja kuidas nad võiks kokku saada, ta on N. Simane juures. N. Simane vastab, et ta on Siilikas ja siis tuleb A. K. juurde. Suuri kilekotte pole, ei saanud alguses pihta, saab normaalselt kohale. A. K. lubab oodata. 02.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et tervist, Marika, mis on, kus oled. N. Simane ütleb, et mingu alla ema juurde, K. juures on ema. A. K. vastab, et sai aru. 03.01.2021 kell 15:42:33 helistab A. K. N. Simanele, kes ütleb, et tal saab kohe aku tühjaks ja helistaja võiks minna ema juurde esimesele korrusele. A. K. on nõus. 03.01.2021 kell 15:42:33 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kuidas viimasel läheb. N. Simane vastab, et normaalselt, tuli kodust just välja ja läks Savinka juurde. A. K. ütleb: “Marika, mul on väga sinu abi vaja“. N. Simane vastab, et on kindel, et ei käi praegu jalgsi kodus ära. A. K. ütleb, et äkki annaks võtme, teeb kõik ilusti ära, ei võta rohkem, lihtsalt ideaalselt võtab. Nad kaifivad, väga kõvasti tahaks pahvida. N. Simane ütleb, et poole tunni pärast võiks kokku saada. A. K. ütleb, et ei ole poolt tundi, teeme kohe. N. Simane ütleb, et ei saa, tuli alles välja. A. K. nurub ikka võtit. N. Simane ütleb, et seal ei ole ilma temata midagi teha, ei leia midagi üles. A. K. lubab hiljem uuesti helistada. 05.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et kas viimane on kodus, saades jaatava vastuse, lubab kohe läbi tulla. N. Simane on nõus. 16.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et Marika, kui järgmine kord veel läbi tuleb, kohe ütleks. N. Simane küsib vastu, et kas A.ei uuriks miskit. A. K. aga jätkab, et kas tahad nalja kuulda, tema (meessoost) petab alaealisi. N. Simane küsib, et päriselt või, et alaealistele võtab. A. K. ütleb, et see isik aitab väikseid 15-aastaseid tüdrukuid ja 15-16-aastaseid poisse. Ja järgmine kord peab N. Simane kohe ütlema, sest see isik on niigi pappi võlgu jäänud. N. Simane vastab, et selge. 04.02.2021 kell 18:25:48 helistab N. Simane A. K.ile ja viimane uurib, kuidas käsi käib ja kuuldes, et justkui normaalselt, siis ütleb N. Simanele, et varsti helistab uuesti, sest tal on vaja tunnike või kaks kedagi oodata. Uurib selle isiku käest ja helistab tagasi, kui miskit on. N. Simane on nõus. 04.02.2021 kel 19:19:42 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on ja ütleb, et ta ise on rajoonis kiriku juures. N. Simane ütleb, et helistaja tuleks tema juurde Dimunsko parklasse. A. K. ütleb, et sai aru ja kohe tuleb. 07.02.2021 kell 13:42:08 saadab A. K. SMS-i N. Simanele sisuga, et on siin. Ja kell 13:42:24 saab vastuseks, et kohe tuleb välja.

09.02.2021 kell 22:42:32 helistab A. K. N. Simanele, et kas Mari kuuleb ja kas saab homse hommikuni anda, homme tuleb raha, toob selle kohe tagasi. N. Simane ütleb, et astugu läbi ja A. K. lubab seda kohe teha.  09.02.2021 kell 22:50:21 helistab A. K. N. Simanele, et viimane ei väljuks, patrull seisab ja ta ise keerab vasakule, kui väljuda Saninka juures, siis kohe vasakule, mitte paremale. N. Simane ütleb, et ta on kodus, rajoonis, korter xxx ja kas helistajal läheb kaua. A. K. vastab, et tal läheb maksimaalselt 5-10 minutit. N. Simane on nõus.  11.02.2021 kell 19:00:18 saadab N. Simane SMS-i A. K.ile sisuga: “Tervist, mul on olemas uued ilusad meeste asjad. Marika“  16.02.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uuritakse, kuidas teineteisel läheb ja kus ollakse. N. Simane ütleb, et tal on vaja viieks minutiks kohtuda, tahab rääkida, kuid mitte telefonis. A. K. lubab kohe välja minna. N. Simane ütleb, et ta on xxx ja läheb veidi aega, vaja on rajooni poole liikuda ja siis vaadatakse, kus võiksid kohtuda. A. K. ütleb, et N. Simane helistaks, kui rajoonile lähedal on ja lubab ise ka rajooni varsti minna. N. Simane ütleb, et siis kohtutaksegi tema pool rajoonis. A. K. on nõus.  23.02.2021 kell 23:40:07 saadab A. K. SMS-i N. Simanele küsimusega, kas viimasel on 50 lahti vahetada, umbes et 10 võtan ja 20 ja 20. Kell 23:40:32 saab vastuseks, et jah ning 23:54:19 saabub N. Simanelt veel sõnum sisuga, et tule üles teisele korrusele.  01.03.2021 helistab N. Simane A. K.ile, et kus viimane on, sest teda on kohe vaja. A. K. ütleb, et spordihalli juures. N. Simane palub A. K.il poodi minna, sest ta ise kuidagi ei jõua. Osta tuleb suur pudel Vana Tallinnat. A. K. ütleb, et ta on 17-aastane, ei ole veel 18. N. Simane ütleb seepeale, et kas A. K. ei leia kedagi ja uurib, kas raha on. Saades vastuseks, et just nii palju, et N. Simane poolt läbi astuda. N. Simane ütleb, et A. K. ostaks veel lisaks Maximast 200-grammise viina htebnõi Dar. Ja ta jääb Sanita juurde poissi ootama. A. K. on nõus.  03.03.2021 kell 18:37:32 saadab N. Simane A. K.ile SMS-i sisuga, et kõik on OK ja saab 18:39:31 vastuseks, et tal on ka kõik OK, et ootaks, tuleb varsti.  03.03.2021 kell 20:36:40 helistab N. Simane A. K.ile, et viimane ei viskaks pakki ära ja kui on sealt midagi ära visanud, siis N. Simane tapab ta ära, kägistab ära, sest N. Simanel läks meelest ära, mida ta sinna pani. Toogu kiiresti tagasi, halb hakkas. A. K. vastab, et jookseb.  04.03.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, mida viimane teeb. Kuuldes, et N. Simane on kodus, ütleb, et kohe tuleb tema juurde. N. Simane on nõus.

raasukese saamise palvele ei laeku N. Simanelt vastust, 03.01.2021 lunib tunnistaja süüdistatavalt võtit, et ise ideaalselt võtta, kuid seda ta N. Simanelt ei saa ja A. K., kes lubab tagasi helistada, seda enam ei tee. 09.02.2021 ja 23.02.2021 kõnede sisust ei saa üheselt järeldada, kas tõepoolest soovis A. K. raha laenata või seda väiksemateks kupüürideks vahetada või siiski käis jutt narkootilise aine võlgu saamiseks ja kuni viie grammi kanepi ostmiseks pakituna 1 grammi ning 2x2 grammisteks kogusteks. Samuti pole teada, kas neil kordadel siiski reaalsed kohtumised toimusid, millest jutt käis jms süüdistatavalt ja tunnistajalt seda keegi kohtuistungil ei küsinud. Tunnistaja A. T. (vt otsuse p 195), avaldas kohtuistungil, et on korra näinud, kuidas N. Simane andis G.ile ja kellelegi kanepit. See kanep oli külmkapi sees purgis, seal oli mitu palli. Tunnistajale meenub, et see teine oli A. K.. Tasu maksmist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja sattus N. Simane poole tookord sõbranna V. Z. autoga. Paraku ei nähtu tunnistaja ütlustest, millal selline episood võis toimuda, kas see võis jääda süüdistuses etteheidetud ajavahemiku sisse ehk 2021 veebruarist kuni märtsini. Samuti ei saa tunnistaja ütlusest järeldada, kas N. Simane andis emmale-kummale või mõlemale narkootilist ainet. Kui vaadelda jälitustegevuse protokollides jäädvustatud kõnesid, siis neist nähtub, et N. Simane vältis narkootilise aine edasiandmisel kolmandate isikute juuresolekut, mistõttu on ebausutav, et ta usaldas juhututtavat A.T.t sedavõrd, et tema juuresolekul andis kanepit edasi suisa kahele isikule või ühele kahest. Analüüsides V. Z.i ja A. K.i telefonikõnesid ja SMS-e N. Simanega, ei nähtu neistki, et V. Z. oleks N. Simane juurde koos A. T.ga või A. K. kellegi G.iga läinud. Küll andis V. Z. 07.02.2021 telefonikõnes N. Simanele teada, et ta on koos G.iga. Samuti küsib V. Z. 20.02.2021 süüdistatavalt, kas ta võib koos poisiga tulla (vt otsuse p 189). Seega pigem tuli kellegagi koos olemisest või koos tulemisest anda teisele poolele märku. Eelkirjeldatu seab tunnistaja sellekohased ütlused veelgi rohkem kahtluse alla. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mida kohus teebki, sest veenvad tõendid puuduvad. Seega tuleb N. Simane käsilolevas episoodis õigeks mõista. w) 20.02.2021 ja 16.03.2021 V.R.ile 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,5 grammi kanepit;

216.Tunnistaja J.S. 23.05.2023 kohtuistungil süüdistatavaid ei tunne, kuid tunnistas, et on tarvitanud kanepit umbes 15. eluaastast saati, kuid edasistest ütlustest keeldus, keegi teda ähvardanud pole. Kohus võttis vastu ja avaldas J. N. 22.04.2021 ja 18.08.2021 kohtueelses menetluses antud ütlused. 22.04.2021 ütlustes tunnistaja muuhulgas avaldas, et ta on kanepit ostnud ka SEBi juurest xxx tänavalt. Kui K. ütles, et tal pole, siis tunnistaja prooviski xxx tänavalt osta. xxx tänaval asub see maja vasakut kätt, on valget värvi kortermaja. Teisel korrusel paremat kätt jäävas korteris elas mustlasrahvusest naisterahvas nimega Marika ja ära on toodud telefoninumber xxx. Tema käest on tunnistaja korduvalt ostnud kanepit. Marikal oli suurema toa kapisahtlis valmis kaalutud kanepi fooliumpakikesed. Tunnistaja ei tea, mis kaaluga need kõik võiksid olla, kuid tunnistaja ostis 0,5 ja 1 grammi kaupa. Mõnel korral, kui polnud valmis kaalutud, siis Marika kaalus tunnistaja juuresolekul digitaalkaaluga soovitud koguse ja pakendas selle paberisse või fooliumisse. Marika juures oli sama hind: 0,5 grammi maksis 10 eurot ja 1 gramm 20 eurot. Tunnistaja on Marika juurest ostnud 10-15 korda. Tunnistaja märgib veel, et ta ei oska öelda, kas ta enda arvates näeb välja üle või alla 18-aastane nooruk, sest pikkust tal on. Tavapoodides tubaka- ja alkoholitooteid talle ei müüa, küsitakse dokumenti. Väikestest nurgapoodidest on õnnestunud neid aga osta. 18.08.2021 ülekuulamisel tunneb ta Marikas ära fotode järgi Nadežda Simane näo järgi. Tunnistaja täpsustab, et esimest korda ostis ta N. Simane käest kuu aega enne K.i kinnipidamist, see oli talvel ja võis olla 2021 või eelneva aasta lõpp, täpsemalt ei mäleta. Tunnistaja käis Marika juures tihti, võis käia terve nädala igapäevaselt, kanepit võttis 0,5 grammi või 1 grammi kaupa. Kõige suurem kogus, mille on võtnud korraga, on olnud 2 grammi. Võis ühes päevas käia ka kaks korda Marika juures. Ta võis Marika juures käia kokku umbes kuu aega. Mingi aeg Marika enam talle kanepit müüa ei tahtnud, põhjust ei tea, võib-olla keegi rääkis tunnistajast halvasti. Ühe kuu jooksul käis tunnistaja Marika juures suhteliselt iga päev. 2 grammi kaupa on kahel korral võtnud.

06.01.2021 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab, et kui tal on uks üleval kinni, siis mingu esimesele korrusele, aga ema peaks seal üleval olema. J. N. lubab jõuda nii 10 minuti pärast. N. Simane on nõus lisades, et kui seal uks kinni, siis esimesele. 07.01.2021 kell 21:43:49 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab eitavalt ja lisab, et tuleb hilja. Tunnistaja uurib, et see on millal. N. Simane küsib vastu, et palju J. N. tahtis ära anda, kas 10 või 20. J. N. vastab, et 10. Seepeale suunab N. Simane üles enda juurde ja lubab helistada õele, et ta aitaks J. N.. Viimane on nõus. N. Simane käsib helistada, kui J. N. seal on, siis N. Simane helistab ja ütleb, et tema (naissoost) läheks J. N. juurde. 07.01.2021 kell 22:24:35 helistab N. Simane J. N. numbrile, et ta läheks üles, õde tuleb kohe ja aitab. J. N. lubab paari minuti pärast seal olla. 08.01.2021 helistab J. N. N. Simanele, viimane küsib, et on ta üleval? J. N. vastab, et just koputas. N. Simane vastab, et tuleb kohe üles. 09.01.2021 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab jaatavalt. J. N. lubab kohe läbi tulla, N. Simane on nõus. 14.01.2021 kell 11:55:32 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab eitades ja lisab, et läheb natuke aega ja helistab, kui jõuab, see võib juhtuda 25-30 minuti pärast. J. N. on nõus. 14.01.2021 kell 22:56:33 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane vastab, et veel on, kuid kauaks enam ei jää. Tunnistaja ütleb, et ta tuleks 20-30 minuti pärast. N. Simane on nõus. 16.01.2021 kell 16:37:24 saadab N. Simane SMS-i J.S.le sisuga, et kõik on OK. 16.01.2021 kell 20:45:21 helistab J. N. N. Simanele ja viimane ütleb, et ta ei saa aru, miks poisid J. N. kohta nii avaldavad, otse näkku, üks ja teine. J. N. vastab, et oletame, et A. kirjutas midagi, nagu püüdis külma teha. N. Simane vastab, et aga see teine, kes oli, kas tema teab ka sind. J. N. vastab, et ei, ainult firma teab. N. Simane lubab rääkida, uurida, milles asi ja praegu ei saa üldse pihta. 16.01.2021 kell 20:59:04 saadab J.S. SMS-i N. Simanele küsimusega, et ka võib minna vanamemme juurde ülesõidu juures. Kell 20:59:05 lisab, et sinu poolt. Kell 20:59:54 N. Simane vastab SMS-iga, et mis mõttes minu poolt. Kell 21:00:19 J. N. vastab omakorda, et no ma ju isiklikult ei tunne teda. Kell 21:00:59 vastab N. Simane, et a sa tead K.it. Kell 21:01:29 vastab J. N., et tal on telefon välja lülitatud. Kell 21:01:55 vastab N. Simane, et no vot see on tema vanaema. Kell 21:03:58 küsib J. N., et no kui midagi on, kas keegi saab mind veel sinu juures aidata ja kell 21:04:04 lisab, et sul on hea tee. Kell 21:07:58 vastab N. Simane: “J. mulle helistati praegu räägiti et minu poolt ei oleks üldse mitte midagi. Aga kui sind nähakse siis on probleeme öeldi ma ei tea mis probleemid teil on aga mind hoiatati“. Kell 21:09:23 vastab J. N., et selge ja 21:12:44 lisab, et vanaema ütles, et tal ei ole midagi. 17.01.2021 kell 21:18:02 helistab J. N. N. Simanele ja küsib, kas viimane saab rääkida. N. Simane on valmis kuulama. J. N. uurib, kas võib tulla ja oma sõbraga tuttavaks teha. N. Simane vastab, et ei ole probleem, kui J. N. tuleb juttu ajama või tunnistaja sõber tuleb, aga ta ei taha, et pärast N. Simanele see probleeme tekitaks. J. N. vastab, et ta saab aru, aga sõbral temaga (meessoost) mingeid probleeme ei ole ja ta ei tea, mida tema (meessoost) on kokku rääkinud tunnistaja kohta. N. Simane vastab, et nad ütlesid kohe, et kui saavad teada, tekivad N. Simanel probleemid. Sest nad käivad siia, N. Simane ei tea kaua/palju ja ütlesid, et kui midagi sellist on, siis

218.Eelkirjeldatust saab järeldada, et kontakt poolte vahel kestis jälitustoimingutega kaetud perioodist vähem kui kuu. See sai alguse 3. jaanuaril 2021 ja lõppes 22. jaanuaril 2021, mil peeti kinni K.M.9. Kokku oli kontakte 11 päeval 19-st. Kõnede sisu analüüsides on kohtukoosseis seisukohal, et ilmselgelt saavad pooled teineteisest vaevata aru ning viited heale teele ja selle joomisele, probleemide tekkimisele, aitamisele annavad alust arvata, et jutt on seotud narkootikumise käitlemisega. Paraku kõnede/sõnumite sisust enamat ei selgu, millist narkootilist ainet ja millistes kogustes käideldi ja kas toimus ka selle reaalset üleandmist. Selleks on need jälitustoimingute protokollides jäädvustatud kõned ja sõnumid liialt umbmäärased. Ainsaks konkreetsemaks kõneks, mis käsitleb numbreid ning millest võiks teha kaugeleulatuvamaid järeldusi, on 07.01.2021 kell 21:43:49 salvestatud vestlus J. N. ja N. Simane vahel. See suhtlus on tegelikult palju laiaulatuslikum ning kohus käsitles seda K. S. esitatud süüdistuse juures (vt kohtuotsuse punktid 590-592) ja seda siinkohal üle kordama ei hakka. Prokuratuur heitis K.S.le ette, et K. S. müüs 07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J. N.le. Prokuratuur tugines K. S. esitatud süüdistuses samuti 07.01.2021 kell 21:43:49 vestlusele J. N. ja N. Simane vahel, leides, et see tõendab K. S. esitatud süüdistust. Kohus jõudis K. S. esitatud süüdistuses järeldusele, et K. S. tuleb õigeks mõista. Tunnistaja J. N. enda käest kohtus midagi küsida polnud võimalik ei K. S. esitatud süüdistuse episoodi osas ega ka käsilolevas. Nii on selgusetu, mis eesmärgil kohtumisi N. Simanega kokku lepiti, kas kokku saadi ning kas 07.01.2021 pidi J. N. tõepoolest tagastama võlast 10 eurot või siiski soetama kanepit 0,5 grammi. Ja kui tõepoolest oli tegu 0,5 grammi kanepi käitlemisega, siis kes ja kus seda üle andis. Süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. Seega ainsaks tõendiks N. Simane käsiloleva episoodis süüdi tunnistamiseks oleksid J. N. kohtueelses menetluses antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava

323.Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul J. Markovićsi ja G. Vadzise kooskõlas olevate ütlustega tõendatud, et kanepi omandamist organiseeris G. Vadzis. Küll aga on tõendamata, et G. Vadzis oleks kanepi eest tasunud ja kanepit pakendanud koos M. V. – eelpool jättis kohus M. V. kohtus antud ütlused, mis puudutavad kanepi eest tasumist ja tulu teenimist ning kanepi pakendamist, vastuolude tõttu ebausaldusväärsena kõrvale ning ka G. Vadzise ütlused selle kohta, kas M. V. kanepit pakendas või mitte, tuli jätta ebausaldusväärsena tõendikogumist välja. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et M. V. kanepi eest tasus ja seda edasimüümiseks pakendas. G. Vadzise ütlustega on kinnitust leidnud, et tema leppis M. Matulevičaga kokku kanepi kogused ja hinna ning pakendas kanepit. Kui M. Matuleviča kanepit soovis, helistas ta selleks G. Vadzisele ja palus tal enda juurest läbi tulla. Ühtlasi kinnitavad G. Vadzise ütlused, et M. Matuleviča maksis talle kanepi eest ning G. Vadzis andis selle raha edasi isikule, kellelt ta kanepit sai. G. Vadzis andis kanepi J. Markovićsile, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. J. Markovićsi poolt kanepi Eestisse toomist kinnitavad lisaks G. Vadzise ütlustele ka J. Markovićsi enda ja M. Matuleviča ütlused. J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlused kinnitavad, et J. Markovićs transportis kanepit oma auto Volkswagen Golfiga. Tõendid puuduvad aga selle kohta, et J. Markovićs oleks kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetanud grupis G. Vadzisega, kes kasutas selleks sõidukeid Volkswagen Bora. G. Vadzis on tunnistanud kanepi edasiandmist M. Matulevičale Läti Vabariigis, kuid ei ole andnud ütlusi selle kohta, et ta ise oleks kanepit Läti Vabariigist Eestisse toonud. Samuti ei ole J. Markovićs andnud ütlusi, et G. Vadzis oleks temaga koos Eestisse sõitnud ja Lätist Eestisse kanepit toonud. G. Vadzis on küll nentinud, et vahel tulid nad J. Markovićsiga M. Matuleviča juurde, et viimane kaaluks välja koguse, mis jäi kanepi vahendamise eest G. Vadzisele ja koguse, mille G. Vadzis andis kanepi transportimise eest J. Markovićsile (IXX kd, tl 36). Samas ei tõenda öeldu, et G. Vadzis oleks grupis J. Markovićsiga kanepit Lätist Eestisse toonud.

kriminaalasjas esitatud süüdistus tõendatud). Nimetatud isikute ütlused ühtlasi kinnitavad, et J. Markovićs andis kanepit edasi M. Matulevičale. J. Markovićsi ja M. Matuleviča kokkulangevate ütluste alusel on tõendatud, et kanepit hakkas J. Markovićs tooma hiljem, kui süüdistuses nimetatud 2020. a september. Mõlemad süüdistatavad on kirjeldanud, et esimest korda tõi J. Markovićs kanepit talvel või talve poole. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda tõendatuks, et kanepit andis J. Markovićs edasi perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021. Tõendatud pole see, et J. Markovićs oleks sel perioodil kanepit edasi andnud igal nädalal. J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlustest saab järeldada, et J. Markovićs tõi kanepit M. Matulevičale keskmiselt kaks korda kuus. Nii kanepi toomise kordade arvu kui ka koguse osas leiab kohus, et usaldusväärsemad on J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlused, kuid mitte M. Matuleviča ütlused. Viimase ütlustest tulenevalt on kordade arv ja talle toodud kanepi kogus kordades väiksem, kui seda on tunnistanud J. Markovićs ja G. Vadzis. Polnud ju J. Markovićsil ja G. Vadzisel põhjust koguseid tegelikust suuremaks valetada, kuivõrd see suurendaks nende süüd kuriteo toimepanemises. Küll aga oli M. Matulevičal põhjust tunnistada väiksemaid koguseid, et tema süü ja talle mõistetav karistus oleks väiksem. Võttes arvesse perioodi pikkust (4,5 kuud) ja kanepi üleandmise sagedust (kaks korda kuus), loeb kohus tõendatuks, et kokku andis J. Markovićs M. Matulevičale kanepit edasi 9 korral. Ühtlasi langeb kordade arv kokku G. Vadzise ja J. Markovićsi hinnanguga (G. Vadzise hinnangul 7-10 korda ja J. Markovićsi hinnangul poole vähem kui süüdistuses nimetatud, s.o umbes 13). Koguste osas on J. Markovićs olnud ebalev, sest ei kaalunud enda sõnul toodud kanepit ja samuti ei olnud tal teadmist, palju kanepit ta korraga toob. Küll aga oli kogustest täpsem ülevaade G. Vadzisel, kes, nagu eelnevalt tõendamist on leidnud, leppis M. Matulevičaga soovitud koguse kokku. G. Vadzise sõnul olid J. Markovićsile vedamiseks antud kogused 50, 100, 150 ja mingil korral 300 grammi. Kuna ei ole täpselt teada, mitmel korral J. Markovićs mingi koguse M. Matulevičale edasi andis, loeb kohus tõendatuks vähima võimaliku koguse s.o 850 grammi (1 x 300 + 1 x 150 + 1x 100 + 6 x 50). Kuigi J. Markovićs on ise hinnanud koguseks, mis ta kokku Lätist Eestisse toimetas, kuni 3 kg, on teatav koguse ülehindamine J. Markovićsi poolt põhjendatav sellega, et ta ei kaalunud kanepit ja tal puudus teadmine, kui suures koguses ta kanepit tõi. Lisaks on ta ütlustes nentinud, et läbipaistmatus kilekotis, millega ta kanepit tõi, olnuks nagu midagi veel, kuid ta ei vaadanud kotti. Seega ei ole välistatud, et kilekotis, millega J. Markovićs M. Matulevičale kanepit tõi, oli lisaks veel mõni ese, mistõttu oli J. Markovićsi jaoks veelgi keerukam umbmääraseltki hinnata, kui palju ta kokku M. Matulevičale kanepit edasi andis.

354.Nagu kohus eelpool tõendatuks luges, transportis J. Markovićs kanepit perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021. Nagu eelpool samuti kohus tõendatuks luges, tõi J. Markovićs kanepit M. Matulevičale 9 korral. Samuti oli J. Markovićs 10.03.2021 toomas G. Vadziselt kanepit M. Matulevičale. Seega järeldub J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlustest, et kordi, mil J. Markovićs kanepit Läti Vabariigist Eestisse tõi võis olla kuni 10. G. Vadzise ütluste kohaselt varieerusid J. Markovićsi veetud kanepi kogused 50-st 150 grammini (mingil korral ka 300 grammi) ning kogus, mille J. Markovićs sai kanepi transportimise eest endale, sõltus veetud kanepi kogusest. Kuivõrd G. Vadzis näitlikustas, et 50 grammi kanepi transportimise eest sai J. Markovićs 1 grammi kanepit ja 100 grammi transportimise eest 2 grammi kanepit, võiski keskmiseks J. Markovićsi saadud kanepikoguseks, nagu J. Markovićs ka ise on väitnud, olla 2 grammi kanepit. Seega nõustub kohus prokuröri järeldusega, et tõendatud on, et J. Markovićs omandas G. Vadziselt tasuks kanepi transportimise eest kokku 20 grammi (10 x 2 grammi) kanepit. Kaitsja on väitnud, et selle 20 grammi kanepit omandas J. Markovićs Läti Vabariigis ja ei transportinud seda Eestisse, mistõttu ei allu see Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Kohus selle väitega ei nõustu. J. Markovićs ei ole antud ütlustes täpsustanud, kus ta G. Vadziselt transportimise eest tasuks kanepit omandas. J. Markovićs on andnud ütluseid üksnes selle kohta, kus ta sai M. Matulevičale Eestisse viimiseks mõeldud kanepi. G. Vadzise ütluste kohaselt käis kanepi kaalumine Eestis, Mollija juures. J. Markovićsile tasuks kanepi andmiseks tulid nad Mollija juurde ja Mollija kaalus talle kanepit ning tema andis selle edasi J. Markovićsile (IXX kd, tl 36). Seega selgub G. Vadzise ütlustest, et kanepit, mille said endale tasuks G. Vadzis ja J. Markovićs, käisid nad kaalumas M. Matuleviča pool, s.o Eesti Vabariigis, ning G. Vadzis andis kaalutud kanepi J. Markovićsile. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et 20 grammi kanepit omandas J. Markovićs Eesti Vabariigis.

387.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei ole tõendatud, et A. M. oleks koos M. Matulevičaga M. V. või G. Vadziselt kanepit omandanud või teadvalt koos M. Matulevičaga seda Lätist Eestisse toonud. Samuti selgub otsuse punktides 368-370 käsitletud M. Matuleviča ja A. M. ütlustest, et A. M. ei hoidnud kanepit ega teadnud kanepi hoidmisest midagi. Samuti ei teadnud A. M. elukohast leitud kanepist. Vaidlust pole selles, et läbiotsimisel A. M. ja M. Matuleviča elukohast aadressil xxx kanepit leiti. Seda tõendavad 21.04.2021. a läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti ja võeti läbiotsimise käigus xxx ära muuhulgas taimeosad pakendites 1Raudtee ja 4Raudtee (V kd, lk 125, 155-157) ning 01.06.2021. a ekspertiisiakt nr 21E-AN0619, mis kinnitab, et rohelised taimeosad massiga 92,70 g pakendist nr 1Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 19% ning rohelised taimeosad massiga 5,99 g pakendist nr 4Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 17% (V kd, lk 197-198). Küll aga ei saanud ekspert anda 24.05.2021. a DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE0410 hinnangut A. M. pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta kanepit sisaldanud pakendilt võetud proovides, kuna puudus A. M. võrdlusproov (VI kd, lk 1-7). Hiljem on 07.06.2021. a ekspertiisimääruse alusel korraldatud uus DNA-ekspertiis, milles tehti eksperdile muuhulgas ülesandeks võrrelda ekspertiisiaktis nr 21E-GE0410 võetud proovidest saadud DNA-profiile A. M. DNA-profiiliga. Ekspertiisiaktis nr 21E-GE0559 aga leiti, et ühest proovist saadud tulemus ei olnud seostatav A. M. DNA-profiiliga ning ülejäänud proovidest ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (XVII kd, tl 190-195). Sõrmejäljeekspertiisi nr 21E-SS0015 tulemustest selgub, et ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1Raudtee olnud kahelt fooliumitükilt ja toidukilekogumilt avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid ei võimaldanud isiku identifitseerimist (VI kd, lk 9-10). Seega puuduvad igasugused tõendid (isikute ütlused, ekspertiisiaktid jm), mis kinnitaksid, et A. M. süüdistuses nimetatud perioodil oma elukohas kanepit hoidis ning tema seotust elukohast, xxx leitud

545.Seega ainsaks tõendiks, mis justkui kõneleks selle kasuks, et H. Beks ja N. Simane tegutsesid grupis ja H. Beksi ülesandeks oli erinevaid isikuid N. Simane juurde kanepit ostma saata, on B. B. kõne H. Beksile. Tunnistaja B. B. ristküsitlemisest prokuratuur loobus. H. Beks keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja tedagi küsitleda polnud võimalik. Kohtu hinnangul ei saa jaatada H. Beksi ja N. Simane grupis tegutsemist üksnes ühe ebamäärase telefonikõne pinnalt. Kõnest selgub, et H. Beks oli väsinud ja saunas ja ei tahtnud/ei viitsinud B. B. sooviga ise tegeleda. Tõsi, ta oli valmis tegema kõne N. Simanele, keda oleks palunud B. B. tema soovides aidata. Sellist kõnet H. Beksilt N. Simanele aga pole fikseeritud ning ei helistanud H. Beks ise uuesti B. B. ega B. B. H. Beksile. Et N. Simane on H. Beksile täditütar ja kohtule esitatud joobeseisundi tuvastamise protokollidest nähtuvalt vähemal või suuremal määral ise narkootiliste ainete tarvitajad, siis on üsna loogiline suunata isiku poole, keda tead tarvitavat ja kes on usaldusväärne. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas pidid süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi (vt nt RKKKo 3-1-1-68-12, p 8.1). Sellist järeldust selle telefonikõne pinnalt kuidagi teha ei saa. Pealegi on kõigest poolteist kuud hiljem, s.o 04.01.2021. a salvestatud kõne V.B.i ja H. Beksi vahel (jälitustoimingu protokoll 19.07.2021, XV kd, lk 44), kus H. Beks teeb ettepaneku klappida, kuid V. B. vastab, et tal pole raha ja Marika ka eelmisel õhtul oli vabandanud, et aitaks hoolimata B.i võlast Marika ees, aga ei saavat. Selle peale H. Beks vastab, et tal on viis eurot ja äkki käivad kellegi juurest läbi ja võtavad midagi. V. B. ütleb seepeale, et viieka eest Marika annab. Helistajad lepivadki kokkusaamise H. Beksi juures. Kui N. Simane ja H. Beks oleks ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud, siis oleks pidanud tegema ettepaneku Marika käest 5 euro eest narkootilist ainet hankida H. Beks, sest tema oleks pidanud teadma, et Marika käest saab. Sellise ettepaneku tegi aga hoopiski V. B. avaldades, et viieka eest Marika annab. Seega on süüdistus selles osas tõendamata.

558.Tunnistaja S. P. kohtuistungil 08.11.2023 avaldas, et tema ei tunne H. Beksi, kõik 11 süüdistatavat kohtusaalis on talle võõrad. Tunnistaja avaldas, et kohtueelses menetluses ta võis valetada, täpselt ei oska öelda, sest uurijad manipuleerisid temaga. Suisa ähvardati, et kui kaasa ei tee, siis leitakse midagi. Tunnistaja soovis vältida uriinianalüüsi andmist, sest oli tarvitanud hommikul kanepit, lisaks oli ta üsnagi äsja saanud isaks – kodus oli ootamas 6-kuune laps. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused, milles S. P. avaldas, et ta ostis läbi H. Beksi kanepit kahel korral, korraga 1-2 grammi ja maksis 20 eurot grammi eest (XVII kd, tl 170-172). Seega on tunnistaja antud ütlused kohtus ristivastupidised kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Diametraalset erinevust põhjendas tunnistaja kohtuistungil tema survestamisega uurijate poolt, kuid ka sellega, et ta oli hommikul enne toimingut kanepit tarvitanud. Kohtuistungil 08.11.2023 näidati tunnistajale mälu värskendamiseks kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamise protokolli lõpus olevat märkuste osa. Tunnistaja möönab, et ta midagi kirjutas ja midagi kokku seal rääkis, aga ei mäleta, sest praegu on ta üksnes viimase aasta puhas olnud. Arvestades, mille tõttu tunnistajat kohtueelses menetluses üle kuulati, on aga eluliselt usutav, et ta oli perioodil 2020-2021 kanepitarvitaja ning võis ka ülekuulamise ajal olla narkojoobes. Siiski ei selgita see kuidagi, et tunnistaja 08.10.2023 kohtuistungil avaldas, et ta üldse H. Beksi ei tunne. 19.07.2021 jälitustoimingu protokollis on fikseeritud S. P.i ja H. Beks kõne nii 09.11.2020 kui ka 12.11.2020, milles omavahel

582.Kohtuistungil 16.11.2023 keeldus K. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVIII kd, lk 34-45). Nimetatud ütlustes K. S. avaldab, et tal olid suured valud ja ta võttis vanaemalt viimase teadmata ühe tableti tramadooli. Tableti võttis sisse öösel vastu kinnipidamist, kuid vanaemalt võttis tableti ööle eelnenud päeval. Ta oli päeval vanaema juures xxx külas. Samas kinnitab süüdistatav, et talle on määratud maoravi ning välja on kirjutatud vastavad ravimid. Selle alusel peab ta tarvitama alprosolaami. Nimetatud ravimit võttis ta ka sama päeva hommikul. K. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 kell 15.15 xxx hoovis, vabastati 23.04.2021 kell 12.09 (IV kd, lk 136-138). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (IV kd, lk 140) ilmneb, et süüdistatavalt võeti psühhotroopsete või narkootiliste ainete sisalduse analüüsimiseks uriiniproov 22.04.2021 kell 13.42. Eelandmetesse on märgitud, et eile tarvitas valuvaigistit kõhuvalu tõttu. Narkootiliste ainete tarvitamist eitab. 30.04.2021 selgus ekspertiisi tulemusena, et K. S. on tarvitanud tramadooli ja alprasolaami. Sama toimikuköite lk 141 on kajastatud uurija teatis isikule väljakirjutatud ravimite kohta. Selles teatises märgitakse, et haigekassa andmetel ei ole K.S.le välja kirjutatud toimeainega alprasolaami ja tramadooli sisaldavaid ravimeid. Päringut haigekassale ja sealt saabunud vastust lisatud aga pole. Teatise on käsikirjaliselt allkirjastanud uurija ja see teatis kannab kuupäeva 30.08.2020. Seega ei kajasta teatises sisalduv infot 2021. aastal K. S. välja kirjutatud või mitte välja kirjutatud ravimite kohta, vaid hoopiski aasta 2020 kohta, mis aga väljub süüdistuse piiridest. Järelikult saab tõendatuks lugeda üksnes ühe tarvitamiskoguse tramadooli ebaseadusliku omandamise, kuid alprasolaami ebaseadusliku omandamise etteheidete jaatamiseks alust pole. Seda põhjusel, et K. S. ei tunnista alprasolaami ebaseaduslikku tarvitamist, kuid tõendeid, mis selle ümber lükkaksid, kohtule esitatud pole. Samuti pole K. S. palutud esitada Eestis ega ka Lätis või Suurbritannias26 arsti poolt tehtud ettekirjutusi ega väljakirjutatud retsepte. Seevastu tramadooli vanaema tagant näppamist ning selle ebaseaduslikku tarvitamist ta ise möönab, ekspertiisiasutuses tehtud analüüs tarvitamist ka kinnitab.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). a. Mollija Matuļēvičale mõistetav karistus KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistkümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((3+15)/2=9). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seega tuleb M. Matuleviča süü suuruse hindamisel arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Ehkki narkootilisi aineid, mida M. Matuleviča käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem), ei saa süüdistatava süüd pidada väikseks. Nimelt ei ole M. Matuleviča omandanud kanepit vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi müümisega, et teenida müügist kuritegelikku tulu.

8.veebruari 2018. a otsus nr 1-17-4243/30, p 13). Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast selle kohtuotsuse kuulutamist KarS § 65 lg 2 mõttes. Seega tuleb kõne all oleval juhul mõista süüdistatavale liitkaristus üksnes nimetatud sätte alusel, suurendades jätkuva kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kokkuvõtvalt, eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. Mõistetavat karistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 16.01.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates 21.04.2021. a. b. Nadežda Simanele mõistetav karistus KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine korduvalt suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Narkootilisi aineid, mida N. Simane käitles (LSD ja arsti ettekirjutuseta psühhotroopseid ravimeid omandas ta isiklikuks tarvitamiseks), oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Paraku ei omandanud N. Simane kanepit vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi andmise/müümisega, et teenida müügist kuritegelikku tulu. Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav müüs kanepit edasi laiemale tarvitajate ringile ning pole välistatud, et nii mõnigi neist võis omakorda ise sel viisil soetatud kanepit edasi anda. Samuti tegutses N. Simane suhteliselt pika ajaperioodi jooksul – alates 2016. aastast kuni kinnipidamiseni 21.04.2021, va umbes 1 aasta 8 kuu pikkune periood (jaanuar 2019 kuni 2020 augusti teine pool), mil süüdistatav elas ja töötas Inglismaal. Siiski saab nii tõendamist leidnud edasiantud kanepi kogust kui ka kogu omandatud kanepi kogust pidada väikeseks. Seega annavad ohustatud inimeste arv (vähemalt 316), tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud kokkuvõttes pidada N. Simane süü suurust keskmisest oluliselt väiksemaks. Kohus tõdeb, et Nadežda Simane karistust raskendavaks asjaoluks tuleb pidada omakasu motiivi (KarS § 58 p 1). Nimelt on Riigikohus KarS § 184 analüüsides leidnud, et narkootikumide edasiandmine ei ole samastatav tegutsemisega omakasu motiivil, kuivõrd edasiandmine võib toimuda ka tasuta ega pruugi seega olla seotud varalise kasu saamisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-114-13, p 13; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 12). N. Simane kohtuistungil avaldas, et tema majanduslik olukord oli keeruline, töötuna oli arvel, kõik vahendid olid otsas ja ta oli meeleheitel ning Riiast soetaski kanepit eesmärgiga müüa. Ta ostis seda hinnaga 12 eurot ühe grammi eest ja müüs 20 euroga ühe grammi eest. Kergendava asjaoluna tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust, mida isik väljendas kohtus oma viimases sõnas. Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka seda, et N. Simanel puuduvad karistused süütegude eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3 aasta 10 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Nadežda Simane poolt ära kantud karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 21. aprillist 2021 kuni 15. juuli 2024, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 7 kuud 6 päeva. Tulenevalt asjaolust, et N. Simane on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras karistamata, samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui N. Simane ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. c. Kaspars Matulevičsile mõistetav karistus KarS § 183 lg 1, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 183 lg 1 kohaselt on rahalist karistust mõistes 265 päevamäära ((30+500)/2= 265) või 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust ((36 kuud+1 kuu)/2=1 aasta 6 kuud 15 päeva). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Narkootilisi aineid, mida K. Matulevičs käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Seetõttu saab tema süüd pidada väikseks. K. Matulevičsile esitatud süüdistusest on tõendamist leidnud üksnes see, et süüdistatav tõi Lätis Riiast omandatud kanepist Eestisse 2 grammi, mille andis kahel korral 1 grammi kaupa edasi M. P.ile. Seega ei ole tegemist pika perioodi vältel toimepandud kuriteoga ning isikute arv, kellele narkootilist ainet edasi anti, on minimaalne, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada. Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada K. Matulevičsi süü suurust miinimumilähedaseks. Kohus tõdeb, et K. Matulevičsi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et süüdistataval puuduvad kriminaalkaristused, kehtivaid väärteokaristusi on kolm. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 183 lg 1 järgi karistuseks 1 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kantud eelvangistuses (21.04.2021 kuni 15.07.2024) viibitud ning mõistetud karistusele vastava ajaperioodi alusel. d. Jevgénijs Markovićsile mõistetav karistus KarS § 184 lg 1, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 1 kohaselt on 5 aastat 6 kuud vangistust ((10+1)/2=5,5). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Kohus jõudis järeldusele, et narkootilisi aineid, mida J. Markovićs käitles, oli üks – kanep. See kuulub oma toimeomadustelt pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Samuti ei heidetud talle ette, et ta oleks andnud või plaaninud anda narkootilisi aineid kellelegi edasi. Kohtumenetluse käigus leidis tuvastamist, et J. Markovićs aitas transporditeenuse osutamisega kaasa teiste isikute suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Sellega J. Markovićs toetas/soodustas G. Vadzise ja M. Matuleviča tahtlikku õigusvastast tegevust, kuid siiski on kaasaaitamine kuriteole toimepanemisvormidest kergeim. Narkootilist ainet kanepit omandas ta jupikaupa iseenda tarbeks, kuid tema jätkuva tegevuse tõttu annavad vähehaaval omandatud kogused suure koguse kokku. Kokkuvõtvalt saab tema süü suurust hinnata keskmisest väiksemaks. Kohus tõdeb, et J. Markovićs karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kergendavaks asjaoluks saab pidada kahetsust, mida süüdistatav kohtuistungitel väljendas. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et J. Markovićsil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 1 järgi karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.03.202115.07.2024., s.o 3 aastat 4 kuud ja 5 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 kuud 25 päeva vangistust. Tulenevalt asjaolust, et J. Markovićs on varem kriminaalkorras karistamata ning samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. e. Sanita Baškerele mõistetav karistus KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine on ((1+10)/2)=5,5 aastat vangistust. Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Ainus narkootiline aine, mida Sanita Baškere käitles, oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Seetõttu saab süüdistatava süüd pidada väikseks. Kohus luges tõendatuks, et S. Baskere omandas ja tõi Eestisse vähemalt 590 grammi ulatuses kanepit, millest andis edasi vähemalt 61 grammi ning 77,51 grammi kanepiõisikuid hoidis enda elukohas ja seda ajavahemikul 2019 juuni kuni 21.04.2021. Seega ei ole tegemist ülipika perioodi vältel toimepandud kuriteoga. Siiski on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil (soetatud korteri järelmaksu tasumiseks). Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv (vähemalt 786 isikut), tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada S. Baškere süü suurust keskmisest väiksemaks. Kohus tõdeb, et süüdistatava osas karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ning kahetsemist. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et S. Baškerel puuduvad kriminaalkaristused, kehtivaid väärteokaristusi on kaks (IXX kd, tl 65). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.04.2021 kuni 15.07.2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja 24 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud 6 päeva vangistust. Tulenevalt asjaolust, et S. Baškere on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras karistamata, samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. f. Gints Vadzisele mõistetav karistus KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Kohus luges tõendatuks, et G. Vadzis andis J. Markovićsile perioodil 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 kokku 9 korral vähemalt 850 grammi kanepit, mille J. Markovićs toimetas xxx M. Matulevičale. 10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Lätist Eestisse M.

Matulevičale transportimiseks 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mis J. Markovićsi kasutuses olevast mootorsõidukist Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Läti Vabariigist Eesti Vabariiki transportimise eest tasuks kokku 20 grammi kanepit. Samuti on tõendatud, et G. Vadzis andis M. Matulevičale perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni 1706 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit. Seega ajaperioodid, mil süüdistatav kuritegelikult tegutses, pole ülipikad – 2019 juunist 2020 juunini ja seejärel 2020 oktoobrist kuni 21.04.2021. Siiski saab kanepi kogust, mille ta Eesti Vabariiki selle aja jooksul organiseeris, pidada küllaltki suureks. Pooleteise aastaga toimetati G. Vadzise tegutsemise tulemusena Eestisse vähemalt 3 kg kanepit, mis omakorda tähendab võimalikku joovet vähemalt 4026 inimesele. Samas on tegu vaid üht liiki kerget laadi narkootilise ainega. Kahtlemata on kuritegu toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. G. Vadzis kohtuistungil avaldas, et M. Matuleviča talle kanepi eest raha ning selle raha andis G. Vadzis edasi inimesele, kellele kanep kuulus. G. Vadzis sai tasu kanepis – korra eest 5 või 10 grammi, see sõltus edasi antud kanepi kogusest. Saadud kanepist tegi endale ja M.V.le haiguste ravimise/kontrolli all hoidmise eesmärgil teed, osta seda 20 eurot grammi kohta oleks olnud liiga kallis. 50 eurot jättis endale kütuse jaoks. Kanepit soetas hinnaga 8-9 eurot grammi kohta (IXX kd, tl 31-37). Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada G. Vadzise süü suurust keskmisest väiksemaks. Kohus tõdeb, et süüdistatava osas karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ning kahetsemist. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et G. Vadzisel puuduvad karistused Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi ECRIS andmete kohaselt (IXX kd, lk 70). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G. Vadzise poolt ära kantud karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 20. juulist 2021 kuni 3. veebruarini 2022, s.o 6 kuud ja 14 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 3 aastat 11 kuud 16 päeva. Nimelt eelvangistuse viibimise aja algust arvata alates 20.07.2021 Euroopa vahistamismääruse alusel Läti Vabariigis kahtlustatava kinnipidamisest. Kuigi kohtule pole esitatud ühtki tõendit selle kohta, millal Euroopa vahistamismääruse 29 alusel G. Vadzis Läti Vabariigis kinni peeti, leiab sellise teabe toimingu kohta Tartu Maakohtu 21.09.2021 vahistamise pikendamise määrusest 1-21-4013 (VIII kd, lk 197-202). Samuti kinnitab kaudselt nii G. Vadzise kui ka M. V. kinnipidamist Läti Vabariigis Euroopa Uurimismääruse alusel nimetatud isikute juures läbi viidud läbiotsimistoimingud, mille raames M. V. jättis 20.07.2021 nende talus peetavad loomad kolmanda isiku hoole alla (VIII kd, lk 47 ja tõlge lk 109). Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega 3. veebruar 2022 kriminaalasjas nr 1-216644 (20260100103) vabastati süüdistatavad G. Vadzis ja M. V. vahi alt 03.02.2022. a. Tulenevalt asjaolust, et G. Vadzis on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras karistamata, samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2022 veebruaris (seega juba 3 aastat tagasi) oleks jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

g. Hendriks Beksile mõistetav karistus KarS § 183 lg 1, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine KarS § 183 lg 1 kohaselt on rahalist karistust mõistes 265 päevamäära ((30+500)/2= 265) või 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust ((36 kuud+1 kuu)/2=1 aasta 6 kuud 15 päeva). Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Narkootilisi aineid, mida H. Beks käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Seetõttu saab tema süüd pidada väikseks. H. Beksile esitatud süüdistusest on tõendamist leidnud üksnes see, et süüdistatav omandatud kanepist andis R. R. edasi vaid 1,5 grammi. Seega ei ole tegemist pika perioodi vältel toimepandud kuriteoga ning isikute arv, kellele narkootilist ainet edasi anti, on minimaalne, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada. Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada H. Beksi süü suurust miinimumilähedaseks. Kohus tõdeb, et H. Beksi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kaks kehtivat väärteokaristust, kuid ükski neist ei ole seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 183 lg 1 järgi karistuseks 2 kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hendriks Beksi poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2021-23.04.2021, s.o kolm päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üks kuu 27 päeva vangistust. H. Beksi kasuks kõneleb see, et talle süüks arvatud narkootilise aine käitlemisaktist on möödunud praeguseks pea neli aastat ning selle aja jooksul ei ole H. Beks uusi kuritegusid toime pannud. Kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

XIV. Taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks M. V. kaistja A. Küünemäe taotlus Kaitsja on esitanud 09.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada M. V.le süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi päevade eest, mil isik oli kinni peetud ja vahistatud (IXX kd, tl 132-134). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt on taotlus esitatud õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12 esitatud nõuetele. Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju aja eest, mil M. V. oli käesoleva kriminaalmenetluse raames kinni peetud ja vahistatud. SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Praegusel juhul on M. V. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et M. V. tuleb talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. M. V. peeti Läti Vabariigis kahtlustatavana kinni 20.07.2021 ja anti Eesti Vabariigile välja 22.07.2021 (VIII kd, tl 189). M. V. oli vahistatud perioodil 20.07.2021 kuni 03.02.2022. Seega oli M. V. kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud kokku 195 päeva. SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 09.04.2024. Nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 195 päeva eest, mil M. V. oli kinni peetud ja vahistatud, mittevaralise kahju hüvitiseks 12376,65 eurot (63,47 x 195). Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda taotluses esitatud M. V. arveldusarvele LV68UNLA0050022464536, AS SEB banka. Lo. S.kaitsja R. Napa taotlus Kaitsja on esitanud 10.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada Lo. S. süüteomenetluses tekitatud kahju (IXX kd, tl 130-131). Kaitsja taotleb välja mõista hüvitis päevade eest, mil Lo. S. oli kahtlustatavana kinnipeetud (21.04.2021-23.04.2021), hüvitis Lo. S. raha (60 eurot) arestimisega tekitatud kahju eest ja määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis Lo. S. maine ja tervise kahjustamise eest. SKHS § 18 lg 1 kohaselt on taotlus esitatud õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12 esitatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju 30 aja eest, mil Lo. S. oli käesoleva kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud. SKHS § 5 lg 1 p 2, 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega või vara arestimise või äravõtmisega. Praegusel juhul on Lo. S. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et Lo. S. tuleb talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lo. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 ja vabastati 23.04.2021 (III kd, tl 131-133). Seega oli Lo. S. kahtlustatavana kinni peetud kokku 3 päeva. SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 10.04.2024. Nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 3 päeva eest, mil Lo. S. oli kinni peetud, mittevaralise kahju hüvitiseks 190,41 eurot (63,47 x 3). Kohus rahuldab taotluse mõista välja hüvitis Lo. S. raha (60 eurot) arestimisega tekitatud kahju eest. SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 (V kd, tl 32-39) arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks muuhulgas kahtlustatavale Lo. S. kuuluv sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Seega arestiti Lo. S. sularaha summas 60 eurot Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega. Kohus mõistab Lo. S. talle esitatud süüdistuses õigeks ja vabastab aresti alt Lo. S. kuuluva sularaha 60 eurot. Seetõttu on põhjendatud mõista Lo. S. kasuks välja hüvitis raha arestimisega tekitatud kahju eest. Kahjuhüvitisena mõistab kohus välja summa, mis vastab 60 eurolt arvestatud intressile 6% aastas alates 02.09.2021 kuni hüvitise tasumiseni Lo. S.

Taotluse määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis Lo. S. maine ja tervise kahjustamise eest, jätab kohus rahuldamata. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse käesoleva seaduse § 7 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Taotluses selgitatakse, et Lo. S. on töövõimetuspensionär, seljavigastuse tõttu sunnitud valude vaigistamiseks tarvitama valuvaigisteid ja antidepressante. Olles sunnitud osalema pikkadel kohtuistungitel rohkem kui 2 aastat, on Lo. S. põhjustatud mittevaraline kahju põhjendamatu tervise kahjustamisega, füüsiliste kannatuste ja valu tekitamisega. Taotluses on selgitatud, et Lo. S. ei ole varem karistatud väärteo- ega kriminaalmenetluses, kuid käimasolev ja pikka aega kestnud kohtumenetlus on kaasa toonud selle, et isegi kogu xxx linna mustlaskogukond suhtub temasse kui kurjategijasse. Seetõttu soovib Lo. S. õiglast tasu oma maine kahjustamise eest. Esiteks märgib kohus, et puudub alus kahelda selles, et Lo. S. esineb erinevaid terviseprobleeme. Sellest annab muuhulgas tunnistust kaitsja poolt kohtule esitatud väljavõte Lo. S. välja kirjutatud retseptiravimitest (IXX kd, tl 123-125). Küll aga ei ole kohtu käsutuses tõendeid, mis võimaldaks väita, et kohtuistungitel osalemine põhjustas Lo. S. tervisekahjustusi või suuremaid füüsilisi kannatusi või valu, kui ta oleks tundnud väljaspool kohtusaali viibides. Tegemist on paljasõnalise väitega. Teiseks puuduvad tõendid selle kohta, et süüteomenetluses oleks kuidagi kahjustatud Lo. S. au või head nime. Taotluses puuduvad selgitused, kuidas täpsemalt on kriminaalmenetluse käigus Lo. S. mainet kahjustatud. Väited, et Lo. S. suhtutakse xxx linna mustlaskogukonnas kui kurjategijasse, on paljasõnalised ja tõendamata. Üksnes asjaolu, et Lo. S. oli kriminaalmenetluses kahtlustatav ja süüdistatav, ei saa pidada tema au või head nime teotavaks. Kolmandaks märgib kohus, et SKHS § 7 lg 1 kohaselt on tervise kahjustamise ja au või hea nime teotamisega põhjustatud kahju hüvitamise eelduseks see, et menetleja rikub süüliselt menetlusõigust. Käesolevas asjas süüline menetlusõiguse rikkumine tuvastatav ei ole. Mittevaraline kahju hüvitis aja eest, mil Lo. S. oli käesoleva kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud ja hüvitis Lo. S. raha arestimisega tekitatud kahju eest tuleb kanda taotluses esitatud Lo. S. arveldusarvele xxx. K. S. kaitsja R. Ippolitovi taotlus Kaitsja on esitanud 10.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada K. S. süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis päevade eest, mil isik oli kahtlustatavana kinni peetud (21.04.2021-23.04.2021) (IXX kd, tl 137-138). SKHS § 18 lg 1 kohaselt on taotlus esitatud õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12 esitatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju31 aja eest, mil K. S. oli käesoleva kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud. SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Praegusel juhul on K. S. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et K. S. tuleb talle KarS § 183 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. K. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 ja vabastati 23.04.2021 (IV kd, tl 136-139). Seega oli K. S. kahtlustatavana kinni peetud kokku 3 päeva. SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 10.04.2024. Nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 3 päeva eest, mil K. S. oli kinni peetud, mittevaralise kahju hüvitiseks 190,41 eurot (63,47 x 3). Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda taotluses esitatud K. S. arveldusarvele xxx. Kõrvalmärkuse korras märgib kohus, et vastavalt SKHS § 21 lg 1 ja 3 alusel isikud, kes jätsid kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võivad selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. See taotlus tuleb sellisel juhul esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates.

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0619) summas 168 eurot (V kd, lk 197-199); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄2 ehk 171 eurot (VI kd, lk 1-8); 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄2 ehk 331,50 eurot (VI kd, lk 9-11); 5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180); 6) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest M. Matuleviča osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186); 7) määratud kaitsjale M. Paabumetsale makstud tasu 162 eurot (VI kd, lk 31-32); 8) määratud kaitsjale M. Suurperele makstud tasu 3755,28 + 1227,60 + 862,06 eurot (XVII kd, lk 39-41; XVIII kd, lk 137-138; XX kd, lk 66-67); 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et M. Matuleviča puhul on prokurör süüdistusest loobunud mitmes talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud episoodis ning suur osa M. Matulevičale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, on põhjendatud jätta 70% punktides 7 ja 8 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Seega tuleb M. Matulevičalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista neis punktides nimetatud kuludest 1802,08 eurot ning ülejäänud osa sellest, st 4204,86 eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste seisukohalt mingit tähtsust) ning punktides 4, 5, 6 nimetatud kulud. Punktides 2, 3 ja 9 nimetatud menetluskulud mõista välja M. Matulevičalt. Kokku kuulub seega M. Matulevičalt välja mõistmisele 4356,08 eurot ning riigi kanda jääb 4963,86 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist vanaduspensionäriga, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nadežda Simane menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Käesoleval juhul moodustuvad N. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot (IV kd, lk 1); 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest N. Simane osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170); 3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0621) summas 84 eurot (III kd, lk 162-164); 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest N. Simane osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176); 5) määratud kaitsjale Heiki Kuningale makstud tasu 259,20 + 64,80 eurot (IV kd, lk 3638, 39-42);

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. Lepinguline kaitsja Silvi Erro on kohtule esitanud menetluskulude spetsifikatsiooni summas 15052 eurot, maksekorraldused ja arved summas 2000 eurot ning kassa sissetuleku orderi summas 1000 eurot (XX kd, lk 94-99, lk 101-102). Arvete, maksekorralduste ja kassa sissetuleku orderiga on aga tõendatud üksnes kulu 3000 euro ulatuses (ja sellestki 2000 euro ulatuses kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest), ülejäänud spetsifikatsioonis näidatud kulu kohta on tõendid (kuludokumendina arve kohustatud isikule) kohtule jäetud esitamata. Seega on N. Simane õigusabi osutamise eest käsilolevas kriminaalasjas valitud kaitsja tõendatud kulu suuruseks 3000 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt tuleb seda põhimõtet kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Tulenevalt asjaolust, et N. Simane puhul on prokurör süüdistusest loobunud kahes talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud episoodis ning suur osa N. Simanele KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, on põhjendatud jätta 70% punktis 5 nimetatud menetluskulust riigi kanda (226,80). Ühtlasi tuleb N. Simanel endal valitud kaitsja kuludest kanda samuti 1/3 ehk 1000 eurot ning teisalt tuleb riigil N. Simanele hüvitada osalise õigeksmõistmise tõttu 2/3 ehk 2000 eurot. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulu (74 eurot) ning punktis 2 nimetatud kulud (323 eurot). Punktides 3, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N. Simanelt (84+221+2215). Kokku kuulub seega N. Simanelt riigi kasuks välja mõistmisele 2617,20 eurot ning riigi kanda jääb 623,80 eurot ning riigil tuleb N. Simanele hüvitada 2000 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaspars Matulevičsi menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Käesoleval juhul moodustuvad K. Matulevičsi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 602T) 71 eurot (VI kd, lk 80); 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest K. Matulevičsi osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180); 3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest K. Matulevičsi osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186); 4) määratud kaitsjale R. Sprengkile makstud tasu 2598 + 1737,60 + 1063,84 + 2989 + 175,68 eurot (XVII kd, lk 36-38; XVIII kd, lk 113-115; IXX kd, lk 44-45; XX kd, lk 71-73, 76); 5) määratud kaitsjale A. Saarele makstud tasu 157,20 eurot (XVII kd, lk 187-189);

6) sõidukite Mercedes-Benz ML350 registreerimisnumbriga 931CLN, Volkswagen Golf registreerimisnumbriga 998DBL ja Renault Megane Scenic registreerimismärgiga 671KBD teisalduskulud summas 549,99 eurot (VII kd, lk 86-92); 7) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. K. Matulevičsi puhul on prokurör süüdistusest loobunud ühes talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud episoodis ning palunud KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Väga suur osa K. Matulevičsile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ning tõendatud osas tuli K. Matulevičsi tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi. Seetõttu on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 90% punktides 4, 5 nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda (7849,19). Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud (p 1) ja punktides 2, 3, 6 nimetatud kulud. Punktis 7 nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K. Matulevičsilt. Kokku kuulub seega K. Matulevičsilt välja mõistmisele 2201,13 eurot ning riigi kanda jääb 8792,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jevgenijs Markovičsi menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Käesoleval juhul moodustuvad J. Markovićsi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot (IX kd, lk 189); 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest J. Markovićsi osa 1/2 ehk 42 eurot (X kd, lk 69-71); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0266) summas 1767 eurot (X kd, lk 72-81); 4) määratud kaitsjale A. Veskile makstud tasu 2314,08 + 1441,68 + 93,60 + 86,40 + 1494,24 + 43,20 + 4238,56 + 264,50 eurot (X kd, lk 103-105; XVI kd, lk 192-193; XVII kd, lk 52-53, 74, 77; XVIII kd, lk 120-121, 200; XX kd, lk 77-80); 5) sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33 eurot (XVII kd, lk 210); 6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. J. Markovićsile esitatud süüdistuse puhul on tõendamist leidnud kanepi käitlemine süüdistuses esitatust tunduvalt väiksemas koguses. Seega on õiglane jätta 60% ehk 5985,76 eurot punktis 4 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Punktides 2, 5 ja 6 nimetatud menetluskulu tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista.

Punktides 1 ja 3 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. Kokku kuulub seega J. Markovićsilt välja mõistmisele 6430,83 eurot ning riigi kanda jääb 7823,76 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. A.M.i menetluskulud Käesoleval juhul moodustuvad A. M. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest A. M. osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180); 2) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest A. M. osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest A. M. osa 1⁄2 ehk 171 eurot (VI kd, lk 1-8); 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest A. M. osa 1⁄2 ehk 331,50 eurot (VI kd, lk 9-11); 5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest A. M. osa 1/2 ehk 57 eurot (XVII kd, lk 191-195); 6) määratud kaitsjale A. Pärtelile makstud tasu 157,20 eurot (VI kd, lk 25-26); 7) määratud kaitsjale A. Vissakule makstud tasu 1759,20 + 1086 + 1240,80 + 4272,44 eurot (X kd, lk 106-107; XVI kd, lk 196-197; XVIII kd, lk 125-126; XX kd, lk 82-84); 8) sõiduki Seat Cordoba registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33 eurot (VII kd, lk 86-89). KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus teeb A. M. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik A. M. menetluskulud riigi kanda. Sanita Baškere menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Käesoleval juhul moodustuvad S. Baškere kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot (III kd, lk 88); 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0622) summas 252 eurot (VI kd, lk 169-171); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest S. Baškere osa 1⁄4 ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180); 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest S. Baškere osa 1⁄4 ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186); 5) määratud kaitsjale MA. Valgele makstud tasu 64,80 + 74,40 + 54 + 64,80 + 184,68 + 126,36 + 583,20 + 43,20 + 157,20 + 97,20 + 385,20 + 126 + 1266 + 2602,80 +

1293,60 + 1497,60 + 672,22 + 1884,90 + 4239,50 + 265,96 eurot (III kd, lk 89-91, 9294, 95-99, 100-102, 103-105, 106-108; V kd, lk 68-71, 72-75, 93-94; XIV kd, lk 8688; I kd, lk 58, 148-149, 196-197; XVI kd, lk 57-59, 190-191; XVIII kd, lk 122-123, 192-194; IXX kd, lk 196-197; XX kd, lk 85-86); 6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Suur osa S. Baškerele esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Seetõttu on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 70% ehk 10978,53 eurot punktis 5 nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste seisukohalt mingit tähtsust) ja punktis 3 nimetatud kulud. Punktides 2, 4 ja 6 nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S. Baškerelt. Kokku kuulub seega S. Baškerelt välja mõistmisele 7337,84 eurot ning riigi kanda jääb 11240,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. M.V. menetluskulud Käesoleval juhul moodustuvad M. V. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0444) summas 57 eurot (X kd, lk 84-91); 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest M. V. osa 1⁄2 ehk 57 eurot (XVII kd, lk 191-195); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0589) summas 57 eurot (XVII kd, lk 197202); 4) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0571) summas 57 eurot (XVII kd, lk 204208); 5) määratud kaitsjale Ahto Sirendile makstud tasu 205,80 + 523,80 + 357 eurot (VIII kd, lk 135-138; IX kd, lk 29-32, 33-36); 6) määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 2419,20 + 1114,74 + 1030,08 + 2253,36 + 1086,48 + 2024,16 + 952,08 + 1282,70 + 598,04 + 386,74 + 3197,86 + 130,54 eurot (I kd, lk 201-202; III kd, lk 195-196; IX kd, lk 100-101; XVI kd, lk 6465; XVII kd, lk 1-2; XVIII kd, lk 147-148, 195-196; IXX kd, lk 119-120, 141-142, 143-144; XX kd, lk 74-75, 81); 7) määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu 1454,64 eurot (XVII kd, lk 109-110). KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus teeb M. V. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik M. V. menetluskulud riigi kanda. Gints Vadzise menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad G. Vadzise kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest G. Vadzise osa 1⁄2 ehk 42 eurot (X kd, lk 69-71); 2) määratud kaitsjale Meelis Massole makstud tasu 237,12 + 183,12 + 583,20 + 595,92 + 390,48 + 226,32 + 185,28 + 99,60 + 97,20 + 1909,20 + 3232,08 + 328,32 + 2507,12 + 2833,34 eurot (VIII kd, lk 131-134; IX kd, lk 1-5, 6-11, 12-17, 18-21, 22-25, 26-28; II kd, lk 150, 152; IX kd, lk 102-104; XVI kd, lk 186-189; XVII kd, lk 131-132; IXX kd, lk 1-3; XX kd, lk 68-70); 3) määratud kaitsjale Laureana Telgile makstud tasu 1122,16 eurot (XX kd, tl 38-39); 4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. G. Vadzisele esitatud süüdistuse puhul on tõendamist leidnud kanepi käitlemine süüdistuses esitatust tunduvalt väiksemas koguses. Seega on õiglane jätta 65% punktides 2 ja 3 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Punktides 1 ja 4 nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G. Vadziselt. Kokku kuulub seega G. Vadziselt välja mõistmisele 7342,66 eurot ning riigi kanda jääb 9444,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lo.S. menetluskulud Käesoleval juhul moodustuvad Lo. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot (III kd, lk 134); 2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest Lo. S. osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170); 3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest Lo. S. osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176); 4) määratud kaitsjale Rein Napale makstud tasu 113,72 + 119,56 + 32,40 + 583,20 + 64,80 + 2331,60 + 1644 + 919,20 + 2025,92 + 3172 + 265,96 eurot (III kd, lk 177179, 180-182; V kd, lk 43-45, 61-63, 64-67; VII kd, lk 98-102; XVI kd, lk 66-67, 194195; XVIII kd, lk 197-199; XX kd, lk 87-89). KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna kohus teeb Lo. S. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik Lo. S. menetluskulud riigi kanda. Hendriks Beksi menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad H. Beksi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot (IV kd, lk 81); 2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0620) summas 84 eurot (IV kd, lk 121-122); 3) määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu 157,20 + 124,80 + 583,20 + 64,80 + 3991,20 + 1243,20 + 3215,92 eurot (IV kd, lk 123-125, 126-128; V kd, lk 49-51, 5255; XVI kd, lk 60-63; XVIII kd, lk 129-130; XX kd, lk 90-92); 4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. H. Beksi puhul on prokurör alles kohtuvaidlustes loobunud kahest H. Beksile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse episoodist ja loobunud süüdistusest KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ning palunud KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Väga suur osa H. Beksile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusest kohtulikul uurimisel tõendamist ei leidnud ning tõendatud osas tuli H. Beksi tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi. Seega on õiglane jätta 90% punktis 3 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda punktis 1 nimetatud joobe tuvastamise kulud ja punktis 2 nimetatud kulu. Punktis 4 nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H. Beksilt. Kokku kuulub seega H. Beksilt välja mõistmisele 2267,03 eurot ning riigi kanda jääb 8597,29 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. K.S. menetluskulud Käesoleval juhul moodustuvad K. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel järgnevast: 1) valitud kaitsjale Roman Ippolitovile makstud tasu ja kulud summas 15650,20 eurot (XX kd, lk 104-143); 2) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot (IV kd, lk 140); 3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest K. S. osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170); 4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest K. S. osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176); 5) määratud kaitsjale A. Vildile makstud tasu 505,20 eurot (V kd, lk 56-60). KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-11-7-17, p 11). Kohtu hinnangul K. S. valitud kaitsjale makstud tasu ületab KrMS § 175 lg 1 p216

Kohtu hinnangul ei ole M. Matuleviča vara ning M. Matuleviča ja tema abikaasa A. M. ühisvara sellises mahus konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et M. Matuleviča oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges M. Matulevičale esitatud süüdistust käsitlevas peatükis tõendatuks, et M. Matuleviča andis A. Š. 40 grammi, K. M.ele 100 grammi, K.F.le 4,13 grammi, A. S. 10 grammi ja J. N.le 0,5 grammi kanepit. Riigikohus on selgitanud, et narkootilise aine müügi kui kuriteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel tuleb võrrelda isiku kuriteojärgset varalist seisundit sellega, milline olnuks tema vara väärtus kuritegu toime panemata. Seetõttu ei saa narkootikume ostnud ja need siis kallimalt edasi müünud isiku võimaliku kriminaaltulu hulka arvata kogu narkootilise aine müügikäivet ja arvestada tuleb ka soetamiskulu, mida kandmata poleks toimepanija teeninud narkootikumide hilisemalt edasimüügilt tulu, mis on arvatud tema võimaliku kuriteoga saadud vara hulka (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13). Seega tuleb kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt tõid talle kanepit ainult M. V. ja J. Markovićs ning ta maksis M. V.le 11 eurot grammi eest. Kuivõrd M. Matuleviča ütlustes M. V.lt kanepi ostmise kohta esines vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida M. Matuleviča ei suutnud arusaadavalt selgitada, tuli M. Matuleviča ütlused M. V.lt kanepi ostmise kohta tõendikogumist välja jätta. Seega ei saa M. Matuleviča enda ütlustest usaldusväärset infot selle kohta, mis hinnaga ta kanepit omandas. Kohtuotsuse peatükis I jõudis kohus järeldusele, et M. Matuleviča omandas kanepit G. Vadziselt. G. Vadzise ütluste kohaselt oli kanepi ühe grammi hinnaks 8, 9 või 10 eurot olenevalt kogusest. Mida suurem oli ostetav kogus, seda väiksem oli grammi hind (IXX kd, tl 34). M. Matuleviča ütluste kohaselt müüs ta kanepit edasi hinnaga 20 eurot gramm ning A. Š. hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 190). A. S. on kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et 0,25 grammi kanepit maksis 5 eurot, 0,5 grammi kanepit 10 eurot ja 1 gramm 20 eurot (XVII kd, tl 180). K.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, pool grammi 10 eurot (XVII kd, tl 162). J. N. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis ta 0,5 grammi kanepi eest 10 eurot (XVI kd, tl 114). A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot (XVII kd, tl 13). Kuna ei ole teada, missugused edasimüüdud kanepikogused oli M. Matuleviča omandanud hinnaga 8 eurot gramm ja millised hinnaga 9 või 10 eurot gramm, tõlgendab kohus selle süüdistatava kasuks ja arvestab, et M. Matuleviča ostis kanepit hinnaga 10 eurot gramm. Nii A. Š. ja ka ülejäänud tunnistajad, kes M. Matulevičalt kanepit ostsid, märkisid, et ühe grammi kanepi hind oli 20 eurot. Sama on väitnud ka M. Matuleviča, täpsustades vaid, et A. Š. müüs ta kanepit hinnaga 15 eurot gramm. Samas oma ütlustes eelpool on M. Matuleviča märkinud, et kokku müüs ta A. Š. 40 grammi kanepit ning esimesel korral, kui A. Š. tema akna alla tuli, ta ei tundnud teda. Sel korral müüs talle 7 grammi hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 187). A. Š. väitis, et tavapäraselt ostis ta korraga 2 grammi kanepit ja hinnaks oli 20 eurot gramm (XVII kd, tl 13-15). Kuigi „tavapäraselt“ ostis A. Š. kanepit 2 grammi kaupa, ei välista see esimesel korral suurema koguse, s.o 7 grammi ostmist. On eluliselt usutav, et ostes korraga nii suure koguse, müüs M. Matuleviča seda odavama grammihinnaga, s.o 15 eurot gramm. Ülejäänud kordade osas pole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et ta ostis kanepit kahe grammi kaupa. Kohtu hinnangul on aga ebausutav, et müües edaspidi A. Š. kanepit korraga nii väikeses koguses nagu 2 grammi, müüs M. Matuleviča A. Š., kes pealegi oli M. Matulevičale

võõras inimene, kanepit soodsamalt kui teistele. Seetõttu lähtub kohus selles, et ülejäänud kokku 33 grammi kanepit müüs M. Matuleviča A. Š. hinnaga 20 eurot gramm. Seega teenis M. Matuleviča A. Š. kanepi müümisega kriminaaltulu 365 eurot ((7 x 15 – 7 x 10) + (33 x 20 – 33 x 10)). Vähemalt 4,13 grammi kanepi müügis K.F.le teeni M. Matuleviča 41,3 eurot (4,13 x 20 – 4,13 x 10). 10 grammi kanepi müümisest A. S. teenis M. Matuleviča 100 eurot (10 x 20 – 10 x 10). 0,5 grammi kanepi müümisest J. N.le teenis M. Matuleviča 5 eurot (0,5 x 20 – 0,5 x 10). Küll aga pole kohtu hinnangul tõendatud, et M. Matuleviča kanepi edasiandmisest K. M.ele kriminaaltulu teenis. Esiteks ei andnud K. M. üldse ütluseid selle kohta, et ta oleks kanepit saanud M. Matulevičalt (XVI kd, tl 175-185). Kui teiste tunnistajate (nt A. Š., A.S.) puhul on M. Matuleviča neile kanepi andmisega seonduvalt rääkinud oma ütlustes rahast, siis K. M.e puhul mitte. M. Matuleviča on hoopis rõhutanud, et tegemist on tema lapselapsega ja andis talle 100 grammi. Samuti on ta kogu käideldud kanepi koguse kohta ütlusi andes märkinud „/.../ K.ile andsin 100 grammi, palju ma müüsin seal ja /.../“. Sellest järeldub, et kui teistele isikutele M. Matuleviča müüs kanepit, siis K. M.ele andis ta seda tasuta või vähemalt ei teeninud lapselapsele antud koguselt tulu. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et M. Matuleviča teenis kanepi müügist kriminaaltulu kokku 511,3 eurot. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 831 lg 2 p 1 järgi kohaldab kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1–12 vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. M. Matulevičalt Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4957 arestitud 970 euro sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud täielikult või osaliselt kuritegelikul teel või et kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP) või neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett, mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee) on soetatud kuriteoga saadud vara arvelt. Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud M. Matuleviča ja tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluva televiisori LG mudel 55UN70003LA (pakend 13Raudtee) puhul ei saa samuti kindlalt väita, et see on soetatud kuriteoga saadud vara arvel. Seetõttu ei kuulu need konfiskeerimisele KarS § 83 1 järgi. Arvestades M. Matuleviča kanepi müügist teenitud kriminaaltulu, tuleb seega temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusnõudena välja mõista 511,3 eurot.

Arvestades M. Matuleviča poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-214957 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla 970 eurost sularahast, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s, 511,3 eurot. Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4957 arestitud vara, s.o  458,7 eurot sularaha, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;  kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), mis kaaluvad 28,14 grammi, kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP), mis kaaluvad 9,4 grammi, neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett, mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee), mis kaaluvad kokku 145,59 grammi tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada. Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud vara, s.o M. Matuleviča ja tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend 13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (hoiule võtmise akt nr 21ATH12138, 07.09.2021, XVII kd tl 186) ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud:  pakendid, milles olid rohekat värvi taime osad (pakend nr 1Raudtee);  fooliumpakendid, milles olid rohelised taimeosad (pakend nr 4Raudtee). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. Matulevičale kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon Samsung, mille IMEI xxx ja IMEI 2 xxx kahe SIM-kaardiga (pakend nr 5Raudtee);  kaks Zen SIM-kaarti numbritega xxx ja xxx (pakend nr 7Raudtee);  neli notariaallepingut numbritega 989, 754, 3290 ja 2421 ning 16.10.2019 üleandmisevastuvõtmise akt (pakend nr 8Raudtee);  mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11Raudtee);  mobiiltelefon Huawei, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr 12Raudtee). N. Simanega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-4956 arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Nadežda Simanele kuuluv:  sularaha 330 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks jätta eelpool nimetaud vallasasjad aresti alla. Prokuröri hinnangul tuleb N. Simanelt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 12722,60 eurot. Seejuures on prokurör tuginenud asjaolule, et N. Simane sai ebaseaduslikust kanepi müümisest J. N.lt 500 eurot, Ks.F.lt 5340 eurot, S. B.ilt 420 eurot, D. D.lt 140 eurot, A. B. 300 eurot, A. Ž.lt 25 eurot, A. S.lt 368,60 eurot, K.F.lt 2159 eurot, A.Z.ilt 800 eurot, V. B.ilt 200 eurot, S. P. 20 eurot, D. K.ilt 160 eurot, I. R.lt 100 eurot, V. Z.ilt 80 eurot, A. I.ilt 840 eurot, A. Š.ilt 350 eurot, A. A.lt 480 eurot, G. M.ilt 20 eurot, A. B. 20 eurot, A. K.ilt 70 eurot, V. R. 20 eurot, L. L.ilt 20 eurot. Kohtu hinnangul ei ole N. Simane vara sellises mahus konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et N. Simane oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges N. Simanele esitatud süüdistust käsitlevas peatükis tõendatuks, et N. Simane müüs A. I.ile vähemalt 42 grammi, Ks.F.le vähemalt 6 grammi, H. Beksile vähemalt 0,6 grammi, S. B.ile vähemalt 21 grammi, A. B.ile vähemalt 15 grammi, K.F.le vähemalt 14,5 grammi, A.Z.ile vähemalt 40 grammi, D. K.ile vähemalt 8 grammi, I. R.le vähemalt 5 grammi; V. Z.ile vähemalt 1,5 grammi ja A. T.le 0,5 grammi kanepit. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. N. Simane kohtus antud ütluste kohaselt ostis ta kanepit hinnaga 12 eurot gramm ja müüs hinnaga 20 eurot gramm (XVIII kd, tl 184). K.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, Marika (s.o N. Simane) talle soodushinda ei teinud sõltumata kogusest (XVII kd, tl 161). Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 0,5 grammi 10 eurot ja Marika talle soodustust ei teinud, kui ta suurema koguse võttis (XVII kd, tl 153). A. I.i, S. B.i, A. B.i, A.Z.i ja D. K.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot (XVII kd tl 23, 167, 29, 9, 11). I. R. kohtueelses menetluses 24.05.2021 antud ütluste kohaselt maksis 0,5 grammi kanepit 10 eurot (XVI kd, tl 138). H. Beksi kohtueelses menetluses 01.09.2021 antud ütluste kohaselt andis N. Simane talle kanepit ilma rahata (XVIII kd, tl 70). V. Z.i kohtus antud ütluste kohaselt ei tahtnud N. Simane kanepi eest kunagi raha. Nad sõbrustasid üksteisega ja vahel viis tunnistaja N. Simanet poodi või tõi poest midagi lihtsalt niisama. Aga mitte kanepi eest (XVII kd, tl 27, 29). A. T. kohtus antud ütluste kohaselt tõi ta N. Simanele Türgist käekoti ning sai selle eest vastu 0,5 grammi kanepit. 0,5 grammi kanepit eest ta midagi ei maksnud (XVII kd, tl 5). Kokkuvõtvalt on N. Simane ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et üldiselt müüs N. Simane kanepit hinnaga 20 eurot gramm ja ostis hinnaga 12 eurot gramm. Seega on tõendatud, et vähemalt 42 grammi kanepi müügist A. I.ile teenis N. Simane 336 eurot (840 – 504). Kuigi Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt N. Simane talle suuremate koguste puhul soodushinda ei teinud, kinnitab jälitustoimingu protokoll, et 11.02.2021 ostis Ks.F. 3 grammi kanepit 50 euro eest (vt kohtuotsuse p 119). Kuivõrd ülejäänud kordadel ostis Ks.F. kanepit väiksemates kogustes, loeb kohus tõendatuks, et vähemalt 6 grammi kanepi müügist Ks.F.le teenis süüdistatav 38 eurot (50 + 60 – 6 x 12). Kuna H. Beksi sõnul andis N. Simane talle kanepit tasuta ning H. Beksi puhul on tegemist N. Simane sugulasega, on kohtu hinnangul usutav, et 0,6 grammi kanepi andmisest H. Beksile N. Simane tulu ei teeninud. Vähemalt 21

grammi kanepi müügist S. B.ile teenis N. Simane 168 eurot (21 x 20 – 21 x 12) ja vähemalt 15 grammi kanepi müügist A. B.ile 120 eurot (15 x 20 – 15 x 12). Kuigi K.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt N. Simane talle suuremate koguste puhul soodushinda ei teinud, kinnitab jälitustoimingu protokoll, et 08.02.2021 ostis K.F. 12 grammi kanepit 210 euro eest (vt kohtuotsuse p 153). Kuivõrd teisel korral ostis K.F. kanepit väiksemas koguses (2,5 grammi 50 euro eest), loeb kohus tõendatuks, et vähemalt 14,5 grammi kanepi müügist K.F.le teenis süüdistatav 86 eurot (210 + 50 – 14,5 x 12). Vähemalt 40 grammi kanepi müügist A.Z.ile teenis N. Simane 320 eurot (40 x 20 – 40 x 12); vähemalt 8 grammi müügist D. K.ile 64 eurot (8 x 20 – 8 x 12) ja vähemalt 5 grammi kanepi müügist I. R.le 40 eurot (5 x 20 – 5 x 12). V. Z. on väitnud, et ta N. Simanele kanepi eest raha ei andnud ning ka N. Simane on väitnud, et ta V. Z.ilt selle eest raha ei võtnud. A. T. on väitnud, et 0,5 grammi kanepi eest tõi ta N. Simanele Türgist käekoti ning ka süüdistatav on kinnitanud, et tunnistaja tõi talle koti ning tema andis tunnistajale pool grammi kanepit ilma rahata. Seega puuduvad tõendid, et N. Simane oleks V. Z.ile ja A. T.le kanepi andmisest tulu teeninud. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et N. Simane teenis kanepi müügist kriminaaltulu kokku 1108 eurot. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. N. Simanelt Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud 330 euro sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud täielikult või osaliselt kuritegelikul teel või et kollast värvi metallist punase kiviga sõrmus või televiisor (Samsung mudel Bn6803518W-01) on soetatud kuriteoga saadud vara arvelt. Seetõttu ei kuulu need konfiskeerimisele KarS § 831 järgi. Arvestades N. Simane kanepi müügist teenitud kriminaaltulu, tuleb seega temalt KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusnõudena välja mõista 1108 eurot. 04.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 69-74) kohaselt on vaatluse käigus tuvastatud muuhulgas pakendis 1Jakobi oleva objekti (s.o sõrmus, mis on Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega arestitud) kaal. Internetileheküljel tavid.ee on kulla grammi keskmise müügihinna abil tuvastatud objektide kaalule vastav keskmine kulla müügihind. Aadressil tavid.ee on tuvastatud, et 1 grammi kulla prooviga 585 kokkuostuhind on 27,29 eurot. Vaatluse käigus tuvastati: vaadeldud sõrmus, mis oli pakendis 1Jakobi, kaalub 3,52 grammi. 3,52 grammi kulla keskmine kokkuostu hind on 96,06 eurot. 08.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 75-76) kohaselt on vaadeldud 21.04.2021 xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisorit Samsung mudel BN68-03518W-01 (pakend nr 3Jakobi). Vaatluse käigus on hinnavaatlus.ee lehel sisestatud otsingulahtrisse televiisorite mark ja mudel ning otsingu tulemusena leitud pakkumised. Televiisori Samsung mudel

BN68-03518W-01 puhul otsing tulemusi ei andnud. Seetõttu sisestati otsingulahtrisse teleri nimi, ekraanitüüp ja suurus. Otsingu tulemusena leiti 3 pakkumist hindadega 724, 759 ja 875 eurot. Vaadeldud kuulutustes oli televiisori Samsung ekraanitüübiga LED LCD ja suurusega 55 tolli keskmine müügihind 786 eurot. Arvestades N. Simane poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-214956 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla:  sularaha 330 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;  televiisor Samsung mudel Bn68-03518W-01. Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud vara, s.o kollast värvi metallist punase kiviga sõrmus, tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (07.09.2021. a hoiule võtmise akt nr 21ATH12140) ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus): xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud digitaalkaal (pakend nr 4Jakobi), mis on antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu. xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid, mis on antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu:  digitaalkaal (pakend nr Lolita3);  metalltops kaanega, milles oli 9 fooliumisse keeratud pakikest taimse puruga (pakend nr Lolita4). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada N. Simanele kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon Samsung S10, mille IMEI 1: 35229113870942 ja IMEI2: 352230113870940 (pakend nr 5Jakobi) ja mis asub Lõuna prefektuuri hoiulaos. K. Matulevičsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 687,60 eurot. Prokuröri hinnangul sai K. Matulevičs ebaseaduslikust kanepi müümisest K.F.le 510 eurot, Ks.F.le 87,60 eurot, M. P.ile 40 eurot, A. S. 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole K. Matulevičsilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et K. Matulevičs oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges tõendatuks, et K. Matulevičs müüs M. P.ile 2 grammi kanepit. K.F.le, Ks.F.le ja A. S. kanepi müümine tõendamist ei leidnud.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. M. P.i ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot (XVII kd, tl 18-19). K. Matulevičsi ütluste kohaselt ostis ta kanepit hinnaga 6-7 eurot gramm (XVIII kd, tl 176, 179). Kuna ei ole teada, kas K. Matulevičsi ostetud kanep, mille ta M. P.ile edasi müüs maksis 6 või 7 eurot gramm, tõlgendab kohus kahtluse süüdistatava kasuks ja arvestab, et see maksis 7 eurot gramm. Seega teenis K. Matulevičs 1 grammi kanepi müügist vähemalt 13 eurot. Kokku müüs K. Matulevičs M. P.ile 2 grammi kanepit, mistõttu teenis ta kriminaaltulu kokku 26 eurot. Seega tuleb K. Matulevičsilt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 26 eurot. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus): 21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud, pruuni ja rohelist värvi taimepuru, millel tubakale ja kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 3Võru5), mis on antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu. J. Markovićsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel J. Markovićsilt välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 150 eurot. Kohtu hinnangul ei ole J. Markovićsilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et J. Markovićs oleks toimepandud kuriteoga tulu teeninud. G. Vadzise ütluste kohaselt tema J. Markovićsile Lätist Eestisse M. Matulevičale kanepi vedamise eest midagi ei maksnud. Kanepi vedamise eest andis J. Markovićsile ainult kanepit. Seda ta ei tea, kas M. Matuleviča kanepi toomise eest J. Markovićsile midagi maksis (IXX kd, tl 32). J. Markovićsi ütluste kohaselt sai ta kanepi Lätist Eestisse M. Matulevičale viimise eest 2 grammi kanepit ühe korra pealt. Tarvitas seda kanepit ise. Kellelegi kasumi teenimise eesmärgil kanepit ei müünud. M. Matuleviča talle kanepi transportimist kuidagi ei hüvitanud. Narkootilise aine transpordi eest talle raha ei makstud (IXX kd, tl 26). M. Matuleviča on kohtus antud ütlustes samuti kinnitanud, et tema J. Markovićsile midagi ei maksnud ja kanepit talle ei andnud (XVIII kd, tl 187). Seega ei ole J. Markovićs, G. Vadzis ega ka M. Matuleviča kinnitanud, et J. Markovićsile oleks kanepi Lätist Eestisse M. Matulevičale viimise eest keegi raha maksnud. Puuduvad ka muud tõendid, mis seda kinnitaks. Kuna tõendatud ei ole, et J. Markovićs oleks kuriteo toimepanemisega kriminaaltulu teeninud, ei ole põhjendatud temalt rahasummat KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõista. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid ja narkootiline aine, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus):  kolm kile sisse mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi taimeosad (pakend nr 1Golf).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada J. Markovićsile kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (06.08.2021. a hoiule võtmise akt, XVII kd tl 209):  musta kaitsekorpusega mobiiltelefon Huawei P20 lite, mille IMEI 1 863411041604591 ja IMEI 2 863411041640603 (pakend nr 3Golf);  sinise-valge värvusega jope (pakend nr 4Golf). 28.06.2021. a eseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tagastati Vasilijs Markovičsile raadiojaam ja sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga xxx koos süütevõtmega. A. M. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud vara, s.o M. Matuleviča ja tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend 13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt. A. M. seotud asitõendeid ei ole. S. Baškerega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-4967 (V kd, tl 76-84) arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale S. Baškerele kuuluv:  sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;  kollast värvi metallist kaelakett (pakend 1SBKP), kollast värvi metallist kivikestega kõrvarõngad (pakend 2SBKP), kollast värvi metallist kivikestega sõrmus (pakend 3SBKP) ja hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP). Määrusega määrati seada esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamise tagamiseks summas 4600 eurot S. Baškerele kuuluvale korteriomandile Valga, Võru 34-5 (korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 2067440; katastritunnus 85401:008:1300). Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla arestitud vara ja kohtulik hüpoteek. Prokuröri hinnangul tuleb S. Baškerelt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 34659,80 eurot. Seejuures on prokurör tuginenud asjaolule, et S. Baškere sai ebaseaduslikust kanepi müümisest A. S.lt 5428,80 eurot, K.F.lt 23306 eurot, A. Z. 780 eurot, A. Š.ilt 60 eurot, Ks.F.lt 3200 eurot, M. P.ilt 1325 eurot ja A.Z.ilt 560 eurot. Kohtu hinnangul ei ole S. Baškere vara sellises mahus konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et S. Baškere oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere andis A. S. vähemalt 0,75 grammi, K.F.le vähemalt 22 grammi, G. M.ile 0,5 grammi, A. Ž.le vähemalt 2 grammi, A. Š. 2 grammi, Ks.F.le vähemalt 1,25 grammi, M. P.ile vähemalt 14,5 grammi ja A.Z.ile vähemalt 18 grammi kanepit. See teeb edasiantud kanepi koguseks vähemalt 61 grammi.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. S. Baškere keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 22.04.2021 antud ütlustes on S. Baškere avaldanud, et ostis kanepit hinnaga 7 ja 8 eurot gramm ning edasi müüs hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 78, 79). 27.08.2021 antud ütlustes on S. Baškere kanepi hindade osas märkinud, et A. S. võttis temalt 5 eurot, ehk 0,25 grammi kanepi võlgu ja 10 euro eest 0,5 grammi kanepit. G. M.ile andis 0,5 grammi kanepit selle eest, et ta tuli appi mööblit vedama. A.Z. võttis 2-3 korda 3 grammi 50 euro eest ja võttis ka 0,5 ja 1 grammi kaupa. Ks.F. ostis 5 euro ehk 0,25 ja 10 euro ehk 0,5 grammi kaupa. Sellel ülekuulamisel on S. Baškere täpsustanud, et kanepit ostis ta alati hinnaga 7 eurot gramm ning müüs edasi hinnaga 20 eurot gramm (XVIII kd, tl 86, 87). A. S. on kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et 0,25 grammi kanepit maksis 5 eurot ja 0,5 grammi kanepit 10 eurot (XVII kd, tl 180). K.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, 3 grammi eest maksis tavaliselt 50, vahel ka 60 eurot (XVII kd, tl 162-163). G. M.i ütluste kohaselt ta mäletas, et käis S. Baškeret aitamas, kuid ei mäleta, kas kanepit sai (XVII kd, tl 16). A. Ž. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis ta poole grammi kanepi eest 10 eurot (XVI kd, tl 121-125). A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot (XVII kd, tl 14). Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 0,5 grammi 10 eurot (XVII kd, tl 154). M. P.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, 0,5 grammi 10 eurot (XVII kd, tl 18-19). A.Z.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis kanep 20 eurot 1 gramm (XVII kd, tl 9-10). Kokkuvõtvalt on S. Baškere seega tunnistanud, et ta ostis kanepit hinnaga 7 eurot gramm. S. Baškere on 22.04.2021 antud ütlustes väitnud, et müüs kanepit hinnaga 15 eurot gramm ja 27.08.2021 antud ütlustes, et hinnaga 20 eurot gramm. Kuivõrd isikud, kes S. Baškerelt kanepit ostsid, on kinnitanud, et 1 gramm kanepit maksis 20 eurot, tuleb kohtu hinnangul aluseks võtta, et S. Baškere müüs kanepit hinnaga 20 eurot gramm, nagu ta 27.08.2021 antud ütlusteski väitis. Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere müüs A. S. vähemalt 0,75 grammi kanepit. Kuivõrd S. Baškere ütluste kohaselt võttis A. S. 0,25 grammi kanepit võlgu ja maksis vaid 0,5 grammi kanepit eest, on tõendatud, et A. S.lt sai S. Baškere 10 eurot. Kohus luges tõendatuks, et K.F.le andis S. Baškere kokku 22 grammi kanepit, s.o 32 korral 0,5 grammi ja kahel korral 3 grammi. Kuivõrd K.F. on väitnud, et 3 grammi eest maksis ta tavaliselt 50 eurot ning ka S. Baškere on oma ütlustes tunnistanud, et 3 grammi müüs ta hinnaga 50 eurot, on tõendatud, et K.F.lt sai S. Baškere kokku vähemalt 420 eurot (320+100). G. M.i ja S. Baškere ütlused ei tõenda, et S. Baškere G. M.ilt üldse kanepi eest raha sai. A. Ž.le müüdud 2 grammi kanepi eest sai S. Baškere 40 eurot ja A. Š. müüdud 2 grammi kanepi eest 40 eurot. Ks.F.le müüdud 1,25 grammi kanepi eest sai S. Baškere 25 eurot ning M. P.ile müüdud 14,5 grammi kanepi eest vähemalt 290 eurot. Kuigi A.Z. on oma ütlustes vaid märkinud, et 1 gramm kanepit maksis 20 eurot, on S. Baškere märkinud, et 3 grammi müüs ta A.Z.ile hinnaga 50 eurot. Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere müüs A.Z.ile vähemalt 18 grammi kanepit, s.o 9 korral 1 grammi ja 3 korral 3 grammi. Seega sai S. Baškere A.Z.ilt kanepi eest kokku vähemalt 330 eurot (9x20 + 3x50). S. Baškere sai kanepi ostjatelt 61 grammi kanepi müümise eest kokku vähemalt 1155 eurot. S. Baškere müüs kanepit hinnaga 7 eurot gramm, mistõttu kulus S. Baškerel selle koguse kanepi soetamiseks 427 eurot. Seega teenis S. Baškere kanepi müügist kriminaaltulu kokku 728 eurot.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes 11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. S. Baškerelt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud ehted (pakendid 1SBKP, 2SBKP, 3SBKP ja 4SBKP) ning elukoha läbiotsimisel leitud sularaha 20 eurot arestiti Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967. Sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud kuritegelikul teel või et ehted on soetatud kuritegeliku vara arvelt. Seetõttu ei kuulu need konfiskeerimisele KarS § 831 järgi. Arvestades S. Baškere kanepi müügist teenitud kriminaaltulu, tuleb temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusnõudena välja mõista 728 eurot. 04.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 69-74) kohaselt on vaatluse käigus tuvastatud muuhulgas pakendites 1SBKP, 2SBKP, 3SBKP, 4SBKP olevate objektide (s.o esemed, mis on Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega arestitud) kaal. Internetileheküljel tavid.ee on kulla grammi keskmise müügihinna abil tuvastatud objektide kaalule vastav keskmine kulla müügihind. Aadressil tavid.ee on tuvastatud, et 1 grammi kulla prooviga 585 kokkuostuhind on 27,29 eurot. Vaatluse käigus tuvastati:  Vaadeldud kaelakett, kõrvarõngad ja sõrmus, mis olid pakendites vastavalt 1SBKP, 2SBKP ja 3SBKP, kaaluvad 60,77 grammi. 60,77 grammi kulla keskmine kokkuostuhind on 1658,41 eurot.  Vaadeldud sõrmus, mis oli pakendis 4SBKP, kaalub 3,86 grammi. 3,86 grammi kulla keskmine kokkuostuhind on 105,34 eurot. Arvestades S. Baškere poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-214967 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla:  kahtlustatavale S. Baškerele kuuluv sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;  hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP). Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967 arestitud vara tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada. Pakendites 1SBKP, 2SBKP ja 3SBKP olnud kaelakeed, kõrvarõngaid ja sõrmust ei ole vaatluse käigus eraldi kaalutud ega nende väärtust eraldi välja arvutatud. Kõigi neis pakendites olevate esemete kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine ei oleks proportsionaalne (vaatlusprotokollist nähtuv esemete väärtus ületaks tunduvalt kuriteoga saadud vara väärtust). Teadmata eraldiseisvalt nende esemete väärtust, ei ole kohtul võimalik neid osaliselt aresti alla jätta. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada ka S. Baškerele kuuluvale korteriomandile xxx (korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 2067440; katastritunnus 85401:008:1300)

küsimusele „Kas saan õigesti aru, et teie saite vahendamise eest tasu ainult kanepis?“ G. Vadzise sõnul võttis ta ühe korra eest endale tasuks 5 või 10 grammi kanepit. Lisaks on G. Vadzis tunnistanud, et oli kordi, kui ta sellest rahast, mida M. Matuleviča müügi eest sai ja talle edastas, võttis endale kütuse jaoks raha. Seda ei olnud palju, 50 eurot. Samuti sai ta vahendamise tõttu osta endale kanepit odavamalt, s.o hinnaga, millega andis seda edasi (IXX kd, tl 34-37). Teiste isikute ütlustest ega kirjalikest tõenditest ei selgu, kas või kui palju G. Vadzis võis kanepi omandamise ja edasi andmise eest tulu teenida. Seega kokkuvõtvalt selgub G. Vadzise ütlustest, et raha, mille ta M. Matulevičalt kanepi eest sai, andis ta edasi isikule, kelle käest ta kanepit hankis. Kanepi vahendamise eest ta rahas tasu ei saanud – sai selle eest ainult enda jaoks mõned grammid kanepit ning võimaluse osta kanepit turuhinnast madalamalt. Kuigi G. Vadzis on tunnistanud, et võttis endale rahast, mille sai kanepit eest M. Matulevičalt ja pidi edasi andma kanepi andnud isikule, 50 eurot kütuseraha, ei saa sedagi pidada kuriteoga saadud varaks. Nagu eelnevalt märgitud, peab Riigikohtu praktika kohaselt KarS § 831 sisustamisel üldjuhul lähtuma n-ö majanduslikust varamõistest ehk isiku vara kui terviku väärtuse muutumisest süüteo toimepanemise tulemusel. Saadud vara KarS § 831 mõttes tähendab seega isikule kuuluva vara väärtuse suurenemist. Otsustamaks, kas ja millises ulatuses on isik süüteoga KarS § 83 1 mõttes vara saanud, tuleb üldjuhul võrrelda tema varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega, milline olnuks see seisund siis, kui süütegu poleks toime pandud. Vähemalt teatud juhtudel ja ulatuses peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma ka selle vara saamiseks tarvilikku kulu (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12). Kuivõrd G. Vadzise ütluste kohaselt oli kanep tema jaoks ühes peatuses peidetud ning kanepi nii otse M. Matulevičale kui ka J. Markovićsile üle andmiseks toimusid Lätis ühe tee peal, eeldas nii kanepi kättesaamine kui ka üle andmine G. Vadzise poolt auto kasutamist. Kohtule ei ole aga teada, kui suuri kulutusi kütuse ostmiseks pidi G. Vadzis tegema, et kanep peatusest ära tuua ja et sõita M. Matuleviča või J. Markovićsiga kokkulepitud kohtumispaika. Seega ei ole välistatud, et kogu raha, mille G. Vadzis endale võttis, kuluski kanepi vahendamiseks tehtavate autosõitude käigus ära ning tulu G. Vadzis ei saanud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei ole põhjendatud mõista G. Vadziselt KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks rahasummat riigi tuludesse. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada G. Vadzisele kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis 20.07.2021. a Läti Vabariigis xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:  mobiiltelefon Nokia5 TA-1053 (pakend nr 867423);  mobiiltelefon Nokia 6300 (pakend nr A18 0176372). Lo. S. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 (V kd, tl 32-39) arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Lo.S.le kuuluv:  sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is;  kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 grammi (pakend KPLolita 1), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures.

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud eelpool nimetatud arestitud vallasasjad aresti alt vabastada. Kohtukoosseis sellega nõustub. Kuna kohus mõistab Lo. S. talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5852 arestitud Lo. S. kuuluv vara aresti alt vabastada. Lo. S. seotud asitõendeid ei ole. H. Beksiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista H. Beksilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 330 eurot. Prokuröri hinnangul sai H. Beks ebaseaduslikust kanepi müümisest R. R.ilt 40 eurot, B. B. 40 eurot, Ks.F.lt 20 eurot, S. P.ilt 60 eurot, K.F.lt 120 eurot, A. S.lt 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole H. Beksilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et H. Beks oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges tõendatuks, et H. Beks müüs R. R.ile 1,5 grammi kanepit. B. B., Ks.F.le, S. P.ile, K.F.le ja A. S. kanepi müümine tõendamist ei leidnud. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. H. Beks keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. H. Beksi on antud ütlustes kanepi edasiandmist eitanud ning on üksnes väitnud, et sai 2-3 korral N. Simane käest 0,2 grammi kaupa oma tarbeks suitsetamiseks kanepit ning on endale suitsetamiseks kanepit ostnud ka Lätist interneti kaudu. Hinda, millega ta interneti kaudu kanepit soetas, ei ole H. Beks avaldanud (XVIII kd, tl 61-73). R. R.i 08.11.2023. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole ta H. Beksilt kanepit omandanud, kuid nad on koos kanepit suitsetanud. Seega ei selgu ka R. R.i ütlustest kanepi hinna kohta midagi (XVII kd, tl 169-170). Ainsana saab järeldada 19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud pealtkuulatud kõnedest, et R. R. omandas H. Beksilt kolmel korral 10 euro eest 0,5 grammi kanepit (vt kohtuotsuse p 550-551). Küll aga ei ole teada, mis hinnaga oli H. Beks eelnevalt omandanud kanepi, mille ta R. R.ile edasi müüs. Seetõttu ei ole teada, kas H. Beks kanepi müümisest üldse kriminaalset tulu teenis. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei ole põhjendatud mõista H. Beksilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks rahasummat riigi tuludesse. KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus): xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks pott, milles oli kanepitaim (pakend KUP12-1), mis on antud 07.09.2021. a hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu (IV kd, tl 119). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kuuluvad tagastamisele H. Beksile kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (IV kd, tl 119):

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

MOLLIJA MATULEVIČA

Sarnased lahendid

NADEŽDA SIMANE

KASPARS MATULEVIČS

JEVGÉNIJS MARKOVIĆS

SANITA BAŠKERE

GINTS VADZIS

HENDRIKS BEKS

RESOLUTSIOON

L. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA

5SBKP);

VIII.

XIII.

5) A.M.

7) M.V.

11) K.S.

A. S..

XIII. KARISTUSED

5SBKP);