Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-3139

1-25-3139 EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700017447. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-25-3139 § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ sätetest lähtuvalt. Sellise tegevusega pani Kristo-Markus Ärtis toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Peale selle tema 6.5.2025 kella 23.10 ajal pärast seda, kui ta toimetati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamise kontrollimiseks Haapsalu linnas Lossiplats 4 asuva Haapsalu politseijaoskonna kabinetti 110 ja kus esimene puhutamine tõendusliku alkomeetriga ebaõnnestus, keeldus uuesti puhumisest ja muutus ametikohustusi täitvate Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna patrullpolitseinike M T ja P.Q suhtes agressiivseks, mis väljendus selles, et istudes ruumis oleval sinist värvi plastikust istmega toolil, ärritus, hakkas nutma, haaras enda istumise all oleva tooli kätte ja viskas sellega kirjutuslaua taga istuvate ametnike suunas, tabades P.Q poolt kaitseks ette pandud paremat käe randme ja labakäe piirkonda, mille tagajärjel tooli plastikust osa purunes, põhjustades oma tegevusega kannatanule P.Q-le tahtlikult füüsilist valu ja lühemaajalised, vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused - paremal käel randmepiirkonnas sisemisel küljel ja peopesas ca 1 cm läbimõõduga kolm marrastust. Sellise tegevusega pani Kristo-Markus Ärtis toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 15, 67). Kohtus nõudis prokurör Kristo-Markus Ärtise süüdi tunnistamist: KarS § 121 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud; KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud; KarS § 274 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada 1 aasta 8 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 31.03.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1555 mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 10 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05-06.06.2025 so 1 kuu vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 9 kuud 28 päeva (658 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 658 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Kristo-Markus Ärtis kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma alkoholisõltuvusravile, milleks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda psühhiaatri / psühholoogi / vaimse tervise õe vastuvõtule ja jätkama raviga kuni vaimse tervise spetsialistid seda vajalikuks peavad (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). KrMS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma peale isikut tõendava dokumendi kättesaamist 1 nädala jooksul tööle või võtma ennast arvele Töötukassas. KrMS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi. KrMS § 75 lg 4 alusel pöörduma Haapsalu noorte heaoluspetsialisti poole nõustamisele ja jätkama nõustamisel käimist kuni erialaspetsialist seda vajalikuks peab (kontakt [email protected]). KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

1-25-3139 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd ja alluma alkoholisõltuvusravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Kristo-Markus Ärtise süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend. Kristo-Markus Ärtis on vahistatud alates kinnipidamisest (tl 58-60) 6.5.2025 (tl 103109). Kohtuotsuse kuulutamisel tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik koheselt vahi alt. Eelvangistuses viibitud aeg 6.5.-6.6.2025, s.o 1 kuu arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka. Asitõendid. KrMS § 124 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada väärtusetu sinist värvi plastikust katkine tool, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (tl 32-33). Haapsalu PJ turvakaamera 6.5.2025 salvestis, politsei vormikaamerate 6.5.2025 ja 5.4.2025 salvestised, häirekeskuse kõne 5.4.2025 salvestis asuvad neljal DVD plaadil kriminaalasja juures ja jäävad sinna (tl 28-31, 37, 78-79, 85-86). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha teise astme kuriteo toimepanemisel on 1,5 kuupalga alamääras (886 eurot × 1,5), s.o 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kokkuleppes on taotlus, et kuna süüdistatav on noor täiskasvanu, kes hetkel ei tööta, jätta 1⁄2 sundraha summas 664,50 riigi kanda. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel ja mõistab Kristo-Markus Ärtiselt välja sundraha 664,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Kristo-Markus Ärtise kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 647,82 eurot (161,04+109,80+201.30+87,84+87,84), (tl 111, 119,154-155, 156-158,160-161). Ekspertiisikulu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks käesolevas asjas ekspertiiside maksumus kokku 286 eurot (tl 54, 148-151). Kristo-Markus Ärtiselt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1598,32 eurot. Menetluskulu tuleb Kristo-Markus Ärtisel tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.