Liiklussüüteod

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-251756“ ning viitenumbriks 99925400000990. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Menetluskulud: Välja mõista Eerik Märgilt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot ning sundraha summas 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1509 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 125,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1756“ ning viitenumbriks 33312300012330. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 254 lg 6 ja lg 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

ESITATUD SÜÜDISTUS

Eerik Märki süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.08.2023 kella 23.24 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Kostivere alevikus Ambulatooriumi tn 1 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,10 mg/ l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,00 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Eerik Märk toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Eerik Märgi süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist peeti E. Märk kinni 11.08.2023 kell 23.24 Jõelähtme vallas, Kostivere alevikus, Ambulatooriumi tn 1 juures, kahtlustatuna KarS § 424 lg-s 1 sätestatud teos (tl 1-4). Isik vabastati 12.08.2023. Üle on kuulatud tunnistaja X (tl 8-10), kelle ütluste kohaselt oli ta 11.08.2023 tööl patrullteenistuses patrullekipaažis 3692 koos patrullpolitseinik Yiga. Nad reageerisid Bravo väljakutsele aadressile Harju maakond, Tallinn-Narva mnt, kell 23.13. Väljakutse sisuks oli “Ebaadekvaatse käitumisega juht, sõiduauto Volkswagen Passat, reg. nr. XXX“. Sõiduk peatati Jõelähtme vallas, Kostivere alevikus, Ambulatooriumi tn 1, sõidukijuht oli silmnähtavas joobes ning juhi isikuna tuvastati Eerik Märk. Süüdistatava kinnipidamise asjaolud on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 11), millega on vaadeldud politsei vormikaamera salvestisi ning millest nähtuvalt E. Märgi joobe tuvastamiseks kasutatud alkomeetri mõõtetulemuseks saadi 0,92 mg/l. Nimetud asjaolu kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 12), milles lisaks tuvastatud joobele (0,92 mg/l) on fikseeritud E. Märgi joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, koordinatsiooni kerged häired ning kerge unisus. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt (tl 13-16) saadi E. Märgil lõplikuks alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 1,10 mg/l. Tuvastatud joobe tõttu kõrvaldati isik sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel 11.08.2023 kell 23.24 (tl 17). Ülekuulamisel on E. Märk tunnistanud toimepandud kuritegu ning avaldanud kahetsust (tl 2021). Nii on E. Märk selgitanud, et 11.08.2023 kella 19.00 paiku enne rooli istumist tarvitas ta alkoholi, jõi ära umbes 1 liitri koduveini. Mootorsõiduki rooli istus kella 23.10 paiku. Sõitu alustas xxx tänavalt, sõitis bensiinijaama, ostis suitsu, seejärel tahtis Rakverre sõita. Ta ei osanud arvata, et võib nii joobes olla. Kostivere alevikus, Ambulatooriumi tn 1 juures, pidas politsei teda kinni, teda pandi puhuma ja alkomeetri tulemus osutus positiivseks. Kriminaalasja materjalidele lisatud teatise (tl 23-24) kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed süüdistatava 2021 ja 2022 tulude kohta. Karistusregistri teatisest (tl 27-31, 39) nähtuvalt E. Märgil kehtivad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et E. Märk juhtis tahtlikult 11.08.2023 kella 23.24 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Kostivere alevikus Ambulatooriumi tn 1 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem 1,10 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,00 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega on E. Märk toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 31.03.2025 koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron ettepaneku E. Märk süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (lähtudes päevamäära suurusest 10 eurot) ehk 1000 eurot. Samuti arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2023 kuni 12.08.2023, s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära rahalisest karistusest. Ärakandmisele kuulub seega rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses ehk 940 eurot. Lisaks on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, mis on 1329 eurot ning kaitsjatasu 180 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud

käskmenetluse kohaldamise sätteid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p 71). KarS § 424 lg 1 järgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged ning arvestades E. Märgi süüd ja asjaolu, et ta kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, leiab kohus, et E. Märgi suhtes on võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust määras, mille osas on karistusettepaneku teinud ka prokurör. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus E. Märgi süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistab teda rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 ja KarS § 70 lg 2 sätteid kohaldades tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 11.08.2023–12.08.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära, s.o summas 940 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.

MENETLUSKULUD

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt E. Märgilt väljamõistmisele, kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kohus peab põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas (s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Juhul kui isik menetluskulusid

õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.