lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-2170/8

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-2170/8
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-25-2170/7Tartu Maakohus Valga kohtumaja24.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-26-451/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.03.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik

Tartu Ringkonnakohus 19. mai 2025 1-25-2170 Mario Truu Kriminaalasi Artur Romani süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluses Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus Süüdistatav Artur Roman (isikukood 39302187015), apellatsioon

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1.Prokuratuur, süüdistatav Artur Roman ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets sõlmisid
17.aprillil 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe A. Romani süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb A. Romanil tasuda sundraha 1329 eurot ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu 395,52 eurot.
2.Tartu Maakohtus 24. aprillil 2025 toimunud istungil jäi A. Roman kokkuleppe juurde. Süüdistatava sõnul oli kokkulepe talle arusaadav ja ta nõustus sellega.
3.Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsusega tunnistati A. Roman kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Kohus mõistis temalt välja sundraha 1329 eurot ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu 395,52 eurot ning määras, et A. Romanil tuleb tasuda need menetluskulud (kokku 1724,52 eurot) kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Maakohtu otsuse vaidlustas A. Roman, kes taotleb Tartu Maakohtu 21. aprilli 2025. a kohtu alla andmise määruse tühistamist vahistamist puudutavas osas ja 24. aprilli 2025. a otsuse tühistamist menetluskulu osas. Apellatsiooni järgi on kohtu alla andmise määruse põhjendused vahistamise muutmata jätmise kohta napid ja üldsõnalised. Lisaks soovib A. Roman tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, sest ta ei saa vangistuse kandmise ajal seda kulu maksta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et A. Romanil pole kaebeõigust. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6.A. Roman leiab apellatsioonis, et Tartu Maakohtu 21. aprilli 2025. a kohtu alla andmise määruses pole piisavalt põhjendatud vahistamise muutmata jätmist. Ringkonnakohus märgib sellele vastates, et kõnealuse määruse väidetav ebapiisav põhjendus vahistamist puudutavas osas ei mõjuta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a kokkuleppekohase otsuse seaduslikkust. Lisaks ei nähtu kohtu alla andmise määrusest ja sellele ei tugine ka A. Roman apellatsioonis, et vahistamise muutmata jätmisel esineb mõni KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest. Kui üldse, siis võiks kõne alla tulla kohtumääruses põhjenduse puudumine KrMS § 390 lg 1 ja § 339 lg 1 p 7 järgi, kuid Tartu Maakohtu 21. aprilli 2025. a määruses sellist rikkumist pole ja samuti ei räägi põhjenduse puudumisest A. Roman ringkonnakohtule esitatud kaebuses. Osutatud määruses on märgitud järgmist: „süüdistatava puhul esineb jätkuvalt vahistamisalus, mis tähendab, et süüdistatav võib toime panna uusi kuritegusid. Vahistamine on vältimatult vajalik, kuna kergemaliigiline tõkend ei ole piisav uute kuritegude toimepanemise vältimiseks.“ Seda ei saa käsitada põhjenduse puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi, sest see säte hõlmab üksnes kohtulahendi põhjendamise kohustuse kõige ulatuslikumat rikkumist. Selline rikkumine on toimunud siis, kui põhjendus on jäetud kohtulahendis üldse kirja panemata ja on seega tervikuna puudu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 700). Sõltumata sellest, kas pidada kohtu alla andmise määruse põhjendust piisavaks, ei tähenda pelk ebapiisav põhjendus veel põhjenduse puudumist. Seetõttu pole apellatsiooni põhjal alust rääkida võimalikust menetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 mõistes.
7.A. Roman soovib apellatsioonis sedagi, et ringkonnakohus muudaks menetluskulude tasumise tähtaega ja võimaldaks need tasuda ositi. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Selle puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). A. Roman ei osuta apellatsioonis sellele, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1.
8.KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppesse märkida süüdistatava hüvitatavad menetluskulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 5). Kui pooled jõuavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele menetluskulu ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 ls 4 mõistes, peab see nähtuma kokkuleppest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-4716, p 5).

2(3)

9.Kuna praegu ei leppinud prokurör, A. Roman ja tema kaitsja kokku menetluskulude ositi hüvitamises ehk KrMS § 180 lg 3 ls 4 kohaldamises, tuleb A. Romanil tasuda menetluskulud KrMS § 423 ja § 417 lg 2 järgi kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Seega tegi maakohus kokkuleppele vastava menetluskulude hüvitamise otsustuse, kui määras, et need tuleb maksta pärast maakohtu otsuse jõustumist ühe kuuga (samamoodi nagu praeguses kriminaalasjas olid ka viidatud asjas nr 3-1-1-47-16 poolte sõlmitud kokkuleppes kirjas üksnes hüvitatavad menetluskulud, aga seda, kuidas need tasuda tuleb, märgitud polnud). Ringkonnakohus möönab, et 24. aprillil 2025 toimunud Tartu Maakohtu istungi helisalvestiselt ei kuuldu, et kohus oleks küsinud A. Romanilt küsimusi menetluskulude hüvitamise kohta. Samas on A. Roman sõlmitud kokkuleppe allkirjastanud ja maakohtu istungil väitis ta selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav ning ta nõustub kogu kokkuleppega. Toodud põhjustel ei teki kahtlust, kas kokkuleppes märgitud asjaoludel kokkuleppe sõlmimine oli A. Romani tõeline tahe.
10.Ringkonnakohus märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. Küll aga võib A. Roman esitada kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8).
11.KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna A. Romanil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast õigust Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsust vaidlustada, tuleb tema apellatsioon jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja