lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1156/2

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1156/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1156/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.07.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1156

Määruse kuupäev

23. aprill 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses käeraudade kasutamisega ja wc kasutamise mitte võimaldamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 19. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab mittevaraline kahju tekkimist kolme episoodiga. 1) Kaebaja peeti kinni 3. märtsil 2025 ning selle käigus kasutati kaebaja suhtes käeraudu 2 tundi ja 30 minutit. 2) Kaebaja vahistamiseks toimus 5. märtsil 2025 kohtuistung. Kaebaja suhtes kasutati käeraudu nii kohtuistungi ajal, kui ka kohtumajja viimisel ja toomisel. Kaebaja suhtes kasutati käeraudu kokku 3 tundi ja 30 minutit. 3) Kaebaja osales 21. augustil 2025 prokuratuuris menetlustoimingutel, kus räägiti läbi kokkuleppemenetluse kohaldamist. Kaebaja suhtes kasutati käeraudu menetlustoimingu ajal kui ka menetlustoimingule viimisel ja toomisel. Kaebaja suhtes kasutati käeraudu 2 tundi ja 30 minutit. Lisaks ei võimaldatud kaebajale enne ega pärast menetlustoimingut kasutada wc-d. Kaebaja suhtes on õigusvastaselt kasutatud käeraudu kokku 8 tundi ja 30 minutit. Kaebaja soovib kahju hüvitise suuruse määrata kohtu õiglasel äranägemisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.10.20263-25-3207/22Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.10.20263-26-2798/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.10.20263-26-3280/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20263-26-1455/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.10.20263-23-2349/48Riigikohtu halduskolleegium
  • 09.10.20263-26-2425/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kaebaja esitas 20. aprillil 2026 taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning täpsustas kaebust.

3-26-1156

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda
4.Kaebaja hinnangul oli käeraudade kasutamine tema kinnipidamisel, vahistamisel ja kokkuleppe läbirääkimistel õigusvastane ning samuti rikuti tema õigusi seoses wc kasutamise mittevõimaldamisega. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Seega tuleb tuvastada, kas kahju on tekkinud haldusmenetluses või süüteomenetluses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1565, p 10, 2. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-33-16, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on leitud, et isiku kinni pidamisel käeraudade kasutamine seondub otseselt süüteomenetlusega ning kahju hüvitamine tuleb lahendada SKHS alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2026. a otsus asjas nr 1-214494, p-d 172-176, 28. veebruari 2025. a määrus asjas nr 1-24-2094, p 21 ning 9. juuni 2023. a määrus asjas nr 1-22-5272, p-d 41-44). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kriminaalasjas vahistatu staatuses oleva isiku transportimine arestimajast vanglasse seondub samuti kriminaalmenetluse toimingutega ning selle käigus tekkinud kahju tuleb hüvitada SKHS sätestatud alustel (Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2024. a määrus asjas nr 3-24-504, p 8). Kohtu hinnangul seonduvad kõik kaebaja välja toodud episoodid otseselt kriminaalmenetluse raames tehtavate toimingutega. Kaebaja soovib kahju hüvitamist, mis on tekkinud seoses isiku kinni pidamise, vahistamise ning kokkuleppemenetluses läbirääkimistega. Kõik nimetatud toimingud on osa kriminaalmenetlusest. Menetlustoimingutele (kohtuistung isiku vahistamiseks ja kokkuleppemenetluse läbirääkimised) transportimine on seetõttu samuti vahetult seotud kriminaalmenetlusega, mistõttu selle raames erivahendite kasutamise õiguspärasuse kontroll toimub SKHS normidest lähtuvalt. Käeraudade kasutamise eesmärgiks kriminaalmenetlustoimingute tegemise ajal on tagada toimingute sujuv ja ohutu läbiviimine ehk erivahendi kasutamise eesmärk seondub kriminaalmenetluse mitte haldusmenetlusega. Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka isikule isiklikeks toiminguteks (wc kasutamine) takistuste seadmisel, kui seda on tehtud kriminaalmenetlustoimingute või nendele transportimise ajal. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et X-i kahju hüvitamise taotlus on seotud kriminaalmenetluse toimingutega ning selle lahendamisel tuleb lähtuda SKHS-st, mistõttu ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
5.Kohtute infosüsteemist nähtub, et isiku 3. märtsil 2025 kinni pidamine ning 5. märtsil 2025 vahistamine seonduvad kriminaalasjaga nr 1-25-2170, mille menetlus lõppes 1. juulil 2025, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja esindaja määruskaebust menetlusse. Kaebaja 21. augustil 2025 kokkuleppe läbirääkimised ning kokkuleppe sõlmimine toimus kriminaalasjas nr 1-254364, mille menetlus on samuti lõppenud. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-252710 või nr 1-25-4361 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1 ja 3, § 11 lg-st 2 ja § 21 lg-st 4.

3-26-1156

6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.10.20263-26-2830/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.10.20263-26-2663/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium