Liiklussüüteod

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

vajalikul määral sõidukiirust. Andrus Sälg, mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus Andrus Sälg Liiklusseaduse: - § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; - § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; - § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; - § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; - § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; - § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale; - § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Seega pani Andrus Sälg toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm.

16.11.2023 summas 7,20 eurot, kaarditehingu 10,20 eurot 15.11.2023 väljavõte XXX AS, kaarditehingu 68,95 eurot 17.11.2024 väljavõte XXX AS, maksekorraldus nr 204 15.11.2023 summas 3,31 eurot, maksekorraldus 17.11.2023 summas 2,99 eurot, maksekorraldus 18.11.2023 summas 3,00 eurot; 8) menetluskulusid tõendavad dokumendid: menetluskulude nimekiri, Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arve nr 16 19.03.2025 summas 800 eurot, kviitung nr 3-24 26.03.2025.

Tunnistaja J.K ütluste kohaselt läksid nad koos A.Oga Pärnust tunnistajale uut mootorratast tooma. Pärnusse sõideti tunnistajale kuuluva sõiduautoga. Ostetud mootorratas oli Honda VTX 1800. Tunnistaja kontrollis enne sõidu alustamist mootorratta tehnilist seisukorda, kuna ta on väljaõppelt autoremondilukksepp. Mootorrattaga proovisõidul probleeme ei ilmnenud. Kuna haagist neil ei olnud, siis mootorratta äratoomiseks pidi tunnistaja ise mootorrattaga sõitma. Algul juhtis mootorratast tunnistaja ja mingil hetkel nad vahetasid ning A.O asus ise mootorratast juhtima ning tunnistaja viibis mootorratta järel sõitvas sõiduautos, mida juhtis tunnistajale tuttav isik M. K. Kui nad mootorratta järel sõitsid, siis oli mootorrattur koguaeg nende vaateväljas kuskil 100-300 meetri kaugusel. Tunnistaja sõiduauto sõidukiirus oli 90-92 km/h. Mootorrattur sõitis täpselt keset teed ning järske manöövreid ei teinud. Ühel hetkel märkas tunnistaja, kuidas paremalt poolt, kõrvalteelt lähenes peateele sõiduauto Opel Vectra ning sõitis peateel liikunud mootorrattale ette. Nähes kõrvalteelt lähenevat sõiduautot ütles tunnistaja, et tuleb, tuleb, tuleb ning seejärel märkas, kuidas mootorratta pidurituled süttisid. Hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A. O kukkus mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Tunnistaja J.K kinnitusel juhtis A.O mootorrattas enne kokkupõrget süüdistatava juhitud sõiduautoga enda pärisuunalises sõiduvööndis. Pärast mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget pöördus sõiduauto ümber ja mootorratas lendas teisele poole. 12.11.2023.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmuskoht asub ValgaUulu mnt 78,5. kilomeetril, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal. Sündmuskohaks on asulaväline tee Valga-Uulu mnt 78,5. km, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sõidutee on asfaltkattega, vihmamärg. Valga-Uulu mnt 78,5. km on mõlemalt poolt sirge ja hea nähtavusega. Valga-Uulu mnt 78,5. km ristub Veelikse-Laatre-Läti Piir teega. Sõiduteede ristumiskoht on tähistatud liiklusmärkidega ning on olemas ka teekattemärgistused. Antud teelõigul on suunavööndeid eraldavad teekattemärgistused. Veelikse-Laatre-Läti Piir teelt Valga-Uulu mnt suunas sõites, on ristmikul liiklusmärk nr 221 „Anna teed“ ning teekattemärgis nr 943 „teeandmisekoht“. Ristmik valgustatud ei ole. Sündmuskohal, Abja-Paluoja poolt vaadatuna, vasakul pool sõiduteede ristumiskohas on külili asendis mootorratas Honda (foto nr 4, 7, 8). Paremal pool teed, vahetult pärast ristmiku lõppu, paikneb sõiduauto Opel Vectra reg.nr XXX XXX , sõiduauto esiosa on suunaga Veelikse-Laatre-Läti Piir tee poole, sõiduauto kerel on vigastused vasakpoolsel küljel, s.h vasakpoosel esimesel poritiival, esimese ja tagumise ukse alumistel osadel ning autokerel uste all (foto nr 5, 13, 14, 15, 16). Sõiduauto Opel Vectra ees, selili asendis paikneb surnukeha (foto nr 5, 13). Lisaks eeltoodule on tuvastatud, et tee keskel paikneb mootorratturi parema käe kinnas (foto nr 13, joonisel tähis 1), sõiduteel paikneb mootorratta esitule ümber olev tuuleklaasi osa (foto nr 12, joonisel tähis 2), sõiduteel paikneb mootorratta esitule reflektor koos kinnitusraamiga (foto nr 11, joonisel tähis 3), paremal pool tee ääres, Mõisaküla poolt vaadatuna, paikneb mootorratta vasakpoolne sadulakott (joonisel tähis 4), vasakul pool teed, auto tagaosa juures paiknevad mootorratta parempoolne sadulakott ning hukkunu üks jalanõu (foto nr 6, joonisel tähis 5). Sõiduki parempoolse külje juures asfaldil on hukkunu juurest voolanud vereloik. Sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ nr 73 (vorm LÕ-2) tõendab, et liiklusõnnetus Andrus Sälgi poolt juhitud sõiduauto Opel Vectra reg.märk XXX XXX ja A.O juhitud mootorratta Honda VTX 1800 reg. märk XX XX vahel toimus Valga-Uulu mnt 78,5. km, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal kell 18.20. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge sõidukiga küljelt. Sõidutee on püsikattega ja on korras. Ilmastik – vihmasadu. Tegemist on reguleerimata ristmikuga liiklusmärkidega, + kujuline ristmik. Valgustus puudub. Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Tegemist on sirge teega. Sõidutee kate on märg. Andrus Sälgi poolt juhitud sõiduautol Opel Vectra reg.märk XXX XXX on kahjustatud vasak külg ja A.O juhitud mootorrattal Honda VTX 1800 reg. märk XX XX on esiosa deformeerunud.

Kriminaalasjas on vastavalt 14.11.2023.a. ekspertiisimäärusele A.O surma põhjuste väljaselgitamiseks korraldatud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiakt tõendab, et A.Ol esinesid trauma järgselt järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Loetletud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud lähteandmetest näidatud viisil - 12.11.2023 liiklusõnnetuse käigus. A.O surma põhjuseks on liittrauma – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. õhtul juhtis ta sõiduautot ning sõitis sellega Laatre suunalt mööda kõrvalteed ning lähenes ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega. Süüdistatav soovis sooritada vasakpööret Mõisaküla suunas. Enne ristmikule jõudmist ta peatus ja nägi vasakult poolt Mõisaküla suunalt läheneva sõiduauto tulesid – kahte tuld: üks tuli oli erksam ning teine oli tuhmim. Ta alustas sõitu ristmikule, kuna hindas, et vahemaa on piisav, et oma manööver ära teha. Seejärel asus sooritama vasakpööret ning ületanud tee telgjoone märkas veel kolmandat tuld s.o mootorratast umbes 15 meetri kaugusel, see tuli kadus ning siis toimus kokkupõrge tema autoga. Auto sai vigastusi vasakule poole, sealjuures oli uste alumine äär ja karbi osa sissemuljutud. Auto esiosal vigastusel puudusid. Süüdistatava ütluste kohaselt keeras mootorrattur tema suunavööndisse, kus toimus ka sõidukite kokkupõrge. Löögi tagajärjel tema juhitud sõiduauto keeras esiosaga sõidusuunda, kust auto ristmikule sõitis. A. Sälg väljus autost ja samal ajal teisel pool teed peatus auto. A. Sälg helistas Päästeametisse ning kohale jõudnud sõiduki juht, kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, asus kannatanule kunstlikku hingamist tegema.

juhul on ristmik reguleerimata. Seega sündmuskohaks olev ristmik on reguleerimata ristmik, kus peatee ristub kõrvalteega. Sündmuskohaks oleval asulavälisel teel (Valga-Uulu mnt 78,5. km) on lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Valga-Uulu maantee on peatee ja Veelikse-Laatre-Läti Piir tee on kõrvaltee. Sõiduteede ristumiskoht on tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“ ning on olemas ka teekattemärgistus nr 943 „Teeandekoht“. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kõrvalteelt peateele sõites ta märkas seda teemärgist ja oli sellest teemärgisest ka eelnevalt teadlik, kuna on varem sellel teel liigelnud, sest tema poeg elab selle ristmiku läheduses. Süüdistatava ütlused tõendavad, et ta oli teadlik sellest, et liikleb kõrvalteel ning sooritab vasakpööret kõrvalteelt peateele. 3) Vaidlus puudub ka asjaolus, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas ning sattus sellest tulenevalt külglibisemisse. Vastav asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja J.K ütlustega, kui ta nägi vahetult enne sõidukite kokkupõrget, kuidas mootorratta pidurituled süttisid ning hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A.O kukkus mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Süüdistatav on vastavat olukorda kirjeldanud järgnevalt: hetkel, kui ta oli sooritamas manöövrit nägi ühte sõidukituld, mis tuli tema sõiduki suunas ja seejärel kadus. Seejärel toimus kokkupõrge.

Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused selles, et sõiduauto ja mootorratta kokkupõrge toimus sõiduauto pärisuunavööndis vastuolus tunnistaja J.K ütlustega, mille kohaselt oli J.K-l enne sõidukite kokkupõrget silmside mootorrattaga ja mootorrattur ei teinud enne sõidukite kokkupõrget ühtegi äkilist manöövrit. Sõidukite kokkupõrge toimus tunnistaja J.K ütlustel A.O juhitud mootorratta pärisuunavööndis. Lisaks eeltoodule nähtub 12.11.2023.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt nr 13, 14, 15 ning sündmuskoha vaatlusprotokollist LÕ nr 73, et sõiduautol Opel Vectra registrimärgiga XXX XXX on kahjustatud vasak külg: s.h vasakpoolne esimene poritiib uksepoolses osas ning vasakpoolne esimene ja tagumine uks. Sealjuures on mootorrattal Honda VTX 1800 deformeerunud esiosa. Seega eelmärgitu kinnitab tunnistaja J.K ütluste usaldusväärsust, kuna sõidukite kahjustuste paiknemine annab alust järelduseks, et mootorsõidukid asusid kokkupõrke momendil mootorratta Honda liikumise pärisuunavööndis ning mootorratas enne kokkupõrget sõiduautoga vastassuunavööndisse ei kaldunud. Asjaolust, et sõiduautol Opel Vectra puuduvad vigastused auto esiosal, järeldub, et Andrus Sälgi juhitud sõiduauto Opel Vectra oli sõitnud küll ristmikule, kuid ta ei jõudnud enne kokkupõrget mootorrattaga vasakpööret lõpetada. Sõiduauto sõidusuund ristus kokkupõrke momendil mootorratta sõidusuunaga, mille tõttu said kahjustada sõiduautol vaskpoolne külg ning mootorrattal esiosa. Kui sõiduauto oleks jõudnud enne kokkupõrget mootorrattaga enda pärisuunavööndisse või kui mootorratas oleks kaldunud vastassuunavööndisse, siis oleksid sõiduautole kokkupõrkel mootorrattaga tekkinud kahjustused eelkõige auto esiosale. Antud juhul sõiduautol Opel Vectra esiosal kahjustused puudusid. Kohtu hinnangul esineb teatav vastuolu ka süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustes. Kaitsja küsimusele: „Kui toimus kokkupõrge, kas teie olite oma sõidusuunas?“, vastas süüdistatav: „Jah, oma sõidusuunas manöövrit lõpetamas.“ Prokuröri küsimustele on süüdistatav vastanud, et ta märkas kolme tuld siis, kui ta oli juba üle telgjoone ning kolmas tuli nagu tuli tema suunas/.../Ta tuli nagu korraks minu suunda ja siis oligi, rohkem edasi ma ei näinudki. Kas ta kukkus siis või seda ma ei tea. Siis oli kokkupõrge. Prokuröri küsimusele: „Kas mootorrattur sõidutee telgjoone ületas?“, vastas süüdistatav: „Jah, sest mina olin autoga üle telgjoone juba esiotsaga.“ Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsjale vastates kinnitab süüdistatav, et süüdistatava poolt juhitud sõiduauto oli mootorrattaga kokkupõrke hetkel täielikult enda pärisuunavööndis, kuid prokurörile antud vastuse kohaselt oli süüdistatava sõiduk kokkupõrke momendil sõidutee telgjoone jõudnud ületada osaliselt s.o üksnes auto esiosaga. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, mis osundavad liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana mootorratta vastassuunavööndit, tuleb tõendikogumist välja jätta seoses neis ütlustes esineva vastuolu tõttu eelpool kirjeldatud tõenditega s.h tunnistaja J.K ütlustega, millest nähtuvalt toimus sõidukite kokkupõrge mootorratta pärisuunavööndis ning sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja lisatud fotodega, mis puudutavad kahjustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukitel, vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollidest nähtuvale kirjeldusele kahjustuste paiknemisest sõidukitel.

külglibisemisse, mistõttu mootorratas põrkus kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduauto juhipoolse küljega. Kannatanu A. O eelmärgitud käitumine ei kujuta endast liiklusseaduse rikkumist. Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega, sealjuures nii kannatanu E.L kui ka tunnistaja J.K ütlustega on tõendatud, et A. Oal oli enne liiklusõnnetust piisav juhtimiskogemus. Kannatanu C.Y on iseloomustanud A. O üldist liikluskäitumist positiivselt ning tema ütlustest nähtub, et kui ta viibis A.O poolt juhitavas sõidukis (sõiduautos), siis tundis ta ennast turvaliselt. Tunnistaja J.K ütlustega on tõendamist leidnud, et A.O sai mootorratta juhiloa ca 2-3 kuud enne liiklusõnnetuse toimumist ning nad koos A.Oga käisid tihti õhtuti mootorratastega sõitmas. A. O oli sõitnud erinevate mootorratta liikidega, sealjuures ka chopperiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ nr 73 vorm LÕ-2 andmetel oli A. Oale juhiluba välja antud 15.08.2023.a. Puutuvalt 12.11.2023.a. liiklusõnnetuses osalenud mootorratta tehnilist seisukorda, siis tunnistaja J.K ütluste kohaselt omab ta autoremondi lukksepa väljaõpet ning 12.11.2023.a. enne mootorratta ostu kontrollis selle sõiduki tehnilist seisukorda ja probleeme ei esinenud. Tunnistaja ütlustel juhtis ta 12.11.2023.a. mootorratast Honda VTX 1800 ka pimedaajal ning mootorratta tuled olid heas korras ning esituli valgustas teed piisavalt ning mootorrattal oli all ka korralikud rehvid. Samuti on andmeid A. O. juhitud mootorratta võimaliku sõidukiiruse kohta vahetult enne kokkupõrget sõiduautoga. Tunnistaja J.K ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. pärast seda, kui A. O. asus mootorratast juhtima, siis tunnistaja viibis sõiduautos, mis järgnes mootorrattale ja hoidis sellega ühtlast vahemaad ning sõiduauto sõidukiirus oli ca 90-92 km/h. Seega antud juhul puuduvad andmed selle kohta, et A. O. oleks mootorrattal lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel ületanud.

Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et ta lähenes peateele kõrvateelt ning ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega. Kavandades vasakpööret märkas ta ristmikul teemärgist nr 943 „Teeandekoht“ ja sellest teemärgisest oli ta ka varem teadlik. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on ristmik tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“. Seega oli Andrus Sälg kohustatud olema liikluses eriti tähelepanelik ja andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed. Ühtlasi oli A. Sälg kohustatud olema hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist (lähtudes LS § 14 lg 2) ning olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet (lähtudes LS § 16 lg 1) ning tee andmisel pidi Andrus Sälg juhinduma liikluskorraldusvahendi nõuetest – teemärgisest nr 943 „Teeandekoht“ ja liiklusmärgist nr 221 „Anna teed“ (lähtudes LS § 17 lg 1). Andrus Sälg oli kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid (lähtudes LS § 33 lg 2 p 8). Seega, Andrus Sälg, olles teadlik, et liikleb kõrvalteel ja läheneb reguleerimata ristmikule, millel peatee ristub kõrvalteega, oleks pidanud enne manöövri alustamist, s.o enne vasakpöörde sooritamist olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses. See tähendab, et enne manöövri alustamist oleks tulnud Andrus Sälgil veenduda, et manöövri alustamisega ja sooritamisega ta ei takista ega ohusta peateel liiklejaid ning jälgida seda, et peateel sõitev ja ristmikule lähenev sõiduk oleks piisavalt kaugel selleks, et kõrvateelt ristmikule sõites oleks tagatud liikluse sujuvus ja ohutus. Käsilolevas kriminaalasjas uuritud tõenditega, eelkõige Andrus Sälgi ja tunnistaja J.K ütlustega on tõendamist leidnud, et Andrus Sälg enne manöövri alustamist ei veendunud visuaalselt vajaliku hoolsusega selles, mitu sõidukit sõidab peateel ja läheneb ristmikule ja kui kaugel on need sõidukid tema juhitud sõidukist ning millise kiirusega need sõidukid ristmikule lähenevad. Andrus Sälgi poolt liikluses nõutava tähelepanelikkuse ja hoolsuse puudumist tõendavad eeskätt tema enda ütlused, milles ta rääkis sellest, et kui ta manöövrit alustas, siis nägi vasakult kahte tuld lähenemas ja kui oli juba ristmikul vasakpöörde sooritamist alustanud, siis nägi korraga kolme tuld ja see kolmas tuli oli tema juhitud sõidukist umbes 15 meetri kaugusel. Ja kui selle sõidukiga toimus kokkupõrge, siis ei osanud Andrus Sälg oma ütluste kohaselt arvatagi, et tegemist on mootorrattaga. Süüdistatava ütlustest järeldub, et märkas üksnes vasakult poolt lähenevat sõiduautot, kuid ei pannud lähenevat mootorratast üldse tähele. Andrus Sälgi ütlustest nähtub seegi, et ta alustas vasakpööret, kuna arvas ekslikult, et lähenev sõiduk on piisavalt kaugel. Hoolsuskohustust rikkudes ei andnud Andrus Sälg teed peateel mootorrattast juhtinud A.Ole ning teo tagajärg, s.o sõidukite kokkupõrge ning liiklusnõuete rikkumisega A.Ole kehavigastuste tekitamine oli teo toimepanijale s.o A. Sälgile objektiivselt ettenähtav. Andrus Sälgi tegu on vahetus põhjuslikus seoses tagajärjega ehk teisisõnu Andrus Sälgi poolt õiguskuuleka käitumise puhul oleks tagajärg olnud ärahoitav. Kui Andrus Sälg, juhtides mootorsõidukit sõiduautot Opel Vectra, oleks enne reguleerimata ristmikule lähenemist olnud ettevaatlik ning tähelepanelikult veendunud, et tema kavandatud vasakpööre ei ole ohutu, kuna peateel läheneb ristmikule mootorsõiduk, s.t A.O juhitud mootorratas, ning seejärel oleks A. Sälg andnud teed peateel liikunud mootorrattale, siis ei oleks toimunud sõidukite kokkupõrget ja selle tagajärjena kannatanule A.Ole kehavigastuste tekitamist, mille tõttu põhjustati kannatanu surm.

on tõendamist leidnud, et A.O mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust ei ületanud. Ka on tunnistaja J.K ütlustega tõendatud, et sõiduk, mida A. O. juhtis oli tehniliselt korras.

läheneva sõiduauto tulesid, kuid peateel liikunud mootorratast ei pannud üldse tähele. Ning enne kokkupõrget peateel liikunud sõidukiga, ei osanud Andrus Sälg arvatagi, et läheneva sõiduki näol on tegemist mootorrattaga. Samas oleks A. Sälg pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral veenduma mitu sõidukit peateel ristmikule läheneb ning kui kaugel on need sõidukid tema juhitud sõidukist ning andma teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale. Rikkudes hoolsuskohustust pani A. Sälg mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise. Hoolsama ja tähelepaneliku käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetust vältida.

et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt RKKKo nr 3-1-118-14, p 11). Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusliigi kohaldamisel märgib kohus, et ei pea võimalikuks kuriteoga saabunud rasket tagajärge s.o ettevaatamatusest inimese surma põhjustamist arvestades Andrus Sälgile rahalist karistust kohaldada. Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust. Arvestades asjaolu, et A. Sälgi süü on keskmisest suurem ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks kohaldada karistusena vangistust üle sanktsiooni keskmise määra, seega on põhjendatud kohaldada Andrus Sälgile karistusena 1 aasta 10 kuud vangistust. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodud seisukohta on Riigikohus korranud ka mitmetes hilisemates lahendites (vt näiteks RKKK, nr 1-23-52, p 23). Arvestades süüdistuse mahu vähenemist ning asjaolu, et teo pani Andrus Sälg toime ettevaatamatuse kergemas vormis s.o hooletusest ning ka seda, et tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused ning tal on kindel töökoht, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Andrus Sälgile tuleb määrata katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Andrus Sälg ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest.

Lisaks tuleneb Riigikohtupraktikast, et juhtimisõigus tuleb lisakaristusena üldjuhul ära võtta, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKK, 3-1-1-26-10, p 7.3). Kohus märgib, et kõnealusel juhul süüdistataval Andrus Sälgil puuduvad kehtivad karistused, millest järeldub, et KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisega A. Sälgi poolt oli tegemist juhusesüüteoga. Põhikaristust kohaldades on kohus leidnud, et Andrus Sälgi süü talle inkrimineeritavas kuriteos on mõne võrra üle keskmise ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades märgib kohus ka seda, et süüteo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat ja selle aja vältel A. Sälg uusi rikkumisi toimepannud ei ole. Kohtu hinnangul on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, mistõttu kohus antud juhul lisakaristuse kohaldamist süüdlase täiendavaks mõjutamiseks vajalikuks ei pea.

tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal. Isiku süüditunnistamisel KarS § 423 lg 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teise isiku surma põhjustamine. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu surm tekitati süüdistatava teoga ja VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on süüdistatava Andrus Sälgi poolt kahju tekitatud õigusvastaselt. Kuna kannatanu surm tekitati mootorsõidukiga, siis kohaldub VÕS §-st 1056 tulenev vastutus, s.t tegemist on suurema ohu allika valdaja vastutusega. VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju põhjustamise korral vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud ükski õigusvastasust välistava asjaolu (VÕS § 1045 lg 2 järgi) või mootorsõiduki valdaja Andrus Sälgi vastutust välistava asjaolu (VÕS § 1057 järgi) esinemine. Sealhulgas ei ole tõendamist leidnud, et kahju põhjustas kannatanu A.O tegu.

Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Andrus Sälgilt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja ekspertiisikulud 1066,36 eurot s.o kokku 2395,36 eurot. Süüdimõistetu valitud kaitsja õigusabi osutamisega seonduvad kulud moodustavad vastavalt menetluskulude nimekirjale, Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvele nr 16 19.03.2025 ja kviitungile nr 3-24 26.03.2025 800 eurot (s.h käibemaks), mis tuleb jätta süüdimõistetu Andrus Sälgi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.