Kohus Otsuse kuulutamise aeg Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Vaidlustatud kohtuotsus Süüdistatav
Tartu Ringkonnakohus 16. september 2025 1-24-5969 Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Andrus Sälg süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus
Apellant Teised apellatsioonimenetluse pooled
Andrus Sälg, isikukood: 37011226012; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; varem kriminaalkorras karistamata Andrus Sälgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör MarjaLiina Talimaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Andrus Sälgi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, mille tagajärjel põhjustas ta A.O. surma. Süüdistusteksti kohaselt juhtis ta 12. novembri 2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril mootorsõidukit Opel Vectra (reg-nr XXX ). Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud ta manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800 (reg-nr XXX ), mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei olnud A. Sälg piisavalt ettevaatlik, tähelepanelik ega vähendanud vajalikul määral
sõidukiirust. A. Sälg mootorsõidukijuhina põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.O. le järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete tömptrauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal.
2.Oma tegevusega rikkus A. Sälg liiklusseaduse (LS) nõudeid. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist ja manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad. LS § 56 lg 1 kohustab juhil ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Tsiviilhagi
3.Kannatanu E.L. esitas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Kannatanule tekkis varaline kahju seoses A.O. matuste korraldamisega. Maakohtu otsus
4.Tartu Maakohtu 24. aprilli 2025. a otsusega tunnistati A. Sälg KarS § 423 lg 1 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A. Sälg ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel kannatanu E.L. a tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
5.Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust selles, et 12. novembril 2023 kella 18.20 paiku toimus Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Põlde külas, Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril kohas, kus eelnimetatud maantee ristub kõrvalteega liiklusõnnetus: kokku põrkasid mootorrattaga Honda VTX 1800-ga sõitnud A.O. ja Opel Vectraga sõitnud A. Sälg. Mõlemad sõidukijuhid olid avarii toimumise ajal kained. Toimunud liiklusõnnetuses sai A.O. kehavigastusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal suri. Vaidlust polnud ka selles, et vahetult enne kokkupõrget juhtis A.O. mootorratast peateel ning süüdistatav juhtis sõiduautot kõrvalteel ning sooritas vasakpööret kõrvateelt peateele liikudes. Viimaks puudus vaidlus ka asjaolus, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas ning sattus sellest külglibisemisse.
6.Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt läksid nad koos A.O. ga Pärnust temale uut mootorratast tooma. Ostetud mootorratas oli Honda VTX 1800. Tunnistaja kontrollis enne
sõidu alustamist mootorratta tehnilist seisukorda, kuna ta on väljaõppelt autoremondilukksepp. Mootorrattaga proovisõidul probleeme ei ilmnenud. Mootorratta äratoomiseks pidi tunnistaja ise mootorrattaga sõitma. Algul juhtis mootorratast tunnistaja ja mingil hetkel nad vahetasid ning A.O. asus ise mootorratast juhtima ning tunnistaja viibis mootorratta järel sõitvas sõiduautos, mida juhtis tunnistajale tuttav isik M.K. . Mootorratta järel sõites oli mootorrattur kogu aeg nende vaateväljas, kuskil 100–300 meetri kaugusel ning tunnistaja sõiduauto sõidukiirus oli 90-92 km/h. Mootorrattur sõitis täpselt keset teed ning järske manöövreid ei teinud. Ühel hetkel märkas tunnistaja, kuidas paremalt poolt, kõrvalteelt lähenes peateele sõiduauto Opel Vectra ning sõitis peateel liikunud mootorrattale ette. Nähes kõrvalteelt lähenevat sõiduautot ütles tunnistaja, et tuleb, tuleb, tuleb ning seejärel märkas, kuidas mootorratta pidurituled süttisid. Hetk hiljem nägi tunnistaja, kuidas A.O. kukkus mootorrattaga ja seejärel tekkis sädemepilv. Tunnistaja A.V. kinnitusel juhtis A.O. mootorratast enne süüdistatava juhitud sõiduautoga kokkupõrget enda pärisuunalises sõiduvööndis. Pärast mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget pöördus sõiduauto ümber ja mootorratas lendas teisele poole.
7.Süüdistatava A. Sälgi ütluste kohaselt juhtis ta 12. novembri 2023.a. õhtul sõiduautot ning sõitis sellega Laatre suunalt ning lähenes ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega. Süüdistatav soovis sooritada vasakpööret Mõisaküla suunas. Enne ristmikule jõudmist ta peatus ja nägi vasakult poolt läheneva sõiduauto tulesid – kahte tuld. Üks tuli oli erksam ning teine oli tuhmim. Kuna ta hindas vahemaa manöövri sooritamiseks piisavaks, alustas ta sõitu ristmikule. Seejärel asus sooritama vasakpööret ning tee telgjoone ületanuna märkas veel kolmandat tuld s.o mootorratast umbes 15 meetri kaugusel, see tuli kadus ning siis toimus kokkupõrge tema autoga. Auto sai vigastusi vasakule poole, sealjuures oli uste alumine äär ja karbi osa sissemuljutud. Auto esiosal vigastusel puudusid. Süüdistatava ütluste kohaselt keeras mootorrattur tema suunavööndisse, kus toimus ka sõidukite kokkupõrge. Löögi tagajärjel keeras tema juhitud sõiduauto esiosaga sõidusuunda, kust auto ristmikule sõitis.
8.Kaitseversiooni kohaselt toimus mootorratta Honda VTX 1800 ja sõiduauto Opel Vectra kokkupõrge sõiduauto liikumise pärisuunavööndis. Kaitsja toetus süüdistatava vastavasisulistele ütlustele ning asjaolule et sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemilt nähtub, et sõiduauto asub sündmuskohal omas suunavööndis ning nimetatud sõiduvööndis oli ka verekahtlase määrdumise laik ning sõidusuunas Abja-Paluoja poole oli vasakul pool tee ääres mootorratta küljekott. Maakohtu hinnangul ei olnud kaitsja versioon kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus oli seisukohal, et üksnes sündmuskoha vaatlusega tuvastatud esemete ja verekahtlase määrdumise asukohta arvestades ei ole võimalik järeldada kummas suunavööndis kokkupõrge toimus, sest nii sõiduauto, mootorratas ja selle juurde kuuluvad esemed asetsesid sündmuskohal sõidutee mõlemal poolel ning sündmuskohalt mootorratta pidurdus- või libisemisjälgi ei tuvastatud.
12.novembri 2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fotodelt nähtus, et sõiduautol on kahjustatud vasak külg, sealhulgas vasakpoolne esimene poritiib uksepoolses osas ning vasakpoolne esimene ja tagumine uks. Mootorrattal oli deformeerunud ka esiosa. Kohus järeldas sõidukite kahjustuste paiknemise alusel, et mootorsõidukid asusid kokkupõrke momendil mootorratta liikumise pärisuunavööndis ning mootorratas ei kaldunud enne kokkupõrget sõiduautoga vastassuunavööndisse. Asjaolust, et sõiduauto esiosal puudusid vigastused, järeldub, et A. Sälgi juhitud sõiduauto jõudis enne kokkupõrget küll ristmikule sõita, kuid mitte vasakpööret lõpetada. Sõiduauto sõidusuund ristus kokkupõrke momendil mootorratta sõidusuunaga, mille tõttu said kahjustada sõiduauto vasakpoolne külg ning mootorratta esiosa. Kui sõiduauto oleks jõudnud enne mootorrattaga kokkupõrget enda pärisuunavööndisse või kui mootorratas oleks kaldunud vastassuunavööndisse, siis oleksid
sõiduautole kokkupõrkel tekkinud kahjustused eelkõige auto esiosale, kuid antud juhul sõiduauto esiosal sellised kahjustused puudusid.
10.Süüdistatava ütlused olid vastuolulised selles, kus paiknes süüdistatava mootorsõiduk avarii hetkel. Kaitsjale vastates kinnitas süüdistatav, et tema poolt juhitud sõiduauto oli mootorrattaga kokkupõrke hetkel täielikult enda pärisuunavööndis, kuid prokurörile antud vastuse kohaselt oli süüdistatava sõiduk kokkupõrke momendil jõudnud sõidutee telgjoone ületada osaliselt s.o üksnes auto esiosaga. Ka tunnistaja A.V. , kellel oli enne sõidukite kokkupõrget mootorrattaga silmside, ütluste kohaselt ei teinud A.O. enne kokkupõrget äkilist manöövrit, mistõttu toimus kokkupõrge just A.O. juhitud mootorratta pärisuunavööndis. Vastuolu tõttu tunnistaja A.V. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja seal olevate fotodega jättis maakohus süüdistatava ütlused, mis osutasid liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana mootorratta vastassuunavööndile, tõendikogumist välja.
11.Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks oli A.O. ebapiisav mootorratta juhtimise kogemus ning ebasobiv sõidukiiruse valik. Nii kannatanu E.L. a kui ka tunnistaja A.V. ütlustega on tõendatud et A.O. sõidukogemus oli piisav, tema liikluskäitumine oli positiivne, ta sõitis mootorrattaga tihti ning tal oli kogemus erinevat tüüpi mootorratastega. Maakohus luges tunnistaja A.V. ütlustega tõendatuks ka mootorratta tehnilise korrasoleku, sest ütluste kohaselt kontrollis tema kui autoremondi lukksepp õnnetuse päeval mootorratta tehnilist seisukorda – mootorrattaga sõites olid sellel korralikud rehvid ning esituli valgustas teed piisavalt. Tunnistaja A.V. ütlustest järeldas kohus sedagi, et A.O. sõidukiirus oli ca 90–92 km/h ehk kohtu hinnangul puudusid andmed selle kohta, et A.O. oleks mootorrattal asulavälisel teel lubatud suurimad sõidukiirust ületanud.
12.Maakohus märkis, et ootamatult teel olevale takistusele otsasõidu vältimiseks järsult pidurdav mootorrattur ei riku liiklusseadust. Seda ka juhul kui pidurdamise tagajärjel satub mootorratas külglibisemisse ja põrkub kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduauto juhipoolse küljega. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt tegutses selliselt ka A.O. .
13.Maakohtu hinnangul tekkis liiklusoht süüdistatava A. Sälgi käitumise tõttu naturalistliku kausaalsuse mõttes – juhul, kui A. Sälg ei oleks vasakpöörde sooritamiseks ristmikule sõitnud, siis ei oleks tekkinud võimalust tema juhitud sõiduauto ja A.O. juhitud mootorratta kokkupõrkeks ristmikul.
14.A. Sälgile heideti süüdistuses ette hoolsuskohustuse rikkumist eeskätt LS § 57 lg 1 ja LS § 56 lg 1 järgi, et enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud ta manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale. Lisaks heideti süüdistuses A. Sälgile ette LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 50 lg 3 p 1, 2 nõuete rikkumist.
15.Kohus tuvastas, et A. Sälg, olles teadlik, et ta liikleb kõrvalteel ja läheneb reguleerimata ristmikule, millel peatee ristub kõrvalteega, oleks pidanud enne vasakpöörde sooritamist olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses ehk selles, et manöövri alustamisega ja sooritamisega ta ei takista ega ohusta peateel liiklejaid ning jälgima seda, et peateel sõitev ja ristmikule lähenev sõiduk oleks piisavalt kaugel selleks, et kõrvateelt ristmikule sõites oleks tagatud liikluse sujuvus ja ohutus. A. Sälg ei veendunud enne manöövri alustamist vajaliku hoolsusega selles, mitu sõidukit sõidab peateel ja läheneb ristmikule, kui kaugel need sõidukid on tema juhitud sõidukist ning millise kiirusega need sõidukid ristmikule lähenevad. Maakohtu hinnangul rikkus A. Sälg LS § 56 lg 1, § 57 lg 1 §
14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõuete mittejärgimise tõttu hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei andnud Andrus Sälg teed peateel mootorratast juhtinud A.O. le ning selle tagajärjel A.O. suri.
16.Teo tagajärg oli A. Sälgile objektiivselt ettenähtav ning õiguskuuleka käitumisega oleks tagajärg ehk A.O. surm olnud ärahoitav. Seejuures luges maakohus tunnistaja A.V. ütlustele tuginedes tõendatuks, et A.O. ei ületanud mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust ja tema juhitud sõiduk oli tehniliselt korras, mistõttu ei saa A.O. le ette heita usalduspõhimõtte rikkumist.
17.Maakohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et A. Sälg rikkus hoolsuskohustust ebaõige sõidukiiruse valikuga ega lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 ning LS § 56 lg 1 mõttes.
18.Kohtu hinnangul pani süüdistatav teo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). A. Sälg märkas üksnes peateel liikunud läheneva sõiduauto tulesid, kuid mootorratast mitte. Samas oleks A. Sälg pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral veenduma mitu sõidukit peateel ristmikule läheneb ning kui kaugel on need sõidukid tema juhitud sõidukist ning andma teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale. Apellatsioonimenetlus
19.A. Sälgi kaitsja vandeadvokaat M. Normann esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Kaitsja palub otsuse tühistada, süüdistatava õigeks mõista ning menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
20.Maakohus tuvastas asjaolusid A.V. ütluste alusel, kuid tunnistaja volatiilne kaugus kokkupõrke hetkel sündmuskohast, ei võimalda tõsikindlalt väita, et tal oli selge ettekujutus eespool toimunud liiklusest. Maakohus jättis A.V. ütluste hindamisel arvestamata, et tema oli mootorratta omanik, kes andis 12. novembril 2023 pimedal ja vihmasel teel mootorsõiduki juhtimise üle isikule, kes oli A-kategooria load saanud alles 15. augustil 2023.
21.Kasutatud ei ole asjatundjate abi. Uurimata on mootorratta tulede seisund, A.O. kiivri nõuetekohasus ning seda ei saa ka teha, sest mõlemad liiklusvahendid on juba utiliseeritud. Pole üritatud taastada sõidukite kokkupõrke täpset mehhanismi. Sündmuskoha vaatlus on toimetatud pealiskaudselt. On võimalik, et mootorratta tuled ei olnud enne manöövri sooritamist nähtavad. Sellisel juhul ei saa A. Sälgile teha ka etteheidet hooletus liiklemises.
22.On arusaamatu, kuidas sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabeli ning skeemi pinnalt andis maakohus selge hinnangu sellele, et mootorsõidukite kokkupõrge toimus A.O. suunavööndis ja sellel ajal kui A. Sälg manöövrit sooritas. Tõendeid analüüsides ei ole võimalik selliseid tõsikindlaid järeldusi teha. Kuna Opel Vectra, vereloik ja ka valdav osa A.O. kehast asusid A. Sälgi sõidusuuna vööndis ning ristmikust piisavalt kaugel, tuleb eeldada, et manööver oli enne kokkupõrget lõpetatud. Seega on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja skeemiga vastuolus kohtu järeldustega. Hoopis tõenäolisemalt sõitis kogemusteta mootorrattur pimedal ajal vihmaga ja märjal teekattel kiirusega, mis ei arvestanud teeolusid, hindas valesti Opel Vectra liikumist ja üritas mööduda vasakpööret lõpetanud Opel Vectrast vasakult poolt viimase suunavööndis, kuid viimasel hetkel pöördus tagasi oma liikumisrajale ja kukkus järsu pöörde ja pidurdamise tõttu. Kukkumise tõttu paiskus mootorratas sõidusuunast välja, tagasi Opel Vectra sõiduritta ja tabas külglibisemisega sõidukit, mis liikus oma sõidusuunas. Kas mootorrattur hukkus
kukkumisel mootorrattalt või kokkupõrkel Opel Vectraga, ei ole kriminaalasja materjalide järgi võimalik kindlaks teha. Seda versiooni toetavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, esitatud fotod ja liiklusõnnetuse skeem.
23.Üldiselt ei sõida mootorrattad sõiduautoga koos liikudes sõiduauto ees ja vastutuleva sõiduki ajab sõiduauto ees liikuv mootorratas segadusse. Novembrikuus ja vihmaga liigeldes on raske eeldada, et auto ees võib liikuda mootorratas. Vihmaga ja pimeduses ei saa algaja mootorratturi sõidukiirust 90–92 km/h pidada teeoludele vastavaks.
24.Prokurör on vastuses seisukohal, et esitatud apellatsiooni on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kaitsja apellatsioonis toodud väidetele otsuses juba vastanud. Otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud apellatsiooni ja vastust apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatav pani ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise, mis päädis teisele inimesele surmavate kehavigastuste tekitamisega. Kuivõrd esimese astme kohus on A. Sälgi süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärsel viisil tuvastanud, ei asu kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle kordama. Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
26.Maakohus tuvastas faktilised asjaolud peaasjalikult nii, nagu need on kirjas süüdistuses. 12. novembril 2023 kella 18.20 paiku toimus Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Põlde külas, Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril kohas, kus eelnimetatud maantee ristub kõrvalteega liiklusõnnetus. Süüdistatav A. Sälg juhtides mootorsõidukit Opel Vectra ei veendunud enne reguleerimata ristmikule lähenemist enda vasakpöörde ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O. poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800, mille tagajärjel toimus A.O. sõiduvööndis sõidukite kokkupõrge. Toimunud liiklusõnnetuses sai A.O. kehavigastusi, mille tagajärjel ta sündmuskohal suri. Vahetult enne kokkupõrget juhtis A.O. mootorratast peateel ning süüdistatav A. Sälg juhtis sõiduautot kõrvalteel ning sooritas vasakpöörde kõrvateelt peateele. Enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur pidurdas ning sattus sellest külglibisemisse. A. Sälg oleks pidanud enne vasakpöörde sooritamist olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses. LS § 57 lg 1 kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Hoolsa käitumisega ei oleks kokkupõrget toimunud ning A.O. surma ei oleks saabunud.
27.Kolleegium leiab, et maakohus luges õigustatult ebausaldusväärseks A. Sälgi ütlused osas, mis osutasid liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana mootorratta vastassuunavööndile. Kohtupraktikas on selgitatud, et tõendi usaldusväärsus tähendab kohtu veendumust, et tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses taasesitada (vt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Asudes tõendeid KrMS §-s 61 sätestatu järgi hindama, kõrvutas maakohus A. Sälgi ütlusi tunnistaja A.V. poolt tajutu ja antud ütlustega ning sündmuskoha olustikku kirjeldavate vaatlusprotokollide ja piltidega. Süüdistatava ütlused ei võimaldanud kuriteosündmust rekonstrueerida ning A. Sälg ei olnud kokkupõrke koha osas antud ütluses täielikult järjepidev – tema ütlused sisaldasid selles osas vastuolusid. Süüdistatava ütluste paikapidavuse lükkavad ümber sündmuskohal jäädvustatud olustik ühes tunnistaja A.V. poolt kirjeldatuga.
28.Erinevalt A. Sälgi versioonist on A.V. ütlused usaldusväärsed: need haakuvad teiste tõenditega ning on ka eluliselt usutavad. Tunnistaja A.V. kaugust sündmuskohast kokkupõrke hetkel ei hinda ringkonnakohus selliseks, mis tingiks tema ütluste ebausaldusväärsuse. Kahtlemata ongi A.V. objektiivsed ütlused käesolevas asjas olulised, sest ta nägi A.O. juhitud mootorratta liikumist lähedalt. On tuvastatud, et A.V. märkas A. Sälgi poolt juhitud autot ning sellest tulenevat võimalikku ohtu juba enne kokkupõrke toimumist, mistõttu jälgis ta eelduslikult enda ees toimunut tavapärasest märksa tähelepanelikumalt. Kuna ükski teine tõend A.V. ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ei sea, tegutses maakohus veatult, kui eelistas tunnistaja ütlusi faktiliste asjaolude tuvastamisel A. Sälgi kaitseversioonile.
29.Kaitseversiooni kohaselt toimus mootorratta Honda VTX 1800 ja sõiduauto Opel Vectra kokkupõrge sõiduauto liikumise pärisuunavööndis, mitte mootorratta pärisuunavööndis. Kokkupõrkele eelnevalt hindas apellandi arvates A.O. kui kogemusteta mootorrattur valesti sõiduauto liikumist ja üritas mööduda vasakpööret lõpetanud sõiduautost vasakult poolt viimase suunavööndis, kuid viimasel hetkel pöördus tagasi oma liikumisrajale ja kukkus järsu pöörde ja pidurdamise tõttu paiskudes külglibisedes sõiduauto külge, sellal kui sõiduk oli vasakpöörde juba lõpetanud.
30.Ringkonnakohtu arvates ei saa kaitsja püsititatud versiooni pidada eluliselt usutavaks ning üldiste loogikareeglitega kooskõlas olevaks. Apellatsioonis asutakse sisuliselt väitma, et õnnetuse põhjustas asjaolu, et mootorrattur polnud küllalt osav talle peateele ette sõitnud sõidukist mööda manööverdama. Maakohus järeldas õigesti, et üksnes hilisema sündmuskoha vaatlusega tuvastatud esemete, verekahtlase määrdumise ja surnukeha asukoha järgi ei ole võimalik sündmuste ahelat, eelkõige kokkupõrke toimumise kohta, kindlaks teha. Seejuures on maakohus põhjalikult analüüsinud, millised pidanuks olema sõiduauto vigastused, kui kokkupõrge oleks toimunud pärisuunavööndis või mootorratta kaldumisel vastassuunavööndisse. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sõidukite kokkupõrke hetkel ei olnud A. Sälg enda manöövrit lõpetanud, vaid kokkupõrge toimus A.O. pärisuunavööndis. Mootorrattur ei kukkunud ega põrganud kokku mitte enda ebaõigete sõiduvõtete tõttu, vaid seepärast, et ette sõitnud auto sundis teda pidurdama. Kokkuvõttes tegi A. Sälg peateele sõidukiga välja sõites manöövri, mille ohutuses ta ei veendunud ja sõitis mootorrattaga peateel liikunud kannatanule lihtsalt ette.
31.Kaitsjaga pole alust nõustuda selleski, et sündmusteahela kindlakstegemiseks olnuks vajalik eksperdi kaasamine. KrMS § 95 lg 1 ja § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis, kui mõne tõendamiseseme asjaolu kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi. Riigikohus on seejuures märkinud, et tõendamisvajadusest lähtuva ekspertiisi määramise küsimuse lahendamisel ei saa muuhulgas arvestamata jätta ka konkreetse kuriteo tehioludest tulenevat eripära (RKKKo 3-1-1-68-11 p 14.3). Käesolevas kohtuasjas on maakohus põhjendatult leidnud, et A.O. mootorratta tehnilise seisukorra, mootorratta sõidukiiruse ning sõidukite kokkupõrkekoha kindlakstegemiseks ei olnud mitteõiguslikke eriteadmiste rakendamine vajalik, kuna sellekohase usaldusväärse tõendusteabe kogumine osutus võimalikuks ka muul viisil. Liiklusõnnetuse tehiolud pole ülemäära keerukad, et nõuks liiklustehnilise ekspertiisi määramist. Tuvastatu põhineb erinevatele tõenditele ning need riimuvad omavahel.
32.Kaitsja väitel on süüdistusversioon tõendamata ning seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 2 järgi on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma
siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 mõttes veendumust ei tule mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive, vaid otsuse langetamise aluseks võivad olla ka tõendid, mis lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust (vt RKKKo 1-20-1301/35 p 12). Praegusel juhul ei ole kaitseversioonis esitatu kõigutanud süüdistusverisooni selliselt, et oleks tekkinud mõistlik kõrvaldamata kahtlus, mis tingiks KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud tõlgendamisreegli kasutamise ning seega ka A. Sälgi õigeksmõistmise.
33.Ringkonnakohtu hinnangul vajab märkimist ka see, et tagajärje omistamiseks ei olnud vältimatult vajalik kindlaks teha seda, millised A.O. l tuvastatud kehavigastused tekkisid külglibisemisel maaga ning millised kokkupõrkel autokerega. Seda seetõttu, et A.O. poolne järsk pidurdamine ning selle tulemusel külglibisemisse sattumine oli tingitud just A. Sälgi hoolsusvastasest tegevusest – vasakpöörde alustamisest, selle ohutuses veendumata. A.O. tegutses eesmärgiga vahetult eesseisvat kahju minimeerida. Seejuures ei olnud oht näiv, sest vaatamata A.O. kohasele tegevusele, kokkupõrge siiski toimus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.