1-19-7827 Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus Eduard Avetjani elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Eduard Avetjani 38411210222) kaitsja Aleksei Smelov
Teine määruskaebemenetluse pool
prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
(isikukood
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 27.08.2020. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020. a otsusega tunnistati Eduard Avetjan süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmine algas 16.04.2019 ja lõpeb 16.04.2028.
2.Viru Vangla esitas 26.06.2024 Tartu Maakohtule materjalid Eduard Avetjani elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
3.
Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrusega jäeti Eduard Avetjan elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
4.Kokkuvõttes leidis maakohus, et mõned Eduard Avetjani positiivselt iseloomustavad asjaolud (kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus tööle asuda ning erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes ei oska vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada, kergesti taas kuritegelikule teele asuda. Maakohus on veendunud, et käesoleval hetkel pole kinnipeetava retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud, et teda ennetähtaegselt vabastada ning suure tõenäosusega jätkaks ta kiiresti taas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ilmestavad kinnipeetava hoiakuid ja näitavad, et ta suhtub üleolevalt tema suhtes kehtestatud reeglitesse ega suuda nendest kinni pidada. Kohtu jaoks vastupidise veendumuse tekitamiseks tuleb kinnipeetaval veel vangistuses endaga üksjagu tööd teha. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et kinnipeetav on käesolevaks hetkeks piisavalt kaua vangistuses viibinud ja tema karistus on oma eesmärgi täitnud. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse vaidlustas 26.07.2024. a määruskaebusega Eduard Avetjani kaitsja Aleksei Smelov, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus otsus, millega süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud sellega, et Eduard Avetjani käitumise positiivsed muudatused ja muud olulised asjaolud kaaluvad üles Eduard Avetjani varasema elukäigu. Tutvudes maakohtu põhjendustega tekkis kaitsjal tunne, et kohus keskendus olulises osas negatiivsetele asjaoludele. Kohus tegi Eduard Avetjani ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja tingib maakohtu määruse tühistamise.
6.Kaitsja toob välja, et kuritegude toimepanemisest on möödunud enam kui 5 aastat ja tegemist on esimese nii pika vangistusega. Kuriteod on toime pandud nooruses. Kaitsja hinnangul on oluline, et karistuse peamine eesmärk (eriti kui määratakse reaalne vangistus) on inimese käitumise parandamine, ning kui on näha, et juba kantud karistus andis oma tulemuse, siis peab alati kaaluma edaspidise karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Seda enam, et ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Eduard Avetjan on aktiivselt osalenud kõikides vangla poolt korraldatud programmides, ta omandas vanglas põhihariduse ja õpib eesti keelt. Vangla poolt esitatud iseloomustest nähtub, et süüdimõistetu mõtleb tulevikule ja on valmis planeerima enda edasist käitumist. Motivatsioon muutusteks on nii väline kui ka sisemine. Käesoleva hetke seisuga ei ole Eduard Avetjanil tuvastatud alkoholi- või narkootiliste ainete sõltuvust (selles osas on maakohtu etteheide ekslik).
7.Kaitsja märgib, et Eduard Avetjan keeldus vanglas vaid sellistest töödest, mis on seotud tolmuga, sest see mõjutab tema tervist. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringute tulemused, mis olid kaitsja poolt koos kirjaliku seisukohaga esitatud (kaitsja 12.08.2024 kirjaliku arvamuse Lisa 7). Põhjendamatult on läbi vaatamata jäetud ka Edurad Avetjani abikaasa kirjalik avaldus (Lisa 4). Maakohtu etteheide, et Eduard Avetjan suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, on ebaselge ja pigem asjakohatu, sest vanglas viibides on tal võimatu eelnimetatud isikutega mitte suhelda. Samuti ei ole süüdimõistetule hetkel kohaldatud piiranguid, mis sellise suhtluse keelaks. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Eduard Avetjani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
9.KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).
10.Vaidlust ei ole selles, et Eduard Avetjani puhul on täidetud elektroonilise valve kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus osales kõikides tundides ja arutles kaasa käsitletud teemadel ning püüdis näha võimalusi narkootikumidest loobumiseks. Kinnipeetava enda sõnul sai programmist tuge oma otsusele loobuda narkootikumidest. Lisaks eeltoodule õpib Eduard Avetjan vanglas eesti keelt, toimunud on erinevad vestlused sotsiaaltöötajaga ning kinnipeetav kohtub pidevalt ka vangla kaplaniga. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste pereliikmete toetus. Süüdimõistetu abikaasa on maakohtule esitanud avalduse, millest nähtuvalt ootavad tema ja nende lapsed Eduard Avetjani väga koju. Abikaasa on valmis Eduard Avetjani igati toetama ja tegema kõik selleks, et viimane suudaks seadusekuulekalt elada. Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium on samuti esitanud süüdimõistetu kohta kaks iseloomustust, millest nähtuvalt on tegu aktiivse ja motiveeritud õpilasega, kes on viisakas ja õpetajate suhtes lugupidav. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Eduard Avetjanil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.
11.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et käesoleval hetkel pole kinnipeetava retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud, et teda ennetähtaegselt vabastada.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega selle kohta, et maakohus on teinud kaalutlusvea, jättes arvesse võtmata Eduard Avetjani positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus on nõustumisväärselt põhjendanud, millel põhineb kohtu veendumus, et Eduard Avetjani retsidiivsusrisk on endiselt kõrge. Eduard Avetjanile on varasemalt korduvalt antud võimalusi enda hoiakute ja käitumise muutmiseks, kuid neid võimalusi ta kasutanud ei ole. Nimelt on Eduard Avetjani kriminaalkorras karistatud kokku 7 korral (neist 5 karistust arhiveeritud) ja ta kannab reaalset vangistust viiendat korda. Seega näitab süüdimõistetu varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei ole Eduard Avetjanile mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Uute samalaadsete kuritegude toimepanemine pärast reaalset vangistust annab selge signaali selle kohta, et varasematest menetlustest ja karistustest ei ole järeldusi tehtud.
13.Lisaks Eduard Avetjani varasemale elukäigule tuleb arvesse võtta ka tema käitumist vanglas. Maakohus on õigustatult välja toonud, et süüdimõistetul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (karistatud vastavalt 7 päeva ja 10 päeva pikkuse kartseriga), mis ilmestavad kinnipeetavad hoiakuid ja näitavad tema suhtumist kehtestatud reeglitesse. Mõlemad distsiplinaarkaristused on määratud selle eest, et Eduard Avetjan keeldus vanglas töötamast, kuigi ta oli meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu määratud vangla majandustöödele juba alates 13.09.2021, kuid Eduard Avetjan on töö tegemisest järjepidevalt keeldunud. Väited allergia kohta, mis töö tegemist takistab, on maakohtu hinnangul paljasõnalised, sest arstide hinnangul on isik töövõimeline. Kaitsja aga leiab, et maakohtul on põhjendamatult jäänud tähelepanuta Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringute tulemused, mis olid kaitsja poolt koos kirjaliku seisukohaga esitatud. Ringkonnakohus leiab, et eelmainitud dokumendis ei ole midagi sellist, mille põhjal saaks väita, et Eduard Avetjanil esineb selline tervislik seisund, mis takistaks tal vanglas majandusabitöödel osaleda. Puuduvad andmed selle kohta, et Eduard Avetjani töövõime oleks vähenenud või teatud ametikohad oleks temale vastunäidustatud. Distsiplinaarkaristuste käskkirjadest nähtuvalt on isiku töövõimet hinnatud ja leitud, et sõltumata allergia olemasolust on isik võimeline töötama. Seega on maakohus põhjendatult eelkirjeldatud käitumist negatiivse asjaoluna Eduard Avetjani enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvesse võtnud.
14.Kaitsja sõnul on ekslik maakohtu etteheide selle kohta, nagu eksisteeriks Eduard Avetjanil käesoleva hetke seisuga sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest. Samuti on asjakohatu maakohtu viide sellele, et süüdimõistetu suhtleb teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Ringkonnakohus etteheidetel alust ei näe. Mõlemad maakohtu väited põhinevad vangla poolt esitatud materjalidel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Eduard Avetjanil diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest 2019. aastal ja sellele maakohus suure tõenäosusega tuginenud ongi. Asjaolu, et süüdimõistetu ei ole vanglas kontrollitud oludes narkootilisi aineid enam tarvitanud, et tähenda ilmtingimata, et isikul diagnoositud sõltuvus oleks kadunud või, et seda tuleks igal aastal uuesti diagnoosida. Materjalidest nähtuvalt on Eduard Avetjan varasemalt tarvitanud palju narkootilisi aineid ja olnud enda sõnul tugev sõltlane. Ta on läbinud erinevaid rehabilitatsiooniprogramme, kuid 2012. aastal hakanud uuesti narkootilisi aineid tarvitama, ning ta on toime pannud narkokuritegusid. Eeltoodud asjaolud suurendavad Eduard Avetjani retsidiivsusriski. Uute narkokuritegude toimepanemise riski tõstavad ka majandusliku toimetuleku tegurid. Süüdimõistetul on pere, kes tema toetust ootab, sh lapsed, kellele on elatis välja mõistetud ning tema võlgnevuste kogusumma on mitu korda suurem tema vabanemisfondis olevast summast. Samuti mõjutab retsidiivsusriski asjaolu, et Eduard Avetjan suhtleb jätkuvalt isikutega, kellega grupis ta kuriteod toime pani.
15.Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike.
16.Kolleegiumi hinnangul on kiiduväärt, et süüdimõistetu peab vanglas oluliseks sotsiaalprogrammis aktiivset osalemist, hariduse omandamist, eesti keele õppimist ja suhteid oma lähedastega. See aitab kindlasti kaasa tulevikus õiguskuuleka elu elamisele. Siiski ei võimalda Eduard Avetjani varasem elukäik ja käitumine vanglas (kehtivad distsiplinaarkaristused) veel ringkonnakohut veenda selles, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on piisavalt väike. Eduard Avetjanil on võimalus karistuse edasisel kandmisel jätkata vastupidise tõestamist. Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata õppimist, läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning erinevaid vestlusi väärtushinnangute ja hoiakute teemal.
Samuti räägiks vabastamise kasuks asjaolu, kui Eduard Avetjan asub viimaks temale määratud majandusabitöödele ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Töötamine vanglas aitab kinnipeetavat ette valmistada töötamiseks vabaduses, samuti luua aluse majanduslikuks toimetulekuks. Eelnimetatud tegevused aitavad Eduard Avetjanist tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.
17.Kokkuvõttes ei teinud maakohus Eduard Avetjani vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 21.08.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.