Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
21.08.2024
Kohtuasja number
1-19-7827
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Valentina MICHELSON
Kaitsja
Aleksei SMELOV Tallinna Tehnikaülikool, 2013
Asja läbivaatamise kuupäev
13.08.2024
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Eduard AVETJANI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Eduard AVETJAN sünd. 21.11.1984, isikukood 38411210222, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Karistuse kandmise algus 16.04.2019 ja lõpp 16.04.2028 Jätta Eduard AVETJAN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Eduard elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne vabastamiseks.
Avetjani tähtaega
Eduard Avetjan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.08.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsustega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 9 aastat alates 16.04.2019.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vanglas viibib ta 5ndat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine, väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses alates 13.09.2021 määratud abitööliseks, kuid ta keeldub järjepidevalt töötamisest, 2022. a toimusid vestlused sotsiaaltöötajaga tutvusringkonna negatiivsest mõjust, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales riigikeele A2 ja B1 taseme õppes, kuid B1 taseme õpingud jäid pooleli kinnipeetava ümberpaigutamise tõttu ning osaleb käesoleval hetkel taas riigikeele A2 taseme õppes, omandas 8. ja 9. klassi hariduse, on osalenud kogu vangistuse jooksul vestlustes kaplaniga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda abikaasale kuuluvasse korterisse Tallinnas koos abikaasa ja lastega. Abikaasa on nõus kinnipeetava korterisse elama asumisega ning see sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav kasutas eelmise kuriteo sooritamisel korterit koos kuriteokaaslasega narkootikumide hoidmiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxxna. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid üle 10 000 € ning tema vabanemisfondis on 2460 €. Kinnipeetaval on lähedastest abikaasa, alaealised lapsed, abikaasa ema, kinnipeetava vennad ja vanaema, kelle kõigiga on head ja toetavad suhted ning laste ja abikaasaga toimuvad igakuiselt ka pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetavat toetavad vangistuses rahaliselt abikaasa ja abikaasa ema. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav suhtleb jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega, s.h. kuriteokaaslastega, kes viibivad vangistuses. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, on läbinud mitmel korral sõltuvusprogramme ja viibinud ka Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid hakkas 2012. a vanglast vabanedes uuesti narkootikume tarvitama. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus näitab tema hoolimatust ühiskonda ning puudulikku motivatsiooni loobuda taolisest kuritegelikust käitumisest. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 16.04.2028. Käitumiskontrolli tähtajaks tuleb määrata 2 aastat, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 7 kuud. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase
resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Eduard Avetjan teatas maakohtu istungil, et info korteris kuriteo sooritamise kohta pole tõene. Kinnipeetav märkis, et ta ei keeldu vanglas tööst niisama vaid tal on allergia tolmu vastu. Kinnipeetav lisas, et ta tegi vangistuses kõike, et vabaneda ning ta lubab, et rohkem midagi sellist ei kordu. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et käesolev vangistus on tema kõige pikem vangistus. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas kinnipeetav, et tal on xxxharidus ning ta on viiendat korda vanglas. Kinnipeetav märkis, et ta on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabanenud ja viibinud katseajal. Kaitsja Aleksei Smelov jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Kaitsja lisas, et kõik eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks on täidetud. Kaitsja märkis, et kõik kinnipeetava varasemad kuriteod olid toime pandud tema nooruse tõttu. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetav on vanusega arenenud ning palus ta tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-5320. Vastavalt KarS §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle karistuseks mõistetud 9 aasta pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kokku reaalselt ära kandnud 5 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et
elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vanglas viibib ta 5ndat korda. Maakohus leiab, et sedavõrd suur kriminaalkaristuste arv näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster ja ei oska vabaduses kuidagi seadusekuulekalt käituda. Harju Maakohtu 27.08.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsustest nähtub, et kinnipeetav tegeles umbes poole aasta jooksul sügisest kevadeni fentanüüli edasimüügiga. Sealjuures polnud tegemist n.ö. reategelasega, vaid narkootilise aine kogused olid märkimisväärsed. Võttes arvesse, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli samuti narkokuritegu, mille eest karistati teda 5 aasta pikkuse reaalse vangistusega, saab maakohus järeldada, et tegemist on ohtliku isikuga, kes ei suuda oma vigadest õppida. Maakohus tutvus ka kinnipeetava eelmise karistusotsusega, millest nähtub, et ringkonnakohus tuvastas, et kinnipeetava ja tema kuriteokaaslase ühiskasutuses olevas köögis asetsenud kapist ja elutoast leiti suur kogus narkootilist ainet ja narkootilise aine jälgedega kaalud. Seega pole kinnipeetava väited korteris kuriteo mittesooritamise kohta tõesed. Samas on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Seega peab maakohus arvestama ka teisi asjaolusid. Käesoleva asja materjalidest distsiplinaarkaristust.
nähtub, et
kinnipeetaval
on
kehtivat
Käesoleva määruse tegemise hetkeks kehtivad 2 järgmist distsiplinaarkäskkirja: - 23.11.2023 käskkiri nr.3-23/1-3/249, millega karistati kinnipeetavat 7 päeva pikkuse kartseriga selle eest, et ta keeldus töötamast, kuigi ta oli meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks - 05.02.2024 käskkiri nr.3-24/1-3/31, millega karistati kinnipeetavat 10 päeva pikkuse kartseriga selle eest, et ta keeldus töötamast, kuigi ta oli meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks. Eeltoodud rikkumised ilmestavad maakohtu silmis kinnipeetavad hoiakuid ja näitavad, et ta suhtub üleolevalt tema suhtes kehtestatud reeglitesse ega suuda nendest kinni pidada. Lisaks nähtub distsiplinaarkäskkirjadest üheselt, et kinnipeetava väited allergia kohta on paljasõnalised, sest arstide hinnangul on ta töövõimeline. Maakohus märgib siinkohal vastuseks kaitsjale, et kinnipeetava distsiplinaarkäskkirju saab arvesse võtta, sest distsiplinaarkaristust ette nägev käskkiri on haldusakt Haldusmenetluse seaduse (HMS) §51 mõttes ning vastavalt HMS §61 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kuni akti kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Samale seisukohale jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.02.2023 lahendi nr.1-07-8640 p.53, märkides, et „Niisiis on kehtiv ka selline haldusakt, mis on vaidlustatud. See tähendab muu hulgas, et karistuskäskkirja esemeks olevat distsiplinaarrikkumist saab retsidiivsusprognoosi püstitades arvesse võtta.“ Kinnipeetav on vangistuses 2022. a osalenud vestlustel sotsiaaltöötajaga tutvusringkonna negatiivsest mõjust, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud riigikeele A2 ja B1 taseme õppes, kuid B1 taseme õpingud jäid pooleli kinnipeetava ümberpaigutamise tõttu ning osaleb käesoleval hetkel taas riigikeele A2 taseme õppes, omandanud 8. ja 9. klassi hariduse ning osalenud kogu vangistuse jooksul vestlustes kaplaniga. Maakohus leiab, et kinnipeetava erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine on küll kiiduväärne, ent nendest tulenevalt ei saa kinnipeetavat koheselt vabastada, sest maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda abikaasale kuuluvasse korterisse Tallinnas koos abikaasa ja lastega. Lisaks abikaasale ja lastele on kinnipeetaval lähedastest abikaasa ema, kinnipeetava vennad ja vanaema, kelle kõigiga on head ja toetavad suhted ning lisaks toimuvad ka kokkusaamised. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja kindel lähedaste toetus. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxxna. Maakohus leiab, et garanteeritud töökoha olemasolu on tunnustamist väärt, ent kinnipeetava jätkuvat tööst keeldumist arvesse võttes, kahtleb maakohus, kas kinnipeetav ka tegelikkuses tööle asub. Ühtlasi võivad kinnipeetava üle 10 000 € suurused võlanõuded ta taas narkokuritegudele kallutada. Seda veendumust ei väära maakohtu silmis ka paari tuhande suurused rahalised vahendid vabanemisfondis, sest kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Pealegi on ta narkootikumidega jätkanud isegi pärast sõltuvusravi.
Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja märgib, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Vangla lisab, et kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Maakohus seesugust riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav ning samale järeldusele jõudis ka Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-0914104 p.27. Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Eduard Avetjani mõned positiivselt iseloomustavad asjaolud (kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus tööle asuda ning erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) ei kaalu üles tema uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes ei oska vabaduses kuidagi seadusekuulekalt elada, kergesti taas kuritegelikule teele asuda, sest tema varasem käitumine viitab sellele. Maakohus on veendunud, et käesoleval hetkel pole kinnipeetava retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud, et teda ennetähtaegselt vabastada ning suure tõenäosusega jätkaks ta kiiresti taas narkootikumidega. Maakohtu jaoks vastupidise veendumuse tekitamiseks tuleb kinnipeetaval veel vangistuses endaga üksjagu tööd teha. Maakohus kordab siinkohal, et kuidagi ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et kinnipeetav on käesolevaks hetkeks piisavalt kaua vangistuses viibinud ja tema karistus on oma eesmärgi täitnud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.