Liiklussüüteod

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD

Rainer Masingut süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles karistatud 05.01.2023 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-7713 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 06.09.2024 kella 10.11 ajal Tallinnas Turu plats 5 juures mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,37 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,25 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Rainer Masing toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt.

POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Rainer Masing kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetlusega ja taotles enda ülekuulamist. Avaldas, et edaspidi soovib tegeleda tõsisemalt oma alkoholiprobleemiga. Palub anda võimalus vabaduses asjad korda ajada paari nädala jooksul ja siis asuda karistust kandma. Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 424 lg 2 järgi on tõendatud, kvalifikatsioon õige ning taotles süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 05.01.2023 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud ja 29 päeva vangistust - võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks R. Masingu suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 06.09.2024.a. Eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramine oli raskendatud, kuivõrd R. Masing ei ilmunud kohtuistungile ning tema suhtes kohaldati sundtoomist. Eelmine kohtuotsus pöörati täitmisele, kuna R. Masing ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Rainer Masingu puhul on tegemist isikuga, kes on juba varasemalt üritanud karistuse kandmisest kõrvale hoiduda. Seetõttu esineb väga kõrge oht, et Rainer Masing võib hakata ka seekord kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon õige ja asja on võimalik lahendada lühimenetluses. Raskendavad asjaolud puuduvad, isik puhtsüdamlikult kahetseb ning on avaldanud, et soovib oma elu edaspidi muuta. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale tuleks anda võimalus kõik temale vajalikud toimingud ära teha enne karistuse kandmisele asumist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Rainer Masingu süü KarS § 424 lg 2 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalides nähtub, et Rainer Masing juhtis 06.09.2024 kella 10.11 ajal Tallinnas, Turu plats 5 juures mootorsõidukit Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (lõplik mõõtetulemus 1,25 mg/l). Rainer Masing tunnistas end täielikult süüdi 06.09.2024 hommikul mootorsõiduki Opel Vivaro juhtimises ning kahetses tehtut. Kohtuistungil Rainer Masingu poolt antud selgituste kohaselt võtsid nad sõbraga koos viina, hommikul kella üheksa ajal otsustasid minna Nõmme kohvikusse. Istus rooli, et minna kohvikusse ja saada enne kella kümmet alkoholi. Kohvikus jõi mõned õlled ning pärast istus uuesti rooli ja sõitis otsa tema sõiduki taga seisnud sõidukile. Tal on diagnoositud tugev ärevushäire ja sellepärast võtab aeg-ajalt viina. Xanaxi kirjutas talle välja dr. M W. Rainer Masing peeti kahtlustatavana kinni 06.09.2024 kell 10.20 aadressil Turu plats 5, Tallinn. Tunnistaja I P ütluste kohaselt märkas ta 06.09.2024 kella 10.00 ajal Turu plats 5, Tallinn kahte meesterahvast, kes tuigerdasid ja seisid püsti teineteise vastu toetudes. Seejärel üks meestest kukkus ning teine meesterahvas aitas ta püsti. Meesterahvad liikusid edasi ja mõne hetke pärast olid autos ning proovisid sõidukit käivitada. Ta suundus sõiduki juurde, koputas aknale ja ütles sõidukis istuvatele meesterahvastele, et sellises olekus ei tohi sõitma minna. Juhi kõrvalistmel istuv meesterahvas küsis, kas kutsutakse politsei ning ta vastas jaatavalt. Seejärel suundus ta poodi tööle, sest arvas, et autos viibivad meesterahvad said aru, et sõitma ei tohi minna. Umbes 10.10 10.12 paiku kuulis pauku, jooksis poest välja ja suundus taaskord sõiduki juurde, milles kaks meesterahvast viibisid. Mõlemad mehed väljusid sõidukist. Autoroolis oli eelnevalt pikali kukkunud meesterahvas, kellel oli seljas halli värvi T-särk, halli värvi lühikesed püksid ja jalas plätud. Sõiduk, milles meesterahvad viibisid, oli kollast värvi kaubik registreerimismärgiga xxx, mis oli tagurdanud vastu sõiduautot BMW registreerimismärgiga xxx. Politsei pidas roolis olnud isiku kinni. Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt tuvastati Rainer Masingul indikaatorvahendiga 06.09.2024 kell 10.20 alkoholijoove 1,37 mg/l ning alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, kerged koordinatsiooni häired, unisus). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt kasutati 06.09.2024 kell 10.51 kuni 10.55 Rainer Masingu seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE. Tõendusliku alkomeetri näit oli 1,37 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,12, lõplikuks mõõtetulemus 1,25 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00066) ja

järgides mõõtemetoodikat. Asitõendi vaatlusprotokollist koos helisalvestisega nähtub, et 06.09.2024 kell 10.12 helistab meesterahvas häirekeskusesse ja teavitab avariist, mootorsõiduk Opel Vivaro, mille roolis on joobes juht, tagurdas otsa teisele autole. Asitõendi vaatlusprotokollist koos videosalvestisega nähtub, et 06.09.2024 kell 10.11 hakkab mootorsõiduk Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx tagurdama ja kell 10.18 saabub sündmuskohale politseibuss. Kohtu hinnangul on nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega, turvakaamera videosalvestusega, samuti tõendusliku alkomeetri väljatrükiga tõendatud, et Rainer Masing juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Rainer Masing rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 1,25 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 05.01.2023 kohtuotsuse väljatrükist nähtub, et Rainer Masingul on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja selline tegu vastab KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule. Rainer Masingu tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et ta oli joobeseisundis (oli vahetult enne rooli istumist joonud õlut ja eeldas, et tal on mingisugune joove). Hoolimata sellest asus ta sõidukit juhtima. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R. Masingul esinesid selged alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, kerged koordinatsiooni häired, unisus). Tuvastatud 1,25 mg/l joobe puhul on tegemist piirmäära oluliselt ületava joobeastmega. Süüdistatavat on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Sellest järeldab kohus, et Rainer Masingu käitumine oli teadlik tegevus, st Rainer Masing sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning pani inkrimineeritava teo toime otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Rainer Masing pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 kohaselt karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Hinnates süüdistatava süü suurust talle etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb arvesse võtta isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,25 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l, võib asuda seisukohale, et Rainer Masingul mõõdetud alkoholijoove ületab kaugelt piirmäära, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Süüdistava enda sõnade kohaselt oli ta vahetult enne rooli asumist tarvitanud alkoholi. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et R. Masing põhjustas joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusõnnetuse. Seega R. Masingu tegu oli ohtlik ning oleks võinud kaasa tuua veel raskemaid tagajärgi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et isiku süü võib olla märkimisväärselt suurem LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud koosseisupärase käitumise puhul nt olukorras, kui ka tegelikult põhjustatakse liiklusohtlik olukord, häiritakse või takistatakse liiklust või seatakse ohtu mõne inimese elu, tervis, vara või keskkond (RKKKo 18.06.2015 nr 3-1-1-59-15, p 13). Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-7711, p 11). Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, seega arvestab kohus sellist kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega mõisteti talle KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta pikkune vangistus, mis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.09.2023 määrusega ning Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega vabastati ta karistuse kandmiseslt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2024. Seega hoolimata sellest, et süüdistav vabanes enne tähtaega samaliigilise teo eest mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse kandmiselt, asus ta lühikese aja möödumisel taaskord alkoholijoobes sõidukit juhtima. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla sanktsiooni keskmise, so vangistuse 1 aasta ja 3 kuud, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega ning võimaldab eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist. Seejuures kohus ei pea põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes karistuslikkus mõttes leebemalt. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. KarS § 76 lg 8 sätestab, et kui süüdlane paneb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Kohus peab vajalikuks kohaldada R. Masingu suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vajalik, et tagada karistuse kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. R. Masingul on kindel elukoht ning ta on peale karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamist allutatud käitumiskontrollile, mistõttu kohus leiab, et kahtlustatava vahistamiseks puudub alus.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja kaitsjatasu kokku summas 272,29 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus

süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 256 5 lg-st 2 tulenevalt vähendab poole võrra, s.o 615 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. R. Masingul puudub kindel töökoht. Arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega.

ASITÕENDID VÕI KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD ESEMED

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Opel Vivaro registreerimismärgiga xxx, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle registrijärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikule.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.