Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise kuupäev, 13. november 2024, Tallinn, koht ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number
1-24-5152 (kohtueelses menetluses 24231753154)
Kohtukoosseis
Markus Kärner, Janika Kallin, Sten Lind
Kohtuasi
Kriminaalasi Rainer Masingu süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 7. septembri 2024. menetluse liik kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi
a
otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Rainer Masing, apellatsioon
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo
Süüdistatav
Rainer Masing isikukood 38707300267, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta, mis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 27.09.2023 määrusega pöörati ärakandmata karistus, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega vabastati karistuse kandmiseslt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2024, karistus kustumata.
Kaitsja
Vandeadvokaat Argo Küünemäe
1-24-5152
Jätta Harju Maakohtu 7. septembri 2024. a otsus muutmata ja Rainer Masingu apellatsioon rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
Maakohtu otsus
Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Masing. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi Harju Maakohtu menetlusse üldmenetluse korras.
1-24-5152
1-24-5152 selgitatud lühimenetluse olemust. Sealjuures toodi nõusolekulehel välja, et lühimenetluses lahendatakse asi kriminaaltoimiku materjali põhjal (dtl 80). Kohtuistungi salvestiselt nähtub seegi, et kohus selgitas süüdistatavale õigust lühimenetlusest kuni kohtuliku uurimise lõpuni loobuda. Süüdistataval oli ka kaitsja. Kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest nähtuvalt ei tulnud maakohtu istungil täiendavatest tõenditest isegi juttu. Kui süüdistatav oleks tõesti lähtunud ekslikust arusaamast, et maakohtus on võimalik täiendavaid tõendeid esitada, oleks ta seda ka püüdnud teha. Kui süüdistatav oli sellisel ekslikul arusaamal lühimenetluseks nõusolekut andes, kuid sai tõendite esitamise võimatusest teada enne maakohtu istungit, olnuks tal võimalik istungi käigus lühimenetlusest loobuda. Seega on mõlemal juhul selge, et süüdistatava menetlusõigusi rikutud ei ole.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.