Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

2 (28)

Elvis Kavakult riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud (kokku 3702,50 eurot) tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks viie esimese osamakse katteks 617,08 eurot ja viimase s.o kuuenda osamakse katteks 617,10 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99924700018997 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-24-2538). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Elvis Kavaku kinnipidamisel tema kasutuses olnud sõidukist ära võetud mobiiltelefon Nokia ( asub Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Riia 132, Tartu) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Elvis Kavakule. 148,27 tm ümarmetsamaterjali (asub 10.04.2024 akti alusel V.V vastutavale hoiule antuna aadressil xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx) jätta kuni tsiviilhagi osas kohtuotsuse täitmiseni V.V hoiule ja võõrandada KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel I.Sa tsiviilhagi katteks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 25.06.2024. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) ja e-toimiku vahendusel kättesaadav alates 9.08.2024. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 9.08.2024. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 25.06.2024 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad Elvis Kavakut süüdistatakse selles, et tema, olles tulenevalt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.09.2022 otsusest nr 1-22-1599 varem süstemaatilise varguse toimepannud ehk KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isik, pani toime temale võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes järgnevas. E.Kavak müüs ilma temale võõra I.Sa teadmata ja nõusolekuta Xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxkinnistul ehk E.Kavakule sobivas ja kergesti ligipääsetavas asukohas juba pikaajaliselt ladustatud I.Sale

3 (28)

kuuluva ümarmetsamaterjali kokku 148,27 tm (sellest okaspuupalki kokku 146,85 tm maksumusega 9618,67 eurot ja okaspuuküttepuitu 1,42 tm maksumusega 60,35 eurot), mille kohta tal puudusid igasugused õigused, ilma igasuguste selle metsamaterjali omandiõigust kinnitavate dokumentideta ja ilma kirjaliku ostu-müügilepinguta V.Vle. Esmalt pakkus E.Kavak, esinedes R.Rna, seda metsamaterjali kui temale endale kuuluvat asja 12.07.2023 V.Vle müügiks ja saatis V.Vle elektrooniliselt selle metsamaterjali asukoha koordinaadid. Peale seda kui V.V oli kõnesoleva metsamaterjali selle asukohas üle vaadanud, leppisid E.Kavak ja V.V omavahel selle hinnas 14.07.2023 kokku ning kuna E.Kavak metsamaterjali äraveo võimalust ei pakkunud, siis leidis V.V ise 14.-15.07.2023 veofirma Lxxxx OÜ, millega ta leppis kokku veo tingimused. Lxxxx OÜ metsaveoautojuht L.O teostas 16.07.2023 selle metsamaterjali äraveo xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx kinnistult ilma I.Sa teadmata ja nõusolekuta V.V elukohta ehk xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx talu territooriumile, kuskohas see materjal endiselt asub. E.Kavak pidi selle tema jaoks võõra vara müümisest V.Vle viimase käest nende vahel kokkulepitud ajal ja kohas rahalise tasu saama, kuid see raha jäi E.Kavakul saamata, sest enne selle üleandmist pidas politsei E.Kavaku kuriteos kahtlustatavana kinni. Kirjeldatud käitumisega varastas E.Kavak kannatanu I.Sale kuuluva metsamaterjali maksumusega 9679,02 eurot. E.Kavak pani toime süstemaatilise varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus pole põhjendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Kannatanu I.Sa ütluste kohaselt ( I kd tl 127 pöördel-133) tegi ta xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx endale kuuluva Sxxxx talumetsas 2022.aasta talvel/kevadel metsaraiet. Kannatanu ütlusi kinnitab ka metsamaterjali ülestöötamise andmete väljatrükk (I kd tl 51-68), millest nähtuvalt saadi Sxxxx kinnistul 2022.aasta veebruaris-märtsis toimunud lageraie tulemusena suures koguses metsamaterjali sh ka kuusepalki. Kannatanu ütluste kohaselt osa raiest saadud metsamaterjali turustas xxxxxxx metsaselts, kuid osa ( metsakuiva palgi) ladustas ta Sxxxx kinnistule xxxxxxxxx tee äärde eesmärgiga kasutada seda talu taastamisel ehitusmaterjalina. Hõivatuse tõttu teiste talutöödega ja saekaadri tulemata jäämise tõttu jäi materjal lageda taeva alla katmata seisma. Kannatanu on kohtueelse menetluse käigus esitanud 15.09.2022 tehtud foto (fototabel I kd tl 50) Sxxxx kinnistule ladustatud metsamaterjali virnadest, mis on katmata. Et naaber I.S lõikas mõni aasta tagasi metsa ja ladustas metsamaterjali Sxxxx kinnistul xxxxxxxxxx xx ääres, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja K.P ( I kd tl 134). Tunnistaja kinnitusel seisis materjal lageda taeva all. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 2023. aasta juulis kodust viis päeva ära ja tagasi jõudes märkas, et Sxxxx kinnistule ladustatud metsamaterjalist on osa kadunud. Tegelikult oli ta juba ka varem märganud, et virnade peal on käidud, aga nüüd oli plats puhas. Palk oli ära viidud ja natuke lehtpuu kütet alles jäetud. Kannatanu ise polnud metsamaterjali kellelegi müünud või kinkinud ega lubanud ära viia. Kannatanu tegi kohe hädaabikõne. Et kannatanu helistas 16.07.2023 Häirekeskusse, tõendab ka 19.01.2024 teabesalvestise vaatlusprotokoll koos CD-R-l oleva helisalvestisega ( I kd tl 43, 45). I.S on helistanud

4 (28)

16.07.2023 kell 16.24 Häirekeskusele ja teatanud äsja avastatud palkide vargusest xxxxxxxxx külas asuva Sxxxx talu maalt. I.S on selgitanud, et oli viis päeva kodust ära ja nüüd avastas, et kaks virna puitu on kadunud. I.Sa arvates on see toimunud eelmisel päeval või samal ööl, sest jäljed teel on värsked ja neist pole üle sõidetud. 16.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( I kd tl 46-50) tõendab xxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx küla asuva Sxxxx kinnistu olustikku 16.07.2023 pärastlõunal. Tee ääres on näha ülejäänud rohtu kasvanud alast silmnähtavalt eristuvat mullast pinnast, mis on iseloomulik kohale, kus on varem midagi ladustatud, kuid mis vaatluse toimumise ajaks on sealt ära viidud. Mullasest pinnasest kaugemal on näha veel ühte alles olevat puiduvirna. Tunnistaja K.Pi ütluste kohaselt nägi ta 2023.aasta juulikuus ühe laupäeva hommikupoolikul I.S Sxxxx kinnistult metsamaterjali ära vedamist. K.P nägi kuni enda kodust lahkumiseni kahte autot. Eeltoodust tuleneb, et kannatanu ladustas endale kuuluval Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx asuval Sxxxx kinnistul 2022.aasta veebruaris-märtsis toimunud raie tulemusena saadud metsamaterjali, mis oli seal ka veel 2023.aasta suvel. Nagu kohus edaspidi tuvastab, nägid seda materjali 2023.juulis Sxxxx kinnistul ka süüdistatav ning tunnistajad V.V ning L.O (kes mõlemad on ühtlasi asjas ka tsiviilkostjateks). Kannatanu ütlustest kogumis Häirekeskusele tehtud kõne sisuga tuleneb, et ladustatud materjalist suure osa kaotsimineku avastas kannatanu 16.07.2023 õhtupoolikul. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatu viitab, et tõepoolest oli Sxxxx kinnistult midagi (võimalik, et metsamaterjali virnasid) ära viidud. Et 2023.aasta juulis ühel hommikul veeti Sxxxx kinnistult metsamaterjali, on näinud ka tunnistaja K.P. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas ta ise oma metsamaterjali otsima - sõitis ringi ja helistas. Kannatanu sai küllaldaselt vihjeid, mille tulemusena sai ta järgmisel päeval Vxxxxx kokku V.Vga. Viimane kinnitas, et oli palgid I.Sa kinnistult viinud enda kinnistule. Ka I.S ise nägi oma metsamaterjali V.V talu hoovis. 19.07.2023 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd tl 69-73) tõendab xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx asuva Nxxxxxxx talu kinnistu olustikku 19.07.2023 pärastlõunal. Kinnistul on näha metsakuiva okaspuu metsamaterjali virnasid. Tunnistaja V.V ütluste kohaselt ( I kd tl 135-140) oli tal avaldatud küttematerjali ostu kuulutus. Talle helistas R.Rli nimeline isik ja pakkus puitu hinnaga 40 eurot/tm ning saatis puidu asukoha koordinaadid. V.V käis 14.07.2023 materjali Sxxxx kinnistul üle vaatamas. Ta tegi samal päeval ka kaks fotot. V.V on kohtueelse menetluse käigus esitanud 14.07.2023 tehtud fotod (fototabel I kd tl 93-94) xxxxxxxx külas Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali virnadest. Tunnistaja V.V ütluste kohaselt seisis Sxxxx kinnistul lageda taeva all päris palju puitu, kuid V.V soovis saada vaid küttepuu väärtusega kuusematerjali, mida oli kaks virna (pikkusega 3,1m ja 5 või 6 m). V.V hinnangul oli seda kolm veoautotäit. Hea hind kallutas V.V pakkumise vastu võtma. Ta suhtles materjali pakkunud isikuga telefoni teel. Mõlemale sobivat aega kokkusaamiseks ei leitud ja müüja lubas V.Vl minna materjali ise üle vaatama. V.V soovis saada ostumüügilepingut oma meilile esmaspäevaks ja raha maksta, kui saab lepingu või vedu on teostatud. On tavapärane praktika, et dokumendid tulevad hiljem. V.Vl oli kavas materjal osta oma osaühingule. Kuna müüja soovis tasumist sularahas, oleks V.V firma kontolt raha välja võtnud. Kuna müüjal polnud transporti, korraldas metsamaterjali

5 (28)

veo V.V ise, pöördudes selleks tuttava metsaveoautojuhi L.Oa poole. L.O tõi laupäeval materjali V.V Nxxxxxx kinnistule. Kuna V.V teada oli materjali kolm veokitäit ja tavaline koorem ca 37 tm, teatas V.V müügiks pakkunud isikule, et materjali oli ca 115 tm. Hilisema mõõtmise käigus tuli välja, et koormasse mahtus rohkem. Lepingut V.V ei saanud. Materjali müüjaga oli kokku lepitud kokkusaamine, kuid enne saabus V.V hoovi juba päris omanik ja asjasse segatud politsei. Materjali transpordi eest V.V siiani tasunud ei ole. V.V on kohtueelse menetluse käigus esitanud ajavahemikul 12.-17.07.2023 asetleidnud V.V suhtluse (sõnumivestlused) telefoninumbrit +xxxxxxxxxxx kasutanud isikuga (fototabel I kd tl 95-96). 12.07.2023 on numbrilt +xxxxxxxxxxx saadetud V.Vle andmed metsamaterjali liigi ja koguste kohta (ku küte 105 tm ku 3,1 pakk 46,28 tm ku 5.1 52,49 tm hb küte 64,28 tm), samuti asukoha koordinaadid (58.1274289 27.2711268). Laupäeval kell 14.19 on V.V teatanud: „Autojuht saab mulle selle 5,1 ja 3,1 ära tuua homme/ülehomme. Mõõdab üle ja annab täpse koguse teada. 40eurot tm kokkuleppehind. Kui oled tagasi saab sularahas arveldada või kogus teada saan vajadusel teha ülekande. Sama päeva õhtuks on tulnud vastus „Ei saa praegu rääkida, helistame hommikul“. Esmaspäeval kell 14.31 on V.V teatanud: „Tere, puu on kohal, 115 tm tuli. Kas 4500 on ok? Saan täna ära maksta.“ Vastus sellele: „Tere olen notaris, kui sulas siis jah. Saan õhtu poole teie juurest läbi tulla. Mis aadressil tulema peaksin“. Edasi lepitakse kokku kokkusaamine Txxxx. Tunnistaja L.O ütluste kohaselt ( I kd tl 140 pöördel-143 pöördel) töötab ta OÜ-s Xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx . 14.07.2023 helistas tuttav V.V ja küsis, et L.O saaks metsamaterjali vedada. V.V saatis ka materjali asukoha geograafilised koordinaadid. L.O teostas vedu 16.07.2023, mis tema mäletamist mööda oli laupäev. L.O teavitas tööandjat, et paar koormat palki on vaja vedada, kuid korraldust selleks tööandjalt ei saanud. Ta vedas Sxxxx kinnistult kolmel korral okaspuu palki V.V kinnistule. Veoselehte ei olnud. Dokumendid pidid tulema hiljem. Materjali transpordi eest sai L.O V.Vlt 600 eurot. Vastuseks uurija järelepärimisele ( I kd tl 85-86) on Xxxxxx OÜ juhatuse liige oma 29.02.2024 e-kirjas teatanud ( I kd tl 87), et xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Sxxxx kinnistult pole varem Xxxxxxx OÜ-lt ümarmetsamaterjali vedu tellitud, 16.07.2024 teostas vedu L.O. Süüdistatava E.Kavaku ütluste kohaselt ( II kd tl 2-10 pöördel) tegeleb ta juba aastaid metsakinnistute või metsamaterjali tehingutega, milleks on ta avaldanud ostukuulutusi ajalehtedes. 2023.aasta juulis helistas üks metsaomanik, kes pakkus müüa erinevat metsamaterjali ja juhatas E.Kavaku Sxxxx kinnistule. Kohapeal sai E.Kavak kokku autoga tulnud 50-60-ndates aastates meesterahvaga, kes tutvustas ennast R.Rna ja osutas lähedal olevale talule, kus elab. Puiduvirnad olid maanteelt näha. Kõik see tekitas usaldust. E.Kavak müüja isikusamasust ja metsamaterjali omandiõigust ei kontrollinud ega kirjalikku lepingut ei sõlminud, milles E.Kavak tunnistab enda lohakusviga. Samas on ta analoogseid tehinguid korduvalt teinud. Koos müüjaga vaatasid nad riitade kõrguse ja laiuse ning materjali kvaliteedi üle. Materjali võis olla kokku 200 tm ringis sh palki kusagil 130 tm ringis. Kokku leppisid hinnas 6500 eurot, mis sisaldas laoplatsil oleva palgi ja küttepuu hinda. E.Kavak maksis samas müüjale sularahas, mille oli saanud 2023. märtsis xxxxxxxxx xxxxxx OÜ kontolt väljavõetud summadest. Omanik dokumentide täitmist ei soovinud. E.Kavak lubas organiseerida materjali edasise müügi. Päev-paar hiljem leidis E.Kavak kusagilt V.V metsamaterjali või küttepuu ostukuulutuse. E.Kavak helistas V.Vle ja pakkus materjali. Algul oli juttu kogu materjalist, kuid V.Vt huvitas ainult palk. V.V soovil saatis E.Kavak viimasele materjali asukoha koordinaadid (katastritunnuse või kinnistu nime, mille oli saanud materjali

6 (28)

müüjalt), et V.V saaks materjali üle vaadata. E.Kavakul ei olnud võimalik sel hetkel V.Vga kokku saada, kuna viibis ise mujal. Palgi (mida oli umbes 130-140 tm) hinnana leppisid kokku 4500 eurot, mille V.V pidi tasuma sularahas. Transpordi pidi korraldama V.V, kuid mitte enne raha üleandmist. E.Kavak ei teadnudki, et materjal on ära viidud. Raha üleandmiseks pidi ta V.Vga kokku saama, kuid selleni ei jõutud, kuna sekkus politsei. E.Kavak ei mäleta, kas V.Vga oli kokku lepitud dokumentide täitmist. V.Vga suheldes ütles E.Kavak, et materjali omanik on R.R , kuna ostis ise materjali R.Ri käest, kuid polnud ühtegi ametlikku dokumenti. Vajaduse korral oleks E.Kavak veoselehe välja kirjutanud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ( I kd tl 88-90) tõendab, et E.Kavak peeti käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 17.07.2023 kell 19.04 ning kinnipidamisel võeti tema kasutuses olnud sõidukist muuhulgas ära mobiiltelefon Nokia. 26.07.2023 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt ( I kd tl 91-92) on vaadeldud E.Kavaku kinnipidamisel tema sõidukis olnud telefoni Nokia. Ühtlasi on vaatluse käigus kindaks tehtud, et asitõendiks olev telefon on reageerinud sissetulevale kõnele numbri +xxxxxxxxxx valimisel. Hinnates kogumis kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi, samuti kirjalikke tõendeid (sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid, OÜ Xxxxxxx juhatuse liikme e-kiri, kahtlustatavavana kinnipidamise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll) saab lugeda tõendatuks, et metsamaterjali (mille kaduma mineku kannatanu 16.07.2023 avastas) Sxxxx kinnistult äraviimisega olid seotud E.Kavak, V.V ja L.O. Süüdistatava ja tunnistaja V.V ütlused on kattuvad asjaoludes, et E.Kavak pakkus seda materjali müügiks V.Vle. E.Kavaku ja V.V metsamaterjali tehingu teemalist suhtlust tõendab ka fototabel nendevahelise sõnumivahetuse ekraanitõmmistest. V.Vga on suhelnud telefoninumbrit +xxxxxxxxxx kasutanud isik, millise numbriga telefoni sai politsei kätte süüdistatava kinnipidamisel. Ka süüdistatava enda kinnitusel on politsei poolt äravõetud telefon tema töötelefon, mida kasutas ka suhtluseks Sxxxx kinnistul olnud metsamaterjali tehingutega seoses. V.V kinnitusel, mida kinnitavad tema poolt Sxxxx kinnistul 14.07.2023 tehtud fotod, käis ta metsamaterjali Sxxxx kinnistul vaatamas. Tunnistajate V.V ja L.O ütlused on kattuvad asjaoludes, et V.V kutsus materjali vedama talle tuttava L.O kes V.V soovil viis materjali V.V elukohta Xxxxxxxxx külas asuvale xxxxxxx kinnistule. Oma materjali nägi seal 17.07.2023 ka kannatanu. Ka sündmuskoha vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et 19.07.2023 on xxxxxxx kinnistul olnud metsamaterjali virnad. Kuigi tunnistaja L.O väitel teostas ta metsamaterjali vedu Sxxxx kinnistult OÜ Xxxxxxx autojuhina ja teavitas veost ka tööandjat, võib kohtu arvates siiski asuda seisukohale, et tegemist oli L.O ja V.V omavahelisel kokkuleppel toimunud veoga. L.O kinnitusel tööandja korraldust veoks tal polnud ja OÜ Xxxxxxx pole arvet selle veo eest esitanud. Ka tunnistaja V.V on kinnitanud, et pole OÜ-le Xxxxxxx veo eest tasunud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et äriühing jätaks osutatud teenuse eest tellijalt tasu nõudmata. Erinevalt V.Vst ( kes üldse on eitanud transpordikulude kandmist) on tunnistaja L.O kinnitanud, et V.V maksis veo eest otse L.Ole 600 eurot. Tunnistaja L.O kohtuistungil ka ise lõpuks ise möönis, et tegelikult oli see eravedu. Süüdistatava ja tunnistajate V.V ning L.O ütlused on kattuvad asjaoludes, et keegi neist metsamaterjali päritolus ei veendunud, ühtegi kirjalikku lepingut ei vormistatud ega veoselehti ei täidetud.

7 (28)

V.V ja E.Kavaku vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et nad suhtlesid 12.07.2023 s.o kolmapäeval. V.V poolt Sxxxx kinnistul 14.07.2023 tehtud fotod kinnitavad, et V.V käis seal 14.07.2023 s.o reedel. 15.07.2023 pärastlõunal teatas V.V E.Kavakule võimalikust materjali transportimisest järgmisel või ülejärgmisel päeval. Tunnistaja L.O kinnitusel toimus metsamaterjali vedu Sxxxx kinnistul 16.07.2023. Sama on kinnitanud L.O tööandja. L.O mäletamist mööda oli 16.07.2023 laupäev. Et vedu toimus laupäevasel päeval, on kinnitanud ka V.V ja tunnistaja K.P. Tegelikult oli 16.07.2023 pühapäev. Kannatanu ütluste ja tema Häirekeskusele tehtud kõne ajast tuleneb, et kannatanu avastas metsamaterjali kaotsimineku 16.07.2023 pealelõunasel ajal. Kannatanu on Häirekeskusele tehtud kõnes ka kirjeldanud, et jäljed teel on värsked (neist pole üle sõidetud). Tunnistaja K.P ütlustest tuleneb, et metsamaterjali vedu Sxxxx kinnistult toimus hommikupoolikul. Eeltoodust tuleneb, et L.O teostas metsamaterjali vedu Sxxxx kinnistult Xxxxxxx kinnistule 16.07.2023 hommikupoolikul. V.V ja L.O mäletavad ekslikult, et tegemist oli just laupäevase päevaga. Metsamaterjali kättesaamisest on V.V teatanud E.Kavakule järgneval päeval s.o 17.07.2023. Süüdistatav on eitanud, et oleks V.Vga kokku leppinud metsamaterjali veo enne ostuhinna tasumist. Samas on süüdistatav kinnitanud asjaolu, et transpordi pidi korraldama V.V. Süüdistatava ja V.V vahelisest sõnumivahetusest nähtub, et V.V teavitas süüdistatavat 15.07.2023 pärastlõunal võimalikust metsamaterjali transpordist juba järgmisel või ülejärgmisel päeval. Süüdistatav sellele V.V plaanile vastuväiteid ei esitanud ega avaldanud pahameelt ka peale seda, kui oli metsamaterjali Sxxxx kinnistult äraviimisest teada saanud. Seega süüdistatav sisuliselt aktsepteeris V.V tegevust. Süüdistatava väitel leppis ta V.Vga kokku umbes 130-140 tm metsamaterjali müügis. V.V on 17.07.2023 teatanud E.Kavakule, et Sxxxx kinnistult toodud materjali oli ca 115 tm. Mõlemate isikute väited metsamaterjali kogusele on olnud hinnangulised. Kohtueelse menetluse käigus on toimunud metsamaterjali koguse täpsem kindlaksmääramine. Metsamaterjali koguse määramise ja kvaliteedi hindamise akt fotodega ( I kd tl 74-80) tõendab, et RMK töötajad hindasid 26.03.2024 xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx kinnistul oleva ümarmetsamaterjali kogust ja sortimenti. Tunnistaja V.V ütluste kohaselt on Sxxxx kinnistult toodud metsamaterjal seisnud tema kinnistul puutumatuna kuni käesoleva ajani. 10.04.2024 vastutavale hoiule üleandmisevastuvõtmise aktiga ( I kd tl 84) on PPA uurija andnud xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx kinnistul asuva metsamaterjali (148,27 tm okaspuupalki) üle andnud V.V vastutavale hoiule. Ka aktis on V.V kinnitanud, et alates materjali saabumisest on see püsinud puutumatul kujul. Seega on alust arvata, et RMK töötajad on 2024. aasta märtsi lõpus mõõtnud ja hinnanud just Sxxxx kinnistult pärit olevat metsamaterjali. Akti kohaselt on metsamaterjali kokku 148,27 m3 (sellest madalakvaliteedilist okaspuupalki 146,85 m3 ja okaspuuküttepuitu 1,42 m3). RMK puiduturustusosakonna juhataja 28.03.2024 e-kirja kohaselt madalakvaliteedilise okaspuupalgi harilik väärtus on 65,5 eurot/m3+ käibemaks ja okasküttepuidu väärtus 42,5 eurot/m3+käibemaks. RMK hindamisaktist ühes metsamaterjali hindade andmetega tuleneb, et Sxxxx kinnistult pärit 146,85 m3 okaspuupalgi väärtus (2024.märtsi seisuga) on 9618,67 eurot ja 1,42 m3 okaspuuküttepuidu väärtus on 60,35 eurot. Kohtumenetluse käigus ei seadnud keegi menetlusosalistest kahtluse alla RMK metsamaterjali koguse määramise ja kvaliteedi hindamise aktis toodud koguseid, samuti RMK hindasid, mistõttu lähtub neist ka kohus. Süüdistuses on metsamaterjali kogus määratletud tihumeetritena. Üldiselt teadaolevalt võrdub üks tihumeeter ühe kuupmeetriga (https://metsaost.co/tihumeetri-arvutamine/).

8 (28)

Kannatanu ütlustest tuleneb, et metsamaterjal oli juba enne selle kaotsiminekut Sxxxx kinnistul lageda taeva all seisnud rohkem kui aasta ( alates 2022.aasta kevadest), kuid kannatanu enda hinnangul oli see 2023.aasta juulis veel täiesti kasutuskõlbulik. Metsamaterjali kvaliteet halvenes kannatanu arvates järgmise sügise ja talve jooksul. RMK aktis on muuhulgas märgitud, et metsamaterjal on ilmselgelt pikemat aega seisnud. Palk on loetud madalakvaliteediliseks. Notid on kuivanud, otsad tumenenud, suur osa koorest maha pudenenud. Nottide otstes esineb kuivamislõhesid ning materjali kvaliteet võib päikese käes seistes ka edaspidi kiiresti langeda. Ka kohtu arvates on eluliselt usutav, et lageda taeva alla katteta ladustatud metsamaterjali kvaliteet ja seega ka väärtus ajaga langeb. Kuna Sxxxx kinnistult pärit metsamaterjali täpne kogus ja väärtus on kindlaks tehtud alles 2024. märtsis, võisid selle kvaliteet ja väärtus olla 2023.aasta juulis RMK aktis toodust suurem. Samas puuduvad kohtul ka muud tõendid metsamaterjali võimaliku väärtuse kohta 2023.aasta juulis, mistõttu lähtub kohus selle asjaolu tuvastamisel olemasolevatest RMK andmetest. Kohtumenetluse käigus ei vaidlustanud ka menetlusosalised seda, et metsamaterjali võimaliku väärtuse tuvastamisel 2023.aasta juulis lähtuda olemasolevatest RMK hindadest. Kannatanu kinnitusel kuulus Sxxxx kinnistult xxxxxxx kinnistule viidud metsamaterjal talle ja tema ise pole seda kellelegi võõrandanud ega lubanud ära viia. See kannatanu väide pole millegagi ümber lükatud. Ka süüdistatav pole viidanud kannatanule kui väidetavalt talle Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali pakkunud omanikule, vaid kellelegi end R.Rks nimetanud isikule. Sarnast nime (R.R) on süüdistatav kasutanud ka suhtluses V.Vga. PPA uurija 4.04.2024 õiendi ( I kd tl 97) kohaselt rahvastikuregistris puuduvad andmed R.Ri ja R.Ri , samuti sarnaste nimedega (R.R, R.R) isikute kohta. Seega süüdistatava viidatud nimega isikut Eestis ei ole. Süüdistatava väide, et ta tegelikult ennast R.Rks nimetanud isikuga Sxxxx kinnistul suhtles ja ostis viimase käest metsamaterjali, on paljasõnaline. Erinevalt V.Vst, kellel enda ja E.Kavaku vahel toimunud tehingu kohta olemas ka nendevahelist suhtlust kinnitav sõnumivahetus (fototabel I kd tl 95-96), puuduvad igasugused muud tõendid, et süüdistatav oleks Sxxxx kinnistul olnud metsamaterjali väidetava omanikuga mingil viisil suhelnud. Süüdistatava väites, et ta oli Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali enne selle edasivõõrandamist V.Vle selle väidetavalt omanikult R.Rlt ära ostnud, teevad kaheldavaks ka järgmised asjaolud. Tunnistaja V.V kinnitusel pakkus talle metsamaterjali müügiks ennast R.Rks nimetanud isik. Et ta kasutas suhtluses V.Vga sarnast nime (R.R) on kinnitanud ka süüdistatav ise. Kuna perekonnanimed on sarnased, võis telefonikõnes V.Vle ka tunduda, et süüdistatav kasutas perekonnanime R. Kuigi süüdistatava kinnitusel ei nimetanud ta R.Rks ennast, vaid viitas R.Rle kui metsamaterjali omanikule, on see väide ümber lükatud tunnistaja V.V ütlustega, kes sai aru, et suhtlebki sellenimelise isikuga. Olukorras, kus süüdistatav tema enda väitel oli metsamaterjali juba selle eelmiselt omanikult (R.R nimeliselt isikult) ära ostnud, oli materjali omanikuks juba ju süüdistatav ise. Seega puudus vajadus viidata eelmisele omanikule. Pigem viitab R.R nime kasutamine süüdistatava soovile enda isikut varjata. Süüdistatava väitel tasus ta Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali eest seda talle müügiks pakkunud isikule sularahas 6500 eurot, mille ta oli saanud 2023. märtsis oma ettevõtte xxxxxxxxx xxxxxxx OÜ kontolt väljavõetud summadest. Prokurör on kohtule tõendina esitanud xxxxxx xxxxxxx OÜ kontode väljavõtted xxxxxx ASst ja AS-st xxxxxxPank ajavahemiku kohta 1.06.2023-17.07.2023 ( I kd tl 98-103). Nendest nähtub, et nimetatud ajavahemikul pole pangakontodel olnud märkimisväärselt suuri summasid. Nii on xxxxxxxx Pank AS-s oleva konto algsaldo olnud 1.06.2023 0,03 eurot,

9 (28)

väljaminekud väljavõttes märgitud perioodil 1151,14 eurot ja sissetulekud 1174,61 eurot, lõppsaldo 23,50 eurot. AS-s xxxxxx Pank oleva konto algsaldo olnud 1.06.2023 14,35 eurot, väljaminekud väljavõttes märgitud perioodil 1384,35 eurot ja sissetulekud 1370 eurot, lõppsaldo 0 eurot. Samas on kohtumenetluse käigus kaitsja esitanud AS xxxxx Pank kliendiandmespetsialisti 31.08.2023 e-kirja E.Kavakule ( I kd tl 146), kus on palutud esitada andmeid xxxxxxx xxxxxxx OÜ pangakontol toimunud tehingute kohta. Muuhulgas on kirjas märgitud, et perioodil 24.02.2023-1.03.2023 on ettevõtte kontolt tehtud mitmeid sularaha väljamakseid kogusummas 46 400 eurot. Seoses sellega on palutud kirjeldada, kuidas vahendeid kasutati ning esitada alusdokumente sularahas tasutud arvete kohta või muud kontrollitavad läheandmed, mis kajastavad sellises mahus sularaha vajadust. AS xxxxx Pank kliendiandmespetsialisti 31.08.2023 e-kirjas märgitu annab alust järeldusele, et erinevalt juunist-juulist 2023 on xxxxxxxx xxxxxxx OÜ kontol AS-s xxxxxxx Pank 24.02.2023-1.03.2023 olnud tunduvalt suuremaid summasid ja neid on ka sularahas välja võetud. Seega võis E.Kavaku käsutuses 2023. kevadel tõesti olla suuremas koguses sularaha nagu süüdistatav kohtus on väitnud. Samas pole usaldusväärselt tõendatud, millal ja milleks E.Kavak kevadel kontolt väljavõetud sularaha kasutas ja kas juulikuu keskpaigaks oli sellest rahast veel 6500 eurot alles. Kuigi süüdistatav kohtuistungil selgitas, et rahakasutuse kohta ta AS-le xxxxxx Pank vastuse esitas, siis sellesisulist e-kirjavahetust vms süüdistatav kohtule ei esitanud. Pigem viitab kliendiandmespetsialisti 31.08.2023 e-kirja tõendina asja juurde võtmise käigus kaitsja ja prokuröri avaldatu (et tegemist on korduskirjaga, millele eelnes mitmeid sarnase sisuga e-kirju), et E.Kavak sularaha kasutamise kohta pangale tegelikult selgitusi ei andnudki. Karistusregistri teatis ( I tl 104-110) ja kohtuotsuse väljatrükk ( I kd tl 111-116) tõendavad, et E.Kavakut on karistatud Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 4 päeva) KarS § 73 sätete alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 3 kuud. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt E.Kavak, varem väärteomenetluse korras varguste eest kahel korral karistatud isikuna, varastas 2021.a. juulis kolmel korral Tartus asuvatest kauplustest erinevaid kaupu. Kuigi tegemist on teistlaadi vargustega kui käesoleval juhul, iseloomustab kohtuotsuses tuvastatu süüdistatavat siiski isikuna, kellele on omane vargusi toime panna. Peale süüdistatava enda väite puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatavale oleks Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali keegi müügiks pakkunud. Usaldusväärselt pole tõendatud süüdistataval 6500 euro olemasolu 2023.juulikuu keskpaiku. V.Vga suheldes pakkus süüdistatav metsamaterjali müügiks võõra nime all. Süüdistavale on omane toime panna vargusi. Need asjaolud kogumis annavad kohtu arvates alust asuda seisukohale, et mingit süüdistatavale Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjali müügiks pakkunud isikut pole olemas ja süüdistava sellesisulised ütlused on antud vastutusest vabanemise eesmärgil. Ka Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsuses tuvastatud poevargustega seoses avaldus kohtuistungil süüdistava ennast õigustav käitumine. Nii leidis süüdistatav, et tegemist polnud vargustega, vaid hooletusega iseteeninduskassades (kiiruga ununes kauba eest tasuda). Ka käesoleval juhul on süüdistatav enda süüd näinud üksnes lohakuses (et jättis talle metsamaterjali müügiks pakkunud isiku ja metsamaterjali omandiõiguse kontrollimata). Sxxxx kinnistul asunud metsamaterjal ei kuulunud süüdistatavale. Seega oli see süüdistatava jaoks võõras vara. Müües kannatanule kuuluva metsamaterjali kannatanu teadmata ja nõusolekuta E.Vle, kes korraldas L.O abil metsamaterjali veo oma kinnistule, jättis E.Kavak materjali senise omaniku vara valdusest ilma. Tegemist oli süüdistatava tahtliku

10 (28)

tegevusega. Metsamaterjali võõrandamine osutab süüdistatava kavatsetusele materjal ebaseaduslikult omastada. Kuigi E.Kavakul jäi tema kahtlustatavana kinnipidamise tõttu V.Vlt kokkulepitud ostuhind saamata, oli tal V.Vga müügilepingu olulistes tingimustes (VÕS § 208 lg 1 tähenduses) kokkulepe saavutatud, mistõttu võib lugeda tehingu toimunuks. Kuigi V.V väitel oli tal kavas metsamaterjal osta endaga seotud äriühingule ja tasuda äriühingu rahaliste vahendite arvel, loeb kohus tehingu toimunuks siiski E.Kavaku ja V.V vahel. Süüdistatava ega tunnistaja V.V ütlustest ei tulene, et metsamaterjali müügitingimustes kokku leppides oleks nende vahel sellest asjaolust ( et V.V ostab metsamaterjali endaga seotud äriühingule) juttu olnud. Seoses V.V ja L.O rolliga juhtunus märgib kohus järgmist. Kuigi kannatanu nägemuse kohaselt V.V ja L.O tegutsesid grupis süüdistatavaga kannatanu vara omastamisel, ei saa kohtu arvates rääkida V.V ja L.O kaastäideviimisest E.Kavakule etteheiteva kuriteo (varguse) toimepanemisel või osavõtust (kaasaitajana). Kohtu arvates ei olnud V.V ja L.O teadlikud süüdistatava kuritegelikust plaanist. V.Vle võib küll ette heita hoolsuskohustuse rikkumist metsamaterjaliga seonduva tehingu tegemisel ja L.O metsamaterjali veo tegemisel (millel kohus peatub tsiviilhagi käsitledes täpsemalt edaspidi), ent see ei ole piisav kuriteo koosseisu tuvastamiseks nende käitumises, mis eeldab tahtlust. Tunnistamaks hoolsuskohustuse rikkujat süüdi varguses või vargusele kaasaaitamises, peab aga olema täiendavalt tõendatud, et ta oli teadlik sellest, et tegemist on võõra vallasasja ebaseadusliku omastamisega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et E.Kavak, varem süstemaatilise varguse toimepanemise eest Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega karistatud isikuna, müüs V.Vle 2023. aasta juulis I.S teadmata ja nõusolekuta Xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxkinnistul ladustatud I.Sle kuuluva ümarmetsamaterjali kokku 148,27 tm väärtusega 9679,02 eurot ( sh 146,85 tm okaspuupalki väärtusega 9618,67 eurot ja 1,42 tm okaspuuküttepuitu väärtusega 60,35 eurot). E.Kavak pakkus metsamaterjali E.Vle müügiks 12.07.2023. Peale metsamaterjali selle asukohas ülevaatamist 14.07.2023 ja E.Kavakuga tehingu tingimustes kokkuleppele jõudmist korraldas V.V metsamaterjali veo enda kinnistule xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx . Kokkuleppel V.Vga teostas vedu 16.07.2023 L. O. E.Kavak pani tahtlikult toime temale võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. E.Kavaku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib E.Kavaku toimepandu KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus E.Kavaku süüd, mida varastatu kogust ja väärtust arvestades ei saa lugeda väga väikseks. Varastatu väärtusest tulenevalt pole siiski tegemist ka suure kahjuga, vaid KarS § 12-1 lg p 1 mõttes üksnes olulise kahjuga. Seetõttu pole süü ka väga suur.

11 (28)

Kuigi E.Kavak avaldas kohtuistungil kannatanu metsamaterjaliga juhtunu osas kahetsust, pole ta sisuliselt kuriteo toimepanemises ennast süüdi tunnistanud. Seetõttu kohus leiab, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud. Nagu kohus eespool tuvastas, omab E.Kavakut kehtivat karistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. E.Kavak pani uue kuriteo toime katseajal. Seega ei teinud süüdistatav varasemast karistusest järeldusi. Karistusregistri teatisest nähtub, et E.Kavakul on tasumata mitmeid väärtegude eest määratud rahatrahve. Seega ei täida rahatrahv ilmselgelt E.Kavaku puhul karistuse eesmärke, mistõttu ei saa teda karistada kergemaliigilise karistuse s.o rahalise karistusega, vaid karistuseks tuleb mõista vangistus. Süü suurust arvestades peab põhjendatuks E.Kavakut karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et E.Kavak oli kahtlustatavana kinni peetud 17.-19.07.2023 s.o 3 päeva, mis tuleb KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Seoses kuriteo toimepanemisega katseajal tuleb KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada E.Kavakule mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus peab võimalikuks liitkaristuseks mõistetava vangistuse asendada KarS § 69 sätete alusel üldkasuliku tööga, milleks süüdistatav kohtuistungil nõusoleku andis ( I kd tl 145). Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas Kannatanu I.S on esitanud tsiviilhagi (esialgne hagi 29.04.2024, I kd tl 5-7; täpsustatud hagiavaldus 21.05.2024, I kd tl 27-30) süüdistatava E.Kavaku ja tsiviilkostjate V.V ja L.O vastu solidaarselt varalise kahju 9748,96 euro nõudes. Tsiviilhagi lahendamisel lähtub kohus täpsustatud hagiavaldusest. Kui hagiavalduse kokkuvõttes (I kd tl 29 viimane lõik, 29 pöördel) taotleb kannatanu tsiviilhagi rahuldamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel, siis hagiavalduses on kannatanu hagi aluse ja ulatusena viidanud ka mitmetele teistele VÕS-i sätetele: VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8, § 1045 lg 4, § 1050, § 1032 lg 2, 1037, § 1039 I ls, § 127 lg 1, § 132 lg 1 ls 1, § 132 lg 2, § 137 lg 1. Hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud on kokkuvõtlikult järgmised. E. Kavak, L. O ja V. V on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult, pahatahtlikult ja teadlikult ebaseaduslikult, pannes toime kannatanu I. Sa metsamaterjali varguse. E. Kavak lubas V. Vle müüa metsamaterjali. V. V korraldusel teostas Xxxxxxx OÜ autojuht L. O kannatanu kinnistult kannatanule kuuluva metsamaterjali veo V. V kinnistule xxxxx talus, xxxxxxxxx külas, kus metsamaterjal asub käesoleva ajani. Seejuures V. V ega L. O ei veendunud puidu omandiõiguses ja dokumentatsiooni olemasolus, eirates sellega metsaseaduse § 37 ja määruse „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“ § 4 sätteid. Kui V. V ja L. O oleksid veendunud puidu omandiõiguse ja dokumentatsiooni olemasolus enne puidu vedu, ei oleks kannatanule kahju tekkinud. V. V keeldub metsamaterjali kannatanule tagastamast. Kannatanu arvates kahju hüvitamise ja varguse eelse olukorra taastamise eest vastutavad solidaarselt kõik ebaseaduslikus ja omavolilises tegevuses osalenud isikud. Kannatanu leiab, et talle tuleb hüvitada varastatud metsamaterjali väärtus selle varastamise ajal. Kannatanul ei ole enam huvi varastatud metsamaterjali tagasi saamiseks, kuna selle väärtus on varguse toime pannud isikute tõttu oluliselt vähenenud ning vara tagastamine

12 (28)

praegusel kujul ei hüvitaks enam vargusega tekitatud kahju. Kannatanu on korduvalt andnud V. Vle võimaluse tema valduses asuv metsamaterjal kannatanule tagasi transportida. Kannatanu nõuab süüdistatavalt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt 9748,96 euro hüvitamist (9679,02 eurot metsamaterjali eest ja 69,94 eurot metsamaterjali leidmiseks kulunud kütusekulu eest). Kohtuistungil kannatanu esindaja täpsustas, et kuigi tegelikult on kahju kannatanu jaoks suurem, siis asja lihtsustamiseks lähtub kannatanu RMK hindamisaktist. V. V valdusest leitud metsamaterjali (madalakvaliteediline okaspuupalk kokku 146,85 m3 ja 1,42 m3 okasküttepuud) väärtuseks loeb kannatanu RMK hindajate poolt välja toodud puidu harilikust väärtusest tulenevalt (madalakvaliteediline okaspuupalk 65,5 eur/m3 ja okasküttepuu 42,5 eur/m3) 146,85 x 65,5 + 1,42 x 42,5 = 9679,02 eurot. Varguse avastamise õhtul ja ööl sõitis kannatanu puidukoormaid otsides läbi olulise osa piirkonna teedest, milleks kulus 48,94 l diislikütust väärtusega 69,94 eurot. Kohtuistungil jäid kannatanu ja tema esindaja tsiviilhagi juurde. Süüdistatav ei vaidle vastu asjaolule, et kannatanul on kahju tekkinud. Ent E.Kavak enda süüd kannatanule kahju tekkimises ei näe. Süüdistatav tunnistab kannatanu kütusekulu nõuet 69,94 eurot, mille on nõus kannatanule hüvitama. Ülejäänud osas vaidleb süüdistatav tsiviilhagile vastu. Kaitsja leiab, et süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt, s.o kannatanu kütusekulu nõude 69,94 euro osas. Ülejäänud osas on tsiviilhagis esitatud nõue põhjendamatu ja tuleb süüdistatava osas jätta rahuldamata. Kaitsja leiab, et kannatanul oli juba 2023. aasta juulis võimalus talle kuuluvad palgid realiseerida, mistõttu kannatanu ei saa rääkida palkidest ilmajäämisest ja kahju tekkimisest. Hagiavaldusest ei nähtu ja pole tõendatud, kas ja millises ulatuses on alates 2023. aastast metsamaterjali väärtus oluliselt vähenenud. Tsiviilkostjad V.V ja L.O ja nende esindaja vaidlevad tsiviilhagile vastu täies ulatuses. Kõik kahjud tuleb välja mõista süüdistatavalt, kes tsiviilhagi 10.06.2024 kohtuistungil õigeks võttis. Tsiviilkostjad ei vastuta kannatanule kahju tekkimise eest süü puudumise tõttu VÕS § 127 lg 4 tähenduses, sest nad pole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu kannatanule kahju tekitanud. V. V oli heauskne metsamaterjali ostja. Süüdistatav lubas esitada V. Vle dokumendid metsamaterjali seadusliku päritolu kohta. Sellises teadmises V. V korraldas metsamaterjali veo. Kui V. V oleks teadnud, et tegemist on varastatud materjaliga, ei oleks ta materjali osta tahtnudki. L. O oli heauskne transporditeenuse osutaja. Kui L. O oleks teadnud, et tuleb vedada varastatud materjali, ei oleks ta materjali ära vedanud. Kui kohus leiab, et tsiviilkostjad vastutavad kahju tekkimise eest, tuginevad tsiviilkostjad rikkumise vabandatavusele VÕS § 103 järgi. Rikkumine on vabandatav, sest V. V ei saanud mõjutada seda, et süüdistatav presenteeris end teise isikuna. Selline süüdistatava käitumine viis V. V eksitusse, kes kaasas sündmuste ahelasse L. O. Kui tsiviilkostjad oleksid teadnud, et metsamaterjal ei kuulu süüdistatavale ning ta pole metsamaterjali omanik, ei oleks V. V metsamaterjali osta soovinud ega L. O vedama palganud. Kui kohus leiab, et rikkumine ei ole vabandatav, tuginevad tsiviilkostjad VÕS § 140 lg-le 1 ning paluvad kahjuhüvitist vähendada null euroni. Kahju väljamõistmine tsiviilkostjatelt täies ulatuses oleks äärmiselt ebaõiglane, sest pole täidetud faktilised ja formaalsed eeldused. Lisaks, kannatanu ei ole kahju minimeerimiseks teinud maksimaalseid pingutusi (VÕS § 139 lg-d 1, 2). Kannatanu on ise endale kahju põhjustanud. Kannatanul oli võimalus metsamaterjal tagasi saada, kuid talle oli muud tegevused olulisemad – loomade talitamine jne. Kannatanu ei läinud metsamaterjalile järele ja lasi sel mädaneda. Mingeid takistusi metsamaterjalile järele

13 (28)

minna, kannatanul ei olnud, välja arvatud see aeg, kuid teed olid pehmed ja keelumärgid olid väljas. Kohus leiab, et kannatanu I. S tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel süüdistatava ja tsiviilkostjate vastu 9748,96 euro solidaarses nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kannatanu saab V. Vlt nõuda kahju hüvitamist ka VÕS § 115 lg 2 alusel. Kohus ei nõustu tsiviilkostjate ja nende esindaja väitega, et tsiviilhagi tuleks E. Kavaku suhtes rahuldada hagi õigeksvõtu tõttu. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (RKTKo 19.10.2016 nr 3-2-1-100-16, p 12). Käesoleval juhul see nii ei ole. E. Kavaku 10.06.2024 kohtuistungil avaldatust tuleneb, et ta ei vaidle tsiviilhagile vastu selles mõttes, et kannatanule on kahju tekkinud. Samas pole E.Kavak metsamaterjali varguses ennast süüdi tunnistanud ega näe enda süüd ka kannatanul kahju tekkimises. Sellisest E. Kavaku sõnavõtust ei saa kohtu arvates järeldada nagu oleks süüdistatav hagi õigeks võtnud. Erinevalt kannatanu seisukohast ( et varguse on toime pannud süüdistav ja tsiviilkostjad ühiselt) on kohus eespool leidnud, et E. Kavak, V. V ja L. O pole ühiselt ja kooskõlastatult toime pannud kannatanu metsamaterjali vargust, vaid metsamaterjali varguse pani toime E. Kavak. Vaatamata sellele (et varguse on toime pannud üksnes E. Kavak) leiab kohus, et E. Kavak, V. V ja L. O vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 2 alusel Kohus leiab, et kannatanu saab V. Vlt nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel. Kohus on eespool tuvastanud, et E. Kavak pakkus 12.07.2023 V. Vle müügiks kannatanu I. S kinnistul (xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx Sxxxx kinnistu) asuvat ja kannatanule kuuluvat metsamaterjali, mille V. V soovis ära osta. Peale metsamaterjali selle asukohas ülevaatamist 14.07.2023 ja E.Kavakuga tehingu tingimustes kokkuleppele jõudmist korraldas V.V metsamaterjali veo enda kinnistule xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx talus. Kokkuleppel V.Vga teostas vedu 16.07.2023 L. O. Metsamaterjal kokku 148,27 tm ( sh 146,85 tm okaspuupalki ja 1,42 tm okaspuuküttepuitu) on V.V valduses käesoleva ajani. Kohus nõustub kaitsjaga, et juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul kohtupraktika kohaselt üldjuhul asja ebaseadusliku valdaja vastu asja väärtuse hüvitamise nõuet. Kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 või VÕS § 108 lg 2 esimese lause alusel. (Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. 01.2009 otsus asjas nr 3-2-1-127-08, p 12; 31.10. 2018 otsus nr 2-15-1663/127, p 21 ja 20.03.2019 otsus nr 2-16-6563/81, p-d 25-26 ja 30.) Osutatud kohtupraktikast tuleneb mh järgnev. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kui hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) asjad on kostja (kriminaalmenetluses süüdistatava või tsiviilkostja) ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole VÕS § 115 lg 3 järgi erandina vajalik. Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja

14 (28)

seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (VÕS § 115 lg 3 ja § 116 lg 2 p 3). (RKKKm 30.11.2020 nr 1-20-1975, p 30-31). Kannatanu I. S ütluste (I kd tl 128-133 pöördel) kohaselt andis V. V talle nende kohtumisest alates mõista, et on metsamaterjali ära ostmisest huvitatud. I. S tegi V. Vle metsamaterjali müümiseks turuhinnast odavama pakkumise, kuid see ei rahuldanud V. Vt. Sealt edasi on toimunud V. V poolt üks venitamine – tagasi metsamaterjali ei anna ja ei too, kuid kannatanu pakutud hinna eest ka osta ei taha. V. Vl on olnud kogu aeg võimalus metsamaterjal I. Suurmetsale tagasi viia. V. V on mõista andnud, et metsamaterjali ta tagasi ei too ning kui kannatanu talle materjali ilma eest ära ei anna, hakkab nõudma renti. Rendiarved hakkasidki tulema. Kannatanu sõnul ütles talle uurija, et metsamaterjali tema kinnistult ära vedaja peab selle ka tagasi tooma. Käesoleval ajal kannatanu metsamaterjali enam tagasi ei soovi, vaid soovib selle asemel kahju hüvitamist. Metsamaterjalil ei ole kannatanu jaoks enam seda väärtust, milleks see metsamaterjal oli algselt tema kinnistule ladustatud – ta plaanis sellest hakata kodu ehitama. Ent käesoleval hetkel ei ole see metsamaterjal enam ehituskõlblik. Tsiviilkostja V. V ütluste (I kd tl 135-140 pöördel) kohaselt on ta kannatanuga korduvalt metsamaterjali teemal suhelnud, kuid kokkuleppele nad jõudnud ei ole. V. V on pakkunud kannatanule metsamaterjali eest 5000 eurot, kuid ei ole oma pakkumisele eitavat ega jaatavat vastust saanud. Ka ei ole kannatanu teinud hinna osas enda poolset konkreetset pakkumist. V. V on kannatanut korduvalt kirjalikult hoiatanud, et palgikoorma saatuse otsustamata jäämise korral hakkab ta küsima renti maa kasutamise eest. V. V on rendiarveid kannatanule ka esitanud, sest viimane ei vastanud enam telefonile ega e-kirjadele. Kannatanule mingeid takistusi palkide äraviimiseks ei ole V.V teinud, kuid ta on hoiatanud, et teed võivad olla pehmed. Kannatanul pole algusest peale oma palgi vastu huvi olnud ja pole kordagi konkreetselt lubanud materjalile järele tulla. Ka ei ole kannatanu esitanud V.Vle nõuet materjal tagasi viia. Kannatanu väitel uurimine käib ja ta ei oska öelda, mida selle palgiga teha võib. V. Vle ütles uurija, et kui kannatanu ei saa V. Vga kokkuleppele, viib kannatanu ise materjali tagasi. 9.05.2024 sai V.V kohtutäiturilt 3.04.2024 nõude palgid tagastada 14 päeva jooksul. V.V palke ei viinud tagasi, kuna tagastamise aeg oli möödas. Lisaks olid nõudel valed palkide kogused. Nõude kättesaamise ajaks oli kannatanu juba esitanud tsiviilhagi. Seega nõudis kannatanu nii raha kui palkide tagastamist. Kannatanu ja V. V e-kirjavahetuse väljatrükkidest ja suhtlusportaalis Messenger saadetud sõnumite väljatrükkidest (I kd tl 149-159, 163; kokkuvõte toimunud suhtlusest I kd tl 147) nähtub, et nad on kannatanult varastatud ja viimasele kuuluva metsamaterjali osas korduvalt suhelnud nii selle metsamaterjali V. Vle müügi osas kui ka kannatanule tagastamise osas. Näiteks, 5.-6.11.2023 Messengeri sõnumite väljatrükist nähtuvalt kannatanu annab V. Vle teada, et lähiajal tuleks palkide osas ära otsustada, kas jäävad sinu juurde või tuleb sul need tagasi transportida. Kannatanu pakub V. Vle metsamaterjali müüa 45 eurot m3 (vihjates, et on sarnase pakkumise juba varem teinud), kuid V. V pakub kannatanule kogu materjali eest kokku 5000 eurot. 14.11.2023 sõnumis kannatanu avaldab V. Vle, et ta ei ole tema poolt pakutud summaga nõus. Kui võtta aluseks isegi 43, ei tule 5000 kuidagi kohe vastuseks. Selle peale vastab V. V, et siis tuleb tagasi viia. Kannatanu küsib V. Vlt, mis ajal viimane seda teha saab, mille peale V. V vastab, et tema neid palke tagasi ei hakka transportima ja et kannatanu peaks ise veo tellima ja selle nõudele juurde lisama. Selle peale vastab kannatanu, et ta on päris kindel, et tema on viimane, kes peaks hakkama transporti korraldama. 7.02.2024 saadab V. V kannatanule e-kirja ja uurib, kas ja mis hinnaga on nõus kannatanu palki müüma ning annab mõista, et tal oleks vaja see hunnik eest ära saada. 11.02.2024 e-kirjas teatab kannatanu

15 (28)

V. Vle, et on nõus müüma 60 eurot m3 ning lubas uurijalt uurida, mis tingimustel võiks selle palgi müüki panna. 12.02.2024 e-kirjas palub V. V kannatanul juristi käest uurida, mis puiduga saab, sest uuel nädalal tuleb tal koorem ning kuuse palk jääb ette ning kui mõistlikku lahendust puidu ära viimiseks või müümiseks ei tule, siis peab hakkama maa eest renti küsima. 2.03.2024 e-kirjas annab V. V kannatanule teada, et soovib sõlmida rendilepingut maa kasutamise eest. 15.03.2024 e-kirjas annab V. V kannatanule teada, et tal on tähtajaks tasumata arve nr 0324. 15.03.2024 e-kirjas vastab kannatanu V. Vle, et tema poolt saadetud arvel puudub õiguslik alus ning ta on juristi kaudu edastanud V. Vle nõude kannatanu vara tagastamiseks sinna kohta, kus V. V selle enda ebaseaduslikku valdusesse võttis. 13.03.2024 on kannatanu I. S esindaja saatnud V. V e-posti aadressile [email protected] nõudekirja (I kd tl 155-156 pöördel) viimase pahauskses ebaseaduslikus valduses oleva kannatanu vara tagastamiseks täiendava tähtaja jooksul. Nõudekirjast nähtuvalt annab kannatanu V. Vle täiendava tähtaja 14 päeva kirja dateeringust, s.o hiljemalt 27.03.2024, palkide tagastamiseks kannatanu kinnistule, kust need V. V pahausksesse ebaseaduslikku valdusesse läksid. Kannatanu hoiatas, et kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole vara täies ulatuses tagastatud, on kannatanu sunnitud alustama kohtumenetlust. V. V ütluste kohaselt ei ole ta temale kannatanu poolt 13.03.2024 e-kirja teel saadetud nõudekirja kätte saanud. Kannatanu esindaja edastas kohtuistungi käigus kohtule ja tsiviilkostjate esindajale sama e-kirja (I kd tl 157-159), millest nähtuvalt on kannatanu esindaja ka 13.03.2024 V. V e-posti aadressile [email protected] kõnealuse nõudekirja saatnud. Kohtutäitur S.T 6.05.2024 e-kirjast V. Vle ja kannatanule (I kd tl 160) nähtub, et samasisuline nõudekiri on kohtutäituri vahendusel kannatanu V. Vle kätte toimetatud 6.05.2024 aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx postkasti panekuga maja uksele kinnitatuna, sest esimesel korral (29.04.2024) ei olnud kedagi kodus. I. Sa ja V. V e-kirjavahetusest nähtub, et V. V on nii varasemalt kui ka hiljem samalt e-posti aadressilt ([email protected] ) kannatanule e-kirju saatnud ja e-kirju kätte saanud (nt 7.12.02.2024 ja 15.03.2024 e-kirjavahetus, I kd tl 152-153). Sel põhjusel ei ole usutav V. V väide, et just 13.03.2024 kannatanu esindaja poolt e-kirja teel saadetud nõudekirja ta kätte ei saanud. Kohtu hinnangul hiljemalt 15.03.2024, mil V. V ise kannatanule e-kirja saatis, pidi V. V kannatanu nõudeavalduse kätte saama. Et kannatanu oma esindaja vahendusel V. Vle sellise nõudekirja saatis, on viidanud kannatanu veel ka V. Vle 15.03.2024 saadetud e-kirjas. Kohtuistungil V. V esitas kohtule 18.03.2024 tehtud foto xxxxxxx teelt, mis viib tema taluni (I kd tl 166-167), millest nähtuvalt xxxxxxxxx teel kehtib 8 t massipiirang. Kohtu arvates asjaolu, et V. V käis 18.03.2024 (mõned päevad hiljem kannatanu poolt nõudekirja saatmisest) tema taluni viival teel pildistamas massipiirangu märki, viitab kaudselt sellele, et V. V oli selleks ajaks kannatanu 13.03.2024 saadetud metsamaterjali tagastamise nõudekirja kätte saanud. On kaheldav, et V. V lihtsalt niisama käis oma talu juurde viival teel massipiirangu märki pildistamas. On eluliselt usutav, et selleks põhjuseks oligi kannatanult nõudekirja saamine V. V valduses oleva kannatanu metsamaterjali tagastamiseks ning V.V soov koguda tõendeid, miks ta seda teha ei saa. Vastutavale hoiule üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd tl 84) andis uurija M.L 10.04.2024 hoiule V. Vle viimasele kuuluval kinnistul xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx talus asuva metsamaterjali: 3-meetrist okaspuupalki kokku 45,46 m3 ja 6,0-meetrist okaspuupalki kokku 102,81 m3. Nimetatud aktis märkuste lahtris on V. V andnud nõusoleku, et antud materjal paikneb tema maadel. V. V selgituste kohaselt on see materjal püsinud muutumatul kujul tänaseni, kuna palgi omanik ei ole avaldanud soovi seda konkreetse hinna eest müüa ega ära viia. Palgi omanik soovis

16 (28)

14.11.2023, et V. V palgi tagasi transpordiks, kuid V. V keeldus selgesõnaliselt ja pakkus välja mitu varianti palgi transpordiks. Kohtu hinnangul kannatanu ja V. V ütlused, hoiule üleandmise-vastuvõtmise aktis V.V avaldatu, kannatanu ja V. V e-kirjavahetus ja Messengeri sõnumite väljatrükid, kannatanu 13.03.2024 nõudekiri kogumis tõendavad, et kannatanu pole suhtunud ükskõikselt temalt varastatud metsamaterjali tagasisaamisesse ning ta on teinud selleks endast olenevaid mõistlikke jõupingutusi. Nagu kohus juba eespool tuvastas, oli just kannatanu see, kes kohe pärast varguse avastamist asus temalt varastatud metsamaterjali taga otsima ning kontakteerus juba järgmisel päeval tema metsamaterjali valdava isikuga s.o V. Vga. Kannatanu on pakkunud V. Vle metsamaterjali müügiks ning kokkuleppele mittejõudmise korral nõudnud metsamaterjali tagastamist. Eespoolmärgitud tõenditega kogumis on ümber lükatud V. V väide, et kannatanu pole talle kordagi palgi müümiseks konkreetset hinnapakkumist teinud ning materjali tagasiviimise nõuet esitanud. Kannatanu on pakkunud V. Vle metsamaterjali müügiks hinnaga 45 eur/m3 (6.11.2023 sõnum) ning hiljem andnud mõista, et nõuab 60 eur/m3 (11.02.2024 e-kiri). Kannatanu on palunud V. Vl metsamaterjal tagastada 5.11.2023 ja 14.11.2023 sõnumites. Et V. V sellest ka ise nii aru sai, nähtub vastutavale hoiule üleandmise-vastuvõtmise aktist, milles V. V on ka ise kinnitanud, palgi omanik soovis 14.11.2023 palgi tagasi transportimist, millest V. V keeldus. V. V ei ole kannatanule metsamaterjali tagastanud ka 13.03.2024 nõudekirja alusel ega ole teinud seda käesoleva ajani. Kannatanu ütluste kohaselt käis ta mingi aeg ühe saekaadri inimesega V. V kinnistul kannatanule kuuluvat metsamaterjali vaatamas ja andis V. Vle teada, et keegi on nõus need palgid ära ostma. V.V vastas, et enne talve siia asja pole, sest teed on pehmed. Metsaveoautojuhtide sõnul olid öösel teed sõidetavad ja on võimalik palke transportida. Messengeri sõnumi väljatrükkidest nähtuvalt on V. V 5.11.2023 kannatanule saadetud sõnumis avaldanud, et enne talve transporti korraldada ei saa, sest teed on pehmed. Ka V. V enda ütluste kohaselt ta tõepoolest mingil ajal kannatanut hoiatas, et teed võivad olla pehmed ning sel perioodil olid 8 t massimärgid väljas, sh ka tema kinnistule suunduvatel teedel. Peale V.V enda ütluste puuduvad muud tõendid, et metsamaterjali transportimist 2023.aasta sügisel takistasid teeolud. V.V esitatud 18.03.2024 tehtud foto ei tõenda massipiirangute olemasolu xxxxxxxx xxxxx kohalikel teedel 2023. aasta novembrikuus (kevadine massipiirang hakkas kehtima 4.03.2024, millel kohus peatub edaspidi). Üldiselt teadaolevalt kehtestataksegi massipiirangud enamasti kevadeti. V. V väide, et metsamaterjali transportimist takistasid 2023. aasta novembris teedel olnud massipiirangud, on seega paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta. V. V esitatud 18.03.2024 foto tõendab massipiirangute kehtimist 2024. aasta kevadel. Lisaks V.V esitatud fotole tõendab seda asjaolu ka järgmine avalikult kättesaadav teave. Xxxxxxxx xxxxx kodulehel kättesaadavas dokumendiregistris on 1.03.2024 registreeritud õigusakt nr 2-3/102 „xxxxxxxx xxxxx kohalikel teedel liikluse piiramine“ ja 11.04.2024 registreeritud õigusakt nr 2-3/223 „Kohalikel teedel liikluse piiramise lõpetamine“ juurdepääsupiiranguga. Ent neis õigusaktides kajastatut on võimalik leida xxxxxxx xxxxx kodulehel „Uudiste ja teadete“ rubriigis. Xxxxxxx xxxxx kodulehel on avaldatud, et 4.03.28.04.2024 on xxxxxxx xxxxxx kohalikel teedel raskeveokitele liikluse piirangud kuni uue korralduse vastuvõtmiseni (https://www.kastre.ee/uudised-ja-teated//asset_publisher/GhD5gABJyLTq/content/4-03-2024-28-04-2024-on-kastre-valla-kohalikel-

17 (28)

teedel-raskeveokite-liiklusepiirangud?redirect=https%3A%2F%2Fwww.kastre.ee%2Fuudised-jateated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_s tate%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_cur%3D4%26_101_IN STANCE_GhD5gABJyLTq_keywords%3D%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_advan cedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_delta%3D20%26p_r_p_56423 3524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_andOperator%3Dtrue). Xxxxxxx xxxxxxx kodulehel on avaldatud, et xxxxxxxx xxxxxx kohalikel teedel lõpeb liikluse piiramine 14.04.2024 (https://www.kastre.ee/uudised-ja-teated//asset_publisher/GhD5gABJyLTq/content/kastre-valla-kohalikel-teedel-liikluse-piiramiselopetami-2?redirect=https%3A%2F%2Fwww.kastre.ee%2Fuudised-jateated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_s tate%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_cur%3D3%26_101_IN STANCE_GhD5gABJyLTq_keywords%3D%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_advan cedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_delta%3D20%26p_r_p_56423 3524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_GhD5gABJyLTq_andOperator%3Dtrue). Seega kehtisid xxxxxxx xxxxxx kohalikel teedel massipiirangud 4.03.-14.04.2024, mille kohaselt liikluspiiranguga teedel on lubatud üle 8-tonnise registrimassiga veokite liiklus ainult vallavalitsuse poolt väljastatud eriloa alusel. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et xxxxxxx xxxxxx teedel kehtinud massipiirangute tõttu ei olnud V. Vl võimalik kannatanu nõuet metsamaterjali tagastamiseks täita nõudekirjas märgitud tähtajaks, s.o hiljemalt 27.03.2024. Ent V. V ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal kannatanule metsamaterjal tagastada massipiirangute lõppemisel. V. V väide, et ta keeldus metsamaterjali tagastamast, kuna kannatanu nõudis temalt samaaegselt nii metsamaterjali tagastamist kui kahju hüvitamist, ei vasta tõele. Kannatanu esitas tsiviilhagi V. V vastu alles 29.04.2024, mil oli möödunud ca 1,5 kuud nõudekirja esitamisest ning kaks nädalat massipiirangute lõppemisest. Alates nõudekirja saamisest (hiljemalt 15.03.2024) kuni kannatanu poolt tsiviilhagi esitamiseni (29.04.2024) ei näidanud V. V üles huvi asi lahendada ning jättis palgid kannatanule tagastamata. Seega oli V. Vl võimalik täiendava tähtaja jooksul kannatanule palgid tagastada, kuid ta ei teinud seda. V. V väite kohta, et ta ei tagastanud palke nõudekirjas märgitud vale metsamaterjali koguse tõttu, märgib kohus järgmist. Nõudekirjast nähtuvalt on V. V valduses oleva kannatanu metsamaterjali kogus märgitud harvesteri väljavõtte kohaselt, milline kogus on tõepoolest suurem RMK poolt metsamaterjali hindamisel tuvastatud kogusest. Ent kohtu hinnangul ei takistanud nimetatud asjaolu V. Vl tagastamast kannatanu vara tema valduses olevas ulatuses. Tõsi küll, uurija andis metsamaterjali 10.04.2024 V.V vastutavale hoiule, mistõttu KrMS §st 125 lg 3 tulenevalt pidi V.V tagama asitõendi puutumatuse ja säilimise. Kuna tegemist on kannatanu varaga, on see meede kohaldatudki eelkõige kannatanu huvides. Sellises olukorras ja menetlejaga kooskõlastatult ei saaks metsamaterjali kannatanule tagastamisel hoiukohustuse rikkumisest rääkida. Seega ei takistanud kannatanule metsamaterjali tagastamist kohtu arvates ka asjaolu, et menetleja oli selle V.V vastutavale hoiule andnud. Kannatanu ja V.V sõnumivahetusest ja istungil avaldatust tuleneb, et neil on olnud muuhulgas vaidlus asjaolu üle, kumb ( kannatanu või V.V) peaks üldse metsamaterjali

18 (28)

Nurmsoo kinnistult Sxxxx kinnistule tagasi transportimisega tegelema. Kohus nõustub kannatanu seisukohaga, et kuna metsamaterjali äraviimise Sxxxx kinnistult korraldas V.V, lasub teistsuguse kokkuleppe puudumise korral V.Vl kohustus see sinna tagasi toimetada. Kohus lähtub siinkohal VÕS § 85 lg 2 p-s 2 sätestatust, mille kohaselt asja üleandmise kohustus tuleb täita kohas, kus asi asus võlasuhte tekkimise ajal. Kannatanu on hagiavalduses esile toonud, et kannatanul ei ole enam huvi varastatud metsamaterjali tagasi saamiseks, kuna selle väärtus on varguse toime pannud isikute tõttu oluliselt vähenenud ning vara tagastamine praegusel kujul ei hüvitaks enam kannatanule vargusega tekitatud kahju. Kannatanu on korduvalt andnud V. Vle võimaluse tema valduses asuv metsamaterjal kannatanule tagasi transportida. Kannatanu ütluste kohaselt kaotas ta metsamaterjali vastu huvi ka seetõttu, et metsamaterjali kvaliteet ja omadused olid veel ühe talve jooksul lageda taeva all seistes halvenenud sedavõrd, et see ei olnud enam ehituskõlbulik materjal kodu ehitamiseks. Hagiavalduses toodu ja kannatanu ütluste alusel leiab kohus, et kannatanu soovib käesoleval ajal metsamaterjali tagastamise asemel V. Vlt (koos E. Kavaku ja L. Oga solidaarselt) kahju hüvitamist, sest V. V vaatamata korduvatele nõudmistele metsamaterjali ei tagastanud (sh täiendava tähtaja möödumisel) ning põhjusel, et metsamaterjali väärtus on vähenenud ning see pole enam ehituskõlbulik materjal kodu ehitamiseks. Kuigi kannatanu nõudis veel 13.03.2024 nõudekirjas V. Vlt metsamaterjali tagastamist, millest võiks eeldada kannatanu huvi säilimist metsamaterjali vastu, nähtub paar nädalat hiljem esitatud hagiavaldusest, et sellist huvi kannatanul enam ei olnud. Kohtu arvates on selline kannatanu käitumine seletatav asjaoluga, et peale RMK poolt 26.03.2024 metsamaterjali koguse määramise ja kvaliteedi hindamise akti koostamist sai kannatanu täpse ülevaate sellest, mis seisundis ja kvaliteediga on temalt varastatud metsamaterjal akti koostamise seisuga. Kohus on eespool tuvastanud, et kannatanult varastatud metsamaterjali väärtus on 2024. aasta märtsi seisuga 9679,02 eurot ning sedagi, et kohtumenetluse käigus ei vaidlustanud menetlusosalised ka seda, et metsamaterjali võimaliku väärtuse tuvastamisel 2023. aasta juulis lähtuda olemasolevatest RMK hindadest. Nimetatust võib jääda mulje nagu polekski kannatanu vara väärtus V. V valduses oleku ajal vähenenud. Ent see ei ole nii. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on RMK aktis muu hulgas on esile toodud, et palk on madalakvaliteediline ning materjali kvaliteet võib päikese käes seistes ka edaspidi kiiresti langeda. Ka kohtu arvates on eluliselt usutav, et lageda taeva alla katteta ladustatud metsamaterjali kvaliteet ja seega ka väärtus ajaga langeb. Kuna Sxxxx kinnistult pärit metsamaterjali täpne kogus ja väärtus on kindlaks tehtud alles 2024. aasta märtsis, on eluliselt usutav, et selle kvaliteet ja väärtus olid 2023. aasta juulis RMK aktis toodust suurem. Kohus peab ka oluliseks ka asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt soovis ta temalt varastatud metsamaterjali kasutada ehitamiseks. Ilmselgelt ei olnud materjalil 2023. märtsis ja pole ammugi käesoleval enam ehitamiseks sobiva palgi kvaliteeti ja omadusi. Et metsamaterjalil ei ole enam selle kunagist väärtust, on sisuliselt möönnud ka tsiviilkostjad, leides samuti, et metsakuiva palgi väärtus on kahanenud sisuliselt küttepuu väärtuseks. Tõendite hulgas on ka L. Oi 14.06.2024 e-kiri oma esindajale (I kd tl 164, 165) GI (xxxxxxx xxxxxx ) tehastes alates 1.06.2024 kehtivate hindade kohta, millest nähtub muu hulgas, et okaspuu küttepuidu hind on 35 eurot, millele tuginedes tsiviilkostjad tegid kohtumenetluses kannatanule kompromissettepaneku.

19 (28)

Kohus nõustub kannatanuga, et kannatanu huvi kaotus metsamaterjali tagastamiseks ei seisne niivõrd varastatud metsmaterjali väärtuse vähenemises rahas, vaid eelkõige varastatud metsamaterjali kvaliteedi vähenemises ja ehituskõlbmatuks muutumises. Seetõttu on mõistlik metsamaterjali väljaandmise asemel hüvitada kahju. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu poolt on täidetud järgmised VÕS § 115 lg 2 sätestatud eeldused nõuda metsamaterjali väljaandmise asemel kahju hüvitamist. Kannatanu andis V. Vle kui metsamaterjali ebaseaduslikule valdajale VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja metsamaterjali väljaandmiseks, kuid V. V metsamaterjali kannatanule ei tagastanud. Kannatanu on V. V viivituse tõttu kaotanud huvi metsamaterjali tagastamise vastu selle väärtuse vähenemise (eelkõige ehitusliku kvaliteedi puudumise) tõttu. Hüvitamisele kuuluvaks kahju suuruseks on ebaseaduslikus valduses oleva asja taassoetamise väärtus (VÕS § 132 lg 1) või turuväärtus (VÕS § 132 lg 2). Ent asja väärtuse hüvitamise nõude esitamine tuleb seevastu kõne alla üksnes siis, kui asi on hävinud või kahjustunud ning ebaseaduslik valdaja vastutab selle eest AÕS § 84 järgi, sellisel juhul on tegemist deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudega. (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Juura, 2014, § 80, komm 3.5.3.) AÕS § 84 lg 1 sätestab, et pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt VÕSi kahju õigusvastase tekitamise sätetele. AÕS § 84 lg 2 sätestab, et isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. AÕS § 35 lg 2 sätestab, et valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. AÕS § 40 lg 2 sätestab, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Kohtu arvates on V. V saanud kannatanu metsamaterjali valduse omavoliga, sest V. V korraldusel transporditi kannatanule kuuluv metsamaterjal kannatanu kinnistult kannatanu nõusolekuta ja seadusliku aluseta V. V kinnistule. Omavoli on õigusvastane. V. V vastutus ei sõltu tema süüst, vaid ta vabaneb vastutusest vaid juhul, kui suudab tõendada, et kannatanu metsamaterjali väärtuse vähenemine oleks toimunud ja juhul, kui metsamaterjal oleks olnud kannatanu valduses edasi. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu tõendatud. Kannatanu ütluste kohaselt 2023. aastal peale palkide vargust käis saeraam ja ta sai lõigata varastatud palkidega samal aastal lõigatud palgid ehitusmaterjaliks. Sama oleks ta teinud palkidega, mis temalt varastati. Seega vastutab V. V kannatanule kuuluva metsamaterjali väärtuse vähenemise eest AÕS § 84 lg 2 järgi. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kannatanu saab V. Vlt nõuda VÕS § 115 lg 2 alusel metsamaterjali väljaandmise asemel kahju hüvitamist selle väärtuse, s.o 9679,02 euro ulatuses. Kuigi kannatanu ei ole V. Vlt nõudnud kahju hüvitamist VÕS § 115 sätete alusel, ei ole kohus KrMS § 38-1 lg 6 ja TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud kannatanu poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise. Kohus on seotud üksnes tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega. (RKKKo 11.06.2021 nr 1-18-5732, p 72). Kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 sätete alusel

20 (28)

Kohus leiab, et kannatanu saab süüdistatavalt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Kohus on eespool juba faktilistest asjaoludest ülevaate teinud, mistõttu puudub vajadus neid siinkohal korrata. Kui omaniku ja valdaja vahel puudub lepinguline suhe, saab omanik valduse rikkumise korral nõuda tekitatud kahju hüvitamist ka deliktiõiguslikul alusel, eelkõige VÕS § 1043 alusel (valdus kujutab endast deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses, mille kahjustamine on eelduslikult õigusvastane (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Juura, 2014, § 80, komm 3.5.4.) Kuna kannatanu ja süüdistatava ning kannatanu ja tsiviilkostjate vahel puuduvad lepingulised suhted, on tegemist lepinguvälise kahjunõudega ehk deliktilise kahju hüvitamise nõude olukorraga. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. (RKTKo 20.04.2011 nr 3-2-1-19-11, p 12). Kohus on eespool juba tuvastanud, et süüdistatav E. Kavak varastas kannatanu I. Slt metsamaterjali ning on ta selle teo toimepanemises süüdi. Seega on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et E. Kavaku tegu (kannatanult metsamaterjali vargus), sellega kannatanule põhjustatud kahju ning põhjuslik seoses E. Kavaku teo ja kannatanule tekitatud kahju (VÕS § 127 lg 4) vahel ehk täidetud on delikti üldkoosseisu objektiivne koosseis. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb antud juhul eeldada, et kannatanule tekitatud kahju oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on süüdistatav E. Kavak tekitanud kannatanule kahju õigusvastaselt. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatav E. Kavak varastas kannatanult metsamaterjali tahtlikult, ühtlasi on süüdistatav E. Kavak süüvõimeline, siis on kõik delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ning süüdistatav E. Kavak vastutab kannatanult I. Slt metsamaterjali varguse eest. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue

21 (28)

samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kohus on eespool tuvastanud, et kannatanult varastatud metsamaterjali väärtus on 9679,02 eurot ning kuna tsiviilkostja V. V on keeldunud metsamaterjali kannatanule tagastamisest ning hagi esitamise ajaks puudus kannatanul ka huvi seda materjali tagasi saada. Seega on kannatanule kahju tekkinud metsamaterjali väärtuse, s.o 9679,02 euro ulatuses. Kohus on süüdistatava kohtu alla andmise määruses tsiviilhagi menetlusse võtmise osas juba tuginedes RKKRm 23.03.2023 nr 1-17-9149 p-le 39 selgitanud, et tsiviilkostja võib, kuid ei pruugi olla kahju tekitanud teo üks toimepanija. Samuti pole oluline, kas juhul, kui tsiviilkostja on ka ise osalenud teo toimepanemises, vastab tema käitumine süüteokoosseisu tunnustele või mitte (nt võib tema karistusõigusliku vastutuse välistada tahtluse puudumine). Kohus leidis juba eespool, et V. Vle ja L. Ole võib ette heita hoolsuskohustuse rikkumist metsamaterjali ja selle veoga seonduvate tehingute tegemisel. Kohus on eespool tuvastanud, et süüdistatava ja tsiviilkostjate V. V ning L. Oa ütlused on kattuvad asjaoludes, et keegi neist metsamaterjali päritolus ei veendunud, ühtegi kirjalikku lepingut ei vormistatud ega veoselehti ei täidetud. V.V ütluste kohaselt on ta küttepuude tootmisega tegelenud mitu aastat. Materjali hankimisega tegeles endine äripartner, kuid nüüd soovis V.V jätkata tootmist üksi enda talus. V.V teab, et metsamaterjali tehinguteks peab mingi dokument (ostu-müügileping) olema, mis sisaldab andmeid materjali päritolu ja omandiõiguse kohta. Ka käesoleval juhul soovis V.V saada ostumüügilepingut oma meilile esmaspäevaks, kuid seda ei tulnud. On tavapärane praktika, et dokumendid tulevad hiljem. V.V et tea, millised dokumendid peavad olema metsamaterjali vedamisel, kuna ise vedamisega ei tegele. L. O ütluste kohaselt on ta metsaveoautojuhina töötanud 19 aastat. Ta on teadlik, et metsamaterjali vedamisel peab olema veoseleht ja vedaja veenduma materjali vedamise aluses. Sxxxx kinnistult toimunud veo puhul pidid dokumendid metsamaterjali päritolu kohta tulema hiljem, kuid ei tulnud. Kuna palgid asusid suure maantee ääres avalikus kohas, ei tulnud L. O selle peale, et tegu on võõra materjaliga. Veoseleheta vedu pole tavapärane praktika, kuid miks ta seekord nii toimis, L.O seletada ei oska. Tartu Ringkonnakohus on 8.02.2018 otsuses nr 2-16-17019 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=222009291) p-des 21-23 leidnud järgmist: „Isegi kui kostja oleks tõendanud, et metsamaterjali äravedamisega oli seotud veel teisigi isikuid, ei tähendaks see kostja automaatset vastutusest vabanemist. Kostja tegevus on ka sel juhul kvalifitseeritav kahju tekitamisele kaasaaitamisena VÕS § 1045 lõike 4 tähenduses. Kostja väited, mille kohaselt ta ei olnud teadlik ega osanud aimata, et palkide äraveo korraldamisega võidakse rikkuda tegelikult õigustatud isiku (metsamaterjali omaniku, s.o hageja) õigusi, ei ole eluliselt usutavad. /.../ Kostja süü hindamisel tuleb mh tõendamiskoormise osas juhinduda VÕS §-st 1050, mille lõike 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb isiku süü hindamisel arvestada muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Ka Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et sõltumata süüteomenetluses tuvastatust peab kohus hindama kõiki asjas esitatud tõendeid ning võtma delikti üldkoosseisu sätete alusel esitatud kahju hüvitamise nõude puhul VÕS § 1050 lg 1 järgi seisukoha, kas kostja on

22 (28)

tõendanud, et ta ei pannud õigusvastast tegu toime hooletusest. Kui kostja on füüsiline isik, saab ta juhul, kui on tõendatud tema hooletus VÕS § 1050 lg 1 järgi (nn väline hooletus), tugineda ka nn sisemise hooletuse puudumisele VÕS § 1050 lg 2 järgi (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-54-07, p 12; 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-11, p 14). Kuivõrd kostja on enda selgituste kohaselt varem tegutsenud mitmete puiduga tegelevate äriühingute juhatuses, siis ei saanud talle ka teadmata olla selles valdkonnas ning üldisemalt äritegevuses kehtivad hoolsuskohustuse standardid. Metsas ladustatud puidu äravedamisel osalemine, eriti kui tegemist oli tähistatud puiduga, eeldab vähemalt mõistlikul tasemel veendumist, et materjali äravedu on seaduslik, s.o selleks on õigustatud isiku poolne nõusolek. Kostja ei ole ühegi tõendiga põhistanud ei seda, et keegi temalt üldse puidu äravedamise vahendamise tellis, ega ka seda, et kostjal oleks olnud täielik alus väidetavat käsundiandjat sedavõrd usaldada, et kostjal ei pidanuks tekkima mistahes kahtlusi, kas materjali äravedamine on kooskõlas selle omaniku tahtega. /.../ Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tegu ja hagejal tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks korraldanud puidu äravedamist selleks tegelikult õigustatud isiku eest varjatult ja ilma viimase nõusolekuta. Tähtsust ei oma seejuures, kes oli puitmaterjali äravedamise tegelikuks algatajaks ja peamiseks kasusaajaks, kuivõrd VÕS § 1045 lg 4 tähenduses on kostja näol igal juhul tegemist kahju tekkimisele kaasaitajaga; kostja ei ole mingil viisil põhistanud süü puudumist (VÕS § 1050).“ Metsaseaduse (kuni 30.06.2024 kehtinud redaktsioonis; MS) § 37 sätestab raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustuse ning metsamaterjali veo tingimused. MS § 37 lg 1 järgi raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. MS § 37 lg 8 järgi metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt p-des 1-6 nimetatud andmed. MS § 37 lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile esitatavatele nõuetele. MS § 37 lg 10 sätestab, et metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid. Seega MS § 37 lg-st 1 tulenevalt oli E. Kavakul metsamaterjali võõrandamisel kohustus tõendada ning V. Vl metsamaterjali vastuvõtmisel kohustus kontrollida K. Kavaku poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkust. Samuti oli neil MS § 37 lõigetest 8, 9 tulenevalt kohustus sõlmida metsamaterjali võõrandamise leping kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või vormistada akt suulise lepingu sõlmimise kohta ning lisada lepingule metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Niisamuti, MS § 37 lg 1 järgi oli V. Vl kohustus metsamaterjali L. Ole vedamiseks üleandmisel ning L. Ol metsamaterjali vastuvõtmisel kohustus kontrollida V. V poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkust. MS § 37 lg 10 järgi pidi L. Ol metsamaterjali vedamisel olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt

23 (28)

metsamaterjali kohta veoseleht. V. V, jättes metsamaterjali vastuvõtmisel kontrollimata K. Kavaku poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkuse ning jättes kirjaliku või kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu sõlmimata ning metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamata, jättes metsamaterjali L. Ole üleandmisel metsamaterjali valdamise seaduslikkuse tõendamata, rikkus V. V MS § 37 lg 1, 8 ja 9 nõudeid. L. O, jättes metsamaterjali vedamiseks vastuvõtmisel kontrollimata V. V poolt metsamaterjali valdamise seaduslikkuse ning metsamaterjali vedamisel veoselehe vormistamata, on L. O rikkunud MS § 37 lg 1, 10 nõudeid. Täpsemad nõuded metsamaterjaliga teostatavate tehingute ja vedude dokumenteerimiseks on sätestatud ka hagis viidatud ja MS § 37 lg 11 alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.12.2006 määruses nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“. Seega on V.V ja L.O ühtlasi rikkunud ka viidatud määruse §-de 1, 2 ja 4 sätteid. Ent nende tegevus on õigusvastane ka ainuüksi metsaseaduse sätetest tulenevalt. Kui V. V ja L. O oleksid täitnud metsaseaduses sätestatud kontrollikohustust, oleksid nad saanud teda, et metsamaterjal kuulub hoopis kannatanule mitte E. Kavakule ning kannatanu ei ole andnud nõusolekut metsamaterjali kellelegi müümiseks, valdamiseks või ära vedamiseks. Nimetatud asjaoludest teada saades ei oleks V. V metsamaterjali osta soovinud ega andud korraldust L. Ole materjali veoks, L. O ei oleks metsamaterjali ära vedanud ning kannatanule ei oleks kahju tekkinud. Seega esineb tsiviilkostjate tegevuse ja kannatanul tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohtu arvates on nii V. V kui L. O eelnevalt viidatud metsaseaduse sätete rikkumiste tõttu kannatanule kahju põhjustamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Nii V. V kui L. O olid oma kohustuste täitmata jätmisel vähemalt hooletud (VÕS § 104 lg 3) või isegi raskelt hooletud (VÕS § 104 lg 4). V. V ja L. O ei ole tõendanud vastutust välistavate asjaolude esinemist (VÕS § 1050 lg 2). Vastupidi, V. V on kinnitanud, et küttepuude tootmisega mitu aastat tegelenud isikuna ta teab, et metsamaterjali tehinguteks peab olema vähemalt ostu-müügileping. Käesoleval juhul soovis V.V osta metsamaterjali oma äriühingule. Seda enam pidi V.V tundma selliste tehingute tegemist reguleerivaid õigusnorme ja neist kinni pidama. L. Oa ütlustest tuleneb, et ta on väga staažikas metsaveoautojuht ja kursis metsamaterjali vedamise nõuetega. Arvestades V. V varasemaid kokkupuuteid metsamaterjalidega tehingute tegemisel ja L. Oa varasemaid kokkupuuteid metsamaterjali vedudega, mõlemad tegutsesid tööalaselt selles valdkonnas, saab neilt põhjendatult oodata kontrollikohustuse täitmist. Eeltoodule tuginedes saab kohtu arvates tsiviilkostjate tegevust kvalifitseerida kahju tekitamisele kaasaaitamisena VÕS § 1045 lõike 4 tähenduses, mis sätestab, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus on eespool tuvastanud, et kannatanule on tekkinud kahju metsamaterjali väärtuse, s.o 9679,02 euro ulatuses.

24 (28)

Hagiavaldusest nähtuvalt ja kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt varguse avastamise õhtul ja ööl sõitis kannatanu puidukoormaid otsides läbi olulise osa piirkonna teedest, milleks kulus 48,94 l diislikütust väärtusega 69,94 eurot. Kviitung (tl 117) tõendab, et 17.07.2023 kell 4.30 on Circle K Põlva teenindusjaamast ostetud diiselkütust 48,94 liitrit hinnaga 69,94 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist kannatanule tekkinud otsese varalise kahjuga, täpsemalt kahju tekitamisega seoses kantud kuluga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kohtu arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku ning mõistliku kuluga, sest just varastatud metsamaterjali taga otsides kannatanu selle ka juba järgmisel päeval üles leidis. Kulu põhjendatusele ja suurusele ei vaielnud kohtuistungil vastu ka kaitsja ja süüdistatav. Nimetatud otsene varaline kahju tuleb süüdistatavalt ja tsiviilkostjatelt solidaarselt välja mõista. Seega on kannatanul tekkinud kahju kokku summas 9748,96 eurot, sh 9679,02 eurot metsamaterjali eest ja 69,94 eurot metsamaterjali leidmiseks kulunud kütusekulu eest. Kõike eespool öeldut arvesse võttes rahuldab kohus täielikult kannatanu I. Sa tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1045 lg 4, § 1050 lg 1, 2, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 3, § 132 lg 2 ja 2, 137 lg 1 alusel E. Kavaku, V. V ja L. Oa vastu (ning lisaks VÕS § 115 lg 2, 84 lg 2 alusel V. V vastu. Kohus mõistab välja E. Kavakult, V. Vlt ja L. Olt solidaarselt varalise kahju hüvitise 9748,96 eurot I. Sa kasuks. Kannatanu on tsiviilhagis kahju tekitamise õigusvastasuse alusena viidanud ka VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, mille kohaselt on õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega kahju tekitamine ja punktile 8, mille kohaselt on õigusvastane heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamine. Kuna kohtu hinnangul on käesoleval juhul kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt, siis puudub kohtul vajadus analüüsida süüdistatava ja tsiviilkostjate käitumise õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7, 8 alusel. Kuna VÕS § 1045 lg 1 p-des 7 ja 8 loetletud õigusvastasuse alused on alternatiivsed, ei saa neid niikuinii koos kohaldada (RKTKo 2-15-4239, p 17). Lisaks on kannatanu tsiviilhagis esitanud alternatiivse taotluse VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 kohaldamiseks juhuks kui kohus ei nõustu kannatanu nõude ulatusega. Kuna kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses, puudub kohtul vajadus kannatanu alternatiivset nõuet rahuldada. Seoses asjaoluga, et kannatanu juba järgmisel päeval temalt varastatud metsamaterjali üles leidis, on kaitsja ja tsiviilkostjad ning nende esindaja arvamusel, et kannatanul on olnud võimalus oma metsamaterjal V. V kinnistult ära viia, mida ta ei ole teinud. Kannatanu on ise endale kahju põhjustanud, mistõttu on kannatanu kahju hüvitamise nõue põhjendamatu. Tsiviilkostjad taotlevad kahju hüvitamise vähendamist null euroni VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kahju hüvitamise vähendamine pole põhjendatud. Nagu kohus eespool tuvastas, leidis kannatanu tõesti juba 17.07.2023 oma kaotsiläinud metsamaterjali valdaja (V.V) üles ja nägi ka oma materjali V.V kinnistul. Nagu kohus eespool leidis, et ei ole kannatanu suhtunud ükskõikselt temalt varastatud metsamaterjali tagasisaamisesse ning ta on teinud selleks endast olenevaid mõistlikke jõupingutusi. Nii kannatanu kui V.V ütlustest kui nendevahelisest suhtlusest tuleneb, et kannatanu ja V.V pidasid mõnda aega läbirääkimisi metsamaterjali müügis V.Vle. Kokkuleppele mittejõudmise tõttu nõudis kannatanu metsamaterjali tagastamist, mida V.V ei teinud. Metsamaterjal asus kannatanu jaoks võõral

25 (28)

kinnistul, mistõttu juurdepääs materjalile sõltus V.Vst, kes ise mingil hetkel 2023.sügisel materjali transportimist (viidates teeoludele) võimalikuks ei pidanud. Arvestades V.V ja L.Oa süü suurust (mõlemad jätsid täielikult kontrollimata metsamaterjali päritolu seaduslikkuse, mis lõppkokkuvõttes viis kannatanul kahju tekkimiseni) pole kahju hüvitamine täies ulatuses kohtu arvates nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kannatanu esitas 17.06.2024 kohtuistungil suulise taotluse hüvitada talle kohtutäituri tasu 97,60 eurot, mis tekkis seoses kannatanu 13.03.2024 nõudekirja V.Vle kättetoimetamisega. Sellise kulu olemasolu tõendab kohtutäituri S.T 6.05.2024 e-kiri koos lisatud kohtutäituri tasu otsusega ( I kd tl 161-162). Kohtu hinnangul on kohtutäituri tasu näol sisuliselt tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Sellise kahju hüvitamise nõuet kannatanu esitatud ja kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilhagi ei sisaldanud. Seega on kannatanu 17.06.2024 istungil avaldatu näol tegemist uue nõudega, mille kannatanu oleks pidanud TsMS § 363 ja 338 sätete kohaselt esitama kirjalikult. Kuna kannatanu oma täiendavat nõuet ettenähtud vormis esitanud ei ole, jätab kohus selle sisuliselt läbi vaatamata. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 2003,24 eurot ( sh kohtueelses menetluses 131,76 eurot – I kd tl 118-120) ja kohtus 1871,48 eurot II kd tl 187-191). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kannatanu valitud esindajale makstud tasu, mis kannatanu menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt ( I kd tl 179-183) on 1680 eurot. Asja mahtu ja keerukust ning esindaja menetluses osalemise aega arvestades loeb kohus kogu kannatanu valitud esindaja tasu mõistlikuks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks tsiviilkostjate valitud esindajale makstud tasu, mis menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt ( I kd tl 171 pöördel ja 184-186) on V.Vl 1715,16 eurot (ilma käibemaksuta) ja L.Ol 1090,16 eurot (ilma käibemaksuta). Tsiviilkostjate valitud esindaja õigusbüroo on õigusabi tasu arved esitanud OÜ-le xxxxxxx (V.V osas) ja OÜ Xxxxxxx (L.O osas). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt pole menetluskulude hüvitamisel tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale või esindajale maksis tasu kohtumenetluse pool ise või mõni menetlusväline isik tema huvides ( RKKKm 3-1-1-78-14, p 30.2). Asja mahtu ja keerukust ning esindaja menetluses osalemise aega arvestades loeb kohus kogu tsiviilkostjate valitud esindaja tasu mõistlikuks. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks metsamaterjali koguse ja hindamise kulu 449 eurot ( I kd tl 81-82).

26 (28)

KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanu kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulu ( sõidukulu), milleks Tartu Maakohtu 25.06.2024 määruse kohaselt ( II kd tl 23) on 20,26 senti. Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st 182. Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel. Niisamuti tuleb see osa kannatanu menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 180 lg 1, mitte KrMS § 182 alusel (RKKKo 1-18-5732, p 105). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus E.Kavakult riigituludesse välja sundraha, metsamaterjali koguse määramise ja hindamise kulu, samuti kannatanu kohtumenetluses osalemise kulu. Kuna lisaks süüdimõistmisele kohus rahuldab E.Kavaku vastu esitatud tsiviilhagi, tuleb KrMS § 180 lg 1 ja 182 lg 2 alusel temalt välja mõista riigituludesse kogu riigi õigusabi tasu ja kulu. Kannatanu valitud esindaja on osalenud menetluses nii seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega kui tsiviilhagiga. Kohus loeb kannatanu valitud esindaja tasust seotuks süüküsimuse lahendamisega umbes ühe viiendiku s.o 340 eurot, mis tuleb kannatanu kasuks välja mõista üksnes süüdistatavalt. Ülejäänu kannatanu valitud esindaja tasu 1340 eurot tuleb KrMS § 182 lg 2 ja TsMS §-s 165 lg 3 alusel välja mõista solidaarselt süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt. TsMS §-s 165 lg 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata süüdistatavalt riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. Sama ei saa kohus teha kannatanu kasuks väljamõistetavate menetluskulude puhul, Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt ei saa KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel kannatanut koormata kohustusega oodata talle kuuluva menetluskulu hüvitamise nõude kohese ja täieliku sissenõudmisega (RKKK 2.09.2022 otsus asjas nr 1-21-2199 p 11). Sama põhimõte on maakohtu arvates kohaldatav ka tsiviilhagi lahendamisega seotud menetluskulude puhul. Seoses tsiviilhagi rahuldamisega tuleb tsiviilkostjate valitud esindaja tasud jätta KrMS § 182 lg 2 alusel tsiviilkostjate endi kanda. Kuriteo objektiks olnud 148,27 tm metsamaterjali on 10.04.2024 akti alusel uurija poolt antud V.V vastutavale hoiule aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx I kd tl 84). Asitõendi hoidja peab KrMS § 125 lg 3 kohaselt tagama asitõendi puutumatuse ja säilimise (mida V.V siiani on ka faktiliselt teinud). Seega puudub kohtu hinnangul vajadus metsamaterjali täiendavalt arestida nagu taotles kohtuvaidluse käigus prokurör. Küll aga peab kohus asjakohaseks teist prokuröri kohtuistungil taotletud meedet – jätta materjal kuni tsiviilhagi osas kohtuotsuse täitmiseni V.V hoiule ja võõrandada KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel I.S tsiviilhagi katteks.

27 (28)

Kohtumenetluse käigus on tõendina asja juurde võetud CD-R kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud kõne helisalvestisega. Kuna see on niikuinii juba toimikus, puudub vajadus salvestise asja juurde jätmise kohta otsustuse tegemiseks (RKKKo 1-18-5732/226, p 125).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

28 (28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.