lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2760/58

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2760/58
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-2760/17Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.09.20201-20-2760/33Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.05.20221-20-2760/41Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.20231-20-2760/48Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.02.20231-20-2760/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.04.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool

Tartu Ringkonnakohus 27. mai 2024 1-20-2760 Mario Truu, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Jarno Tomson (isikukood 37212174210) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrus Jarno Tomson Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1.Jarno Tomson tunnistati süüdi Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28. novembri 2019. a otsusega. Harju Maakohtu 17. juuni 2020. a määrusega tunnistati selle kohtuotsuse täitmine Eestis lubatavaks ja määrati, et J. Tomsonil tuleb Eestis ära kanda 5 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 13. juuli 2019, karistus lõppeb 13. oktoobril 2024.
2.8. märtsil 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid J. Tomsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad J. Tomsoni ennetähtaegset vabastamist.
3.Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrusega jäeti J. Tomson vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et vaatamata kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele, vanglas töötamisele, sotsiaalprogrammide läbimisele, teatavatele rahalistele vahenditele ning õe toetusele, oleks tema vabastamine hetkel ennatlik. Kohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et J. Tomsoni on kriminaalkorras karistatud 13 korral eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, arhiveeritud karistusi on 6 ning vangistuses viibib ta 6. korda. Tal on 4 kehtivat välisriigi karistust, sh on teda karistatud 2 korda Soomes mootorsõiduki joobes juhtimise (ühel neist kordadest polnud tal ka juhtimisõigust), 1 kord Itaalias omastamise ja 1 kord Rootsis narkokuriteo toimepanemise eest. See osutab asjaolule, et J. Tomson pole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. J. Tomson ei ole varem pidanud kinni katseaja tingimustest. J. Tomsoni sõnul tagab tema sõber talle vabaduses elu- ja töökoha, kuid elukoht on kontrollimata ja töötanud pole ta pikka aega. Uute

kuritegude toimepanemise ohtu suurendab see, et tal on võlgnevusi kokku pea 100 000 euro ulatuses. Ehkki J. Tomsoni väitel on suurem osa neist aegunud, pole kohtule esitatud selle kinnituseks ühtegi tõendit. Lisaks ei soosi J. Tomsoni vabastamist tema suhtlusringkond, kuhu kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus kahtles, kas napp lähedaste isikute ring hoiab ära J. Tomsoni uusi kuritegusid.

4.Maakohtu määruse vaidlustas J. Tomson, kes taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest vabastamist. J. Tomsoni sõnul töötas ta ametlikult nii Soomes kui ka Norras, mille tõenduseks on kaebusele lisatud Norras sõlmitud tööleping ja Norra D-number Norras ametliku töötamise loa kohta. J. Tomsoni väitel on tema rahalised võlgnevused praeguseks märkimisväärselt vähenenud (1400 euroni). Ta on motiveeritud vabanedes asuma tööle, et tasuda ka järelejäänud võlgnevused. Lisaks ei suhtle J. Tomson enam kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid tema suhtlusringkonda kuuluvad tütred, ema, õde ja poolvend ning Valga Betaania Baptistikoguduse pastor koos abikaasaga. J. Tomsonil pole tahet ega võimalust mõjutada prokuröri seisukoha põhjendatust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei too kaasa selle määruse muutmist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega). Kohus pole seejuures seotud prokuröri seisukohaga. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 8). Maakohus võttis J. Tomsoni vabastamata jätmist otsustades aluseks KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ja asus nõustumisväärsele seisukohale, et teda ei saa vaatamata tema vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele veel vabastada. Kohtu kaalutlused on selged ja asjakohased. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi, vaid keskendub peaasjalikult määruskaebuse väidetele vastamisele.
6.Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine, mida kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid aluseks võttes. Kuna neid asjaolusid tuleb kohtul hinnata kogumis, võib ta asuda seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Seda ongi maakohus menetletavas asjas teinud, tuginedes eeskätt J. Tomsoni varasemale karistatusele, sh seni kantud karistuste mõju puudumisele.
7.Määruskaebuses on märgitud, et J. Tomson on varem töötanud nii Soomes kui ka Norras, mille tõendamiseks on kaebusele lisatud Norras 30. juulil 2018 sõlmitud tööleping (kestusega kuni
30.detsembrini 2018) ja norrakeelne dokument (pealkirjastatud „Bekreftelse på D-nummer“). Kolleegium leiab, et kumbki neist dokumentidest ei kummuta kahtlust, kas J. Tomson hakkab vabanedes tööd tegema ja jääb selle harjumuse juurde. Vangla materjalidest nähtub, et J. Tomsoni ametlikud töösuhted on varem kestnud vaid paar kuud. Ka kaebuse lisaks olevast Norras sõlmitud töölepingust selgub, et töösuhe kestis küllaltki lühikest aega. Teine lisatud dokumentidest (väidetav Norra D-number) ei näita aga seda, kas J. Tomson ka tegelikult töötas.

2(3)

8.Kaebuses on kirjas seegi, et J. Tomsoni võlgnevused on olulises ulatuses vähenenud. Samas pole kaebuses toodud selle kinnituseks tõendit. Ühtlasi leiab kolleegium, et isegi juhul, kui see oleks tõendatud, ei tingiks see J. Tomsoni vabastamist, arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist ja karistatust. Kuna J. Tomson on varem pannud kuritegusid toime ka varalise kasu saamise eesmärgil, on tema puhul olemas arvestatav oht, et ta jätkab sellega.
9.Ehkki J. Tomson ei suhtle enam väidetavalt kriminaalkorras karistatud isikutega, vaid tema suhtlusringkonda kuuluvad eeskätt lähedased, osutab kolleegium, et vangla materjalidest nähtub siiski ka J. Tomsoni suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. Lisaks märgib kolleegium, et lähedaste olemasolu (ja võimalik toetus) pole varem avaldanud talle mingitki heidutavat mõju. Seetõttu on küsitav, kas see seda nüüd teeks. Teda on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja vangistuses viibib ta 6. korda, varasemad kriminaalhooldused Eestis on luhtunud. Kuna lähedaste olemasolu pole J. Tomsonit seni pannud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, ei saa lähedaste tuge pidada määravaks asjaoluks tema vabastamise otsustamisel.
10.Kokkuvõttes ei saa J. Tomsonit vabastada temast lähtuva uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu, mida ei kaalu üles tema vabastamise kasuks kõnelevad asjaolud. Sellest tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.