Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
09.04.2024
Kohtuasja number
1-20-2760
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Asja läbivaatamise kuupäev
02.04.2024
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Jarno TOMSONI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jarno TOMSON sünd. 17.12.1972, isikukood 37212174210, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 13.07.2019 ja lõpp 13.10.2024 Jätta Jarno TOMSON vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
kinnipeetav
Jarno
Tomsoni
Jarno Tomson on süüdi tunnistatud Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28.11.2019 otsusega. Harju Maakohtu 17.06.2020 määrusega tunnistati eelnimetatud otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks ning Jarno Tomsonil kuulus Eesti Vabariigis ärakandmisele 5 aastat 3 kuud vangistust alates 13.07.2019. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on
kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda ja arhiveeritud karistusi on 6. Kinnipeetav on süüdi tunnistatud 5 korda Soomes, 1
kord Rootsis ja Itaalias. Kinnipeetav viibib Eestis vanglas teist korda, välismaal on vanglas olnud 4 korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel ning läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk ja Eluviisitreening. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on hotelliga, kuhu ametnik kodukülastust teha ei saanud. Kinnipeetava tuttav on nõus võtma kinnipeetavale hotellis toa ja toa tasu (umbes 300 €) palgast maha arvestama. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht tuttava firmas xxx. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav on ametlikult töötanud vaid paar kuud. 20.02.2024 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 98 675 €. Kinnipeetava lähedaste hulka kuuluvad Rahvastikuregistri andmetel ema ja 2 last, kuid vangla pole välja toonud, missugused on nende omavahelisi suhted. Kinnipeetav teatas kriminaalhooldajale enda lähedase kontakti, kes garanteerib talle ühtlasi töökoha ja tasub elukoha eest. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetaval puudulik probleemide lahendamise oskus ning tal on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav on Eestis kriminaalhooldusele allutatud 2 korda ja mõlemad ebaõnnestusid. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Vangla hinnangul on kinnipeetava poolt uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 13.10.2024, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“
Maakohtu istung Kinnipeetav Jarno Tomson teatas maakohtu istungil, et distsiplinaarkaristus on käesolevaks ajaks kustunud. Kinnipeetav lisas, et tal on lähedastest õde, kellega on head suhted. Kinnipeetav märkis, et alkoholiga pole tal probleeme ja narkootikume pole ta kunagi kasutanud. Kinnipeetav märkis, et tema võlad on enamuses aegunud. Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-5320. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda, arhiveeritud karistusi on 6 ja vanglas on ta kokku viibinud 6 korda. Ühtlasi on teda karistatud nii Soomes, Rootsis, Itaalias kui ka Eestis. Maakohus tuvastas, et Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 4 kehtivat välisriigi karistust. Teda on karistatud 2 korda Soomes mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (s.h. ühel korral puudus tal ka juhtimisõigus), 1-l korral Itaalias ebaseadusliku omastamise eest ning 1-l korral Rootsis narkokuriteo eest. Maakohus leiab, et sedavõrd suurte ja eriliigiliste kriminaalkaristuste hulk näitab juba iseenesest, et kinnipeetav pole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ja tal on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Harju Maakohtu 17.06.2020 määrusest nähtub, et Jarno Tomsonit karistati Rootsis narkokuriteo eest ning lisaks kohaldati talle ka riiki sisenemise keeldu. Maakohus möönab, et tegemist on küll iseenesest raske kuriteoga, ent peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid.
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus tuvastas, et eelnimetatud distsiplinaarkaristus määrati kinnipeetavale 22.03.2023. Vastavalt Vangistusseaduse §65 lg.5 kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Maakohus nõustub kinnipeetavaga selles, et juba kohtuistungi toimumise ajaks oli eelviidatud distsiplinaarkaristus kustunud. Seega saab maakohtu hinnangul väita, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis väärib maakohtu silmis tunnustamist. Lisaks väärib maakohtu hinnangul tunnustamist ka asjaolu, et kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul töötanud erinevatel ametikohtadel ning läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk ja Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda Kambjas asuvasse hotelli, mille eest lubab tasuda tema sõber. Sama sõber lubab kinnipeetavale ka töökoha garanteerida. Maakohus leiab, et kuivõrd kinnipeetava elukoht on kontrollimata ja kriminaalhooldaja hinnangul pole ta ametlikult väga pikka aega töötanud, siis tuleb tema vabanemisjärgsesse elu- ja töökohale asumisse suhtuda teatava reservatsiooniga. Märkimisväärsed on ka kinnipeetava pea 100 tuhande suurused võlanõuded, mis suurendavad võimaliku uue kuriteo toimepanemise riski, sest tema kuriteod on kriminaalhooldaja hinnangul kantud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et tema võlanõuded on enamuses aegunud, pole maakohtule selle kinnitamiseks ühtegi tõendit esitatud. Seega on tegemist paljasõnalise väitega. Maakohus taunib vangla iseloomustustes levinud järjekindlat praktikat, mille kohaselt ei ole kõigi kinnipeetavate vabanemisfondis olevate vahendite suurust iseloomustuses välja toodud. Seepärast tuvastas maakohus, et perioodil 09.12.2023 – 08.04.2024 (väljavõte ei võimalda enam kui 4 kuu pikkust perioodi) on kinnipeetava vabanemisfondi laekunud xxx €, millest kanti nõuete fondi xxx € ja vabanemisfondi xxx €. Eeltoodu on maakohtu silmis tunnustamist väärt ja näitab, et kinnipeetaval on olemas teatavad rahalised vahendid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval head suhted oma sõbraga, kes on nõus tasuma tema elukoha eest ennetähtaegse vabanemise korral. Ühtlasi lubab sõber kinnipeetavale töökoha garanteerida. Maakohtu istungil teatas kinnipeetav, et tal on lähedastest head suhted ka õega. Maakohus leiab, et teatav lähedaste toetus väärib tunnustamist. Samas on vangla iseloomustuses välja toodud, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Seega kahtleb maakohus, kas kinnipeetav suudab napi hulga lähedaste toetusega õiguskuulekaks jääda. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning lisab, et ta on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 32%. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kohtuasjas nr.109-14104) ei arvesta maakohus sellist riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav.
Kokkuvõttes leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada selle eest, et ta on ennast vangistuses hästi üleval pidanud ja endale seal piisavalt tegevust leidnud, ent samavõrd kiiduväärsed pole tema väljavaated vabaduses. Olgugi, et kinnipeetaval on võimalik tuttava abiga saada endale elu- ja töökoht ning tal on olemas lisaks ka õe toetus, ei pruugi eeltoodust piisata, et ta suudaks õiguskuulekaks jääda. Eelkõige näitab kinnipeetava varasem korduv karistatus ja suutmatus katseaja tingimustest kinni pidada, et teda on raske taaskord usaldada. Maakohus kahtleb, et Jarno Tomson suudaks seadusekuulekal teel püsida, sest suured võlanõuded ja kriminaalkorras karistatud tuttavad võivad teda hõlpsasti majandusliku kasu saamise eesmärgi nimel uutele kuritegudele kallutada. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 ning KrMS §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.