Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 määrus Mihhail Mitrohhini (Mitrohhin; isikukood: 39007152210) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises
Määruskaebuse esitaja
Mihhail Mitrohhini kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu 21. septembri 2022 otsusega tunnistati Mihhail Mitrohhin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 4231 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Viru Maakohtu
16.novembri 2020 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, saades liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21. september 2022.
2.Viru Vangla esitas 12. aprillil 2024 Viru Maakohtule materjalid M. Mitrohhini tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad M. Mitrohhini ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 määrusega jäeti M. Mitrohhin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid lühidalt sellised.
M. Mitrohhin on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud resotsialiseerivates vestlustes. Samas pole tema käitumine olnud eeskujulik: ehkki tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on ta keeldunud töö tegemisest. Samuti on M. Mitrohhinil ette tulnud vägivaldset käitumist: 10. märtsil 2024 leidis aset vahejuhtum, kus M. Mitrohhin kasutas teise kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. M. Mitrohhin viibib vanglas kolmandat korda. Varasema kohtuotsusega anti talle võimalus karistust vabaduses kanda, kuid selle lasi ta käest, kui rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning jätkas süütegude toimepanemist. Hoolimata korduvatest karistustest ei ole M. Mitrohhin oma käitumises muudatusi teinud. Süüdimõistetu käitub mõtlematult ega arvesta tagajärgedega. M. Mitrohhini suureks riskifaktoriks on sõltuvusainete tarvitamine – see mõjutab tema käitumist ja tõstab retsidiivsusriski. Puudub kindlus, et M. Mitrohhin suudab sõltuvusainete tarbimisest loobuda. Võimalik tagasilangus võib päädida õigusvastase käitumisega. Soov liituda programmiga „Sütik“ kirjeldatud riske piisaval määral ei maanda. M. Mitrohhini kuritegude toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
4.3. mail 2024 esitas M. Mitrohhini kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm Viru Maakohtu
26.aprilli 2024 määruse peale kaebuse, milles palub M. Mitrohhin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leiab, et esimese astme kohus on teinud kaalutlusvea. Nii vangla kui prokuratuur toetavad M. Mitrohhini vabastamist. Süüdimõistetul on vabaduses olemas lähedaste tugi, samuti elu- ja töökoht. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning tema individuaalne täitmiskava on täidetud. Ühtlasi on M. Mitrohhin võtnud aktiivselt osa sotsiaalprogrammidest. Ehkki süüdimõistetu käitumine pole vanglas olnud alati eeskujulik, on see aja jooksul paranenud. Asjakohatu on tugineda 10. märtsil 2024 toimunud vahejuhtumile, kuna see on vastuolus süütuse presumptsiooniga. Esimese astme kohus on ülemäärast kaalu omistanud M. Mitrohhini varasematele kriminaalkaristustele ega ole varasemaid karistusandmeid kõrvutanud vabastamise kasuks kõnelevate momentidega. Sotsiaalprogrammi läbiviija leiab, et M. Mitrohhin suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda – kohus pole põhjendanud, miks see arvamus ei ole asjakohane. M. Mitrohhin saab vabaduses osaleda narkootikumidest hoidumiseks mõeldud programmis „Sütik“. Stabiilsed elutingimused, toetav lähivõrgustik ning kriminaalhoolduslikud meetmed vähendavad tagasilanguse riski. Tegemist on M. Mitrohhini viimase võimalusega vanglast enne tähtaega välja saada. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Esimese astme kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
6.Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohus poleks tohtinud tugineda M. Mitrohhini iseloomustuses märgitud (10. märtsil 2024 toimunud) vahejuhtumile, kus süüdimõistetu kasutas (väidetavalt) teise kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kuna kohtu käsutuses pole andmeid, mis avaksid juhtunu asjaolusid, pole võimalik neile toetuda. Liiatigi
pole M. Mitrohhinit selle eest karistatud – vähemasti veel mitte. Seetõttu oleks vahejuhtumile tuginemine vastuolus süütuse presumptsiooniga. Siiski ei too kõnealune minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. Jättes selle vahejuhtumi hinnatavate asjaolude kogumist välja, on esimese astme kohus põhjendanud igati veenvalt ja asjakohaselt, miks on M. Mitrohhinit iseloomustava teabe pinnalt tõenäoline, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist.
7.Asjakohatu on kaitsja viide sellele, et vangla ja prokuratuur M. Mitrohhini vabastamist toetavad. Vangla ega prokuratuuri seisukohta KarS § 76 lg-s 4 välja ei tooda. Järelikult ei saa kellegi vabastamise või vabastamata jätmise otsustust sellistele seisukohtadele rajada. Vangla või prokuratuuri arvamus võiks omada kaalu vaid puutuvalt argumentidesse, millega vangla või prokuratuur oma seisukohta põhjendavad – kohtul võiks tulenevalt lahendi põhistamiskohustusest (kriminaalmenetluse seadustiku § 145 lg 1 p 1 ) olla tarvis neile argumentidele vastata. Praegu aga vangla ega prokuratuur mingeid argumente oma seisukoha selgitamiseks esitanud ei ole.
8.Ei saa eitada, et M. Mitrohhini käitumine vanglas on muutunud aja jooksul paremaks. Ta ei ole rikkunud vangladistsipliini ning ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, läbides nii sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kui probleemilahendusi käsitlevad vestlused. Siiski ei kummuta need järeldust, et M. Mitrohhini käitumine ei pruugi pärast võimalikku vabanemist püsida õiguskuulekas – sellele vastu räägib tema kuritegelik elukäik ühes sõltuvusprobleemiga.
9.Tõik, et M. Mitrohhinit on viiel korral kriminaalkorras karistatud, näitab, et senised karistused on tema õiguskuulekusele suunamise perspektiivist osutunud viljatuks. M. Mitrohhini kuritegelik tee sai alguse juba teismeeas. Viru Maakohtu 3. märtsi 2006 otsusega (nr 1-05-487) tunnistati M. Mitrohhin süüdi mitmes varguses ja ühes röövimises: süüdimõistetu tungis koos kaaslastega teise inimese korterisse, kasutas selle perenaise vastu vägivalda (sh sidusid sissetungijad korterielaniku kinni) ning võttis sealt kaasa asju. Maakohus karistas M. Mitrohhinit küll vangistusega, kuid jättis selle täitmisele pööramata tingimusel, et M. Mitrohhin hoidub kuritegude toimepanemisest ning allub käitumiskontrollile – üksnes vahi all viibitud aja pidi M. Mitrohhin veetma kinnipidamisasutuses. Võimaluse karistust vabaduses kanda lasi M. Mitrohhin aga üsna pea käest – 26. juunil 2007 pöörati talle mõistetud vangistus täitmisele, kuna ta ei järginud kohtu poolt määratud kontrollinõudeid. Viru Maakohtu 27. märtsi 2008 otsusega (asi nr 1-07-15246) tunnistati M. Mitrohhin aga süüdi suisa tapmises ning 22. aprilli 2008 otsusega (asi nr 1-08-4716) grupiviisilistes varguses. M. Mitrohhin vabanes vanglast 2015. aastal ja mõni aasta hiljem jätkas ta kuritegude sooritamist. 16. novembril 2020 tunnistas Viru Maakohus M. Mitrohhini süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises, narkootilise aine käitlemises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilises juhtimises. M. Mitrohhinis avaldusid uuesti vägivaldsed jooned, kui ta kasutas teiste inimeste vastu võrdlemisi ekstreemset vägivalda: peksmistega põhjustas ta ohvritele hulgaliselt kehavigastusi. Kirjeldatud kuritegude eest karistas kohus M. Mitrohhinit tingimisi vangistusega, lugedes vahi all viibitud aja n-ö šokivangistuseks ning jättes ülejäänu täitmisele pööramata. Seegi katseaeg ebaõnnestus, kuna mõne kuu pärast ähvardas M. Mitrohhin teist inimest tapmisega (Viru Maakohtu 21. septembri 2022 otsus asjas nr 1-22-5328). Toodu näitab, et kuritegelik käitumine (sealhulgas vägivalla kasutamine) pole M. Mitrohhini jaoks midagi juhuslikku, vaid see on olnud järjepidev.
10.Ringkonnakohtu meelest ei saa alahinnata ka M. Mitrohhini sõltuvusprobleemi. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Kuna M. Mitrohhin sooritas enda raskeima kuriteo (ehk tapmise) alkoholi ja amfetamiini tarvitanuna, on narkootikumide tarvitamine tema jaoks kuritegude soodusteguriks – nii leiab ka
vangla. Kaitsja argument, justkui maandaksid sotsiaalprogrammist õpitud teadmised võimalikku tagasilanguse riski, ringkonnakohut ümber ei veena. M. Mitrohhin on varemgi (st eelmise vangistuse ajal) osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, kuid jätkanud hiljem narkootikumide tarvitamist. 2015. aastal esitas Viru Vangla maakohtule M. Mitrohhini materjalid tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks: tolleaegses iseloomustuses on märgitud, et M. Mitrohhin on narkootikume pruukinud alates 15. eluaastast, süstides enne vangistust iga päev amfetamiini. Seejuures võttis M. Mitrohhin juba eelmise vangistuse ajal aktiivselt osa sõltlastele suunatud tegevustest (näiteks „Eluviisitreeningust“ ja „Equip“ programmist), kuid keeldus pärast vabanemist vangla pakutud sõltuvusravil osalemast. Pidades silmas seda, et M. Mitrohhin jätkas vahepealsel ajal narkootikumide tarvitamist (enda sõnul pruukis ta uimasteid viimati 2022. aasta oktoobris), on väga kaheldav, kas ta suudaks end võimaliku vabanemise korral uimastitest eemal hoida. Narkootikumide tarvitamine tõstab aga M. Mitrohhinist lähtuvat retsidiivsusriski.
11.Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Mitrohhini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu varasema elukäigu pinnalt on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Taolist seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, sest uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata – seda pole võimalik maandada isegi kriminaalhoolduslike meetmete abil.
12.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 pst 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 26. aprilli 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.