Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mootorsõidukit joobeseisundis juhtimise eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. On vangistuses määratud majandustöödele, kuid on tööst keeldunud. Käesolevalt on alates 12.03.2024 kuni teise korralduseni tööst vabastus. Alustas riigikeele õppimist B2 tasemel 06.09.2022, kuid 30.09.2022 loobus. Isik osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening 20.10.2022-26.01.2023. Kinnipeetav läbis programmi täies mahus. Osales vestlustes suhtumisest ühiskonda, majandusliku toimetulekust ja sihipärasest probleemilahendusest 4.02.2024-21.02.2024. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressil xxx. Käesolevalt elab seal abikaasa J M koos kahe lapsega. Nimetatud korteri omanik on N R-V. Nii N. R-V kui J.M on andnud nõusoleku Mihhail Mitrohhini elama asumiseks antud korterisse. Kinnipeetaval on põhiharidus. Töötamise registri andmetel on ametlikult töötanud kahes ettevõttes. Enne vahistamist töötas 11.01.2021-31.07.2021 xxx, lisaks on varasemalt töötanud 10-kuud xxx-s, kus tööleping on lõppenud töökohustuste rikkumise tõttu. Vangistuses on alates 31.08.2022 määratud tööle koristajana, kuid on keeldunud töötamast, mille eest on ka distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevalt on määratud töövabastus. On varasema vangistuse ajal õppinud abikoka ning müürsepp-pottsepa eriala. 01.04.2024 seisuga on isikul nõudeid 9031,60 eurot, vabanemisfondis on xxx,00 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral saab minna tööle xxx-sse. Ettevõtte juhatuse liige on nõus võtma Mihhail Mitrohhini tööle xxx ametikohale. Osales 2024. a vestlustes suhtumisest ühiskonda. Isik mõistab, et peale vabanemist tuleb minna tööle. Isik on eelnevalt pannud kuritegusid toime ka grupis ning tarvitanud narkootikume, millest saab järeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga sõbrad/tuttavad. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul alkosõltuvust diagnoositud ei ole. Enda sõnul ei tarvita alkoholi üldse ja pole kunagi ka tarvitanud. Vanglale teadaolevalt on Mihhail Mitrohhin röövi toime pannud alkoholijoobes ning tapmise alkoholi- ja narkojoobes. Praeguse vangistuse ajal tuvastati 28.08.2022 Mihhail Mitrohhinil alkoholijoove, mis tekkis desinfitseerimislappide vedeliku joomise tagajärjel. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Enda sõnul tarvitas narkootikume viimati 10.01.2022. Olles alkoholi- ja amfetamiini tarbinud, pani toime tapmise. Praeguse süüdimõistmise raames karistatud KarS § 183 lg 1 järgi. Väärteokorras karistatud NPALS alusel kahel korral, viimati 2020. On osalenud praeguse vangistuse jooksul AN tugigrupi töös, käesolevalt tugigrupi töös ei osale. Osales programmis Eluviisitreening 20.10.2022-26.01.2023. Oli kohtumistel väga aktiivne, kuid kaldus kohtumiste teemadest pidevalt kõrvale. Kinnipeetav on seisukohal, et tegi tarvitamise muutmise otsuse juba enne vangistust. Paigutab ennast ise säilitamise faasi. Programmi jooksul toob välja oma peamised riskiolukorrad ning seadis eesmärgiks ka edaspidi tarvitamisest hoidumise. Läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja oskused, et tulevikus tarvitamisest hoiduda. Isikul on kuritegelikud hoiakud, alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena (kriminaalkaristusi enne 18. eluaastat on kolm), ühtlasi on keeldunud vangistuses töötamast. Vanglas on ette tulnud vägivaldset käitumist, viimati leidis 10.03.2024 vanglas aset vahejuhtum, kus kasutas füüsilist vägivalda teise kinnipeetava vastu. Lisaks on 2020. a karistatud võimuesindaja solvamise eest ning isikul 2022. a üks distsiplinaarkaristus valvuri sülitamise eest. Üldiselt on käitumine ametnikega viisakas, kuid võib kergesti ärrituda, kui midagi ei lähe tema tahtmise järgi. Isik on eelnevalt viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, kus mõlemal korral pöörati karistus täitmisele. Vangla riskihindamise kohasel Mihhail Mitrohhin on kõrgohtlik avalikusele. Oht seisneb ähvardamises või vägivalla kasutamises nii konflikti lahendamiseks kui majandusliku kasu saamise eesmärgil, selle tulemusel võib põhjustada ka inimese surma. Samuti võib oht seisneda narkootikumide tarvitamises ning sellega narkootikumide levitamisele kaasa aitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab narkootikume või alkoholi ning ta kaotab probleemide ilmnemisel enesekontrolli. Samuti võib oht olla tõenäoline kui isikul on majanduslikud raskused.

Ohtlikkust suurendab ka kriminaalne tutvusringkond ning sellest tulenev negatiivne grupi mõju, puudulik probleemide lahendamise oskus ja impulsiivne käitumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi enne tähtaegse vabastamise menetlusega, mille tõttu vangla toetab isiku vabastamist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Mihhail Mitrohhin selgitas, et vabaduses on tal olemas töökoht, automehhaanik remonditöökojas. On nõus minema programmi „Sütik“. Vanglas on läbinud kõik määratud sotsiaalprogrammid. Vanglas oli piisavalt aega järele mõelda, kuidas on elanud. Prioriteedis on nüüd perekond. On nüüd 33-aastane. Rumal oleks edasi tegeleda kuritegude toimepanemisega. Töökoht on olemas. Soovib elada seaduskuulekat elu. Selle aja jooksul on kõik läbi mõelnud. Palub anda võimalus vabaneda ennetähtaega. Lapsed kasvavad ilma isata. Kaitsja leidis, et isiku karistus peaks jätkuma vabaduses kriminaalhoolduse all, mitte vanglas. Praegu on tal viimane võimalus vabaneda ennetähtaega. Umbes 10 kuu pärast vabaneb ta niikuinii. Vabastamine annaks talle võimaluse resotsialiseerumiseks kriminaalhooldusametniku toega. Isik on ise võtnud ühendust „Sütik“ programmi korraldajatega, kuigi on leidnud, et saab narkootikumidest ka ise lahti. Karistuse kandmise aeg ei kulgenud probleemideta. Aga viimasel ajal trend oli positiivne. Tema käitumine on teinud kannapöörde. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla hinnangul isik on enda hoiakuid muutnud selliselt, et ta suudab elada vabaduses seaduskuulekat elu. Eelmises iseloomustuses aasta aega tagasi seda ei olnud. Isik teadvustab riske seoses narkootikumidega. Kuivõrd vabaduses on olemas töökoht, siis ei saa eeldada, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemisega. Vangla väitel isik on keeldunud vanglas töötamast, samas tal on vabastus tööst. Eelmises iseloomustuses on kirjas, et juba siis oli tal vabastus tööst. S.t ka see ei iseloomusta isikut negatiivselt. Isik on mitmel korral kaotanud teadvuse narkootikume üledoosist. Kuna vangla räägib, et probleeme narkootikumidega isikul pole, siis see küsimus on teisejärguline. Vangla sellekohane väide on aga tõendamata. Vangla ei vastanud järelepärimisele, miks ta nii väidab. Haiguslugu seda ei tõenda. Kõik tõendid näitavad, et isiku käitumine on ajas paranenud. Viimane aasta see on olnud igati positiivne. Iseloomustuses on toodud ka negatiivsed asjaolud, aga need puudutavad varasemat aega. Need olid ka eelnevas vangla iseloomustuses. Viimasesse iseloomustusse on lisandunud vaid positiivsed asjaolud. Ei näe, mida positiivset tooks isiku vanglasse jätmine. Ta on läbinud kõik pakutud programmid. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Vangla ei saa talle enam midagi pakkuda. Kriminaalhooldusametniku järelevalve võimaldaks tal kohaneda eluga vabaduses.

KOHTU SEISUKOHT

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4

kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Mihhail Mitrohhini puhul ei saa öelda, et tema käitumine vangistuses oleks eeskujulik. Kuigi tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, vangistuses keeldus ta tööst. Vanglas on ette tulnud vägivaldset käitumist, viimati leidis 10.03.2024 vanglas aset vahejuhtum, kus kasutas füüsilist vägivalda teise kinnipeetava vastu. Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Mihhail Mitrohhini suhtes. Vangistuses läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osales resotsialiseeruvates vestlustes. Tal on vabaduses olemas kindel töö- ja elukoht. Kohus arvestab aga ka seda, et elukoht oli Mihhail Mitrohhinil ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ei ole oma käitumises muudatusi teinud, kuigi on varasemalt korduvalt karistatud. Ei ole suutnud teha järeldusi varasemast käitumiskontrollist, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tema käitumine on viidanud, et ei pea oluliseks seaduseid järgida. Mihhail Mitrohhin käitub mõtlematult ning tagajärgedega arvestamata. Suureks riskifaktoriks Mihhail Mitrohhini puhul on sõltuvusainete tarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab tema käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Mihhail Mitrohhini puhul ei ole kindlust, et seekord suudab sõltuvusainete tarbimisest loobuda. Tagasilanguse puhul võib selle mõju avalduda tema õigusvastases käitumises. Ainuüksi „Sütik“ programmiga liitumise soov ei ole piisav, et maandada sellised riskid märgataval määral. Mihhail Mitrohhin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kolmandat korda. Varasemalt karistatud Viru Maakohtu 16.11.2020 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 4231, § 349 järgi rahalise karistusega 1352 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt, ning vangistusega 3 aastat, millest kohesele täitmisele vangistus 6 kuud, mis loeti kantuks, ning vangistuse osa 2 aastat 4 kuud 21 päeva tingimisi katseajaga 4 aastat, sellest 6 kuud elektroonilist valvet. 14.02.2022 Viru Maakohtu määrusega pöörati kandmata vangistus 2 aastat 4 kuud 21 päeva täitmisele. Karistuse kandmise algus 12.02.2022. 21.04.2021, 28.07.2021 ja 12.02.2022 pani Mitrohhin toime uued kuriteod ning Viru Maakohtu 21.09.2022 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 120 lg 1 ja § 4231 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel uueks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 5 kuud 12 päeva vangistust. Varasema kohtuotsusega anti süüdimõistetule võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, kuid ta suhtus sellesse vastutustundetult. Katseajal eiras käitumiskontrolli nõudeid ning jätkas süütegude toimepanemist. Sellest võib järeldada, et käitumiskontroll ei hoia Mihhail Mitrohhinit uute süütegude toimepanemisest. Kohtul puudub veendumus, et praegu tingimisi vabastamise korral ei pane ta toime uusi kuritegusid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole.

Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei nõustu kohus Mihhail Mitrohhini ennetähtaegse vabastamisega. Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning kohus ei võta seda arvesse. Kuigi vangla toetab Mitrohhini vabastamist ei ole see kohtule siduv. Kohus ei ole vangistusasutuse ega prokuratuuri seisukohaga kinnipeetava vabastamise küsimuses seotud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Mihhail Mitrohhini vabastamisega enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.