Jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 17. detsembri 2020 otsusega, mis jõustus 29. detsember 2020, karistati Eduard Burdastõhhi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes E. Burdastõhhile lõplikuks karistuseks rahalisne karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 12. mai 2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 9 kuu 28 päeva vangistusega, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti E. Burdastõhhile rahaline karistus 100 päevamäära ning 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel kuulus rahaline karistus 100 päevamäära ehk 1000 eurot täitmisele iseseisvalt ning Harju Maakohtu 12. mai 2020 otsusega asjas nr 1-20-2286 mõistetud karistus kuulub täitmisele vastavalt Harju Maakohtu otsuses sätestatud tingimustel. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulus tasumisele 83,32 eurot kuus ning
12.kuul kuulus tasumisele 83,48 eurot.
1.1.Harju Maakohtu 5. jaanuari 2022 määrusega, mis jõustus 21. jaanuar 2022, pöörati täitmisele E. Burdastõhhile Harju Maakohtu 17. detsembri 2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
1.2.Karistuse kandmise aja algus 22. jaanuar 2022 ja lõpp 19. november 2024.
2.Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrusega jäeti E. Burdastõhh ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus prokuratuuri põhjendamata seisukohta ei arvestanud. Samuti ei tuginetud vangla välja toodud riskiprotsentidele, sest need ei ole jälgitavalt kujunenud.
2.1.Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid arvestades süüdimõistva otsuse asjaolusid, siis kinnipeetav pani katseajal taaskord toime kehalise väärkohtlemise. Sealjuures oli tegemist oma elukaaslase suhtes toime pandud vägivallakuriteoga. Kuna kinnipeetav ei suutnud järjekordsest karistusest hoolimata talle eelmise kohtuotsusega katseajaks seatud tingimusi täita, pöörati tema karistus täitmisele. Seega on E. Burdastõhhile juba antud võimalus käitumiskontrollile alluda, aga edutult. Karistuse täitmisele pööramisest nähtub, et tegemist ei olnud üksikute rikkumistega ning E. Burdastõhh ei olnud motiveeritud oma käitumist õiguskuulekamaks suunama.
2.2.E. Burdastõhhi on distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta unustas avavanglasse tulles enda taskusse ühe sigareti. Tegemist ei ole iseenesest väga raske rikkumisega, ent näitab siiski, et kinnipeetav ei suuda ka kontrollitud keskkonnas reeglitest kinni pidada. See aga ilmestab asjaolu, et E. Burdastõhhi on raske taaskord usaldada alluma käitumiskontrolli nõuetele.
2.3.Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on vangistuses olles töötanud, läbinud mitu sotsiaalprogrammi ja osalenud riigikeele õppes. Samuti on isikul olemas elukoht, lähedaste toetus ning töökoht keevitajana. Maakohus tunnustas kinnipeetavat garanteeritud töökoha ja rahaliste vahendite olemasolu eest, ent võtab arvesse, et samas on tal tasumata rahalisi kohustusi pea kümne tuhande euro jagu.
2.4.Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt antud. Süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab, et ta ei taha ega suuda temale seatud reeglitest kinni pidada, mistõttu võib ka vabaduses rikkumisi hõlpsasti ette tulla. Ainuüksi ema juurde elama asumine ja tööga hõivatus ei pruugi veel tagada kinnipeetava edasist seadusekuulekat käitumist. Esimene vangistus ei tähendab tingimata, et kinnipeetav tuleb kindlasti ennetähtaegselt vabastada.
3.Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Burdastõhhi kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust.
3.1.Maakohus ei ole arvestanud resotsialiseerumise võimalusega. Süüdimõistetu viibib vanglas esimest korda ning kõiki vajalikud sotsiaalsed programmid on läbitud. Isiku vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur.
3.2.Maakohus ei ole arvesse võtnud E. Burdastõhhi käitumist vanglas ning teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Olulisim on süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused resotsialiseerumiseks. Esimest korda vanglas viibijat on võimalik usaldada. Ka ei arvestanud maakohus kinnipeetava vanusega – 52. Süüdimõistetu on vanglas töötanud ning tema eesmärgiks on võlgnevused tasuda, kuid vanglas ei saa seda teha, sest võimalused töötamiseks on piiratud. Asjaolu, et isikul on olemas distsiplinaarkaristus, ei viita sellele, et ta eitab õigusnormide täitmist. Käesoleval ajal E. Burdastõhh on teinud järeldusi oma käitumise kohta, mis on piisav tema šokeerimiseks ja õigele teele suunamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ega too kaasa endaga maakohtuga võrreldes teistsugust lõppjäreldust.
5.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt põhjalikult, kaaludes KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et E. Burdastõhhi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Taaskord tuleb üle korrata, et Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Sellest on maakohus ka lähtunud.
6.Kuigi maakohtu määrus on põhjalik ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu poolt toodut üle korrata, märgitakse vastuseks määruskaebusele järgmist. Kaitsja heidab maakohtule ette, et ei ole arvestatud isiku resotsialiseerumisega, et E. Burdastõhh viibib vanglas esimest korda, on 52-aastane, vabastamist toetavad nii prokuratuur kui vangla, ei ole arvestatud käitumist vanglas ja et vanglas ei ole võimalik võlgnevusi hüvitada ning süüdimõistetu on teinud järeldused oma käitumise kohta. Lisaks ei näita kaitsja hinnangul distsiplinaarkaristus, et süüdimõistetu ei täidaks õigusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul heidab kaitsja maakohtule ette asjaolude arvestamata jätmist, mida maakohus on siiski arvestanud. Nii on maakohus analüüsinud süüdimõistetu käitumist vangistuses ning vangistuses toimunut. Arvestades, et süüdimõistetu viibis avavanglas, pani seal olles toime distsiplinaarrikkumise, tulles avavanglasse tagasi eelnevalt kaasavõetud sigaretiga, näitab selgelt, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Süüdimõistetu paigutati tagasi kinnisesse vanglasse. Kui isik ei suuda korda järgida range järelevalve tingimustes, siis puudub usk sellesse, et ta suudaks seda vabaduses. Enamgi veel, E. Burdastõhhile anti juba käesoleva kriminaalasja raames võimalus kanda karistust vabaduses kriminaalhooldusel olles, mis ebaõnnestus. Süüdimõistetul puudub oskus oma käitumist juhtida. Seega ei ole lähtuvalt temast endast alust uskuda ka sõnas väidetut, et süüdimõistetu on just nüüd muutunud. Ainuüksi süüdimõistetu vanus ei anna alust isiku vabastamiseks. Kuigi tegemist on E. Burdastõhhi esimese vangistusega, on tema varasem kuritegelik käitumine olnud märkimist väärt – viis kriminaalkaristust. Ka on maakohus analüüsinud, miks ta ei arvesta prokuratuuri põhjendamata seisukohta ning kaitsja ei ole selles osas maakohtu järeldusi ümber lükanud. Teistsugusele seisukohale ei ole põhjust asuda ka vangla subjektiivse arvamuse osas, kas süüdimõistetu vabastada või mitte. Arvestamisele kuuluvad vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud asjaolud, kuid selleks ei saa olla subjektiivne arvamus, vabastada või mitte, eriti olukorras, kui ei nähtu, mille pinnalt see järeldus kujunenud on. Iseloomustuses toodud asjaolusid analüüsis maakohus nõuetekohaselt KarS § 76 lg 4 kontekstis.
7.On positiivne, et süüdimõistetu on vanglas töötanud, kuid kaitsja hinnangul ei ole sellest abi võlgnevuste tasumisel. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava alusel on E. Burdastõhhi
töötamise tulemuseks, et isikul säilib tööharjumus ning võlgnevused vähenevad. Samas vangla on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega ei ole tegemist äriühinguga, kes peaks tagama isikule olulist sissetulekut toova töökoha. Ka oleks kummastav kujutada ette olukorda, et isik paneb toime kuriteo, töötab vangistuses ja saab selle eest sarnast tasu inimesega, kes on vabaduses ja ei pane kuritegusid toime.
8.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
(allkirjastatud digitaalselt)
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.