Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristaja ja toidujagajana ning avavanglaosakonnas väljaspool vanglat, osales riigikeele A1 kursusel, kuid eksami tulemus oli negatiivne, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda emale kuuluvasse korterisse xxx. Korteris elavad ema ja kasuisa on nõus kinnipeetava korterisse elama asumisega. Kinnipeetav töötas avavanglas olles ettevõttes xxx kuhu ta plaanib ka vabanedes tööle asuda. Ettevõtja esindaja kinnitas, et nad võtavad kinnipeetava hea meelega tööle xxx. Kinnipeetaval on 11.03.2023 seisuga tasumata rahalisi kohustusi summas 10 366,60 € ja vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetaval on lähedastest ema ja kasuisa, kellega on head suhted (toimunud on ka kokkusaamised) ning kes on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on elukaaslase ja pojaga suhted katkenud. Varasemalt kuulusid kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kuid käesolevalt ta enda sõnul enam nendega ei suhtle. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetava kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja hetkeemotsioonide ajel ning korduv kuritegude toimepanemine viitab, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vangla hinnangul on kinnipeetav on ohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 19.11.2024, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Natalja Firsova maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“

Maakohtu istung

Kinnipeetav Eduard Burdastõhh teatas maakohtu istungil, et ta on esimest korda vanglas ja soovib kiiremas korras vabaneda, et tasuda oma võlgnevused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses kohtuasjas nr.1-21-5320. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et konkreetses menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust konkreetse kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, kehtivaid karistusi on kaks ja vangistuses viibib ta esimest korda. Maakohus möönab, et korduv kriminaalkorras karistatus iseloomustab kinnipeetava kuritegelikku käitumismaneeri, ent peab arvestama ka konkreetse süüdimõistva kohtuotsuse asjaolusid. Niisiis nähtub viimasest otsusest, et kinnipeetav pani katseajal taaskord toime kehalise väärkohtlemise. Sealjuures oli tegemist oma elukaaslase suhtes toime pandud vägivallakuriteoga. Asja materjalidest nähtub ka, et kuivõrd kinnipeetav ei suutnud järjekordsest karistusest hoolimata talle eelmise kohtuotsusega katseajaks seatud tingimusi täita, pöörati tema karistus täitmisele. Eeltoodust lähtuvalt suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku taaskordsesse käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga, sest selline võimalus oli talle juba eelnevalt antud. Pealegi

nähtub Harju Maakohtu 05.01.2022 määrusest, et tegemist ei olnud üksikute rikkumistega ning Eduard Burdastõhh ei olnud motiveeritud oma käitumist õiguskuulekamaks suunama. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla 12.01.2024 käskkirjaga määrati Eduard Burdastõhhile karistuseks 5 päeva kartserit tingimisi katseajaga 3 kuud, selle eest, et ta unustas avavanglasse tulles enda taskusse ühe sigareti. Maakohus möönab, et tegemist ei ole iseenesest väga raske rikkumisega, ent näitab siiski, et kinnipeetav ei suuda ka kontrollitud keskkonnas reeglitest siiski kinni pidada. See aga ilmestab maakohtu silmis veelgi enam asjaolu, et teda on raske taaskord usaldada alluma käitumiskontrolli nõuetele. Viru Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vanglas ja ka väljaspool vanglat töötanud erinevatel ametikohtadel, läbinud mitu sotsiaalprogrammi ja osalenud riigikeele õppes. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat vangistuses töötamise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest, kuid peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 toodud asjaolusid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda koos ema ja kasuisaga emale kuuluvasse korterisse xxx. Ema ja kasuisa on nõus kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat kindla elukoha olemasolu ja heade suhete eest lähedastega. Kinnipeetavale on ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht ettevõttes xxx ning tema vabanemisfondis on üle 2 tuhande euro. Maakohus tunnustab siingi kinnipeetavat garanteeritud töökoha ja rahaliste vahendite olemasolu eest, ent võtab arvesse, et samas on tal tasumata rahalisi kohustusi pea kümne tuhande euro jagu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja lisab, et ta on kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 13% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Eeltoodut kogumis hinnates leiab maakohus, et Eduard Burdastõhhi poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest selline võimalus oli talle juba varasemalt antud. Kui ühel korral ei suutnud kinnipeetav talle antud usaldust pidada, siis vabastamine sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt teistkordselt ei ole kuidagi mõistlik ega põhjendatud. Pealegi näitab ka tema käitumine vangistuses, et ei taha ega suuda temale seatud reeglitest kinni pidada, mistõttu võib ka vabaduses rikkumisi hõlpsasti

ette tulla. Ainuüksi ema juurde elama asumine ja tööga hõivatus ei pruugi veel tagada kinnipeetava edasist seadusekuulekat käitumist. Lisaks osundab maakohus asjaolule, et esimene vangistus ei tähendab tingimata, et kinnipeetav tuleb kindlasti ennetähtaegselt vabastada. Vastupidiselt – kui kinnipeetava senine elukäik ja vabanemisjärgsed tingimused seda ei soosi, tulebki tal vangistus tähtaegselt lõpuni kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.