lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-104898/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-104898/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1635
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 656 lg 1, 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedFIMS § 32 lg 1TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 641 lg 1Menetlusosalistele apellatsioonkaebusest teatamineTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalVÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõisteVÕS § 198Tasaarvestuse avaldus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-104898/32Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja10.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. jaanuar 2025 2-24-104898

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Karin Viljuse hagi Alar Põvvati vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024. a otsus Alar Põvvati apellatsioonkaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus Apellant (kostja) Alar Põvvat

XXXXXXXXXXX),

lepinguline vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (hageja) Karin Viljus

XXXXXXXXXXX)

(isikukood esindaja (isikukood

1.Võtta Alar Põvvati apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Rahuldada Alar Põvvati apellatsioonkaebus.
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1.Karin Viljus (hageja) esitas 3. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Alar Põvvatilt (kostja) 2339 euro 92 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
13.märtsi 2024. a hagiavalduse kohaselt jäeti Tartu Maakohtu 16. juuni 2023 otsusega tsiviilasjas 2-20-19293 poolte kaasomandis olnud kinnistu asukohaga XXXXX maakond (registriosa nr XXXXXXX) hageja ainuomandisse, kinnistu soetamiseks on hageja ja kostja sõlminud AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2014021391. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on seatud kinnistule hüpoteek. Laenulepingust tulenes kohustus sõlmida kindlustusleping laenulepingu täitmise tagamiseks panditud varale. Hageja ja kostja vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja on jätnud omapoolsed laenulepingust tulenevad kohustused perioodil 8. veebruar 2023–3. veebruar 2024 täitmata ning tekitanud hagejale selle tõttu täiendavaid kulusid.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-19293 kohustati hagejat maksma kostja kasuks hüvitist 31 000 eurot 86 senti. Eraldiseisva nõude esitamise asemel oleks saanud teha tasaarvelduse ettepaneku. Kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud maksejõuetusavaldus on võetud menetlusse. Sellest tulenevalt leidis kostja, et rahaliste nõuete esitamine peaks toimuma läbi pankrotihalduri või usaldusisiku. Kostja märkis 15. novembril 2024 esitatud lõplikes seisukohtades, et soovib hageja nõude tasaarveldada. Kostjal on nõue hageja vastu tulenevalt Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a otsusest tsiviilasjas nr 2-20-19293, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 31 000 eurot 86 senti. Hageja ei ole seda summat kostjale maksnud.
3.Maakohus tegi 5. detsembril 2024. a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2339 eurot 92 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot ja sellelt viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja täitnud laenu põhiosa-, intressi- ja kindlustusmakseid tasudes poolte solidaarset kohustust. Hageja võib nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 alusel tagasi kostja osa, s.o 2339 eurot 92 senti.

Maakohus ei käsitanud kostja vastuväidet tasaarvestusavaldusena. Maakohus tuvastas kostja vastuse alusel, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täitmata, kuivõrd kostja ei ole teinud selgelt ja kehtivat tasaarvestusavaldust. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12292 rahuldati hageja maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitati tema esitatud võlgade ümberkujundamiskava. Nimetatud võlgade ümberkujundamiskava ei hõlma laenulepingust nr 2014021391 tulenevaid kohustusi. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et nõuded kostja vastu tulnuks esitada läbi pankrotihalduri või usaldusisiku. Võlgade ümberkujundamiskava hõlmab Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a otsusega kostja kasuks välja mõistetud summat. Võimalik tasaarvestus muudaks võlgade ümberkujundamiskavas märgitud maksete suurust poolte vahel. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et hageja täidab võlgade ümberkujundamiskava ja on tasunud kostjale 9. oktoobril 2024 525 eurot 44 senti ja 2. novembril 2024 525 eurot 44 senti. Maakohus juhtis tähelepanu, et hageja on 25. veebruaril 2024 teinud ettepaneku kostjale laenulepingu kohustuste täitmise ainuisikuliselt enda kanda võtmiseks ja võlgnevuse tasaarvestamiseks ulatuses, mis käesoleva hagi esitamise vajaduse välistanuks.

4.Kostja esitas 6. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja märgib, et vaidlustab maakohtu otsuse kogu ulatuses. Maakohtu otsus on vajalikul määral põhjendamata ja vastuolus kehtiva õigusega. Maakohus ei ole võtnud arvesse tsiviilasjas nr 2-20-19293 kohtu poolt tuvastatud ja pooltelt väljamõistetud vastastikke nõudeid. Maakohus on arvestanud kallutatult vaid hageja väiteid ja selgitusi. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-20-19293 tulenev hageja kohustus kostja ees on endiselt täitmata. Hagiavalduse esitamise ajal oli hageja ise juba kostjale võlgu. Kuigi kostja ei väljendanud end täpselt, oli asjaoludest ja kostja poolt varem väljendatust selgelt ja üheselt arusaadav, et kostja soovib vastastikuste nõuete osas tasaarveldamist. Kohtu ülesanne oli kõrvaldada võimalikud mitmeti mõistetavused ja lähtuda otsuse tegemisel asja sisust ning poolte tegelikust tahtest. Kostja ei ole nõus ka temalt menetluskulude väljamõistmisega. Hageja oleks saanud teha nimetatud nõuete osas kostjaga koostööd kohtueelselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Tartu Maakohtu 5. detsembri 2024. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult jätnud kostja tasaarvestusavaldusega arvestamata ja hageja nõudega seonduvad lahendi tegemise aluseks olevad olulised asjaolud välja selgitamata. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (vt RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 15). Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul ekslikult leidnud, et kostja ei ole menetluses tasaarvestusavaldust teinud. Kostja on saatnud vastuseks kohtu nõudele 12. veebruaril 2024. a dokumendi, mis kordab maksekäsu kiirmenetluses esitatut ja mille p-s 3.3 on viide Tartu Maakohtu 16. veebruari 2023 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-19293 (otsuse õige kuupäev on 16. juuni 2023, ringkonnakohtu märkus), millega kohustati hagejat maksma kostjale hüvitist 31 000 eurot 86 senti. Kostja leidis, et vähegi mõistlik isik oleks saanud teha tasaarvelduse ettepaneku, mitte esitama eraldiseisvat nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kostja avaldust pidada küll (selgeks) tasaarvestusavalduseks, aga kohus oleks kostja väite järel pidanud eelmenetluses selgitama välja, milline on kostja tahteavalduse tähendus. Maakohus tegi asjas 5. novembril 2024 määruse, millega andis pooltele aega 15. novembrini 2024 õiguslike seisukohtade avaldamiseks, dokumentide ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras samas määruses kindlaks küll lahendi tegemise aja, kuid ringkonnakohtu hinnangul tähendab õiguslike seisukohtade esitamise võimaluse andmine seda, et kostja saab esitada nõudele oma vastuväited. Kostja avaldas 15. novembri 2024. a kohtule saadetud lõplikes seisukohtades selgelt, et kostja soovib oma nõude hageja nõudega tasaarvestada (menetlusdokumendi p 2.3). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja avaldus üheselt arusaadav kui menetluslik tasaarvestusavaldus ja ekslik on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuse formaalsed eeldused on täitmata, kuivõrd kostja ei ole teinud selget ja sellisena kehtivat tasaarvestusavaldust. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostja viidanud oma vastustes (tasa)arveldamisele, mis ei ole samastatav tasaarvestamisega võlaõigusseaduse tähenduses (VÕS § 198). Kostja nimetas, millise hageja vastu suunatud nõudega ta soovib oma nõuet tasaarvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetlusõigust rikkudes jätnud kostja seisukoha tähelepanuta ja eelmenetluse asjas nõuetekohaselt läbi viimata. Kohus peab menetluses esitatud tasaarvestusavaldust pooltega arutama. Lisaks formaalsele eeldusele peavad täidetud olema ka materiaalsed eeldused. VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab seega olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Menetluses tuleb kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõude, mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada. Kui maakohus leiab, et kostja ei ole esitanud dokumenti, millest nähtuks, kuidas summaliselt konkreetselt ja millises ulatuses hageja nõuet tasaarvestada, tuleb maakohtul sellele poole tähelepanu juhtida.
8.Hageja esitas maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3. veebruaril 2024, hagiavaldus on esitatud maakohtule 13. märtsil 2024. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12292 rahuldati hageja maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitati tema esitatud võlgade ümberkujundamiskava. Seega ei olnud nõude esitamise ajal võlgade ümberkujundamise kava kinnitatud. Maakohus leidis, et nimetatud võlgade ümberkujundamiskava hõlmab ka Tartu Maakohtu 16. juuni 2023. a otsusega kostja kasuks välja mõistetud summat. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on iseenesest õigesti viidanud, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
9.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval