Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

kergem karistus; Patrik Lumistelt riigituludesse välja mõistetud ekspertiisikulude 1200 euro osas ja jätta ekspertiiskulud kogusummas 3365 eurot riigi kanda. Apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu jätta riigi kanda. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 mõttes ning rikkus KarS § 56 lg-t 1 ja mõistis Patrik Lumistele liiga range karistuse. 3.2 Maakohus ei ole Patrik Lumistele karistuse mõistmisel täiel määral arvestanud kohtupraktikat ning on teinud karistust mõistes kaalutusvea. Maakohtule esitati ekspertiisiaktid ja SA Põhja-Eesrti Regionaalhaigla vastused nõudekirjadele, millest nähtub, et Patrik Lumistel on sedastatud täpsustamata segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired ning iseloomujoonte aktsentuatsioon, mis väliselt avalduvad vihahoogudes ja äärmuslikus sotsiaalses isoleerumises. Seega ilmnevad Patrik Lumistel olulised raskused sotsiaalses toimetulekus. Äratuntavalt vajab ta asjatundlikku kõrvalabi resotsialiseerumiseks ja parema impulsikontrolli saavutamiseks. Vahi all oldud aja jooksul on süüdistatava sotsiaalsed oskused tunduvalt paranenud. 3.3 Maakohus ei võtnud Patrik Lumistele karistuse mõistmisel piisavalt arvesse tema äärmuslikult eraklikku elustiili ja asjaolu, et ta ei olnud enamikuga naabritest palju aastaid üldse suhelnud. Ta ei pannud kuritegusid toime kavatsetult ega isiklike motiivide ajendil. Maakohtu poolt temale isiklikel motiividel tegutsemise ja kavatsetusse omistamine on liialdatud. Ei saa nõustuda, et Patrik Lumiste pani ähvardamise toime kavatsetult. Möönda võib teo toimepanemist otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), sest ta pidi aru saama, et ta käitumine on kannatanu Ines Karu jaoks häiriv ja hirmutav, aga tuvastatud ei ole, et ta oleks ahjuroobi heitnud naabrite krundile just nimelt eesmärgiga naabrit hirmutada. Ei saa välistada, et ta loopis ägedusehoos ahjuroopi omaenda koduhoovis ja ahjuroop lendas naabri hoovi valearvestuse tõttu. Eesmärk ei olnud naabrit ähvardada, vaid pigem soov ja vajadus elada välja pahameel, mille oli temas tekitanud tema enda perekonnaliige. 3.4 Süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi 14.06.2022 episoodis on Patrik Lumiste 07.07.2022. a. kahtlustatavana ülekuulamise öelnud, et ta ei mäleta sündmusest midagi. Maakohtu hinnang, et süüdistatava poolt sündmuste mittemäletamine on ilmselt kantud soovist vastutust vältida, ei ole õige. On eluliselt usutav, et ägedusehoos, st kõrgenenud emotsionaalsel foonil toimunud sündmuste osas on isiku mälestused lünklikud või puudulikud. Mittemäletamist ei ole õige süüdistatavale ette heita. Ei saa nõustuda maakohtu hinnanguga, et kannatanute vara rikkumise ainsaks põhjuseks on olnud Patrik Lumiste teadlik ja objektide järgi valitud käitumine. Ta lõhkus kannatanute vara pigem juhuslikult selle järgi, mis talle ette jäi, mitte teadliku valiku järgi. Seega ei ole kavatsetuse omistamine õige. Puuduvad tõendid selle kohta, et tal oli selliseks tegevuseks teoplaan, et ta tegutses kavatsusega põhjustada kahju just nimelt nendele kuuele kannatanutele, kellele ta kahju tekitas. 3.5 Süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi 25.03.2023 episoodis on maakohus samuti asunud seisukohale, et temale süüksarvatavad teod pani Patrik Lumiste toime kavatsetult. Maakohus on tõsiasjast, et Patrik Lumistel oli erinevate naabritega seoses erinevaid negatiivseid mälestusi, teinud liiga kaugeleulatuvad järeldused. Tulenevalt Patrik Lumiste ütlustest tuleb nentida, et talle võib omistada kuriteo toimepanemise otsese tahtlusega, sest lõhkudes Saku alevikus Põdra tänava piirkonnas sõiduautosid pidi ta aru saama, et lõhub tema jaoks õiguslikult võõraid asju ja ta pidi vähemalt möönma, et põhjustab sellega kannatanutele olulise kahju. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et tal oli tegevuseks teoplaan, et ta

3(11)

konkreetselt sellel päeval vihastas just nimelt nende isikute peale, kelle vara ta lõhkus. Tegemist oli vihahoos impulsiivse käitumisega. 3.6 14.06.2022 toime pandud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud süüteo puhul on kohus samuti leidnud, et Patrik Lumiste pani Saku alevikus Põdra tänaval toime avaliku korra raske rikkumise kavatsetult. Puuduvad tõendid, et Patrik Lumiste seadis tänaval karjumisega kavatsuslikult eesmärgiks kõrvaliste isikute häirimise. Nagu eelpool märgitud, ei ole tema sotsiaalsed oskused temavanuste isikute tavapärasel tasemel. 3.7 Ka 25.03.2023 teo puhul omistab maakohus Patrik Lumistele teo toime panemise kavatsetult, kuid puuduvad tõendid nagu oleks ta seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise. Ta käitus impulsiivselt, kui sattus silmitsi pahaste kannatanutega, kelle autosid ta oli lõhkunud. Tal oli soov konfliktolukorrast eemalduda. Ta ei tarvitsenud endale aru anda, et kui läheb sõitma tema ema kasutuses oleva autoga, paneb ta toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Meelevaldne on maakohtu videosalvestise pinnalt antud hinnang nagu Patrik Lumiste oleks lausa nautinud seda, et politsei teda peatada ei suutnud. Maakohus jättis siinjuures 7 tähelepanuta, et kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 7.1- 3/304 järgi elas Patrik Lumiste väga erakliku eluviisiga, ta ei suhelnud omavanustega, tal puudusid sisulised kontaktid teiste inimestega peale vanemate. On raske ette kujutada, mida sellise eluviisiga inimene mõtles või tundis, kui sattus reaalelus tagaajamise olukorda. Kokkuvõtvalt on maakohus kohaldanud KarS § 16 lg-t 2 ebaõigesti, omistades Patrik Lumistele süütegude toimepanemise kavatsetult. Maakohus on hinnanud Patrik Lumiste tahtluse intensiivsust ebaõigesti kavatsetusena, mis on kaasa toonud temale ülemäära raske karistuse mõistmise. 3.8 Maakohus ei võtnud karistuse mõistmisel arvesse, et karistust raskendavad asjaolud enamuse süüteoepisoodide puhul puuduvad. Maakohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata, et Patrik Lumiste puhul esineb karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Oma senise erakliku eluviisi ja täiskasvanueas avaliku esinemise kogemuse puudumise tõttu ei tarvitse ta osata ennast kohtusaalis ladusalt suuliselt väljendada. See ei tähenda kahetsuse puudumist. Kahetsus avaldub muuhulgas enese süüdi tunnistamises ja kahju tekitamise omaksvõtus. Patrik Lumiste sai 30.08.2023 28-aastaseks, temale süüks arvatavad teod pani ta toime 26- ja 27-aastaselt. Ta on küll täisealine, kuid äärmuslikult erakliku elustiili tõttu ei oma niisugust elukogemust, toimetuleku- ega sotsiaalseid oskusi, mis vastaksid tavalise 28- aastaste isiku tasemele. Maakohus kohtles Patrik Lumistet karistuse mõistmisel liiga karmilt, teda tuleks kohelda noore, alla 29-aastase täisealisena ning mõista temale leebem karistus. Suhteliselt pikk reaalne vangistus ei pruugi kaasa aidata tema resotsialiseerumisele. 3.9 Kaitsja hinnangul oleks piisav Patrik Lumiste karistamine järgmiste karistusmääradega: KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 kuud, kuid mitte enam kui üks aasta. Patrik Lumiste rikkus avalikku korda, aga ühelegi isikule Patrik Lumiste reaalselt vägivallaga tervisekahjustust ei põhjustanud; KarS § 203 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, s.o sanktsiooni keskmises määras; KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud, kuid mitte enam kui üks aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel palume Patrik Lumistele mõista liitkaristus kergemate karistuste lugemisega kaetuks raskeima karistusega ja mõista temale karistuseks vangistus kaks aastat ja kuus kuud, mida vähendada asja lahendamises lühimenetluse sätete järgi 1⁄3 võrra ja mõista temale liitkaristuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses

4(11)

viibimise aeg, s.o 15.06.2022 üks päev ja tema alates 25.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibimise aeg. Vaidlust ei ole selles, et Patrik Lumiste pani uued kuriteod toime katseajal. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb Patrik Lumistele mõistetavale karistusele liita karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 26 päeva. Temale mõistetavaks lõplikuks karistuseks kujuneks 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. 3.10 Maakohus jättis osa menetluskuludest riigi kanda ja osa menetluskuludest mõistis Patrik Lumistelt riigituludesse välja. Ringkonnakohtul tuleks vähendada Patrik Lumistelt välja mõistetud menetluskulude summat ja jätta temalt maakohtu otsusega välja mõistetud ekspertiisikulud 1200 eurot riigi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5(11)

kannatanute vara, on pannud teo toime kavatsetult. Selline käitumine näitab üheselt kavatsetuse olemasolu. Seejuures ei väära kavatsetust apellandi seisukoht, et süüdistatav lõhkus kannatanute vara pigem juhuslikult, st mis ette jäi, mitte teadliku valiku järgi, sest eesmärgiks oligi võõra vara rikkumine. 5.3 Taaskord ei saa nõustuda apellandiga, et süüdistatav ei ole temale 25. märtsi 2023 inkrimineeritud kuritegu KarS § 203 lg 1 järgi pannud toime kavatsetult, vaid otsese tahtlusega. Süüdistatav käitumine näitab üheselt, et tegemist oli süüdistatava poolt teadliku käitumisega kannatanute vara rikkumisel. Süüdistatav võttes mingi rauast eseme ning asudes rikkuma kannatanute vara, on pannud teo toime kavatsetult. Seejuures ei väära kavatsetuse olemasolu apellandi seisukoht, et süüdistatav lõhkus vihahoos impulsiivselt, sest eesmärgiks oligi taaskord võõra vara rikkumine. Kolleegium märkis juba eelnevalt, et vihastamine mingi muu põhjuse peale ja viha väljaelamine ei välista kavatsetust. Maakohtuga tuleb nõustuda ka selles, et süüdistatava ütlustest tuleneb üheselt, et see kelle vara otsustas süüdistatav lõhkuda ei olnud juhuslik. Kaitsja jätab tähelepanuta, et selline väide tuleneb üheselt süüdistatava enda ütlustest, et autode lõhkumine nii juhuslik ikka ei olnud ja selgitab üksikasjalikult miks ta pidas vajalikuks just nende isikute vara rikkuda (vt III kd, tl 47). Seega maakohtu seisukoht, et süüdistatava käitumine oli vähemalt osaliselt kantud varasemast vimmast kannatanute vastu on õige. 5.4 Apellandi märgitud põhjendus, et süüdistataval puuduvad sotsiaalsed oskused ei kummuta maakohtu põhjendusi, et süüdistatav on temale 14. juuni 2022 inkrimineeritud kuriteo KarS § 263 lg 1 järgi pannud toime kavatsetult. Maakohus on oma otsuses põhjalikult käsitlenud (I kd kohtutoimik, tl 129) miks ta leiab, et süüdistatav on pannud teo toime kavatsetult ning ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega, mistõttu ei pea kolleegium sellel küsimusel pikemalt peatuma. Puuduvad igasugused tõendid, et süüdistatava sotsiaalsed oskused või arusaamad ei ole sellised, et ta ei mõistaks mida toob kaasa tänaval karjumine ja ähvardamine, sh ei toeta kaitsja sellist seisukohta ka ekspertide arvamused. 5.5 See, et süüdistatav ei teadnud, et ta paneb ema autoga sõitma minnes toime just KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ei välista kavatsetust ning seda ei välista ka impulsiivsus. Apellant jätab tähelepanuta süüdistatava ütlused, millele maakohus on ka viidanud, et olles ilma juhtimisõiguseta võttis süüdistatav ema auto, mida ema kindlasti ei lubaks võtta (III kd, tl 47). Kaitsja märgitud süüdistatava soov konfliktolukorrast pääseda ei tulene süüdistatava ütlustest, seega on tegemist taaskord pelgalt kaitsja oletusega.

6(11)

puudumise iga kuriteo osas eraldi ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse määra on maakohus korrigeerinud preventsioone silmas pidades. Lisaks on maakohus arvestanud süüdlase iseloomustavaid andmeid. 6.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et hinnates süüdistatava süü suurust ähvardamise toimepanemisel, ei ole tähtis see, kas süüdistatav täitis ühe või mõlemad KarS § 120 koosseisualternatiivid (vt nt RKKKo nr 3-1-1-44-16, p 20). Samas see maakohtu eksimus ei tingi karistusmäära vähendamist, sest maakohus on leidnud, et teosüü on keskmisest veidi kõrgem, on maakohus siiski mõistnud karistuse, mis on sanktsiooni keskmises määras ehk 6 kuud vangistust. Ka on maakohus arvestanud teosüüd vähendavaks asjaoluks, et süüdistatav on vabandanud kannatanu ees oma reaktsiooni pärast. Seejuures leiab ka kaitsja ise, et 6 kuud vangistust oleks piisav karistus toimepandu eest. 6.3 Süüdistatavale on KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud. Arvestades süü suurust ning mõistetud karistusmäära, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, on karistus enam kui kohane. Kaitsja poolt märgitud asjaolu, et reaalselt vägivalda süüdistatav ei tarvitanud ning tervisekahjustust ei põhjustanud ei vähenda süüdistatava süüd, sest KarS § 263 lg 1 p 1 kvalifitseeritud koosseisutunnus on nii teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine KarS § 120 või § 121 tähenduses. Maakohtu poolt mõistetud karistus ei ületa süüdistatava süü suurust. 6.4 Süüdistatavale KarS § 203 lg 1 mõistetud karistuse osas asub apellant seisukohale, et vangistus peaks olema mõistetud sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud, kuid mingeid sisulisi põhjendusi apellant ei esita. Maakohus on süüdistatavat karistanud 3 aastase 9 kuulise vangistusega, arvestades kuritegude arvu ja kogukahju suurust, mis ületas olulise kahju määra enam kui neli korda. Maakohus on tuvastanud ka karistust raskendava asjaolu ning kergendavate asjaolude puudumise. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on KarS § 203 lg 1 järgi vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alust ei ole. 6.5 KarS § 215 lg 2 p 1 osas palub kaitsja karistuse määra vähendada põhjusel, et mootorsõiduki omanik menetluses osaleda ei soovinud ja mingeid nõudeid süüdistatava vastu ei esitatud. Asjaolu, et mootorsõiduki omanik ei soovi osaleda menetluses ja ei esita mingeid nõudeid süüdistatava vastu ei ole süüd vähendavaks asjaoluks. Karistust kergendavaks asjaoluks saaks kindlasti olla leppimine kannatanuga KarS § 57 p 9 mõttes, kuid sellised tõendid kriminaalasjas puuduvad. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud süüdistatavale Patrik Lumistele karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Maakohtu järeldus süüdistatava käitumise osas ei ole meelevaldne, sest selles veendus kolleegium ka ise vaadates istungil videosalvestist. Ka on maakohtu järeldus kooskõlas ekspertiisiaktis märgituga, et süüdistatav on rääkinud on tegudest muigega ja kahetsustundeta. 6.6 Maakohus ei ole arvestanud süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustes avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Apellant jätab tähelepanuta asjaolu, et süüdistatav ei ole kohtueelsel uurimisel oma süüd tunnistanud ja kahetsust avaldanud (I kd, tl 34, 145, II kd, tl 46). Süüdistatava seisukohta, et juhul kui selgub, et ta on kahtlustuses olevad teod pannud toime, siis ta kahetseb neid (I kd, tl 145), ei saa pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks, sest selliselt väljendatud kahetsus ei ole siiras. 25. märtsi 2023 toimepandud tegusid tunnistas süüdistatav osaliselt ning kahetses, et mängis inimestega, kes teda vihastasid ja kahetseb, et nii palju autosid ära lõhkus (III kd, tl 48). Süüd kõigis temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistas süüdistatav alles kohtuistungil

7(11)

ning oma seisukoha kahetsuse osas avaldas süüdistatav alles viimases sõnas, kuid sellest ei tulene üheselt, et süüdistatav toimepanduid kuritegusid siiralt kahetseb. Süüdistatav on märkinud, et kõik võivad kahetseda päeva lõpus, kui nad on kohtu ees, üritavad oma karistust lühemaks saada mingil moel (I kd kohtutoimik, tl 93). Selliselt avaldatud kahetsus ehk karistust kergendav asjaolu ei ole siiras ega kaalukas, mis tooks kaasa karistusmäära vähendamise. 6.7 Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kahetsust avaldas süüdistatav ka ringkonnakohtu istungil, kuid kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et Patrik Lumiste puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, sest tegelikkuses ei võtnud süüdistatav vastutust oma tegude eest, vaid pigem õigustas oma käitumist eesmärgiga panna endale kaasa tundma. Seega maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 6.8 Hagi õigeksvõttu ei ole võimalik käsitleda puhtsüdamliku kahetsusena, sest karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes kahju vabatahtlik hüvitamine. Maakohtuga saab nõustuda ka selles, et hagi õigeksvõttu ei ole põhjust lugeda karistust kergendavaks asjaoluks ka KarS § 57 lg 2 mõttes.

8(11)

milline oleks antud juhul olnud normikohane käitumine. Kohtupraktika kohaselt isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist KarS § 34 p-des 1-5 sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-22-09, p 6.1). 7.2 Kolleegium asub seisukohale, et kuigi Patrik Lumistel esineb täpsustamata segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired ja iseloomujoonte aktsentuatsioon, ei piiranud need tema arusaamis- ja otsustusvõimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning ta eristas lubatut ja keelatut ja adus täielikult oma tegude tagajärgi, mistõttu ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel. Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust Patrik Lumistel süüdistatava vaimse seisundi osas ning sellist kahtlust ei tekkinud ka ringkonnakohtu istungil. Kuigi kaitsja viitas teatud situatsioonis raskustele käitumise kontrollimisel ei ole ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes. Ka ei ole kaitsja märkinud, et süüdistatava normikohane käitumine oleks olnud süüdistatava jaoks nii raske, et ta ei suutnud kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud ehk raskendatud teo toimepanemise ajal. Tegemist oli süüdistatava tavapärase käitumismustriga, seejuures süüdistatava ütlused, et oli joobes, ei anna alust kohaldada KarS § 35 sätteid, sest ekspertiisiaktist ei nähtu, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava võimet oma käitumist kontrollida. Lisaks on ekspert märkinud, et süüdistatav saab aru suuresti ka ise oma arvuti ja mängusõltuvusest, kuid ei soovi selles suunas mingit muutust ja ka mitte vastavat konsultatsiooni, abi. Vähetähtis ei ole seegi, et süüdistatav reageerib teatud olukordadele üliemotsionaalselt, impulsiivselt, pidurdamatult, saades samal ajal aru taolise käitumise keelatusest. Räägib temale inkrimineeritavatest tegudest muigega, kahetsustundeta. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et tulenevalt refereeritud tõendite sisust oli Patrik Lumiste võimeline reegleid järgima ning tema süüvõime ei olnud teo toimepanemise ajal oluliselt piiratud, mistõttu ei esine süüd vähendavat asjaolu ja ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel.

9(11)

Kolleegium nõustub maakohtuga ning kokkuvõtvalt ei tuvastanud KarS § 63 lg 2, 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Mõistetud liitkaristus ei hälbi karistuspraktikast (vt nt RKKKo nr 3-1-1-20-16, p 16, sh RKKKo nr 3-1-1-13-11 p 9.1, 3-1-1-76-12 p 10, 3-1-1-58-13 p 10). Ka on maakohus õigesti moodustanud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse.

10(11)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.