Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-23-6931

1-23-6931

kasutuskõlblikud 2tk Mosin süsteemi teadmata mudeli vintpüssi kaliiber 7,62x54R lukku, mis kuuluvad tulirelvade oluliste osade hulka; - kasutuskõlbmatu Mauser süsteemi teadmata mudeli vintpüssi nr 1587 mittekomplektset lukku, mis kuulub tulirelvade oluliste osade hulka, kuid millel puudub lööknõel, kaitseriiv ja tõmmik; - kasutuskõlbmatu Mosin süsteemi teadmata mudeli vintpüssi nr 8774 mittekomplektne lukk, mis kuulub tulirelvade oluliste osade hulka, kuid millel puudub sulgur ja ühendusplaat. Lisaks hoidis Mati Käär oma elukohas 11tk erinevat relvaosa, mis ei kuulu relva oluliste osade hulka: kasutuskõlblik kaheraudse sileraudse püssi IŽ-58 nr X lukustuskeha löögi-ja päästemehhanismiga; kasutuskõlblik teadmata mudeli kaheraudse sileraudse püssi nr 10248 lukustuskeha löögi-ja päästemehhanismiga, mille vasakpoolne kukk puudub; kasutuskõlblik teadmata mudeli kaheraudse sileraudse püssi nr X lukustuskeha; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi kaliiber 7,62x54R nr X padrunisalv päästikukaitsega; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi kaliiber 7,62x54R padrunisalv päästikukaitsega; kasutuskõlblik Kalašnikovi tüüpi teadmata mudeli vintpüssi padrunisalv; kasutuskõlblik teadmata mudeli vintpüssi nr X päästemehhanism; kasutuskõlblik teadmata mudeli relva päästik; kasutuskõlblik tõenäoliselt TT-tüüpi püstoli ИP376 padrunisalve kaas; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli püssi päästik; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi nr X lukuputk; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi nr X lukuputk; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi lukuvinn; kasutuskõlblik Mosini süsteemi teadmata mudeli vintpüssi luku ühendusplaat. Samuti hoidis Mati Käär oma elukohas lisaks seaduslikule laskemoonale ka veel 112 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat laskekõlbulikku padrunit: - 47tk kaliiber 16 padrunit, millest 2 padrunit ei kuulu tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbmatud ning 45 padrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulikud; - 14tk 8,2x53R vintpüssipadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud, - 34tk .22LR ääretulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud; - 17tk kaliibriga 7,92x57mm vintpüssipadrunit, millest 12 padrunit on laskekõlbulikud ja 5 padrunit laskekõlbmatud; - 1tk kaliibriga 7,62x54R laskekõlbulik soomustläbistava kuuliga vintpüssipadrun; - 2tk kaliiber 5,45x39 vintpüssipadrunit, mis on laskekõlbulikud; - vintpüssi padrunisalvest kaliibriga 7,62x39mm 4tk laskekõlbulikke vintpüssipadrunit. Padruneid käitles Mati Käär ebaseaduslikult ebaolulises koguses. Samuti leiti Mati Käär elukohast 1 kasutuskõlblik Vene päritolu silindriline lõhkepakett, mis ei kuulu laskemoona hulka, kuid on liigitatav lõhkematerjalina ning mille käitlemisluba Mati Kääril puudus. Mati Käär hoidis nimetatud tulirelvasid ja tulirelva olulisi osasid enda elukohas X kinnistul X külas X linnas X maakonnas ebaseaduslikult, rikkudes: Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2, mille kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. -

1-23-6931

RelvS § 32 lg 1 sätet, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätet, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks RelvS § 46 lõikes 5 nimetatud koguses; RelvS § 33 lg 1 sätet, mille kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätet, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätet, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätet, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politseija Piirivalveametiga. RelvS § 11 p 1 sätet, mille kohaselt on relvaks tulirelv - relv või seade, mis on ette nähtud või mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha. RelvS § 21 lg 1 sätet, mille kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sh vajaduse korral hõlmates nii lukukoha kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 sätet, mille kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on käesoleva seadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 9 lg 1 sätet, mille kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Seega pani Mati Käär oma tahtliku tegevusega toime tulirelvade ning nende oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Mati Käär süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Mati Käär ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Tõkendit kohaldatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 83 lg 1, 4 ja KarS § 421 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada

1-23-6931

pakend nr 1 (vintraudne püss SKS-M-Norinco nrX koos sihikuga); pakend nr 2 (vintraudne püss Husqvarna-640 nr X koos sihikuga); pakend nr 3 (relvataoline ese nr X); pakend nr 4 (relvataoline ese kahes tükis ja relvatoru); pakend nr 5 (relvaosad 21tk); pakend nr 6 (erinevad padrunid 333 tk); pakend nr 7 (püssirohi 7 purki kokku 1769g) ja pakend nr 9 (424 tk erinevat padrunit – 40 tk cal 16, 341 tk 9x19 mm, 13 tk 8,2x53R, 30 tk 5,6 mm(.22LR)), millised on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna relvahoidlasse. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Arvata menetluskuludeks sundraha 1087,50 eurot, ekspertiisikulud 1270 eurot ja määratud kaitsja tasu 216 eurot, kõik kokku 2573 eurot. KrMS § 179, § 175 ja § 180 lg 3 alusel välja mõista Mati Käärilt riigituludesse menetluskulud 1303,50 eurot, menetluskulud summas 1270 eurot (so ekspertiisikulude osas) jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1303,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Mati Kääri tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks 108,63 eurot ning viimase osamaksena 108,57 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.