Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i väljamõistmiseks
Hagihind
95,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask
vastu võlgnevuse
(registrikood
Kostja: L.S (isikukood XXX) Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i vastu.
2.Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 91,95 eurot, millest põhivõlg on 55,72 eurot, 27.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 16,23 eurot ja sissenõudmiskulud on 20 eurot.
3.Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlalt 55,72 eurolt 0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 242 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 142 eurot.
6.Mõista välja L.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludelt 242 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
2-24-117743 mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.S-i (kostja) vastu 118,71 euro saamiseks. Kohus tegi 13.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 05.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.06.2024 Tartu Maakohtule oma nõude kostja vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 55,72 eurot, viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 10 eurot ja edasiulatuvalt 0,05% põhivõlalt päevas alates 18.06.2024 kuni nõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 21.01.2023 liitumislepingu nr 854984071, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX. Kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostjal jäid tasumata järgmised arved: arve nr 15117090087, mille tasumise tähtaeg oli 18.05.2023 ja tasumisele kuuluv summa 35,36 eurot, arve nr 15117090087, mille tasumise tähtaeg oli 18.06.2023 ja tasumisele kuuluv summa 35,36 eurot ning arve nr 15117544780, mille tasumise tähtaeg oli 18.07.2023 ning tasumisele kuuluv summa 16 eurot. Seoses kostja rikkumisega piiras Tele2 Eesti AS alates 14.06.2023 kostja teenuseid ja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 15.07.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja tasus hagejale 31 eurot võlgnevuse katteks, aga hagi esitamise seisuga on jätkuvalt tasumata võlgnevus summas 55,72 eurot. Hageja saatis kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja 01.12.2023 ja 02.01.2024, aga kostja kohustust ei täitnud. Hageja nõuab hagis kostjalt võla tasumist ja viivist summa tasumisega viivitamise eest lepingus kokkulepitud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni ning lisaks võla sissenõudmiskulu 20 eurot.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 08.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja esitas 06.08.2024 kohtule vastuseks e-kirja, milles märgib järgmist: „ See arve oli midagi 144€. Kas te tõesti arvate et ma maksan teile üle 400€? Unistage edasi. Juba eelmine kord ütlesin teile, et see tsirkus lõpetage ära minu postkasti pommitamine sellise ajuvaba kirjadega.„
5.Kohus andis 11.09.2024 kirjaga kostjale tähtaja hagivastuse täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud ja oma vastust hagile ei täiendanud.
6.Kohus määras 06.12.2024 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest esitada kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumente, sh menetluskulude nimekiri. Pooled ei esitanud täiendavaid avaldusi, seisukohti ega tõendeid.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.S-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna
2-24-117743 põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
9.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 21.01.2023 liitumislepingu (dtl 25– 28), mille kohaselt pidi kostja tasuma temale esitatud arvete alusel temale osutatud sideteenuste eest. Kostja jäi viivitusse arvete nr 15117090087, 15117317471 ja 15117544780 (dtl 40–45) tasumisega, mistõttu ütles Tele2 Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas nõude hagejale (dtl 46). Hageja teatel on kostjal talle esitatud arvete alusel tasumata 55,72 eurot. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja nõude eelduseks on, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping, kostja on lepingut rikkunud, st jätnud tähtaegselt temale esitatud arved tasumata ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud sideteenuste osutamise leping elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna teisele isikule ning lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kostjal jäid Tele2 Eesti AS-ile tasumata arved kokku summas 86,72 eurot. Kohustused on muutnud sissenõutavaks 19.05.2023, 19.06.2023 ja 19.07.2023. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kuna kostja tasus hagejale 31 eurot võlgnevuse katteks, on kostja jätkuvalt viivituses võlgnevuse summas 55,72 eurot tasumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 55,72 eurot.
10.Hageja nõuab kostjalt viivist arvete tasumise tähtaegadele järgnevatest päevadest kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arve nr 15117090087 alusel tekkinud võlgnevus summas 4,36 eurot (35,36-31) muutus sissenõutavaks 19.05.2023, arve nr 15117317471 alusel tekkinud võlgnevus summas 35,35 eurot muutus sissenõutavaks 19.06.2023 ning arve nr 15117544780 alusel tekkinud võlgnevus summas 16 eurot muutus sissenõutavaks 19.07.2023. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 16,23 eurot (4,36*620 päeva*0,05% + 35,36*589 päeva*0,05% + 16*559 päeva*0,05%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 27.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 16,23 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt lepingujärgse
2-24-117743 määraga 0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
11.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja: 01.12.2023 maksumusega 15 eurot (dtl 47) ja 02.01.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 48). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku summas 20 eurot.
12.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 55,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 16,23 eurot ja sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 55,72 eurolt määraga 0,05% päevas alates 28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 547 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses summas 427 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
14.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Sega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 100 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
14.2.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulud hagimenetluses on seoses dokumentide komplekteerimise ja analüüsiga 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamise ja esitamisega 2 tundi, kokku 3,5 tundi Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 122 eurot ühe töötunni eest (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest on põhjendatud ja vajalik. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hagiavalduse sisuline pikkus on kaks lehekülge. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks
2-24-117743 ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tundi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajale nõuetele. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindata tasu hagimenetluses ühe töötunni eest kokku 122 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 242 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu kokku 142 eurot.
14.3.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.