Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod › Põhivabaduste rikkumised

1-23-1916

1-23-1916

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Sille Akkajat süüdistatakse selles, et tema, olles 30.11.2022 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud mh A suhtes toime pandud väljapressimises, mis seisnes selles, et ta nõudis alates 2022. aasta märtsikuu keskpaigast kuni 04.08.2022 A suure varalise kasu üleandmist, ähvardades viimast häbistavate andmete avaldamisega, otsis pärast viidatud kriminaalasjas karistuse kandmiselt 03.02.2023 vabanemist ajavahemikul 03.02.2023 kell 22.13 kuni 08.02.2023 kell 17.01 korduvalt A tahte vastaselt temaga kontakti, saates talle Eestis, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata asukohtades telefoninumbrilt X kokku vähemalt 52 häirivat SMS-sõnumit. Sille Akkaja lubas saadetud sõnumites A ja tema perekonnaliikmete elu ära hävitada, alandada neid avalikkuse ees ning andis sõnumites mõista, et viib oma tegevusega A vaimselt nii kaugele, et viimane soovib ise endalt elu võtta. Sille Akkaja korduva ja tahtliku tegevuse eesmärk ning ka tagajärg oli A hirmutamine ja tema eraelu oluline häirimine. Seega Sille Akkaja, teise isiku tahte vastaselt temaga korduva kontakti otsimisega, kui selle eesmärk ja tagajärg on teise isiku hirmutamine ja oluliselt häirimine, pani toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Sille Akkaja süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 30.11.2022 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sille Akkajal 08.02.2023 kuni 05.04.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 1 kuu ja 28 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 7 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Sille Akkaja ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

1-23-1916

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 alusel allutada isik elektroonilisele valvele 1 kuuks tema elukohas asukohaga XXX. Kohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuur on 23.03.2023.a saatnud kohtusse süüdistusakti Sille Akkaja süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses ning 05.04.2023 kohtu määrusega on Sille Akkaja antud kohtu alla. Enne kohtuliku uurimise algust on esitatud prokurör kohtule 22.05.2023 taotluse kriminaalasja nr 1-23-1916 lahendamiseks kokkuleppemenetluses ja kinnitamiseks süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud karistuskokkulepe. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning mõista kokkulepitud karistus. Sille Akkaja suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele mobiiltelefon Samsung Galaxy X koos SIM-kaardiga (asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas pakendis nr 1) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sille Akkajale. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Sille Akkajalt menetluskuluna riigituludesse määratud kaitsja tasu 2171,28 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 3258,78 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud menetluskulud 3258,78 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Sille Akkajat tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10-daks kuupäevaks 271 eurot ning viimase osamaksena 277,78 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.