Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

muutunud viivis summas 2 678,41€, viivis põhinõudelt 3 910,19€ soojusenergia müügilepingus nr xxxx sätestatud määras 0,2% päevas kindla summana alates 14.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivis põhinõudelt 3 910,19€ soojusenergia müügilepingus nr xxxx sätestatud määras 0,2% päevas alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõudele vastav summa. Kasutades viitenumbrit nr 92922884752 hageja palub kanda väljamõistetud summad alljärgnevale AS Narva Soojusvõrk arvelduskontole: Xxxx : xxxx. Menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja menetluskulu ja viivis menetluskulult.

poolt koostatud projekt on tehtud olemasolevale skeemile ning, et peale hageja objekti külastust (06.10.2020) selgus, et projekt on tehtud skeemile, mida ei ole olemas ja mis ei vasta antud objektile. Hageja lisas, oma kirjalikus vastuses kostjale, et on arusaamatu, kuidas lubab inseneri eetikakoodeks teha ja allkirjastada mitte olemasolevat skeemi. Sellele kostja vastanud ei ole ning alles 08.12.2020 projekteerija saatis hageja klienditeeninduse spetsialistile allkirjastamata soojussõlme projekti. Seisuga 21.12.2020 hageja on saatnud projekteerijale mõned märkused ja täiendused projekti kohta, milles samuti hageja palus saata parandatud versiooni uuesti. Ainuüksi üleolevatele faktiväidetele ning sündmustele tuginedes on tõendatud see asjaolu, et hageja ei sõlminud kostjaga soojusenergia müügilepingut põhjendatud alustel, s.o ajani, mil tehniliste tingimuste dokumentatsioon oleks nõuetekohaselt täidetud ning vastaks ka tegelikkusele. Seisuga 21.12.2020 tehnilised tingimused ega projekt ei olnud nõuetekohased, mille tõttu puudus hagejal igasugune võimalus määrata kindlaks tarbijapaigaldise töökindlust ja ohutust. Tulenevalt sellest, et kostja ei tulnud toime tehniliste tingimuste ega projekti koostamisega endast tulenvatel põhjustel - on välistatud igasugune nõude esitamine hageja vastu väidetava saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega. Kostja väited kahju tekitamise osas on paljasõnalised ning ei ole kuidagi tõendatud, arvestades seda, et kostja majandustegevuse ehk sauna teenuse osutamine osutus võimatuks kostja enda tegevusetusest. Kostja kahjuarvutus ei ole kuidagi jälgitav ega tõendatud. Samuti hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja esitatud kaebus konkurentsiametile hageja suhtes sunnivahendite kasutamiseks ei andnud mingit tulemit ning Konkurentsiamet ei alustanud järelevalvemenetlust hageja suhtes, mis omakorda kinnitab, et ka Konkurentsiamet ei näinud hageja tegevuses käitumist, mis oleks vastuolus kaugkütteseaduses sätestatuga. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et enam kui kahe aasta jooksul kostja ei ole kasutanud enda õigust pöörduda kohtu poole kahju hüvitamise hagiga hageja vastu, mis omakorda tõendab, et ka kostja ise on teadlik, et tal puudub igasugune tõendusmaterjal kahju hüvitamise nõudmiseks, sest hageja ei ole kostjale kahju tekitanud ning kostja on ise tekkinud olukorras süüdi. Tulenevalt sellest, et kostja nõue hageja vastu ei ole tõendatud, siis puudub kostjal ka õigus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikud kohustused tasaarvestuse tegemiseks. Kostja vastuväited

hageja suhtes sunnivahendite kasutamiseks. Ilmselgelt oli hageja käitumine hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja üleolevat suhtumist ilmestab ka asjaolu, et on keeldutud kompromissidest, sh ka kohtumenetluses. Kostja esitab sündmuste kronoloogia, milline ilmestab kostja kahjustamist hageja poolt:

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kahju seisnes asjaolus, et hageja, kui monopolisti tegevusetuse tagajärjel ei onud võimalik kostja majandustegevus ning võttes aluseks üürniku poolt esitatud majandusandmed jäi kostjal saamata tulu (millest arvestati maha tegevusega kaasnevad kulud) eeltoodud summas. Oluline on märkida, et samas ulatuses kahju tekitati igakuiselt kuni veebruarini 2021.a. Seega kahjusumma on lisaks veel ca 20 000 eurot. Juhime tähelepanu asjaolule, et hoone soojusvarustuseta jätmine tekitas hoonele ja küttesüsteemile ka olulisi külmakahjustusi, millises osas kahjunõuet tänaseks esitatud ei ole. Käesolevaga kostja tasaarvestab hageja põhinõude ja kõrvalnõuded hagejale 11.09.2020.a esitatud kahjunõude vastava osaga. Tasaarvestuse tegemisega poolte vastastikused kohustused antud osas loeme täidetuks. Kostja on lisaks seisukohal, et asjas on põhjendatud oluliselt vähendada ka hageja viivise nõuet, so kuni seadusest tuleneva viivise määrani. Nimelt on hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu (sh ka seoses vahepealse riikliku eriolukorraga) kostjal makseraskused, milliste tõttu on käesoleval ajal asutud müüma kostja ainsat vara. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

tasumata. Kostja ei vaidle vastu ka arvete suurusele. Viidatud asjaolud on ka tõendatud asjas esitatud tõenditega, so soojusenergia müügileping nr xxxx (tl 8-18), hagi aluseks olevad arved (tl 19-20, 2122). Hageja taotleb põhivõlgnevuse 3910,19 euro kostjalt väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt on hageja ja kostja vahel võlasuhe, mis tuleneb soojusenergia müügilepingust nr xxxx ja mille alusel müüb hageja kostjale soojusenergiat lepingus sätestatud tingimustel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu p 4.9. kohaselt ostja kohustub tasuma arveid tarbitud soojusenergia eest 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve esitamise hetkest. Arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest, alates 15 (viieteistkümnendast) kalendripäevast arvates arve esitamise kuupäevast, ning ostjal on kohustus see tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Lepingu punkti 4.6. kohaselt võlgnevuse olemasolul ostja poolt makse laekumisel on soojusettevõtjal õigus esimeses järjekorras lugeda tasutuks kõige vanema makse mittekohesest tasumisest tulenev viivisevõlgnevus, seejärel kõige vanem maksevõlgnevus ning alles seejärel alles jäävate rahaliste vahendite arvelt hilisemate võlgnevuste kustutamine. Hageja on avaldanud, et lepingu raames tasumiseks esitatud arvete tasumata jätmisega kujunes kostja võlgnevus järgnevalt: arve nr 929382990523 summas 2015,08 eurot muutus sissenõutavaks 21.01.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumisi ei toimunud. Seega tekkis summalt 2015,08 eurolt perioodil 21.01.2022 kuni hagivalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023 viivis päevamääraga 0,2% kokku 1 442,80 eurot. Arve nr 929941248238 summas 1 895,11 eurot muutus sissenõutavaks 22.02.2022. Eelnimetatud arve katteks laekumisi ei toimunud. Seega tekkis summalt 1 895,11 eurolt perioodil 22.02.2022 kuni hagivalduse koostamise kuupäeva seisuga s.o 13.01.2023 viivis päevamääraga 0,2% summas kokku 1235,61 eurot. Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 2678,41 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Kohus kontrollis hageja poolt avaldatu ja arvete alusel põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist ning leiab, et hageja arvestus on õige. Kostja ei ole ka esitanud vastuväiteid hageja arvestusele. Täiendavalt taotleb hageja kostjalt välja mõista alates 14.01.2023 edasiulatuv viivis põhinõudelt 3 910,19 eurolt soojusenergia müügilepingus nr xxxx sätestatud määras 0,2% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõudele vastav summa.

teenuse osutamisega olulisi raskusi ja piiranguid. Teenuse osutamine oli enamuse ajast peatatud seoses eriolukorraga ja pandeemiaga, seega kostjal oli piiratud teenuse osutamine, kuid kulud pidid olema jätkuvalt kantud. Oluliseks asjaoluks oli ka oluline energia hinnakasv. Eelnevad asjaolud ei olnud sõltuvad kostjast ning põhjustasid olukorra, kus kostja on sunnitud tegevuse lõpetama ning kohustuste täitmiseks kinnistu müüma. Ka leiab kostja, et hagejast tulenevalt tekitati kostjale olulised makseraskused, millistest ei suudetudki toibuda. Kostja esitas tõendina pöördumised hageja ja Konkurentsiameti poole (tl 46-49, 52-54, 57). VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on selgitatud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on üldjuhul sellel, kes taotleb viivise vähendamist, ning üksnes erandina, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 23). Viivise vähendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus viivis on võrreldes rikkumisega ilmselgelt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab viivist vähendada eelkõige juhul, kui kokkulepitud suuruses viivise maksmine oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas viivise täies ulatuses nõudmine oleks väga ebaõiglane, peab esile tooma viivise maksmiseks kohustatud isik. Oma lepinguliste kohustuste täitmisel peavad pooled juhinduma lepingus sätestatust. Kostjaga sõlmitud soojusenergia müügilepingu punkti 4.9. teise lause kohaselt arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivise tasumist, mille suurus on 0,2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest, alates 15 (viieteistkümnendast) kalendripäevast arvates arve esitamise kuupäevast, ning ostjal on kohustus see tasuda müüja poolt osutatud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei ole viivis päevamääraga 0,2% vastuolus kohtupraktikaga ning on kasutatav ettevõtete vahelistes lepingulistes suhetes. Riigikohus ei ole pidanud majandustegevuses ebamõistlikult kahjustavaks viivisemäära 0,25% päevas so 91,25% aastas (RKTKo 2-18-17536, p 17). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Esitatud tõenditega seda tuvastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on õige ja viivise nõudmine on ka põhjendatud. Kohus osutab ka, et kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja oli pikema aja vältel arvete tasumisega viivituses ning viivise rakendumine sõltus kostjast endast (so tegevusest). Samuti märgib kohus, et kostja majandustegevusest tulenev eripära oli kostjale teada ja kostja pidanuks oma rahavooge maksevõimekuse osas paremini planeerima. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata.

aluseks üürniku poolt esitatud majandusandmed jäi kostjal saamata tulu (millest arvestati maha tegevusega kaasnevad kulud) eeltoodud summas. Samas ulatuses kahju tekitati igakuiselt kuni veebruarini 2021.a. Seega kahjusumma on lisaks veel ca 20 000 eurot. Hoone soojusvarustuseta jätmine tekitas hoonele ja küttesüsteemile ka olulisi külmakahjustusi, millises osas kahjunõuet esitatud ei ole. Kostja tasaarvestab hageja põhinõude ja kõrvalnõuded hagejale 11.09.2020.a esitatud kahjunõude vastava osaga ja loeb sellega poolte vastastikused kohustused täidetuks. Kostja on esitanud tõenditena pöördumised Konkurentsiameti ja hageja poole (tl 46-49) ja kahjunõude (tl 5254,57). Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusega ja leiab, et hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikud kohustused tasaarvestuse tegemiseks ning kostja nõue hageja vastu ei ole tõendatud, seega puudub kostjal õigus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja on esitanud tõenditena hageja vastused kostjale (tl 6376, 78-81). VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte kohaselt on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on lõppenud, kohustus on kehtetu), s.t vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 15.06.21, 2-19-15657 p 12), et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu. Sellises olukorras peab kohus sisuliselt hindama poolte vastuväiteid tasaarvestustele ning tegema kindlaks, millises ulatuses on tasaarvestused toimunud. Kostja on soovinud hageja soojusenergia müügiarved tasaarvestada kostja saamata jäänud tuluga. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Kohus möönab, et saamata jäänud tulu kui oletusliku tulu tõendamine võib olla keeruline, kuid kahjunõude eeldusena pidi kostja tõendama asjaolusid, mis annavad alust hinnata tulu saamise tõenäosust. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal on tõendamiskoormis tasaarvestuseks esitatud nõude osas (tl 91p). Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kostja tõenditega (tl 46-49, 52-54,57) ei ole saamata jäänud tulu tuvastatav. Kostja tõenditest ei nähtu ka üldisemalt seda, et hageja oleks kostjat majanduslikult kahjustanud. Koos kostja tõenditega tuleb hinnata ka hageja poolt esitatud tõendeid (tl 63-76, 78-81). Kohtu hinnangul ei ole tõenditest tuvastatav, et hageja oleks keeldunud kostjaga soojusenergia müügilepingu sõlmimisest ja/või käitunud hea usu põhimõte vastaselt. KKütS § 8 lg 2 kohaselt võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. KKütS § 10 lg 1 kohaselt võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud isikute (edaspidi liituja)

tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust. 04.06.2020 vastas hageja kostja taotlusele lepingu sõlmimiseks alljärgnevalt: “...AS Narva Soojusvõrk teatab, et seisuga 01.06.2020 on Teie poolt märgitud objekti aadressil olemas kehtiv soojusenergia ostu-müügi leping. Peale ülalmainitud lepingu lõppemist vaatab AS Narva Soojusvõrk läbi Teie võimalused soojusvõrguga liitumiseks ning selleks on Teil vaja esitada tehniliste tingimuste taotlus.“ (tl 67-68, 69). Hageja on selgitanud, et tehniliste tingimuste taotlus on hageja veebilehel avalikult kättesaadav ja nimetatud soojusenergia müügileping lõppes alles 27.06.2020. KKütS § 10 lg 2 kohaselt liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab võrguettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul, alates taotluse saamisest. Hageja vastas kostjale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja on kostjat ka mitmel korral informeerinud, et kostjaga lepingu sõlmimise eelduseks on soojussõlme kooskõlastatud projekt, eesmärgiga kontrollida tehnilise seisundi vastavust (tl 63-64, 78-80). Hageja on selgitanud, et soojussõlme kooskõlastatud projekti on võrguettevõtjale vaja selleks, et kontrollida liitumispunktis soojussõlme tehnilist vastavust liidetavale koormusele. Tehniliste tingimuste alusel koostatud projekt tuleb alati kooskõlastada võrguettevõtjaga. Hageja on kostjale ka selgitanud, et projekteerija poolt koostatud projekt on tehtud olemasolevale skeemile ning, et peale hageja objekti külastust (06.10.2020) selgus, et projekt on tehtud skeemile, mida ei ole olemas ja mis ei vasta antud objektile (tl 70-76). Seisuga 21.12.2020 saatis hageja projekteerijale mõned märkused ja täiendused projekti kohta, milles samuti palus saata parandatud versiooni uuesti (tl 66). Seega on tuvastatav, et hageja ei sõlminud kostjaga soojusenergia müügilepingut seetõttu, et seisuga 21.12.2020 tehnilised tingimused ega projekt ei olnud nõuetekohased, mistõttu puudus hagejal võimalus määrata kindlaks tarbijapaigaldise töökindlus ja ohutus. Hageja lisab ka, et Konkurentsiamet ei alustanud järelevalvemenetlust hageja suhtes, mis samuti kinnitab, et ka Konkurentsiamet ei näinud hageja tegevuses vastuolu kaugkütteseaduses sätestatuga. Kostja ei ole eeltoodut ümber lükanud. Eeltoodu alusel ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on hagimenetlusega ning TsMS § 230 lg 1 kohaselt on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on selgitanud (vt lahend nr 3-2-1-41-15 p 19), et kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks.

Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) summas 770 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (770 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.