Liiklussüüteod

ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. T. Hurt kannab liitkaristust nelja kohtuotsuse kogumis teise astme kuritegude toimepanemise eest ja praeguseks on tal ära kantud vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. T. Hurta on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja käesolevat teist reaalset vangistust kannab ta liitkaristusena kohtuotsuste kogumis teise astme kuritegude, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Seejuures on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Positiivsena võib välja tuua, et T. Hurdal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. T. Hurt on avaldanud ka soovi vangistuses töötamiseks ja tal on kehtiv tööle määramise käskkiri. Vanglast vabanemisel on tal olemas ka elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik elukoht xxxx, mille omanikuks on ta ise. Ta on ka varasemal samale aadressile elektroonilise valve alla vabanenud. Ühtlasi on T. Hurdal vabanemisel võimalik asuda tööle ettevõttesse xxxx OÜ, kus ta oleks iseenda tööandja ja töötaks juhatuse liikme ning remondiosakonna juhatajana. Kuigi T. Hurdal on käesoleval ajal suuremas summas rahalisi kohustusi (pangalaen ja muud tasumata võlgnevused), kohus selles osas riski ei näe, kuivõrd T. Hurt ei ole pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. T. Hurda päritoluperekonda kuulub õde. Tema ema ja isa on surnud. T. Hurdal on üks täiskasvanud poeg, kes elab välismaal, ja endise elukaaslasega on tal samuti poeg, kes on alaealine. Endise elukaaslasega, kelle suhtes T. Hurt on varasemalt olnud vägivaldne, on tema sõnul praegu suhted head ja suheldakse telefoni teel. T. Hurt on avaldanud, et ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud tuttavatega, ülejäänud tuttavad on seaduskuulekad. Arvestades asjaolu, et T. Hurt ei ole kuritegusid grupis toime pannud, ta on teinud otsused iseseisvalt, ja puuduvad andmed, et ta suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega, kohus ka siin riski ei näe. Küll aga näeb kohus riski T. Hurda alkoholi tarvitamises. Nimelt märkis kohus eelpool, et T. Hurt kannab liitkaristust 4 kohtuotsuse kogumis, vaadates neid otsuseid, selgub, et lisaks muule on neist 3-l juhul T. Hurta karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks nähtub, et ta on joobeseisundis olles pannud toime ka oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise. 3 (4)

T. Hurt on avaldanud, et ta on korduvalt üritanud tal tuvastatud alkoholsõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole õnnestunud, mida kinnitavad üheselt ka tema süüdimõistmised alkoholijoobes toime pandud kuritegudes. Käesoleva vangistuse ajal, kuna ta oli pikalt vahistatu ja tal ei ole käesolevalt täitmiskava, ei ole ta alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks programme läbinud. Küll aga on ta varasemalt 2018. aastal läbinud Eluviisitreeningu, mille raames avaldas T. Hurt, et see andis tuge sõltuvuse mõistmiseks ning ta avaldas lootust, et tunneb vabaduses himu tundmise hetke ära ja saab kasutada hädaplaani kirja pandud meetmeid. Samas nähtub, et see lootus ei realiseerunud: T. Hurt jätkas alkoholi tarvitamist ja pani toime uued kuriteod. Samuti nähtub, et ta liitus 2018. aasta oktoobris ka programmiga Kainem ja tervem Eesti ning pöördus novembris 2018. a psühholoogi poole, kuid ka see püsivat muutust ei toonud, vaid ta jätkas tarvitamist. Eeltoodud asjaoludel, kuigi T. Hurt on avaldanud, et ta saab aru, et tal on alkoholiga probleeme ja see on tema kuritegude põhjuseks, mistõttu ta ei soovi vabanedes enam alkoholi tarvitada, on kohus seisukohal, et vähemalt käesoleval ajal ei ole põhjendatud alust väita, et T. Hurt, kes pole käesoleva vangistuse jooksul saanud süvitsi alkoholi probleemiga tegelda, on võimeline vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduma ja seega uusi kuritegusid toime mitte panema. Samuti puudub kohtul veendumus, et korduvalt kriminaalkorras ja käesoleval nelja kohtuotsuse kogumis karistust kandev T. Hurt on võimeline, vabanedes käesolevalt tingimisi ennetähtaegselt, täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. T. Hurt on olnud kriminaalhooldusel 6-l korral, neist edukad olid kolm esimest. Kolmel järgmisel kriminaalhooldusel rikkus ta sellega kaasnevaid nõudeid, sh nii alkoholikeeldu kui ka elektroonilise valve ajakava. Ühtlasi on ta katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal pannud toime uued kuriteod. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et varasemad kriminaalhooldused ei ole oma eesmärki täitnud, kuivõrd T. Hurt on jätkanud kuritegeliku käitumisega. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuigi T. Hurt on väljendanud kavatsust alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole temaga seotud riskid sedavõrd maandatud, et saaks asuda seisukohale, et ta ei jätka vabaduses tarvitamist ega pane seega alkoholijoobes olles toime uusi kuritegusid. Lisaks puudub kohtul eelneva pinnalt veendumus, et T. Hurt on suuteline edukalt läbima tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdimõistetule T. Hurdale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 146,40 euro ulatuses. Kohus leiab, et esitatud kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Seega tuleb süüdimõistetult T. Hurdalt menetluskuluna riigituludesse välja mõista kaitsjatasu 146,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.