Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-21-4529 13. oktoober 2022 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Velmar Brett ja Heili Sepp Kriminaalasi Tarmo Hurda (Hurt) süüdistuses KarS § 418 lg 1, § 424 lg 2 ning § 414 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2022. a otsus Tarmo Hurda kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere 14. september 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2022. a otsus osas, millega jäeti maakohtu otsus käesoleva resolutiivosa punktis 2 nimetatud osas muutmata ja Tarmo Hurdalt mõisteti välja 329 eurot 40 senti apellatsioonimenetluse kulu katteks.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsus osas, millega:
2.1.Tarmo Hurt tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 414 lg 1 järgi;
2.2.Tarmo Hurdale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust;
Tarmo Hurdalt mõisteti apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks välja hüvitis summas 2348 eurot 20 senti ja riigi kanda jäeti menetluskulu summas 2348 eurot 20 senti;
2.4.konfiskeeriti kaks pakendit püssirohtu.
3.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
3.1.mõista Tarmo Hurt KarS § 414 lg 1 järgi õigeks;
3.2.mõista Tarmo Hurdale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantava karistuse 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega 12. märtsist 2021;
3.3.mõista Tarmo Hurdalt apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1709 eurot 80 senti, jättes selle menetluskulu ülejäänud osas riigi kanda;
1-21-4529
3.4.jätta apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
4.Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
6.Kassatsioonimenetluse kulu 297 eurot jätta riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarmo Hurt anti kohtu alla süüdistatuna: 1) karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 1 järgi selles, et tuvastamata ajast kuni 26. septembrini 2020 omas ja hoidis ta enda elukohas ise valmistatud laskekõlblikku püstolit koos adapteriga, ehkki tal ei olnud relvasoetamisluba ega relvaluba; 2) KarS § 414 lg 1 järgi selles, et tuvastamata ajast kuni 27. septembrini 2020 omas ja valdas ta enda elukohas 218 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, kuigi tal ei olnud lõhkeaine käitlemise luba; 3) KarS § 424 lg 2 järgi selles, et olles 2018. aastal kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis ta 12. märtsil 2021. aastal taas alkoholijoobeseisundis olles mootorsõidukit.
2.Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsusega tunnistati T. Hurt süüdi kõigis süüdistuses märgitud kuritegudes. Maakohus karistas teda KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 8 kuuks ja § 414 lg 1 järgi vangistusega 10 kuuks, mõistes nende kuritegude eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Seda karistust suurendati KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
11.veebruari 2019. a otsusega asjas nr 1-19-1114 mõistetud karistuse kandmata osa ehk 9 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust. KarS § 424 lg 2 järgi karistas kohus T. Hurta 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti KarS § 64 lg 1 alusel eelnevalt moodustatud liitkaristusele, mõistes süüdistatavale lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Arvestades eelvangistuse KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka, luges kohus kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel jättis kohus poole menetluskulust riigi kanda, mõistes T. Hurdalt välja menetluskulu hüvitise summas 2348 eurot 20 senti.
3.Tartu Ringkonnakohus tegi 9. märtsil 2022 otsuse, millega ta jättis maakohtu otsuse muutmata ega rahuldanud selle peale esitatud süüdistatava ja kaitsja apellatsioone, milles taotleti T. Hurda täielikku õigeksmõistmist ning talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas T. Hurda kaitsja, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 414 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning liitkaristuse kergendamist. Kaitsja arvates jätsid kohtud T. Hurta KarS § 414 lg 1 järgi süüdi tunnistades tähelepanuta süüdistatava juurest leitud püssirohu kasutamise eesmärgi. Relvaseaduse (RelvS) § 17 lg 1 järgi on püssirohi paiskeaine, mitte lõhkeaine. Püssirohtu müüakse relvaseaduse alusel väljastatud relvaloa esitamisel. Seega on püssirohi jahirelva laskemoona osa ja KarS § 414 lg 1 objektiivne teokoosseis pole täidetud. Kassaatori väitel on väär ka T. Hurda süüditunnistamine KarS § 418 lg 1 järgi, kuna süüdistatav ei olnud relva olemasolust teadlik. Kohtud eirasid KrMS § 7 lg-t 3. 2(5)
1-21-4529
5.Prokuratuuri hinnangul on nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Relva ebaseaduslikku käitlemist puudutavad kassatsiooniväited on ainetud. Kohtud põhjendasid tõenditele tuginedes piisavalt, miks tuleb T. Hurt kõnesolevas kuriteos süüdi tunnistada. Muu hulgas on kohtud nõuetekohaselt ära näidanud, et T. Hurt teadis relva olemasolust ja valdas seda tahtlikult. Seetõttu jääb kaitsja taotlus mõista süüdistatav KarS § 418 lg 1 järgi õigeks tagajärjetuks.
7.Samas väärivad tähelepanu kassaatori väited püssirohu ebaseadusliku käitlemise kvalifitseerimise kohta. T. Hurda elukohast leiti 218 grammi püssirohtu, mille valdamise kvalifitseerisid kohtud KarS § 414 lg 1 järgi lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisena. Kaitsja hinnangul on jahitulirelva püssirohi jahitulirelva laskemoona osa, mille käitlemine ei ole karistatav KarS § 414 järgi.
8.KarS § 414 lg 1 kohaselt on karistatav lõhkeaine ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, üleandmine, turustamine või muu ebaseaduslik käitlemine. KarS § 418 lg 1 järgi karistatakse aga tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuigi püssirohi on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg 1 tähenduses ja lõhkeaine sama paragrahvi teise lõike mõttes, on laskemoona ja selle osakomponentide käitlemise regulatsioonis sisemised vastuolud. Seetõttu ei saa üksnes LMS § 2 lg-te 1 ja 2 põhjal otsustada, kas püssirohi on käsitatav lõhkeainena KarS § 414 mõttes või hoopis laskemoonana KarS § 418 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul tuleb püssirohi kõnesolevate süüteokoosseisude tähenduses lugeda laskemoonaks, mitte lõhkeaineks ja seda järgmistel põhjustel.
9.RelvS § 17 lg 1 kohaselt on laskemoon terviklik padrun, mis koosneb püssirohust või muust paiskelaengust (p 1), sütikust (p 2), kuulist, haavlist või muust lendkehast (p 3) ning padrunikestast (p 4). Kuigi RelvS § 17 lg 1 padruni osakomponente, sh püssirohtu, eraldiseisvalt laskemoonaks ei loe, teeb seda otsesõnu sama seaduse § 46 lg 5. Osutatud säte kehtestab selle laskemoona kogused, mida füüsiline isik tohib loa olemasolu korral hoida. Muu hulgas lubab RelvS § 46 lg 5 p 6 füüsilisel isikul laskemoonana hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg. Järelikult on seadusandja käsitanud püssirohtu kõnesolevas kontekstis laskemoonana.
10.Selle kasuks, et püssirohi on KarS § 418 mõttes laskemoon, mitte lõhkeaine KarS § 414 tähenduses, kõneleb ka järgnev. KarS §-de 414 ja 418 karistusmäärade võrdlusest, samuti asjaolust, et erinevalt lõhkeaine ebaseaduslikust käitlemisest on laskemoona ebaseaduslik käitlemine kriminaalkorras karistatav üksnes olulise koguse korral, järeldub, et seadusandja peab lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist raskemaks kuriteoks kui laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. RelvS § 46 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tohib füüsiline isik laskemoonana hoida ühe tulirelva kohta maksimaalselt 200–300 sellist padrunit, mille üks komponent on ka püssirohi (RelvS § 17 lg 1 p 1). Samal ajal lubab RelvS § 46 lg 5 p 6 hoida iga tulirelva kohta tervelt 1 kg püssirohtu, mis tavapäraselt ületab märgatavalt 300 padrunis sisalduvat püssirohukogust. Seega on püssirohu hoidmine padrunites sisalduva laskemoona komponendina seadusandja hinnangul ohtlikum kui lahtise püssirohu hoidmine. Sellises olukorras ei saa olla seaduse mõttega kooskõlas see, kui lahtise püssirohu ebaseadusliku valdamise eest oleks ette nähtud raskem karistus (KarS § 414) kui sama kogust püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseadusliku valdamise eest (KarS § 418). Niisamuti oleks seaduse mõttega raskesti ühitatav, kui olukorras, kus teatud ebaolulise koguse püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseaduslik käitlemine pole KarS § 418 lg 1 järgi kriminaalkorras karistatav, tuleks isikut KarS § 414 lg 1 järgi karistada sama koguse lahtise 3(5)
1-21-4529 püssirohu ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks tuleb silmas pidada, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud püssirohtu, nagu ka (muud) laskemoona on RelvS § 19 lg 3 kohaselt lubatud soetada relvasoetamisloa (RelvS § 32) või relvaloa (RelvS § 34) alusel ja selleks ei ole tarvilik lõhkematerjali käitleja tegevusluba (LMS § 12). Neil põhjustel tulebki asuda seisukohale, et laskemoon KarS § 418 tähenduses hõlmab ka püssirohtu kui laskemoona komponenti.
11.Nii maa- kui ka ringkonnakohus lähtusid kriminaalasja lahendamisel üksnes RelvS § 17 lg-st 1, leides seetõttu ekslikult, et püssirohu ebaseaduslik omamine ja valdamine on karistatav KarS § 414 lg 1 järgi. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis tingib kohtuotsuste osalise tühistamise.
12.KarS § 418 lg 1 järgi on karistatav vaid olulises koguses laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Kohtupraktika kohaselt tuleb piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks, kui isiku valduses oleva laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19 ja 12. septembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-58-11, p 11.) Kuivõrd püssirohu kogus, mille omamist ja valdamist T. Hurdale ette heidetakse (218 grammi), jääb alla RelvS § 46 lg 5 p-s 6 sätestatud madalamat piirmäära (1 kg), ei vasta T. Hurda kõnesolev tegu ka KarS § 418 lg 1 objektiivsele koosseisule.
13.Ehkki 218 grammi püssirohu omamine ja valdamine võib täita RelvS §-s 8913 sätestatud väärteokoosseisu, kusjuures selline võimalik väärtegu ei oleks praeguseks ka aegunud (KarS § 81 lg 7 p 2), tuleb T. Hurt püssirohu käitlemises siiski õigeks mõista, mitte aga lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12). Nimelt jätab kolleegium muutmata T. Hurdale vaidlustatud kohtuotsustega mõistetud lõpliku karistuse 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust (vt selle kohta allpool). See tähendab, et kui T. Hurta karistataks ühe käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olnud teo eest tulevikus RelvS § 8913 järgi, kujuneks tema olukord kaitsja kassatsiooni osalise rahuldamise tõttu lõppastmes raskemaks, kui see on kasseeritud kohtuotsuse järgi. See oleks aga vastuolus nii reformatio in peius-keelu kui ka KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud süüdimõistetu olukorra raskendamise keeluga. Seetõttu tulebki T. Hurt talle 218 grammi püssirohu käitlemises KarS § 414 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
14.Tühistades kohtuotsused T. Hurda süüditunnistamises ja karistamises KarS § 414 lg 1 järgi, tuleb tühistada ka talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud üheaastane vangistus. See ei tingi aga T. Hurdale mõistetud lõpliku karistuse – 3 aasta 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse – muutmist. Süüdistatav pani KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritud tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, toime 7. oktoobrini 2020 väldanud katseajal, mis oli talle määratud siis, kui ta vabastati tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Uue kuriteo toimepanemise tõttu ei tähendanud katseaja möödumine
7.oktoobril 2020, et T. Hurt olnuks 12. märtsil 2021, mil ta pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 11. veebruari 2019. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Seetõttu tuleb T. Hurdale mõista KarS § 418 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi mõistetud üksikkaristustest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, mida tuleb seejärel KarS § 76 lg 8 ning § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-100-06, p 19.) Pidades silmas reformatio in peius-keeldu, mõistab kolleegium T. Hurdale KarS § 418 lg 1 järgi mõistetud 8-kuulisest vangistusest ja KarS § 424 järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 2 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Suurendades seda karistust KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi 4(5)
1-21-4529 ära kandmata 9 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistab kolleegium sarnaselt esimese ja teise astme kohtuga karistuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Sellest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata 3 päeva eelvangistust. Ärakantavaks vangistuseks jääb 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega 12. märts 2021.
15.Süüdistatava õigeksmõistmine püssirohu ebaseaduslikus käitlemises tingib kohtuotsuste tühistamise ka püssirohu konfiskeerimise osas. See ei tähenda aga seda, et püssirohi tuleks T. Hurdale tagastada. Süüdistusakti kohaselt anti süüdistatava valdusest leitud püssirohi üle Lõuna prefektuuri ametnikule. RelvS § 9 lg 1 kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle sama seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Viidatud juhistest tuleb lähtuda ka olukorras, kus püssirohi leitakse läbiotsimise käigus.
16.T. Hurda süüdimõistmise mahu vähenemise tõttu tuleb kolleegiumil muuta ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a otsus nr 1-21-2199/76, p 26). Kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulust kogusummas 4696 eurot 40 senti loeb kolleegium seotuks KarS § 414 lg 1 järgi esitatud süüdistusega a) poole tulirelvaekspertiisi kulust (210 eurot) ja b) kolmandiku määratud kaitsjale makstud tasust (1066 eurot 80 senti). Seega piirdub süüdistatava kohustus apellatsioonimenetluseeelse menetluskulu hüvitamisel 3419 euro 60 sendiga, mida kolleegium vähendab sarnaselt maaja ringkonnakohtuga KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel 50% võrra ehk 1709 eurole 80 sendile. See summa tuleb tasuda vastavalt maakohtu otsusele 12 kuu jooksul arvates käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kuna käesoleva otsuse kohaselt pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, tuleb kogu apellatsioonimenetluse kulu – määratud kaitsja tasu 329 eurot 40 senti – jätta KrMS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda.
17.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2022. a otsuse ja Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsuse osas, millega tunnistati T. Hurt süüdi ja teda karistati KarS § 414 lg 1 järgi, moodustati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, jaotati menetluskulud ja konfiskeeriti kaks karpi püssirohtu. Tühistatud osas teeb kriminaalkolleegium uue otsuse, millega mõistab T. Hurda KarS § 414 lg 1 järgi õigeks, mõistab süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel uue liitkaristuse, suurendades seda KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel sama karistusmäärani, mille kasuks otsustasid esimese ja teise astme kohus. Samuti vähendab kolleegium süüdistatavalt apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks välja mõistetava hüvitise suurust ja jätab apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
18.KrMS § 186 lg 1 alusel jääb kassatsioonimenetluse kuluna riigi kanda 297 eurot, mille kolleegium määras 21. juunil 2022. a määrusega Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud sõidukulu eest
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.