Alfrede Valdre (isikukood 35007066017) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 21. novembri 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
Alfrede Valdre kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova pooled Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 21. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 23. septembri 2020 otsusega tunnistati Alfrede Valdre süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 4 ja 5, § 201 lg 2 p 2 ning § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Valdrele liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Valdrele Läti Vabariigi Riia linna Valka rajooni kohtu 30. novembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati 6. maist 2020 ning karistusaeg lõppeb 2. novembril 2023.
2.Tallinna Vangla esitas 21. septembril 2022 Harju Maakohtule materjalid A. Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 5. oktoobri 2022 määrusega edastas Harju Maakohus need materjalid Viru Maakohtule, kuna A. Valdre oli viidud edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse.
3.Tallinna Vangla ega prokuratuur A. Valdre vabastamist ei toeta.
Vaidlustatud kohtumäärus
4.Viru Maakohus jättis 21. novembri 2022 määrusega A. Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
5.Täidetud on formaalsed eeldused A. Valdre ennetähtaegseks vabastamiseks.
6.On positiivne, et A. Valdrel on vabaduses olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased ning vanglas on ta osalenud analüüsivates vestlustes. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles A. Valdre vabastamise vastu rääkivaid argumente.
7.Karistusregistri andmetel on A. Valdrel üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid lisaks sellele on teda karistatud ka Läti kohtu 2017. aasta otsusega. Selle otsuse täitmise tunnistas Harju Maakohus 30. mai 2018 määrusega A. Valdre suhtes Eesti Vabariigis lubatavaks ning määras talle 3-aastase käitumiskontrolli koos KarS § 75 lg 1 järgsete kontrollnõuetega. Et A. Valdre pani selle käitumiskontrolli ajal toime uued kuriteod, mõisteti talle liitvangistus. Seega anti A. Valdrele võimalus olla käitumiskontrolli all vabaduses, ent ta ei osanud sellisest vastutulekust aru saada ning jätkas süütegude toimepanemist. Kohtu jaoks on väheusutavad A. Valdre väited, et sel korral on ta muutunud ja järeldusi teinud.
8.Kuritegusid paneb A. Valdre toime ettekavatsetult, tema probleemilahendusoskus on nõrk ja ta otsib viise, kuidas parandada oma rahalist seisu õigusvastasel teel. Teiste inimeste seisukohad teda ei huvita, ta tegutseb enda huvisid silmas pidades, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning elab põhimõttel „üks päev korraga“. A. Valdre ei ole ametlikult töötanud ja praegu on ta vanaduspensionär. Kuna tööaastaid on tal vähe ja seetõttu on tema pension väike, võib ta panna vabaduses toime uued kuriteod oma majandusliku olukorra tõttu. Tema lähedased ei ole suutnud A. Valdre kuritegusid ära hoida.
9.Ka kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik A. Valdre käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida, sest kohtul ei ole veendumust, et A. Valdre järgiks korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ning täidaks vajaliku vastutustundega oma kohustusi. A. Valdrel on distsiplinaarkaristus tableti mittekorrektse manustamise eest ehk ta ei suuda hoida oma käitumist kontrolli all ega reeglitest kinni pidada isegi kinnipidamisasutuses.
10.A. Valdre ja tema kaitsja tõid välja, et tervislikust seisundist tulenevalt on A. Valdrel parem olla vabaduses (vabaduses on arsti vastuvõtu järjekorrad lühemad). Kuigi tervisliku seisundi eest hoolt kandmine on oluline, on arstiabi tagatud A. Valdrele ka vangistuses viibimise ajal ja seega ei saa tema terviseseisund olla aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. Määruskaebus
11.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Valdre kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, paludes maakohtu määrus tühistada ja A. Valdre ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. A. Valdre vabastamata jätmise otsustus põhineb vaid oletustel ja kohtu subjektiivsel veendumusel. Kohus jättis arvestamata A. Valdre suhtes esinevad positiivsed asjaolud. A. Valdrel on olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, vanglas on ta osalenud vestlustel ning on üldjoontes käitunud eeskujulikult. Ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu tähtsustas kohus üle ning ebaõige on ka väide, et vaid pensioni saamine võib ajendada A. Valdret toime panema uusi süütegusid. A. Valdre on 72-aastane ning põeb erinevaid haigusi, mistõttu on tal praktiliselt võimatu leida endale sobivat ja jõukohast tööd. Ravi saamine vangla tingimustes on vaid deklaratiivne – nt ei ole A. Valdre saanud 2,5 aasta jooksul käia iga 6 kuu järel eesnäärme vähi kontrollis jms. Kaitsja arvates tuleks A. Valdrele anda võimalus näidata, et ta on asunud 2(4)
paranemise teele, soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, sisustada enda vanaduspäevi jõukohaselt ning ravida oma haigusi. Sellise võimaluse andmisel saab A. Valdre olla kasulik nii ühiskonnale kui ka oma lähedastele. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28.aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Valdret vabastamata jättes kaalutlusviga.
13.Ekslik on kaitsja seisukoht, et kohus ei arvestanud A. Valdre suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid – kohus arvestas neid, kuid ei pidanud piisavalt kaalukateks, et A. Valdre ennetähtaegselt vabastada. Ka ringkonnakohus nõustub sellega. Sellega seoses tuleb märkida, et kindel elukoht ja lähedased olid A. Valdrel olemas ka varem, kuid need ei hoidnud ära tema kuritegusid. Seetõttu ei pruugi nad seda teha edaspidigi.
14.A. Valdrel on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest esimene mõisteti talle Lätis ja teine Eestis. Lätis karistati teda narkootikumide ostmise ja vedamise eest edasiandmise eesmärgil tingimisi vangistusega. Selle kuriteo tõttu allutati A. Valdre Eestis käitumiskontrollile. Siiski ei suutnud ta selle käitumiskontrolli ajal kuritegelikust käitumisest hoiduda, vaid pani 2019. ja 2020. aastal toime terve rea uusi kuritegusid: kaheksa arvutikelmust, kaks kehalist väärkohtlemist, ühe varguse ja ühe omastamise. Seega varasem karistamine ja käitumiskontrollile allutamine A. Valdrele vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud, mistõttu on alust kahelda, kas distsiplineerivat mõju saab loota ka praegusest ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast katseajast koos käitumiskontrolli nõuete ning võimalike lisakohustustega. Tõsi, vanglas on A. Valdrega läbi viidud kuriteoriske maandavad vestlused, millest võiks loota abi tema edasise elu õiguskuulekusele suunamisel. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Valdre siiski õigustab kohati oma süütegusid ega tunnista oma süüd täielikult, mistõttu on alust kahelda tema lubaduses, et edaspidi käituks ta teisiti.
15.Oma kuriteod sooritas A. Valdre eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Maakohus leidis, et majanduslikel põhjustel võib A. Valdre jätkata kuritegude toimepanemist ja ringkonnakohus nõustub sellega. Kindlat töökohta A. Valdrel vabaduses ei ole, enda sõnul hakkaks ta saama ligikaudu 300 euro suurust pensioni ning lisaks saab pensioni ka tema elukaaslane. Seega on alust järeldada, et kuigivõrd hea A. Valdre majanduslik olukord vabaduses olema ei saa. Tõsi on see, et kõrge vanuse ja terviseprobleemide tõttu on A. Valdrel ilmselt ka raske leida endale sobivat tööd, mis parandaks tema majanduslikku olukorda. See siiski ei väära tõdemust, et A. Valdre puhul on majanduslikud probleemid tema peamiseks kuritegeliku käitumise riskiteguriks. Seejuures ei ole ka põhjust arvata, et kõrge ea ja terviseprobleemide tõttu ei oleks A. Valdre võimeline enam kuritegusid toime panema: eakas oli ta senistegi kuritegude toimepanemise ajal ning samuti nähtub tema küsitlemisest viimatises kriminaalasjas vahistamisel, et terviseprobleemid olid tal olemas juba varem. Seetõttu annab A. Valdre majanduslik olukord ja varasem käitumine alust teha tema suhtes negatiivne retsidiivsusprognoos, mistõttu on põhjendatud jätta ta ennetähtaegselt vabastamata. Seda prognoosi ei mõjuta kuigivõrd asjaolu, et üldiselt on A. Valdre suutnud käituda vanglas korrektselt (v.a üks distsiplinaarrikkumine). Seda põhjusel, et korrektne käitumine vanglas ei räägi midagi A. Valdre majanduslikust olukorrast tuleneva riskiteguri kohta – see riskitegur aktualiseerub eelkõige vabaduses.
3(4)
16.Mõningane oht esineb ka vägivallakuritegudeks – A. Valdre lõi 2019. aasta novembris üht naist ja 2020. aasta märtsis üht meest. Niisiis võib A. Valdre kuritegusid sooritada ka majanduslikest probleemidest sõltumatuna. See aga tõstab tema retsidiivsusriski – uute kuritegude ohuallikaid on mitut laadi.
17.Õigesti leidis maakohus, et alust A. Valdre ennetähtaegseks vabastamiseks ei anna ka tema terviseprobleemid. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei takista need ilmselt A. Valdrel vabaduses kuritegeliku käitumise jätkamist ning lisaks ei ole ka alust arvata, et terviseprobleemide tõttu oleks A. Valdre vangistuse jätkamine ilmselgelt ebainimlik või piinav. Subjektiivne on kaitsja arvamus, et ravi saamine vangla tingimustes on deklaratiivne. Kuigi kinnipeetavatele ei pruugi olla tagatud kõik terviseteenused, mida nad endale vajalikuks peavad, ei ole ringkonnakohtul mingisugust põhjust arvata, et hädavajalikku ravi neile ei tagataks – selleks kohustab vanglat seadus (vangistusseaduse §-d 52 ja 53).
18.Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 21. novembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.