nr 2-20-129480 OÜ Aktiva Finants hagi M. S. vastu Tele2 Eesti AS XXX sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1169,79 euro, intressi 59,49 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,96 euro ja alates 30.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse jooksva viivise väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
1372,72 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja seaduslikule esindajale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse
tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule 29.09.2020 hagi M. S. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja Tele2 Eesti AS-iga XXX sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1169,79 euro, intressi 59,49 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,96 euro ja alates 30.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse jooksva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt eelnimetatud lepingute (dtl 24-27) alusel osutati kostjale teenuseid „Vabadus 2” summas 8 eurot kuus ning müüdi järelmaksuga seade iPhone XXX, mille netohind oli 1179 eurot. Järelmaksu maksegraafik sõlmiti 24 kuu peale, intressimäär 16% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,21% aastas. Igakuine seadme tagasimakse 57,72 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma 1385,28 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (dtl 3336) ja järelmaksutingimusi (dtl 37-39).
3.Ajavahemikul XXX esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid kogusummas 16 eurot (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvaid viiviseid, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu ja järelmaksu osamakseid), mida kostja ei ole tasunud (dtl 40-51). Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.
4.Hageja on eraldi välja toonud võlgnevusse jäädud järelmaksulepingust tulenevad võlgnevused kogusummas 1213,28 eurot (põhiosamaksed summas 1153,79 eurot ja intressi summas 59,49 eurot) (dtl 40-51). Kostja oli võlgnevuses alates esimesest maksegraafikujärgsest osamaksest ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega, seetõttu muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 982,40 eurot (dtl 4849). Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 230,88 eurot ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1213,28 eurot (982,40+230,88). Kostja võlgnevuse põhisumma on 1169,79 (16,00 + 1153,79) eurot.
5.Hageja viitab, et VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu ja järelmaksulepingu sõlmimisega kohustuse Tele2 Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele ning maksegraafikutele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhetest tulenevad kohustused täitmata.
6.Viivisenõuet põhjendades märgib hageja, tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, ja § 113 lgle 1, et selle alusel on tal õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja nõuab telekommunikatsiooni teenuste osutamise eest viivist seadusjärgses määras 8 % aastas. Hageja nõuab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arve nr XXX maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.03.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.09.2020 valemi abil: põhivõlgnevus 1169,79 eurot x viivitatud päevade arv 195 x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (dtl 52). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal
sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 49,86 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1169,79 eurot x 1 aasta x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas = 93,58 eurot.
7.Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2020 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 53).
8.Kostjale 04.11.2020 vastates (dtl 76-78) märgib hageja, et kostja väited lepingu mittesõlmimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja poolt viidatud RKTKo 2-16124450 p-s 22 on märgitud, et juhul, kui isikunimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Kostja ei ole toonud kohtu ette ühtki tõendit, mis tõendaks, et tema ei sõlminud hagi aluseks olevat lepingut. Andmed kirminaalmenetluse algatamise kohta puuduvad ka Tele2 Eesti AS-i. Hagiavaldusele lisatud liitumis- ja järelmaksuleping on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt.
9.Täiendavalt märgib hageja 27.01.2021 (dtl 84-86), et asjaolu, et kohtulahendi järgi kuriteod pandi toime samal perioodil, kui on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud leping ei tähenda automaatselt, et ka selle lepingu sõlmimisega on toime pandud kuritegu. Seetõttu on hageja seisukohal, et hagi on esitatud õige kostja vastu.
10.Kostja esindajale 24.05.2021 vastates (dtl 101-104) märgib hageja, et kostja pole tõendanud enda väiteid, et kostja ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid. Kostjale on XXX XXX alles 1 aasta ja 5 kuud peale lepingute sõlmimist. Seetõttu ei saa järeldada, et kostja oli ka hagiavalduse aluseks olevate tehingute sõlmimise hetkel XXX ega XXX. Kostja pole kohtu ette toonud tõendeid ega asjaolusid nimetatu kinnitamiseks. Asjaolu, et kostja eestkostja on esitanud kuriteoteate, ei tähenda, et toime on pandud kuritegu. Uurimisasutus ei ole algatanud kriminaalasja. Kostjal oli võimalik esitada kuriteoteade varasemalt. Kostjale on juba 22.04.2020 saadetud võlateade tema rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile. Kostja oli võlgnevusest ning lepingu sõlmimisest teadlik juba nimetatud ajast ning tal oli võimalik ära hoida käesolev tsiviilasja menetlus. Hageja ei pea menetluse peatamist põhjendatuks.
11.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulud 1460 eurot (riigilõiv 200 ja esindajakulud 1260 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja M. S. esitas 19.10.2020 kohtule vastuse (dtl 67-68).
13.Vastuses avaldab kostja, et tema ei ole nimetatud lepinguid sõlminud ega allkirjastanud ning pole saanud kasutada ka lepingus märgitud seadet. Tema andmete ja ID-kaardiga on toime pandud kelmus. Viimased on temalt kätte saadud alkoholi tarvitamise käigus. Kostjale ei kuulu lepingus märgitud e-posti aadress ja tal puudub telefoninumber. Kostja väitel toimub hetkel ka kriminaalmenetlus nimetatud episoodi osas. Samuti on algatatud menetlus kostja XXX XXX ning XXX XXX XXX. Kostja palub menetluse nimetatu tõttu peatada.
14.Täiendavalt on kostja 21.01.2021 kohtule avaldanud (dtl 80-81), et Tartu Maakohtu lahendis nr 1-20-4878 tuvastati, et ajavahemikus 09.-15.10.2019 pandi kostja ja mitmete laenuandjate suhtes toime kelmus kasutades tema isikutunnistust, mobiil ID-d ja pangakaarti. Kriminaalasjas pole hagejat küll kannatanuna välja toodud, kuid hagejaga lepingu sõlmimine jääb nimetatud perioodi. Kostja ei ole enda dokumente andnud välja vabatahtlikult ning talle loodi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kostja leiab, et tema pole õige kosta ning nõue tuleks esitada teiste isikute vastu.
KOSTJA EESTKOSTJA SEISUKOHAD
15.Kostja seaduslik esindaja alates XXX, eestkostja XXX, on esitanud kohtule 07.05.2021 seisukoha (dtl 91-94), milles palub jätta hagi rahuldamata. Vastuses märgitakse, et kostja ei ole eelpool märgitud liitumis- ja müügilepingut sõlminud ega allkirjastanud ning ta ei ole saanud ka kasutada/käsutada lepingus märgitud seadet. Kostjale ei kuulu eelpool nimetatud lepingutes märgitud e-posti XXX. Kostjal puudub ka telefoninumber. Kostja esindaja kordab juba kostja poolt varasemalt väljendatut. Kostja ei ole oma ID-kaarti ning PIN-koode välja andnud vabatahtlikult. Kostja XXX on hetkel XXX mh tehingute tegemise osas (kostjal on õigus teha pisitehinguid 40 euro eest nädalas). Küsitav on, kas kostjal oli täielik XXX hagiavalduses märgitud tehingute sõlmimise ajal. Ning kas ta üldse sai aru ID-kaardi ja selle koodide edasiandmisel sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kriminaalasjas tehtud lahendis ei ole küll hagejat kannatanuna välja toodud, kuid esitatud hagiavalduses märgitud järelmaksulepingu ja liitumislepingu sõlmimise kuupäev (XXX) jääb eelpool nimetatud kriminaalasjas märgitud ajavahemikku (XXX), mille jooksul M. S. ID-kaarti kasutades pandi toime mitmeid kelmusi. On äärmiselt tõenäoline, et ka hagejaga lepingu sõlmimisel kasutati kostja ID-kaarti kolmandate isikute poolt. Hageja ja kostja vahel ei ole VÕS §-s 2 nimetatud võlasuhet, kuna puudub VÕS §-s 3 nimetatud alus võlasuhteks sh lepinguline alus. Pooled ei ole sõlminud VÕS §-s 8 nimetatud lepingut. Kostja isikuandmeid ja ID-kaarti kasutas kolmas isik(ud). Kostja ei ole lepingu sõlmimiseks tahteavaldust esitanud. Kuna kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega temalt laenu saanud, siis on kostja vastu esitatud nõuded alusetud ja kostja ei vastuta põhivõla, intressi ega viivise eest.
16.Alternatiivselt palub kostja esindaja peatada menetlus, kuni võimalikus kriminaalasjas lahendi tegemiseni, lisades vastusele politseile juhtumi osas esitatud kuriteoteate (dtl 95-96).
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohtu hinnangul puudub mõjuv põhjus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks ning vastav taotlus jääb rahuldamata. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus märgib, et tsiviilasjas saab kohus hinnata õigussuhte olemasolu või puudumist eraõigust reguleerivate sätete alusel ning hagimenetluses tuleb nõudeid tõendada iseseisvalt kriminaalmenetlusest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2013 lahendi nr 2-12-8692 p 18 ja Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2018 lahendi nr 2-18-9298 p 10). Ringkonnakohus on eelmärgitud lahendites selgitanud, et TsMS § 356 lg 1 sõnastust hinnates on tsiviilasja menetluse peatamine põhjendatud üksnes teise kohtumenetluse või haldusmenetluse tõttu. Politseile esitatud kuriteoteate tõttu ei ole võimalik nimetatud normi alusel tsiviilasja menetlust peatada. Ka pole kohtu hinnangul sellel argumendil alust menetlust peatada TsMS §-le 355 tuginedes, mis sätestab, kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni.
18.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus on lähtunud sama lõike p-des 7 ja 8 esitatud täpsustusest lihtmenetluse erisuste kohta ning menetlusökonoomia printsiibist kogus tõendeid omal algatusel ning loobus kohtuistungi korraldamisest. Järgides TsMS § 444 lg-s 2 sätestatut ja kuulanud kirjalikult ära menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
19.Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
20.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et kostja suhtes on XXX algatatud XXX ning talle seati Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX XXX teatud asjade ajamiseks. Sh on eestkostja ülesanneteks teha eestkostetava M. S. nimel eestkostetava varalisi huve silmas pidades tehinguid ja toiminguid, esindada eestkostetavat ametiasutustes, korraldada eestkostetava viibimiskohta ja hooldust ning tagada eestkostetavale vajalik kõrvalabi, sotsiaalteenused ning ravi. Eestkostemäärusest nähtub, et kostja eestkostevajadus ei ole XXX XXX XXX XXX XXX XXX ning on XXX XXX aja jooksul. Sh sedastab maakohus nimetatud määruses, et M. S. ei ole XXX XXX XXX XXX XXX XXX ja XXX XXX XXX. Ta ei ole võimeline teostama keerulisi elukondlikke tehinguid (millega on nõustunud ka esindaja ja ekspert) ja nende tähendusest aru saama, v.a igapäevased pisitehingud eestkostja poolt antud vahenditega summas kuni 40 eurot nädalas. Samuti on jõutud järeldusele, et M. S. huve ei ole võimalik kaitsta ka volituse andmise teel, sest ta ei saa aru volituse andmise tähendusest ja tagajärgedest.
21.Hageja esitas kostja vastu raha saamisele suunatud nõude ja tugines sellele, et hageja ja Tele2 Eesti AS-i vahel on XXX sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping nr XXX. Seega sõltub hagi rahuldamine mh kehtivate lepingute olemasolust.
22.Lepingulise suhte olemasolu peab tõendama hageja, kes vastavale asjaolule tugineb. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt XXX kell XXX digitaalselt allkirjastatud liitumis- ja järelmaksulepingu (dtl 24-32).
23.Kostja on avaldanud, et tema pole lepingut ise allkirjastanud ning id-kaart ja andmed on saadud tema käest kelmusega. Sealjuures on kohtute infosüsteemist (KIS) võimalik tuvastada, et Tartu Maakohtu XXX otsusega nr XXX tuvastati, et ajavahemikus XXX pandi kostja ja mitmete laenuandjate suhtes toime kelmus, kasutades kostja isikutunnistust, mobiil ID-d ja pangakaarti.
24.Riigikohtu tsiviilkolleegium on ID-kaardi abil kolmanda isiku poolt sõlmitud lepingu puhul mh sedastanud (vt RKTKo 16.12.2019 nr 2-16-124450, p-d 22-24), et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud/.../ olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (IDkaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine (vt TsÜ) §-d 115 jj, sh § 118 lg 1)/.../ Juhul, kui digitaalallkirja andmise vahendite üleandmist ei saa konkreetse vaidluse asjaolude tõttu käsitada volituse andmisena, tuleb kontrollida, ega konkreetsetel asjaoludel ei esine näivusvolituse olukorda TsÜS § 118 lg 2 analoogia tähenduses./.../ isik, kes annab teisele isikule üle kõik digitaalallkirja andmise vahendid, peab möönma, et vahendite saaja võib asuda tema nimel allkirju ja tahteavaldusi andma ning isikud, kellega digitaalallkirja andmise abil tehinguid tehakse, võivad eeldada, et allkirju annab isik, kelle nimele on ID-kaart ja PINkoodid väljastatud./.../
25.Eelöeldut silmas pidades peab kohus nentima, et kostja kui ilmselgelt ka enne XXX XXX XXX ei saanud olla isikuks, kes võinuks anda kolmanda(te)le isiku(te)le kehtivat volitust või adekvaatset tahteavaldust, et tema nimel sõlmitaks mistahes lepinguid. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause järgi on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et eestkoste seati isikule ligi poolteist aastat vaidlusalusest tehingust hiljem, oli kostja eestkostemääruse põhjendustest nähtuvalt ka XXX lepingute sõlmimise ajal XXX XXX ega saanud anda teadlikku volitust ega mistahes teadvustatud tahteavaldust enda nimel liitumis- ja järelmaksulepingu sõlmimiseks.
26.TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Eelkõige tuleb vastava sätte rakendamine kõne alla tühiseks osutunud järelmaksulepingu puhul. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,
kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Hageja väitel on kostjale üle antud mobiiltelefon iPhone XXX. Kostja seda eitab. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et vastav seade oleks üldse kostja valdusesse jõudnud. Pigem viitab tõendina kogutud Tartu Maakohtu 23.09.2020 otsus nr 1-20-4878, et usutav on kostja esindaja põhjendus, et tühise lepingu alusel tellitud kauba valdus läks üle kolmandatele isikutele.
27.Kuna kohus tuvastas, et sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingud on tühised, puudub alus rahuldada hageja kehtivatele lepingutele tuginevat nõuet, sh intressi- ja viivisenõuet.
MENETLUSKULUD
28.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (TsMS § 162 lg 1), mistõttu tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja menetluskulusid kandnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.