Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod › Põhivabaduste rikkumised

1-22-7149 Asjaolud ja menetluskäik 22.11.2022.a saabus kohtule süüdistusakt A R süüdistus KarS § 1573 lg 1 järgi asj arutamiseks üldmenetluses.

PROKURÖRI TAOLTUS

Prokurör esitas kohtule 14.12.2022.a taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks A R suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Kriminaalasjas süüdistatakse A R selles, et ta sekkus järjepidevalt kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, otsides temaga ning tema pereliikmete ning sõpradega kontakti ja jälgides neid, millega hirmutas, alandas ja häiris oluliselt kannatanut R N, kes oli sel ajal tema abikaasa, kellest elas ta lahus. Kannatanu ahistav jälitamine seisnes selles, et Soome Vabariigis viibinud A R saatis ajavahemikul 21.01.2021 kuni 31.01.2021 suhtlusportaali Messenger kaudu Eesti Vabariigis viibinud R N’ile kokku 124 erineva – armastust paluva, nõudliku ja etteheitva, süüdistava ja ähvardava alatooni ja sisuga tekstsõnumit ja tegi kokku 10 vastamata häälkõnet. Lisaks saatis A R sarnase sisuga kirjasid ka oma e-posti xxx kaudu R N e-posti aadressidele yyy ja zzz. Kokku saatis A R e-posti kaudu R N’ile ajavahemikul 02.03.2021 kuni 13.08.2021 6 taolist kirja. Peale selle tema, pärast seda, kui R N oli blokeerinud A R kasutajad erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel ning vahetanud ära oma telefoni numbri, otsis kannatanuga kontakti läbi kolmandate isikute. Kontakti otsimine kolmandate isikutega seisnes selles, et A R kirjutas mitmeid SMS sõnumeid nii R N pojale K S’ile kui ka tütrele L-K S’ile. Samuti helistas A R R N tuttavale T K’ile 11.06.2021 kell 07:16 ja kell 07:35 oma telefoni numbrilt xxx T K telefonile ning kirjutas T K Messengeri kell 07:13 ja kell 07:14. Lisaks helistas ta 12.06.2021 öösel kell 02:24 T K’ile läbi Messengeri. Peale selle käis ta etteteatamata 21.06.2021 kella 21:00-00:00 vahelisel ajal R N elukohas aadressil yyy, kus viibis R N poeg K S enda elukaaslase L M’iga. Sellise tegevusega pani A R toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, millise tegevuse eesmärk ja tagajärg oli teise inimese oluline häirimine, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 1573 lg 1 järgi. A R süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks ka suhteliselt pikk aeg - üle aasta ja A R ei ole rohkem süütegusid toime pannud. A R on varem karistamata isik, kes on töötu ja kelle tervislik seisund ei ole hea ning uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Käesoleval ajal on A R R N’ist lahutatud ja ta elab Soome Vabariigis ning ei ole rohkem kannatanut tülitanud. Kannatanule on tekitatud moraalne kahju ja kriminaalasjas tsiviilhagi pole esitatud. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsjale makstud tasu 64,80 eurot ja 129,60 eurot, kokku 194,40 eurot. Seetõttu puudub vältimatu vajadus isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega.

1-22-7149 A R’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kahtlustus esitatud süüdistuses on põhjendatud. A Rt süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 157-3 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

1-22-7149 A R on kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud A R’ile kriminaalmenetluse lõpetamisel pandava kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A R suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Asitõendid puuduvad. Kriminaalasja juurde jääb DVD plaat koopiatega kannatanu mobiiltelefonis olevatest vestlustest ja kõnesalvestistest. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A R suhtes süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi ja määrab A R’ile prokuröri taotluses märgitud kohustused – tasuda kriminaalmenetluse kulud 194,40 eurot (kaitsja tasu ja kulud 64,80 eurot (tlk166-168), 129,60 eurot (tlk171-173)) ja maksta riigituludesse 400 eurot 6 kuu jooksul. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.