Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-22-5763

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada Lk 2 / 5

1-22-5763 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaupo Kasele on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 31.12.2020 kella 19:38 paiku oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx lõi ühe korra lahtise käega oma elukaaslast K S näopiirkonda vastu paremat põske, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja marrastuse. Samuti selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ja olles alkoholijoobes, 08.02.2021 kella 20:25 oma elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx lõi oma elukaaslast K S ühe korra lahtise käega vasakule näopiirkonda vastu vasakut põske ja tõmmates küünega 5cm pikkuse marrastuse silma juurde, põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja marrastuse. Seega, lüües elukaaslast korduvalt lahtise kärga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja nahamarrastuse. pani Kaupo Kask toime korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kaupo Kaske selles, et tema xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx, 08.02.2021, pärast K.S suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemist, olles alkoholijoobes, ähvardas K S püssist maha lasta. Seejärel keeras maja välisukse lukku ja sõnas: “laipade meri jääb järgi“. Kuna vahetult enne ähvardust oli K.Kask K.S suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ja 31.12.2020 oli Kaupo Kask, püss käes, ähvardanud ennast ja K.S maha lasta, mistõttu tajus K.S K.Kase ähvardust reaalsena ning kartis oma elu pärast. Antud tegevusega realiseeris K.Kask objektiivselt tõsiselt võetava psüühilise ähvarduse, milline on oma olemuselt sellise intensiivsusega, et tekitab hirmutunde objektiivsele kõrvalseisjale ja on ka keskmiselt mõistlikule objektiivsele kõrvalseisjale tajutav ohuna inimese elule ja tervisele. Seega, ähvardades K.S püssist maha lasta, K.S tajus reaalselt ohtu oma elule ning tal oli tõsiselt võetav põhjus karta enda elu pärast, pani Kaupo Kask toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava tervisekahjustusega ähvardamise. Samuti süüdistatakse Kaupo Kaske selles, et tema, käitles ebaseaduslikult tulirelvi ja laskemoona suures koguses. Leides pärast isa surma, kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, 2020. aastal, oma isale kuulunud tulirelvad koos laskemoonaga, ei teatanud ta sellest kompetentsele ametiasutusele nagu nõuab relvaseadus (RelvS). Kaupo Kask, isikuna, kelle relvaluba oli peatunud 16.01.2020, hoidis oma elukohas, s.o xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx asuvas elamus peidetuna kuni 10.02.2021 politsei teostatud läbiotsimiseni registreerimata tulirelvade hulka kuuluvat laskekõlblikku vintpüssi kaliibriga 7,62x54R Mosin 1891/1910 ja kaheraudset 12 kaliibrilist siledaraudset püssi J.F.SAUER & SOHN ning 1071 padrunit, 2792 sütikut, 4 padrunikesta, 2232,3 grammi suitsuta püssirohtu. Eelnimetatud tulirelvad liigituvad RelvS § 19 lg 1 p 5 järgselt piiratud tsiviilkäibega tulirelvade alla ning neid võib omada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel; Eelnimetatud padrunid ja padrunikomponendid on RelvS § 19 lg 3 järgselt piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoon, mida võib soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel; Lk 3 / 5

1-22-5763 Oma tegevusega rikkus Kaupo Kask Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 5 sätet, mille kohaselt isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseiprefektuurile. RelvS § 9 lg 1 sätet, et isik, kes on leidnud peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma leiu üle. RelvS § 32 lg 1 sätet, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona (padrunikomponentide) soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätet, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses; RelvS § 33 lg 1 sätet, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätet, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätet, mille kohaselt relva ja laskemoona (padrunikomponente) võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätet, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga. Seega Kaupo Kask eirates eelnimetatud Relvaseaduse sätteid, omamata relva soetamisluba ja relvaluba, käitles suures koguses ebaseaduslikult laskekõlbulikke tulirelvi ja laskemoona, millega pani toime KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Kaupo Kase ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Kaupo Kask süüdi tunnistada ja karistada KarS § 418 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aastat 6 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 6 kuud ja 120 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning mõista Kaupo Kasele liitkaristuseks vangistus 1 aastat 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustavana kinni peetud aeg 09.-10.10.2021 / tl 32-34/, s.o. 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvakas vangistuseks lugeda 1 aastat 8 kuud 28 päeva, millist karistust ei pöörata KarS 74 lg 1, 3 alusel täitmisele juhul, kui Kaupo Kask 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Konfiskeerimisele kuuluv vara: 1) 790 padrunit, 4 padrunikesta, 2792 padrunisütikut ja 1728,3 g püssirohtu, tulirelvade hulka kuuluv vintpüss Mosin 1891/1910 kaliiber 7,62x54R nr 51967 (luku nr ИВ1412), J.F.SAUER & SOHN valmistatud kaheraudne sileraudne püss kaliiber 12 lukustuskeha numbriga 7243 (relvaraua nr 44700) – asuvad asitõendite laos Rapla P.J. 2) 205 siledaraudse püssi padrunit kaliiber 12 (pakendist nr 3/2 175 tk ja pakendist 3/1 30 tk), 38 vintpüssipadrunit kaliiber 5,6x39mm (pakendist nr 5) ja 500 g suitsuta püssirohi - vastutavale hoiule EKEI.

Lk 4 / 5

1-22-5763 Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisi maksumus 420 eurot /tl 51-66/ KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 981 eurot. Välja mõista menetluskulu summas 1401 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades süüdistatavat tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks 116, 75 eurot, kuni summa täieliku tasumiseni. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus konfiskeerib kuriteo toimepanemise vahendid, millest Rapla politseiosakonnas asuvad esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärusetute asjadena hävitada ja EKEI-s asuvad esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse (katselaskmiseks kasutatava laskemoona täiendamiseks). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.