Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1388
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2021 otsuse nr 4.2-1/11623-15 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja Peeter Malve Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja UT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.05.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023 seisukoha lisa.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1388 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.10.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 18.01.2001 otsusega X-le relvaloa nr 005426, kuid tunnistas selle 17.11.2003 otsusega relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 alusel kehtetuks, sest relvaloa omaja ei vasta enam RelvS-ga kehtestatud nõuetele.
2.PPA andis 12.05.2015 otsusega Xle relvaloa nr RL 771286 kehtivusega kuni 16.01.2020, mille alusel oli Xl õigus jahipidamise otstarbel omada ja kanda sileraudset ja vintraudset püssi ning relvarauda. PPA peatas 14.11.2018 otsusega relvaloa kehtivuse RelvS § 43 lg 1 p 21 alusel, sest relvaloa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teiste isikute turvalisust.
3.X esitas PPA-le 07.11.2019 taotluse pikendada relvaloa nr RL 771286 kehtivust.
4.PPA ennistas 30.03.2021 otsusega nr 4.2-1/11623-15 haldusmenetluse tähtaja, sest haldusorganist tingitud põhjustel ei lahendatud taotlust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (resolutsiooni p 1); keeldus Xle relvaloa andmisest, sest X on kahtlustatav tervisevastases kuriteos ning tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos ning võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise inimese turvalisust (resolutsiooni p 2) ning kohustas X võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul või alustama nende võõrandamist alates otsuse teatavaks tegemisest (resolutsiooni p 4). Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal loa kehtivuse lõppemise korral, kui ei esine RelvS §-s 36 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid (RelvS § 41 lg-d 1 ja 9). RelvS § 36 lg 1 p 8 kohaselt ei anta relvaluba mh isikule, kes on kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos või tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Xl on 26.03.2021 seisuga kolm kehtivat väärteokaristust: teda on 30.10.2020 karistatud liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 km/h) alusel rahatrahviga, 04.01.2021 LS § 207 lg 1 (tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine) ja § 227 lg 3 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41– 60 km/h) alusel rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ning 04.03.2021 karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega) järgi rahatrahviga. Politsei infosüsteemis on Xga seotud 91 juhtumit: 1) aastatel 2015–2020 on registreeritud mitmeid lähisuhtevägivalla juhtumeid, kus X elukaaslane on teavitanud vägivalla ohust ja palunud politseilt abi; 2) 2018. a-l olid Xl tülid teiste inimestega seoses võla sissenõudmise ja auto ostmisega. X avalduste alusel ei ole kriminaalmenetlust alustatud; 3) 2018. a-l ületas X kahel korral lubatud sõidukiirust; 4) X tunnistati 11.03.2019 kahtlustatavaks KarS § 209 lg 1 (kelmus), § 244 lg 1 (rünne kõrgema riigiametniku elule või tervisele) ja § 345 lg 1 (võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine) järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mille X pani toime 2018. a jaanuaris. Kriminaalmenetlus lõpetati 27.03.2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 7 ja § 206 alusel (avaliku menetlushuvi puudumine ja kui süü ei ole suur). Uurija 31.08.2018 ettekande kohaselt näitab X käitumine menetlustoimingute tegemise ajal, et ta on ettearvamatu ja kontrollimatu käitumisega ning meelestatud politsei suhtes vaenulikult; 5) 2020. a-l pani X toime liiklusrikkumisi, sh ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 47 km/h, mille eest teda karistati väärteokorras; 6) 2020. a-l alustati väärteomenetlust KarS § 275 lg 1 järgi seoses sellega, et X solvas politseiametnikku seoses viimase ametikohustuste täitmisega; 7) 31.12.2021 registreeriti juhtum, mille järgi X lõi oma elukaaslast näkku. 08.02.2021 lõi ja vigastas X oma elukaaslast ning ähvardas maha lasta elukaaslase, politseiniku ja lõpuks ka iseenda. X peeti 09.01.2021 kinni, kahtlustatuna KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemises 2(6)
3-21-1388 (kehaline väärkohtlemine lähisuhtes). X kahtlustatakse ka KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, sest ta soetas täpselt tuvastamata ajal ebaseadusliku tulirelva ja laskemoona ning hoidis neid oma elukohas. Relv on kõrgema ohu allikas, seetõttu on kehtestatud relva omavale inimesele kõrgendatud nõudmised. Sellega ennetatakse ohtu inimese elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Nende nõuete kaudu saab riik veenduda, et relvaluba antakse isikule, kes on ühiskonna jaoks usaldusväärne ja käitub õiguskuulekalt. X esimene relvaluba tunnistati kehtetuks ja teise kehtivus peatati, sest X ei käitunud õiguskuulekalt ega tajunud relva kandmisega seotud vastutust. X käitumine on muutunud aja jooksul halvemaks. X on pannud toime liiklusrikkumisi ning seadnud sellega ohtu enda ja kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Politsei koos kohaliku omavalitsusega on lahendanud mitmeid Xga seotud lähisuhtevägivalla juhtumeid. X ei ole allunud politsei korraldustele ning on solvanud avalikku korda kaitsvat politseiametnikku. Xle on omane vägivaldne käitumine ja selle õigustamine ning enda süü mittetunnistamine. Lähisuhtevägivalla pealtnägemine on tema laste jaoks tõsine hingeline trauma. Seega ohustab X käitumine elukaaslase ja laste turvalisust. X ei ole soovinud oma käitumist muuta. X on kriminaalasjas kahtlustatav tervisevastases kuriteos ning tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteos. Xle esitatud kahtlustus viitab, et ta ei taha tulirelva õiguspäraselt käidelda, tal puuduvad selleks vajalikud teadmised või ta ei märkagi, et rikub seadust. Kuna X on iseloomustatud kui ettearvamatu käitumisega, kergesti ärrituvat ja kontrollimatu käitumisega isikut, siis ei saa välistada võimalust, et mõne järgmise tüli või erimeelsuse käigus võib X kuritarvitada relva, kui see peaks tal juhtumisi käeulatuses olema. X käitumine on teistele isikutele häiriv ja tekitab neis hirmu. Kaebajast tunnevad end ohustatuna mh kohaliku omavalitsuse töötajad ning kui kaebajal on lisaks relvad, võib tekkida raskusi pere aitamisel, mis mõjutab X elukaaslase ja laste turvalisust. Jahipidamine, millega X tegeleb, ei eelda alati relva kandmist ja kasutamist. See on Xle hobi, mitte peamine sissetulekuallikas. X soov relvaga jahti pidada ei kaalu üles riski, et ta võib edaspidi relvaomanikuna ohustada teiste isikute turvalisust, isegi kui osa jahikaaslasi on teda iseloomustanud positiivselt. Seega on relvaloa väljastamisest keeldumine proportsionaalne meede teiste isikute elu ja tervise kaitseks. Põhiseadusega kaitstud õigused elule ja tervisele kaaluvad üle X õiguse vabale eneseteostusele. RelvS § 44 lg 6 kohustab relvaomanikku loa kehtivuse lõppemisel kolme kuu jooksul need võõrandama või alustama nende võõrandamist.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 30.03.2021 otsuse tühistamiseks. PPA viitas RelvS § 41 lg-le 9 ja § 36 lg 1 p-le 8, mis ei ole kaebaja suhtes kohaldatavad. Need normid kehtivad inimese suhtes, kellel puudub relvaluba. Kaebajal oli relvaluba nr RL 771286 olemas, kuigi selle kehtivus oli peatatud, ja kaebaja taotles PPA-lt selle relvaloa pikendamist, mitte uue relvaloa väljastamist. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamise eeldused ei ole samuti täidetud. Vastustaja hinnang kaebaja ohtlikkusele on põhjendamatu ja meelevaldne. Kaebusele on lisatud vaidlustatud haldusaktis toodud juhtumite kohta üksikasjalik selgitus. RelvS § 43 lg 2 sätestab, et relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg-s 3 sätestatud korras. RelvS § 43 lg 5 kohaselt vormistatakse relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine PPA otsusega, milles peab olema näidatud loa kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehtetuks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Kuna PPA ei teinud otsust tunnistada relvaluba kehtetuks, ei olnud alust kohustada kaebajat relvi ja laskemoona võõrandama. Vastustaja menetluses oli üksnes taotlus pikendada relvaloa kehtivust, mitte väljastada relvaluba.
3(6)
3-21-1388
6.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. Relvaluba on tähtajaline ja saab kehtida maksimaalselt viis aastat (RelvS § 34 lg 7). Relvaloa kehtivuse lõppedes lõpeb ka selle kehtivuse peatatus. Kaebaja relvaloa kehtivus lõppes 16.01.2020. Relva käitlemise õigus on seotud relvaloa olemasoluga (RelvS § 34 lg 2). Relvaloa kehtivuse lõppemisel pole relvaomanikul õigust relva käidelda ning ta on kohustatud relva ja selle laskemoona üle andma politseile (RelvS § 44 lg 1). Kui relvaomanik ei täida võõrandamiskohustust, siis RelvS § 44 lg 8 järgi tuleb relvad sundvõõrandada. Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal relvaloa kehtivuse lõppemisel (RelvS § 41 lg 1 p 1) relvaloa väljastamisega, kui esine RelvS §-des 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid (RelvS § 41 lg 9). Kaebaja suhtes esines relvaloa andmist välistav asjaolu (RelvS § 36 lg 1 p 8). See välistas ka relvaloa vahetamise. PPA-l ei olnud selles osas kaalutlusõigust. Samas on PPA piisavalt põhjendanud ka RelvS § 36 lg 4 p-s 3 nimetatud tingimuste täidetust.
7.Tallinna Halduskohus jättis 31.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal oli kaebaja kahtlustatav KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas ehk tervisevastases süüteos ning KarS § 418 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seostub tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemisega. RelvS § 36 lg 1 p 8 kohaselt ei saanud kaebajale anda relvaluba, sh ei olnud sellel alusel võimalik rahuldada kaebaja taotlust pikendada tema varasemat relvaluba (RelvS § 41 lg 9). Kaebajal tuli oma relvad võõrandada (RelvS § 44 lg 6). Kaebajale võis keelduda relvaloa andmisest ka RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel. Vaidlustatud haldusakti põhjendused on piisavad ja veenvad. PPA ei teinud olulisi kaalumisvigu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kaebajale keelduti relvaloa väljastamisest kahel alusel, kuid RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamist ei ole kohus üldse sisuliselt hinnanud. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebusele lisatud 8 lk pikkuse dokumendi, milles kaebaja esitas põhjalikud selgitused kõigi vaidlustatud haldusaktis märgitud juhtumite kohta. Pole arvesse võetud, et mitmed iseloomustused olid kaebaja suhtes neutraalsed või positiivsed. Kui kohus neid väiteid sisuliselt ei hinda, puudub kaebajal võimalus kaitsta end PPA meelevaldsete ja subjektiivsete hinnangute eest. Vaidlustatud haldusakt põhineb n-ö külajuttudel, kuid selles antud hinnangud võivad takistada kaebajal relvaloa saamist tulevikus, kui kaebajat ei mõisteta talle esitatud kahtlustustes süüdi. Kohus pole hinnanud, kas PPA võis keelduda kaebajale RelvS § 36 lg 1 p 8 alusel relvaloa väljastamisest olukorras, kus kaebajale oli relvaluba juba antud. Kui vaidlustatud haldusakt tühistatakse, jääb kehtima varasem otsus peatada kaebaja relvaloa kehtivus. Selliselt ei teki kaebajal kohustust oma relvi võõrandada. Kaebaja sai relvad oma isalt ja neil on kaebaja jaoks emotsionaalne väärtus. Kaebaja soovib relvi säilitada, kuniks ta saab uuesti relvaloa ja võimaluse oma relvadega jahil käia.
9.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja relvaloa kehtivus on lõppenud. Hiljemalt relvaloa kehtivuse lõppemisel lõppeb ka relvaloa kehtivuse peatatus. Relvaloa kehtivuse lõppemisel ei ole õigust relva käidelda, relv ja selle laskemoon tuleb üle anda politseile (RelvS § 44 lg 1) ja relvad võõrandada (RelvS § 44 lg-d 6 ja 8). Relvade ja laskemoona võõrandamise kohustus on relvaloa vahetamisest 4(6)
3-21-1388 keeldumise automaatne järelm. RelvS võimaldab relvaluba vahetada loa omaja taotlusel relvaloa väljastamisega (RelvS § 41 lg 1 p 1). RelvS § 41 lg 9 koos sama seaduse § 36 lg 1 pga 8 kehtestab imperatiivselt relvaloa vahetamiseks relvaloa andmise keelu isikule, kes on kahtlustatav elu- või tervisevastase või tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos. Kaebaja suhtes alustati 08.02.2021 kriminaalmenetlust ja ta on kahtlustatav KarS §-de 121 ja 418 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. Kaebaja suhtes esineb relvaloa andmist välistav asjaolu. Loa vahetamise taotluse menetluses loa andmist välistava asjaolu ilmnemisel uue kehtivusega relvaluba ei väljastata (RelvS § 41 lg 9). PPA-l puudus õigus kaaluda relvaloa vahetamist ja uue kehtivusega relvaloa väljastamist olukorras, kus kaebaja suhtes esines relvaloa andmist välistav asjaolu. Kuna eeltoodust piisas relvaloa vahetamisest keeldumiseks, ei mõjuta täiendavalt märgitud keeldumise alus (RelvS § 36 lg 4 p 3) vaidlustatud otsuse õiguspärasust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.PPA teavitas 06.01.2023 e-kirjas, et X tunnistati Pärnu Maakohtu 05.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5763 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 ning KarS § 418 lg 2 p 2 järgi. E-kirjale oli lisatud kõnealune kohtuotsus. Ringkonnakohus võtab kõnealuse kohtuotsuse asja juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
12.Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2). RelvS § 34 lg 7 järgi on relvaloa kehtivusaeg kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg.
13.Kaebajale PPA 12.05.2015 otsusega antud relvaluba nr RL 771286 kehtis kuni 16.01.2020, s.o PPA 30.03.2021 otsuse tegemise ajal ei olnud kaebajal enam kehtivat relvaluba. Asjaolu, et PPA peatas 14.11.2018 otsusega relvaloa nr RL 771286 kehtivuse, ei mõjuta relvaloa üldist kehtivuse aega. Seega ei taastuks ka kaebuse rahuldamise korral relvaloa nr RL 771286 kehtivus, nagu kaebaja arvab, vaid PPA-l tuleks uuesti lahendada kaebaja 07.11.2019 taotlus.
14.Kaebaja esitas PPA-le 07.11.2019 taotluse pikendada relvaloa nr RL 771286 kehtivust. RelvS mõistes tähendas see taotlust vahetada senine relvaluba uue vastu seoses relvaloa kehtivuse lõppemisega, sest relvaloa kehtivuse pikendamist ei ole RelvS-s ette nähtud. RelvS § 41 lg 1 p 1 kohaselt vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal, kui lõppeb loa kehtivus. Selleks tuleb relvaloa omajal esitada PPA-le kirjalik avaldus koos RelvS § 41 lg-s 3 nimetatud dokumentidega vähemalt kuu aega enne relvaloa kehtivuse lõppemist (RelvS § 41 lg 6 p 1). RelvS § 41 lg 9 kohaselt relvaluba väljastatakse, kui ei esine RelvS §-des 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.
15.Pole vaidlust, et kaebaja suhtes alustati 08.02.2021 kriminaalmenetlust ja ta oli vaidlustatud haldusakti andmise ajal kahtlustatav KarS §-de 121 ja 418 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, s.o elu või tervise vastases ning tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos. RelvS § 36 lg 1 p 8 kohaselt tuli PPA-l sellises olukorras keelduda kaebajale relvaloa andmisest. PPA selgitab õigesti, et tal ei olnud keelduva otsuse tegemisel kaalutlusõigust.
16.Relvaloa kehtivuse lõppemise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada RelvS § 63 lg 2 p-des 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist RelvS § 63 lg 2 p 2 alusel RelvS-ga kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud erikonfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon (RelvS § 44 lg 6). Ka nende normide kohaldamisel ei olnud PPA-l kaalutlusõigust. Kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja RelvS § 44 lg-s 6 ettenähtud tingimustel võõrandanud, tuleb hoiule antud relv või 5(6)
3-21-1388 laskemoon sundvõõrandada (RelvS § 44 lg 8). Sundvõõrandamine toimub õiglase ja kohese hüvitise eest (RelvS § 6).
17.Ainuüksi eeltoodud põhjustel on PPA õigesti keeldunud kaebajale relvaloa andmisest ja kohustanud kaebajat relvad ja selle laskemoona võõrandama. Seega pole tähtsust, kas relvaloa andmisest võis keelduda ka RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel, ning ringkonnakohus ei hinda sisuliselt, kas vaidlustatud haldusaktis tehtud etteheited kaebaja käitumisele on põhjendatud.
18.Ringkonnakohus märgib PPA 30.03.2021 otsuses toodud alternatiivse keeldumise aluse kohta siiski järgmist. PPA-l on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel kaalutlusõigus otsustada, kas olukorras, kus isiku puhul on tuvastatud käitumine enda või teiste isikute turvalisust ohustaval viisil, tuleb temale relvaloa andmisest keelduda. Selle normi mõte on ennetada ohtu ning kaitsta seeläbi inimeste elu, tervist ja turvalisust. Sellele vastandub relvaloa taotleja vaba eneseteostuse õigus. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on eelkõige oluline tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale kehtiva karistatuse. Siin peetakse silmas laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse. Et tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes, ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lg 4 p 3 tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes, vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsus nr 3-21-2047, p-d 10 ja 11 ning seal viidatud lahendid; Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2022 otsus nr 3-21-797, p-d 8 ja 9).
19.Kuna ohuprognoos võib ajas muutuda, ei välista PPA 30.03.2021 otsuses antud hinnang tingimata kaebajale relvaloa andmist tulevikus. Kaebajale relvaloa andmise välistab aga asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud KarS §-des 120, 121 ja 418 sätestatud kuritegude toimepanemise eest (vt RelvS § 36 lg 1 p 6, alates 15.03.2023 kehtivas redaktsioonis).
20.Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi menetlusosalise enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.