Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

1-17-8498 Eestisse toimetamiseks. Järgmisteks istungiaegadeks määras kohus 17., 18. ja 19. aprilli ning vaidluste päevaks 5. mai 2017.

1-17-8498

1-17-8498

1-17-8498 aegumistähtaja möödumise tõttu ning KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 alusel KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kohus jätkas kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 1 järgi. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli 2012. aasta jaanuari deklaratsioon esitatud

1-17-8498 tähtaja kulgemine. 14. detsembri 2021 seisuga on S. Soeson olnud teadmatuses oma saatusest 9 aastat 3 kuud ja 4 päeva. Varem ei olnud kohtuistungeid võimalik läbi viia videosilla vahendusel, sest Poola andis selleks nõusoleku alles 2020. aasta septembris. Seoses S. Soesoni vahistamisega Poola Vabariigis ei ole rohkem kui 5 aasta jooksul toimunud ühtegi sisulist kohtuistungit. Praeguseks on menetlusaeg olnud ilmselgelt ebamõistlik, mistõttu ei ole vaja EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumise tuvastamiseks üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagida. Kriminaalasi, sealhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses on mahukas ja keskmisest keerukam. See väide tugineb lisaks kohtulikul arutamisel uuritud tõenditele ka asjaolule, et sama kohtu koosseis on teinud kahe süüdistatava osas otsuse üldmenetluses. Mahukus ja keerukus on seisnenud selles, et kuritegelikku ühendusse kuulumise tuvastamiseks on vaja tuvastada maksukuritegude toimepanemine või nendele kaasaaitamine ühenduse liikmete poolt, sest süüdistuse kohaselt oli ühenduse tegevus suunatud KarS § 3891 lg 2 järgi kuritegude toimepanemisele. S. Soeson ei tunnistanud end ka süüdi. Süüdistatav, tema kaitsja ega menetlejad ei ole viivitanud kriminaalasja lahendamisega. S. Soesoni suhtes ei ole saanud kriminaalasja lõpule viia tema vahistamise tõttu 2016. aasta septembris Poola Vabariigis. Poola on nõus S. Soesoni ajutiselt loovutama alles pärast Poolas toimuvate kriminaalmenetluste lõppemist, sh mõistetavate karistuste ärakandmist. Kuni

1-17-8498 2.4 Maakohus leidis, et S. Soesoni kaitsjale Alar Salule tuleb osutatud õigusteenuse eest hüvitada koos käibemaksuga 57 368.33 eurot. Kuivõrd kohus lõpetas S. Soesoni suhtes menetluse KarS § 22 lg 3 – 3891 lg-te 2 ja 3 järgi aegumise tõttu ning KarS § 255 lg 1 järgi menetluse mõistliku aja möödumise tõttu, määras kohus, et S. Soesonile tuleb hüvitada tema poolt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu. S. Soeson taotles kriminaalmenetluse lõpetamise korral õigusabiteenuse eest valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muude kulude hüvitamist riigi poolt järgmiselt: 306 730,73 eurot A. Salu osutatud teenuste ja kulu eest ning 2937,18 eurot Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo poolt osutatud teenuste eest. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo poolt osutatud teenuste puhul pidas maakohus vajalikuks ja mõistlikuks kuluks 1833 eurot (16 tundi 40 minutit). Tark Grunte Sutkiene Advokaadibüroo arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvalt on kriminaalasjas osutatud õigusteenuse puhul advokaadi tunnitasuks 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus luges tunnitasu suuruse mõistlikuks. Arvetel olevatest spetsifikatsioonidest nähtuvalt on osutatud teenust ajal, mil S. Soeson oli vahistatud kriminaalasjas nr 11930000661. Kohus ei lugenud vajalikeks kuludeks, mida peab hüvitama riik, kohtumisi S. Soesoni abikaasaga, Tallinna Vangla direktorile taotluse koostamist, büroosiseseid nõupidamisi ning 28. detsembri 2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtus esindamisega seonduvaid kulusid seoses elektroonilise valve kohaldamisega (kohtute infosüsteemist ei nähtu sel kuupäeval elektroonilise valvega seonduva istungi toimumist). Taotluse kohaselt on kaitsja A. Salu asunud kaitseülesandeid täitma sisuliselt kohe pärast S. Soesoni vabanemist kohtulikul eeluurimisel, s.o märtsis 2013. Kokku oli lepitud nn paketivõi tükihind 300 000 eurot. Pärast S. Soesoni vahistamist Poolas on sõlmitud leping kolmanda isiku, Boriss Bergi vahendusel ning lepingu aluseks olid samad tingimused. Taotlusele on lisatud Tasakaal Invest OÜ menetluskulude nimekiri/arve ja kliendileping B. Bergiga. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus peab võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust (RKKKo 1-19-4422 p 25). Kaitsja A. Salu poolt S. Soesonile osutatud õigusabi teenuse tunnihinnaks on märgitud 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellist tunnitasu on Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerinud väga harvadel juhtudel ja sedagi alles viimasel ajal. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et suurem koormus langes kuni 2016. aasta sügiseni, pidas kohus kaitsja ühe töötunni mõistlikuks hinnaks 125 eurot. Kohus leidis, et kriminaalasja saab hinnata mahukaks (16 köidet ja 25 asitõendite köidet, kaheksa süüdistatavat, seoses tagaotsimisega eraldatud ML puudutav materjal). Süüdistatavate tegevus oli niivõrd tihedalt omavahel seotud, et ilma kriminaalasja tervikuna läbi töötamata ei oleks olnud võimalik aru saada, analüüsida ja hinnata S. Soesoniga seonduvat. Taotluses märgitud ajakulu dokumentaalsete tõendite kogumisele ja nende uurimisele pidas kohus siiski ülepaisutatuks. Kohus pidas mõistlikuks ajakuluks 200 tundi.

1-17-8498 Kohus leidis, et ka ajakulu dokumentide koostamisele (nt kaitseakt, avakõne teesid, määruskaebused) on ülepaisutatud. Kaitseakt on kokku seitsmel lehel, avakõne teeside esitamine võttis kohtuistungil aega seitse minutit, ühtegi määruskaebust (vähemalt kohtuliku arutamise ajal) ei ole selles kriminaalasjas A. Salu esitanud. 2016. aastal esimese astme kohtus kriminaalasja arutamisel esitatud kirjalikud taotlused on esitanud S. Soeson. Valitud kaitsja poolt on määruskaebemenetluses (Maksu-ja Tolliameti määruskaebus Harju Maakohtu 27. mai 2016 määrusele S. Soesoni vastu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise kohta) esitatud kahel lehel kaitsja seisukoht, milles oli sisulisi põhjendusi pool lehekülge. Kohus luges dokumentide koostamise ajakuluks kokku 10 tundi. Maakohus kontrollis kohtuistungite toimumisi ja neile kulunud aega, sh aega lõunapausideks, ning sai arvestuslikult ajakuluks kokku 113 tundi. Sisulisi kohtuistungeid oli kokku 21, millest seitsmel istungil esitas prokurör süüdistusaktis nimetatud kirjalikke tõendeid ja alates

1-17-8498 olla isik, kes süüdistatava eest on õigusteenuse eest kaitsjale tasunud või tasub tulevikus. Seetõttu mõistis kohus kindlaksmääratud kulu riigilt välja S. Soesoni kasuks. 2.5 S. Soesoni taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. Nimelt esitas S. Soeson 26. mail 2016 maakohtule kahju hüvitamise taotluse kriminaalasjas nr 1-15-4671 (1193000066). Taotluses palus S. Soeson välja mõista Eesti Vabariigilt:

1-17-8498 KarS § 22 lg 3 – 3891 lg-te 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses lõpetab kohus kriminaalmenetluse küll aegumise tõttu, kuid iseenesest haakub see mõistliku menetlustähtaja möödumisega. S. Soeson on ise 17. märtsi 2021 kohtuistungil taotlenud kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlustähtaja möödumise või aegumise tõttu. Seega on S. Soeson andnud nõusoleku menetluse lõpetamiseks. SKHS-i kohaselt ei võimalda ebamõistlik menetlusaeg kahju hüvitamist seoses vahistamisega. Seetõttu jättis kohus S. Soesoni taotluse vahistamisega seotud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kriminaalasja lõpetamisel KarS § 255 lg 1 järgi mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu puudub alus hüvitada kahju seoses S. Soesoni vahistamisega (kaebuses alusetult vabaduse võtmisega), sh vahistamisega ära jäänud reisi hüvitamist. Puutuvalt S. Soesoni taotlusesse hüvitada talle elektriseadmete (teler, veekeedukann, elektrilamp) omastamisega tekitatud kahju, selgitas maakohus, et sõltumata süüasja lõpptulemusest saab nõuda kahju hüvitamist üksnes siis, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja tekitab seeläbi kahju (SKHS § 7 lg 1). Kohus leidis, et isegi kui Tallinna Vangla oleks süüdi selles, et taotluses nimetatud elektriseadmed jäid S. Soesonile tagastamata, tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata, sest SKHS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju põhjustajaks olla üksnes kriminaalasja menetleja. Tallinna Vangla ei olnud kriminaalasjas nr 1193000066 menetlejaks. Seoses S. Soesoni taotlusega hüvitada kriminaalmenetluse algatamisele eelnenud perioodil seoses KarS § 255 kontrollimiseks alustatud menetlusega tekitatud lisakulud, märkis maakohus, et S. Soeson ei ole põhjendanud, kuidas on varasemad Rahapesu Andmebüroo ametnike kontrollid seotud kriminaalasjaga. Kriminaalasjas nr 1193000066 heidetakse S. Soesonile ette kaasaaitamist MK-le ja juriidilisele isikule X OÜ maksukuriteo toimepanemisele ning kuulumist kuritegelikku ühendusse, mille eesmärk oli maksukuritegude toimepanemine. S. Soeson saab nõuda SKHS-i alusel sellise kahju hüvitamist, mis on otseselt seotud kriminaalasja menetlemisega, mitte üldiselt kõigi tema suhtes läbiviidud menetlustega. Maakohus jättis rahuldamata ka S. Soesoni taotluse hüvitise saamiseks läbiotsimise aktis kirjeldamata kuldmüntide ja Rolex kella eest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus S. Soesoni elukohas läbiotsimine 10. septembril 2012. S. Soeson vabanes vahi alt 8. märtsil 2013. Alles 26. mail 2016 esitatud taotluses andis ta teada, et läbiotsimise käigus on tema elukohast kadunud kuldmündid ja Rolexi kell. Juhul, kui S. Soeson avastas vahi alt vabanedes nende esemete kadumise, saanuks ta teavitada sellest menetlejat kohe, esitada kuriteoteate. Maakohus möönis, et on isiku valik, kuidas oma õigusi kaitsta, kuid aastaid hiljem on kallihinnaliste kuldmüntide ja Rolex kella olemasolu või nende kadumist uurida tunduvalt keerulisem kui pärast mõne kuu möödumist. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid kuldmüntide ja kella olemasolu kohta.

Määruskaebused

Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Soeson ja tema kaitsja A. Salu.

1-17-8498 3.1 S. Soesoni esialgne määruskaebus saabus 18. jaanuaril 2022. Selles kaebuses taotleb S. Soeson maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, v.a menetluse lõpetamise osas. Ühtlasi märgib, et ei ole vaidlustatavat määrust veel kätte saanud. S. S. Soeson märgib, et on saatnud oma taotluse või kaebusega seoses kohtule tõendeid, kuid talle teadaolevalt ei ole need kohtuni jõudnud. Ta leiab, et kuna arestimaja on kirjad registreerinud, tuleks lugeda kohus need kätte saanuks. S. Soeson leiab, et sellest tulenevalt ei oleks tohtinud tema tõendeid täielikult tähelepanuta jätta. S. Soesoni väitel on ta saatnud kohtule taotlused 8. veebruaril 2021, 12. aprillil 2021, 11. juunil 2021, 21. juunil 2021, 3. juulil 2021 5. juulil 2021, 8. juulil 2021, 14. juulil 2021, 6. augustil 2021, 13. augustil 2021, 15. augustil 2021, 27. augustil 2021, 1. septembril 2021, 2. septembril 2021, 13. novembril 2021. Lisaks sellele on loetelus taotlusi, mille saatmise kuupäev puudub või on ebaselge. S. Soeson heidab ette, et jätkuvalt rikutakse tema kaitseõigust ja vähendatakse tahtlikult pankrotivara. Talle ei anta toimikutele juurdepääsu ega võimaldata koopiate tegemist. Ka ei ole tal võimalik saada kokku oma kaitsjaga. Kohus pole võtnud seisukohta või on jõudnud valele järeldusele taotluste puhul, mis puudutavad • põhiõiguste rikkumist; • hüvitise määramist seoses vahistamisega Poolas (S. Soesoni väitel on tema vahistamine ebaseaduslik, tema kinnipidamistingimused ei ole vastanud nõuetele; talle ei võimaldatud arstiabi; samuti on talle tekitatud kahju sellega, et vahistamise tõttu on jäänud väiksemaks tema pensioniõiguslik staaž, ta ei ole saanud täita oma laste ülalpidamise kohustust); • pankrotivara väärtuse vähenemist (vara väärtuse vähenemine on tingitud sellest, et kui S. Soeson 2016. a vahistati, kaotas ta kontrolli oma vara üle); • ametnike omavoliga tekitatud kahju hüvitamist; • Eesti Vabariigi uurimisorganite pahatahtlikkust, mis seisneb kriminaalmenetluse üleandmises Poolale; • erinevaid menetlusdokumente S. Soeson leiab, et kohus on jätnud alusetult rahuldamata vara hüvitamise taotluse. Omand on puutumatu ja püha. Läbiotsimise eest vastutab ametnik. Läbiotsimisel osalenud ametnikest kolm on vallandatud altkäemaksu võtmise ja kolmandatele isikutele jälitustoimingu kohta info edastamise eest. S. Soesoni hinnangul näitab see, et süsteem on mäda. Ta leiab, et sest tulenevalt peaks kohus lugema tema väited kadunud asjade kohta usaldusväärseks. Ta märgib, et arestimaja töötajate poolt talle kuuluvate elektriseadmete hävitamise näol on tegemist omandi konfiskeerimisega, milleks peab olema seaduslik alus. Maksuameti poolt võetusega võetud esemete kohtutäiturile edastamise näol ei ole tegemist seadusliku tegevusega – võetuse teel saadud asjad tuleb tagastada, tunnistada asitõendiks või konfiskeerida. Veel heidab S. Soeson ette, et maksuamet hoidis raamatupidamisdokumente põhjendamatult kaua enda käes. Tegemist on ametivõimu kuritarvitamisega, mille tõttu ettevõtte tegevus seiskus.

1-17-8498 Veel soovib S. Soeson esitada kahjunõude seoses Rahapesu Andmebüroo tegevusega. Sellega seoses palub S. Soeson välja nõuda kõik teda ja tema ettevõtet puudutavad Rahapesu Andmebüroo kontrollitoimikud. S. Soesoni väitel andis Eesti menetluse Poolale üle ja Poolas pikendati tema vahistamist Eestis välja antud Euroopa vahistamismääruse tõttu. S. Soesoni väitel piirati tema põhiõigusi sellega, et pärast tema vahi alt vabastamist 8. märtsil 2013 kohaldati tema suhtes elukohast lahkumise keeldu. Tegemist oli alusetu põhiõiguse piiranguga, sest sel ajal ei viidud läbi ühtki menetlustoimingut. 3.2 Ringkonnakohus sai 1. märtsil 2022 S. Soesoni täiendava määruskaebuse. S. Soeson märgib selles, et sai vaidlustatava maakohtu määruse kätte 15. veebruaril 2022. S. Soeson vaidlustab maakohtu määrust, paludes sõnastada määrus selliselt, et kohus: 1) lõpetab KrMS § 199 lg-te 1 ja 2 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse KarS § 3891 lg-te 2 ja 3 – § 22 lg 3 järgi aegumistähtaja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja fair trial põhimõtte eiramise tõttu ning mõistab ta esitatud süüdistuses õigeks. 2) lõpetab KrMS § 2742 lg ja § 2052 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse KarS § 255 lg 1 järgi menetluse mõistliku aja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja fair trial põhimõtte eiramise tõttu ning mõistab ta esitatud süüdistuses õigeks. 3) lõpetab KrMS § 199 lg-te 1 ja 2 alusel tema suhtes kriminaalmenetluse KarS § 201 lg 1 järgi aegumistähtaja möödumise, kaitseõiguse rikkumise ja fair trial põhimõtte eiramise tõttu ning mõistab ta esitatud süüdistuses õigeks. 4) tühistab Harju Maakohtu 1. märtsi 2017 määrusega tema suhtes kohaldatud vahistamise kaitseõiguse rikkumise ja fair trial põhimõtte eiramise tõttu alates määruse koostamisest, s.o

1-17-8498 pankrotivara vähenemisega; Tallinna Vanglas kasutatud ebaseaduslike uurimismeetoditega; ebaseaduslike menetlustoimingutega, mis puudutavad menetluse üleandmist Poolale; laste võõrutamisega temast ja sellega, et ta pole saanud lastele elatist maksta; elukohast lahkumise keeluga; pensioniõigusliku staaži saamata jäämisega; ebaseadusliku vabaduse võtmisega; Schengeni direktiivi kohaldamata jätmisega; tervise kahjustamise ja arstiabita jätmisega; S. Soesoni ajakirjanduses kurjategijana käsitlemisega; Rahapesu Andmebüroo kontrolliga. S. Soeson leiab, et rikutud on tema põhiõiguste miinimumstandardeid. Ta märgib, et enne vahistamise otsustamist peab kohus kontrollima, kas on piisavalt tõendeid õigustamaks vahistamist. Kohus peab kontrollima faktilisi asjaolusid ja kuulama ära süüdistatava arvamuse. Pooltel on õigus tutvuda iga vahistamise aluseks oleva dokumendiga ja anda selle suhtes arvamus. S. Soesoni väitel ei ole talle alates vahistamismääruse väljastamisest tagatud õigust advokaadiga ega võimaldatud tutvuda materjalidega ja anda esitada nende suhtes oma seisukoht. Ka ei ole ta saanud suhelda oma lastega. Põhiõiguste miinimumstandardite rikkumisega tekkis reaalne kahju pankrotivara vähenemise tõttu. Kuna tema suhtlemist advokaatidega piiratakse, läks mööda pankrotivara tagasinõudmise tähtaeg. Kuna tema pankrotivara vähenemine on tingitud tema kaitseõiguse omavolilisest ja tahtlikust rikkumisest, tuleb taastada varasem olukord. S. Soeson leiab, et prokuratuur korraldas tema vahistamise Poolas, kuna ta osales kohtumenetluses aktiivselt. Eesti Vabariik menetleb kriminaalasja paralleelselt Poola Vabariigiga ja keeldub kriminaalmenetlust lõpetamast. Poola Vabariigis peetavas kriminaalmenetluses ei ole tema süüdistatava õigused tagatud. Eesti Vabariigis välja antud Euroopa vahistamismäärust kasutatakse Poolas tema vahi all pidamise pikendamiseks. S. Soesoni hinnangul tuleneb eelnevast menetleja süüline käitumine, mille tagajärjed on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses. Lisaks heidab S. Soeson prokuratuurile ette, et prokuratuur on eelnevalt menetlenud kriminaalasja Rahapesu Andmebüroo haldusmenetluse raames. Kohus on jõudnud valele järeldusele leides, et pole teada, kas oleks jõutud õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuseni. Põhiõigusi võib piirata vaid menetluses, mis päädib süüdimõistva kohtuotsusega. Süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel tuleb tekitatud kahju ja kannatused hüvitada.

1-17-8498 Vale on ka kohtu seisukoht, et Tallinna Vanglal puudub süü. Kohtu kohustus on tagada inimväärikad tingimused ja vara säilimine, sest vabaduse piiramine toimub kohtumääruse alusel. Kohus on jõudnud väärale järeldusele seoses Rahapesu Andmebüroo ametnike tegevusega. Rahapesu Andmebüroo ametnikud on lasknud S. Soesoni vara arestida, teinud tema kohta päringuid teistesse riikidesse, saatnud regulaarselt päringuid pankadele. Samuti on väär kohtu järeldus kuldmüntide ja Rolexi kella kohta. S. Soeson kordab väidet, et läbiotsimisega seotud ametnikud lekitasid jälitustegevusega seotud informatsiooni ja tegelesid koos Rahapesu Andmebürooga ebaseadusliku jälitustegevusega. Need ametnikud vahetasid jälitustegevusega saadud informatsiooni müümise tõttu ametit. Seega ei ole tegemist puhta mainega ametnikega. Rolexi kella olemasolu nähtub Rahapesu Andmebüroo kontrolltoimikutest, sest 750o prooviga kell oli tehingutes etaloniks. S. Soeson avaldab arvamust, et prokuröri või politseiametniku vastu kriminaalasja alustamise taotlemine ei anna tulemust. Tihti määratakse prokurör kohtunikuks, et vältida vastutust. S. Soesoni väitel esitati tema vahistamise taotluses valeandmeid. S. Soeson leiab, et tema kaitseõigust on oluliselt rikutud sellega, et talle ei ole tagastatud andmekandjaid ja tal pole võimalik esitada oma tõendeid. S. Soeson leiab, et kohus oleks pidanud ta KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõistma, sest KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegu on aegunud. Veel märgib S. Soeson, et kriminaalasjas nr 1-17-8498 süüdistatakse teda vara omastamises, kuid prokurör ei ole arvestanud tema eraisiku pankroti väljakuulutamisega. Seega oleks EB pidanud esitama nõudeavalduse pankrotihaldurile. Kuna ta seda ei teinud, ei ole nõuet ega ka omastamise koosseisuelemendiks olevat varalist kasu. Ühtlasi leiab S. Soeson, et omastamine on aegunud. Veel väidab ta, et hoopis EB on talle võlgu. S. Soeson leiab, et kaitsja taotletud tasu 306 730,73 eurot ja kuluhüvitis 2937,18 eurot on õigustatud. S. Soeson väidab, et tal on tekkinud õigusabikulusid veel 1,7 miljonit eurot. Seejärel märgib S. Soeson aga, et ta menetluskulud on 4 309 163,70 eurot. 3.3 Kaitsja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus lõpetas S. Soesoni suhtes kriminaalmenetluse KarS § 255 lg 1 järgi menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samuti vaidlustab kaitsja valitud kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt välja mõistetud tasu suurust ja väljamakse viisi ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise rahuldamata jätmist. 3.3.1 Kaebuses märgitakse, et S. Soeson taotleb KarS § 255 järgi esitatud süüdistuses enda õigeksmõistmist või selles osas kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. S. Soeson on seisukohal, et talle etteheidetava teise astme kuriteo aegumisega lõpetamisel ei saa teda süüdistada kuritegelikku ühendusse kuulumises. Seda eelkõige seetõttu, et talle etteheidetava teise astme kuriteo osas on kriminaalmenetlus lõpetatud ilma süüdimõistva otsuseta. Elik S. Soeson ei saanud kuuluda kuritegelikku ühendusse, mille tegevus on suunatud

1-17-8498 teise astme kuritegude toimepanemisele, mida S. Soeson pole toime pannud. Menetluslikult toetab seda taotlust KarS § 255 järgi esitatud süüdistusest tingimuslik loobumine ning asjaolu, et süüdistusakti kohaselt puudus kuritegelikul ühendusel looja, juht ja liikmete värbaja. Asjast eraldatud MK kriminaalasjas ei heideta kohtuotsusest nähtuvalt talle ette KarS §-s 256 sätestatud käitumist. Seega ei ole väidetavat kuritegelikku ühendust loodud, seda pole juhitud ning sinna pole värvatud liikmeid. Kaitsja märgib lisaks, et KrMS § 2052 võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist üksnes kohtueelses menetluses Riigiprokuratuuri nõusolekul. Kohtueelne menetlus on ammu lõppenud, samuti puudub Riigiprokuratuuri nõusolek. 3.3.2 Kaitsja palub ümber arvestada tema töötunnid. Kaitsja selgituste kohaselt on tema töö maht olnud kokku 1084 tundi. Mõistlikuks tunnihinnaks peab kaitsja 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 p-le 14, milles peeti juba 2014. aastal õigusteenuse osutamisel mõistlikuks kuni 153 (ilma käibemaksuta) euro suurust tunnitasu. Kuigi tegemist on tsiviilkolleegiumi lahendiga, käsitab see siiski üldist õigusteenuse osutamise turuhinda. Pea samal ajal on kriminaalkolleegium pidanud mõistlikuks tunnihinnaks õigusteenuse osutamisel kuni 177 eurot (ilma käibemaksuta). Tähelepanuta ei tohi jätta ka inflatsioonitaseme tõusu ja asjaolu, et kaitsja pole kogu menetluse vältel tasu saanud. Kaitsja peab Riigikohtu suuniseid arvestades 2015-2016. aastate turu- ja kohtupraktikapõhist 150 euro suurust tunnitasu mõistlikuks ning palub menetluskulude/valitud kaitsjale makstud tasu suurus arvestada selle põhjal. Kaitsja möönab, et lähtus menetluskulude arvestamisel kohtuistungite aja arvutamisel AET-s märgitud kohtuistungile planeeritud ajast. See tulenes eelkõige asjaolust, et kõikide kohtuistungite protokollid polnud nähtavad, millest johtuvalt puudus täpse ajaarvestuse kohta ülevaade. Arvestades mh eraldi ka toimunud kokkuleppemenetlust, sellele eelnenud läbirääkimisi ja näiteks aega, millal nö oodati videosilda Poola Vabariigiga, tuleb pidada kohtuistungite toimumise arvestuslikuks ajaks kokku 219 tundi ning sellest johtuvalt ettevalmistuse ajaks 44 tundi (koefitsiendiga 0,2, s.o samaselt kohtumääruses). Seega moodustub kohtuistungite ja nendele ettevalmistamise aeg kokku ajakulu 263 tundi. Kaitsja peab asjakohatuks maakohtu määruses toodut, justkui poleks istungi protokollidega tutvumine enne süüdistatava suhtes kohtuvaidluste toimumist vajalik. Protokollidega nö reaalajas tutvumine on eriti oluline ristküsitluste läbiviimisel, samuti dokumentaalsete tõendite esitamise voorus nende jälgimisel. Ka ei saa kaitsja jätta tähelepanuta kohtumäärusi või muid menetluslikke dokumente (sh Poolast ja poolakeelseid), millistesse süüvimine võtab aega. Juhul, kui kohus ei soostu nimetatud menetlusdokumentide mahu järgi kaitsja ajaarvestusega, hindab kaitsja kirjeldatud dokumentide tutvumiseks/läbitöötamiseks 62 tundi. Kohtueelses menetluses kogutud materjale esitas prokuratuur toimikute näol kokku 15 233 lehekülge, sh hoomamatu tsiviilhagi. Pärast kaitsja taotlust esitati toimikust eraldatud ning täiendavad materjalid, mida oli pea kaks tuhat lehekülge. Üksnes kaitsestrateegia koostamise ning kaitseakti ja süüdistuse kohta kaitsja arvamuse ettevalmistamiseks on vältimatult vajalik tutvuda kõigi süüdistuse poolt esitatud materjalidega. Kaitsjal kulus prokuratuuri poolt esitatud materjalide läbitöötamiseks 253 tundi.

1-17-8498 Kohtumenetluse ettevalmistamiseks, kaitsestrateegia elluviimiseks, sh kaitseakti koostamiseks, avakõne ettevalmistamiseks, samuti kohtus uuritavate tõendite usaldusväärsuse kontrolliks palusid kaitsjad S. Soesonil esitada omapoolseid tõendeid, mis võivad tema süüd välistada. Tulenevalt asjaolust, et S. Soeson tegutses täiesti iseseisvalt ja eraldi kõikidest teistest kohtualustest, oli kohtueelses menetluses otseselt temaga seotud materjalide hulk võrreldes teistega marginaalne. Eeltoodust lähtuvalt esitas S. Soeson kaitsjatele enda hinnangul süüd välistavaid tõendeid hulgas, mida on võimalik mõõta 1,14 terabaidiga infoühiku mahu mõõdus. Seda on vähemalt 30 korda rohkem kohtueelses menetluses kogutud materjalist. Koos kaitsjate poolt dokumentide koostamisega (kaasa arvatud kohtueelses menetluses koostatud) kulus kaitsedokumentide koostamisele ja kaitsealuse dokumentide uurimisele/selekteerimisele kokku 506 tundi. Kaitsja märgib, et tema lapsuse tõttu on menetluskulude kaaskirjas taotletud menetluskulude väljamõistmist OÜ-le Tasakaal Invest. Samas palus kaitsja suulisel esitlusel menetluskulud välja mõista kaitsealuse kasuks ning kanda kaitsja A. Salu poolt osutatud õigusteenuse kulud Tasakaal Invest OÜ a/a-le nr EE777700771001548450 LHV pangas. Sellekohast tahteavaldust on kinnitanud 28. detsembril 2021 S. Soeson isiklikult ning tema tahteavalduse on tõestanud Poola Vabariigi advokaat AF. Kaitsja palub S. Soesoni kasuks välja mõistetud menetluskulud kanda Tasakaal Invest OÜ a/a-le LHV pangas. Määruskaebusele on lisatud S. Soesoni taotlus/kinnituskiri, milles ta palub selles kriminaalasjas tema kasuks välja mõistetud menetluskulud, sh valitud kaitsja tasu, kanda Tasakaal Invest OÜle. Ta selgitab, et A. Salu osutab talle kaitseteenust formaaljuriidiliselt küll isikuliselt, kuid majanduslikus mõttes Tasakaal Invest OÜ kaudu. Ta kinnitab, et ei ole Tasakaal Invest OÜ-le valitud kaitsjale tema teenuste eest midagi tasunud; samuti ei ole kaitseteenuste eest tasunud isik, kes on tema nimel pärast tema vahistamist Poola Vabariigis andnud A. Salule käsundi tema kaitsetegevuse teostamiseks. 3.3.3 Ühtlasi märgib kaitsja, et toetab S. Soesoni seisukohti seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustamisega.

tegi

mail

määruse,

millega

uuendas

Ringkonnakohus selgitas määruses, et kohus ei olnud saanud kinnitust, et S. Soeson on saanud ringkonnakohtu 17. märtsi 2022 määruse kätte. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul kindlust, et S. Soesonil oli olnud reaalne võimalus kirjalikus menetluses oma seisukohti ja taotlusi esitada. Sellest tulenevalt andis ringkonnakohus S. Soesonile kirjalike seisukohtade esitamiseks uue tähtaja, s.o 14 päeva määruse kättesaamisest, ning uuendas selleks KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel

1-17-8498 menetluse. Määruses selgitati, et kuupäeva, millal ringkonnakohus teeb teatavaks määruse, millega lahendab määruskaebused, saab ringkonnakohus määrata kindlaks alles siis, kui on saanud kinnituse, et S. Soeson on määruskaebemenetluse uuendamise määruse kätte saanud.

1-17-8498

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1-17-8498 möödumise tõttu lõpetada KrMS § 2052 sätestatud tingimusel, ei tähenda, et kohtumenetluses ei oleks üldse võimalik sel alusel kriminaalmenetlust lõpetada või et ka kohtumenetluses on nõutav Riigiprokuratuuri nõusolek. Kriminaalmenetluse kohtumenetluses lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu reguleerib KrMS § 2742 , mis annab kohtule õiguse menetlus lõpetada ega nõua Riigiprokuratuuri nõusolekut. KrMS § 2742 viitab KrMS §-le 205 2, kuid seda üksnes puutuvalt viimases nimetatud asjaoludesse (milleks on kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja mahukus, kriminaalmenetluse senine käik).

1-17-8498 hüvitamist. Kohtutoimikus on taotlused kohtuniku taandamiseks ja kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks (kd V; tl. 146, 147). Neid taotlusi maakohus 1. detsembri 2021 istungil käsitles. Süüdistatav ega kaitsja ei tõstatanud küsimust, et lahendamist vajaks veel rida kirjalikke taotlusi. Seoses menetluse lõpetamisega oli juttu vaid sellest, et kaitsja esitab menetluskulude hüvitamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tagas S. Soesonile ja tema kaitsjale reaalse võimaluse esitada taotlusi, mida nad vajalikuks pidasid. Esiteks seab väite, et suur hulk S. Soesoni taotlusi ei jõudnud maakohtuni, kahtluse alla fakt, et kohus on kaks S. Soesoni esitatud taotlust kätte saanud (seejuures väärib tähelepanu, et S. Soesoni määruskaebuse kohaselt on kohtul jäänud kätte saamata ka taotlused, mis on esitatud samal päeval kohtuni jõudnud taotlusega). Samas leiab ringkonnakohus, et juhul kui S. Soesoni Poola kinnipidamiskohast posti teel saadetud kirjad ei pruukinud jõuda Harju Maakohtuni, oleks saanud taotluse esitada kaitsja vahendusel. Kaitsja on 1. detsembri 2021 istungil teatanud kohtule, et nädal enne istungit kohtus ta S. Soesoniga Poola kinnipidamiskohas (kd V; tl. 148). Eelnevast tulenevalt on asjassepuutumatud S. Soesoni määruskaebustes esitatud väited ja taotlused, mis puudutavad tema kaitseõiguse rikkumisi, tema Poolas vahi all pidamise asjaolusid ja tingimusi, Poolas tehtud menetlustoimingutega talle tekitatud kahju (pankrotivara vähenemist ja väidetavat vara kaduma minekut) jms. Kirjalikku taotlust, milles oleks nendele argumentidele tuginedes taotletud kahju hüvitamist, maakohtule esitatud ei ole ja maakohus ei saanudki neid väiteid oma määruses käsitleda.

1-17-8498 Rolexi kell. Taotluses ei ole isegi täpsustatud väidetavalt kaduma läinud kella ja müntide andmeid, rääkimata sellest, et taotlusele oleks lisatud tõendeid, et S. Soesonil oleks need mündid ja kell üldse olnud. Samuti pole täpsustatud, kus need asjad olid ning millal avastas S. Soeson nende kadumise (nagu maakohtu määruses märgitud, tuli S. Soeson väitega, et sellised asjad läbiotsimisel kaduma läksid, välja alles 26. mail 2016 esitatud taotluses, kuigi läbiotsimine toimus 10. septembril 2012 ja vahi alt vabanes S. Soeson 8. märtsil 2013). Selle tuvastamiseks, et läbiotsimisel läksid kaduma kuldmündid ja Rolexi kell, ei ole piisav S. Soesoni määruskaebustes esitatud väide, et läbiotsimisel osalenud ametnikest kolm on vallandatud altkäemaksu võtmise ja kolmandatele isikutele jälitustoimingu kohta info edastamise eest.

1-17-8498 Sutkiene Advokaadibüroo tunnitasu 110 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohtu kogemuse põhjal on 150 eurot muutunud tavaliseks advokaadi tunnitasu määraks alles viimasel ajal. Praegusel juhul ei ole kaitsja advokaat ning tegemist ei ole karistusõiguse tippspetsialistiga (mida näitab kasvõi määruskaebuses esitatud väidete argumenteerituse ja põhjendatuse tase). Kaitsja argumenti, et ta pole terve menetluse vältel mingit tasu saanud, peab ringkonnakohus asjakohatuks. Kaitsja on osutanud S. Soesonile õigusabi lepingu alusel. Seega see, millal klient õigusabi eest maksab, on kliendi ja õigusabi osutaja omavaheline asi. Kohus ei lahenda praegu kaitsjale tasu maksmise, vaid kaitsealusele tal tekkinud õigusabikulude hüvitamise küsimust. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust lugeda mõistlikuks suuremat tunnitasu, kui luges maakohus. 19.2 Kaitsja vaidlustab maakohtu määruses olevat kaitsja töötundide arvestust, mille kohaselt luges kohus kohtuistungeile kulunud ajaks 113 tundi. Seejuures möönab kaitsja, et kohus on kohtuistungite aja arvutamisel lähtunud „AET märgitud kohtuistungile planeeritud ajast“. Kaitsja väidab aga, et kõikide kohtuistungite protokollid pole nähtavad. Lisaks leiab kaitsja, et arvestada tuleb veel kokkuleppemenetlust ja sellele eelnenud läbirääkimisi ning Poola Vabariigiga videosilla ootamise aega. Kokkuvõtvalt väidab kaitsja, et ajakulu oli kokku 219 tundi ehk 106 tundi kohtu arvutatust rohkem. Kaitsja väited jäävad aga üldsõnaliseks. Kuigi kaitsja väidab, et maakohus on jätnud osa istungeid arvestamata, pole kaitsja märkinud, millised kohtuistungid on kohus kaitsja hinnangul arvestamata jätnud. Samuti pole kaitsja näidanud ära, kuidas neist maakohtu arvestamata jäänud istungite ja muude toimingute ajakulust tulid kokku need 106 tundi, mille võrra on kaitsja väitel tema tegelik töö maht olnud maakohtu arvestatust suurem. Seega ei ole kaitsja väited, et maakohus on jätnud osa tegelikult tehtud tööd arvestamata, kontrollitavad ega anna alust ajakulu arvestuse muutmiseks. 19.3 Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka kaitsja etteheide, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kohtuistungi protokollidega tutvumisele kulunud aja. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungi protokollidega tutvumine võib olla vajalik ka nt ristküsitluse jaoks, nagu kaitsja määruskaebuses väidab. Sellega seoses tuleb aga märkida, et kuigi maakohus ei ole pidanud põhjendatuks eraldi ajakulu kohtuistungi protokollidega tutvumiseks, on kohus arvestanud ka istungiks ettevalmistamise ajakuluga. Istungiks ettevalmistamine hõlmab ilmselgelt ka ristküsitluseks ja muude tõendite uurimiseks ettevalmistamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määruse muutmiseks ka toimikuga tutvumise ajakulu puudutavas osas. Maakohus on möönnud seda, et kriminaalasja materjalid on mahukad: kohus on toonud välja, et toimik koosneb 16 köitest, millele lisandub 25 asitõendite köidet. Kohus pidas selle materjali läbitöötamiseks vajalikuks ajakuluks 200 tundi. Kui jagada see aeg kokku 41 toimiku vahel, jääb ühe köitega tutvumiseks veidi alla 5 tunni. Ringkonnakohus peab seda aega täiesti piisavaks, et selgitada välja olulisemad tõendid ning põhjalikumat süüvimist vajavad tõendid läbi töötada. 19.4 Kaitsja väitel vajasid läbi töötamist veel S. Soesoni poolt kaitsjale antud tõendid, mis olevat sisaldanud 1,4 terabaiti infot. See kaitsja väide on üldsõnaline ja tõendamata.

1-17-8498

19.5 Eelnevast tulenevalt ei anna kaitsja määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ka S. Soesoni õigusabikulu puudutavas osas. 19.6 Maakohus märkis määruses, et kuigi kaitsja taotles menetluskulude hüvitamist Tasakaal Invest OÜ-le, tuleb õigusabikulu hüvitis mõista välja S. Soesoni kasuks. Kaitsja märgib määruskaebuses, et menetluskulude hüvitise Tasakaal Invest OÜ kasuks väljamõistmise taotlemine oli tema eksitus. Ta taotleb, et õigusabikulude hüvitis mõistetaks välja S. Soesoni kasuks, kuid tasutaks S. Soesoni nõusoleku alusel Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele. S. Soeson on oma määruskaebuses seda taotlust toetanud. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsealusel on õigus taotleda, et õigusabikulude hüvitis makstaks kellegi teise pangakontole. Kuna S. Soeson on selleks soovi avaldanud, tuleb määrata, et maakohtu määrusega S. Soesoni kasuks välja mõistetud õigusabikulude hüvitis tuleb tasuda Tasakaal Invest OÜ arveldusarvele nr EE777700771001548450 LHV pangas.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.