Harju Maakohtu 1. septembri 2022. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Egert Lehtmaa suhtes Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsuse nr 20/140224 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 29 päeva
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Egert Lehtmaa (ik 38601140239) lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Egert Lehtmaa kaitsja Andres Simsoni määruskaebus Harju Maakohtu 1. septembri 2022. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Egert Lehtmaa saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 11.07.2022. a Harju Maakohtule Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud Egert Lehtmaa (sünd 14.01.1986) suhtes koostatud vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega. Tunnistuse kohaselt taotleb Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet Eesti Vabariigi kodaniku Egert Lehtmaa suhtes 27.10.2020. a tehtud ja 29.12.2020. a jõustunud Helsingi apellatsioonikohtu otsuse nr 20/140224 tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis.
2.01.09.2022. a toimunud kohtuistungil maakohtus leidis prokurör, et välisriigi kohtuotsust tuleb tunnustada. Kaitsja palus kohtuotsust mitte tunnustada. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu 1. septembri 2022. a määrusega tunnistati lubatavaks Egert Lehtmaa suhtes Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsuse nr 20/140224 täitmine Eesti 1(5)
1-22-4202 Vabariigis ning määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 73 eurot jäeti riigi kanda.
3.1.Maakohus märkis, et Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Egert Lehtmaa süüdi mõistetud raskes narkokuriteos, mis on KrMS § 4896 lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus KrMS § 50835 lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on KrMS §-s 4896 nimetatud süüteoga. Olenemata sellest on Eesti Vabariigis Egert Lehtmaa tegu kvalifitseeritav KarS 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. Eeltoodut arvesse võttes on Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsuse nr 20/140224 puhul täidetud KrMS § 50835 lg 2 alusel välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise üldtingimused.
3.2.Maakohus märkis ka, et kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Egert Lehtmaa andnud enda nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis, kuid KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole isiku nõusolek käesoleval juhul ka nõutav, sest tegemist on KrMS § 50836 lõikes 1 nimetatud isikuga. Nimelt on Egert Lehtmaa Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Lisaks on Soome Immigratsiooniameti 16.08.2019. a otsuse nr 921/440/2019 alusel Egert Lehtmaa kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 10-ne aasta pikkune sisenemiskeeld Soome (sisenemiskeeld hakkab kehtima sellest kuupäevast, mil Egert Lehtmaa lahkub Soomest ja Soome migratsiooniameti otsus on lõplik). Seega puudub Egert Lehtmaal õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks. Seega isegi juhul, kui Egert Lehtmaa alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Egert Lehtmaa KrMS § 50836 lg 1 p-s 2 märgitud isikuks. Järelikult ei ole Egert Lehtmaa nõusolek kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks nõutav.
3.3.Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei esine ka kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid KrMS § 50839, KrMS § 436, KrMS § 4896 lg 3 ega KrMS § 477 mõttes.
3.4.KrMS § 50844 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsuse tunnustamisel see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Egert Lehtmaale mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsusega karistuseks 1125 päeva ehk 3 aastat ja 1 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus, siis ei ületa Soome kohtuotsusega Egert Lehtmaale mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Egert Lehtmaale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele.
3.5.KrMS § 50845 lg 2 kohaselt karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Egert Lehtmaa on olnud käesoleva asja tõttu kinnipeetuna 10.04.2019-14.06.2019. a ja 30.08.201924.06.2020. a. Seega tuleb Egert Lehtmaa poolt kandmisele kuuluvast karistusest arvata maha 366 päeva vangistust ja tema ärakandmata karistuseks jääb 759 päeva vangistust ehk 2 aastat ja 29 päeva vangistust.
2(5)
1-22-4202 Määruskaebus
4.Harju Maakohtu 01.09.2022. a määruse peale esitas määruskaebuse Egert Lehtmaa lepinguline kaitsja Andres Simson, kes palub tühistada Harju Maakohtu 01.09.2022 määrus ning edastada asja materjal uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4.1.Kaitsja on seisukohal, et maakohtu menetluses toimus oluline ja Egert Lehtmaa kaitseõigust rikkuv viga. Nimelt ei tagatud kohtulahendi tunnustamise menetluses Egert Lehtmaale võimalust menetlusest sisuliselt ja reaalselt osa võtta. Egert Lehtmaad ei teavitatud Harju Maakohtu 01.09.2022 istungist. Kohtuistungist ei võimaldatud osa võtta ei temal endal ega ka tema huvisid Eesti Vabariigis lepingulises korras esindaval advokaadil. Egert Lehtmaa sai enda suhtes toimuvast kohtumenetlusest teada alles siis, kui temani jõudis vaidlustatav 01.09.2022 kohtumäärus.
4.2.KrMS § 43 lõike 3 kohaselt teavitab menetleja kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed. Antud juhul kohus seda ei teinud. Selle tulemusena ei olnud Egert Lehtmaa teadlik ka sellest, et talle määrati riigi õigusabi korras advokaat. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Kristina Isokoski ei võtnud temaga enne kohtuistungit samuti ühendust ega teavitanud teda sellest, et on määratud talle kaitsjaks. On lubamatu, et kohtuistungil osales riigi õigusabi korras kaitsja, kes ei olnud Egert Lehtmaad tema suhtes toimuvast menetlusest isegi teavitanud.
4.3.Põhiseaduse § 24 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Egert Lehtmaa on seisukohal, et otsuse tunnustamine ei ole antud juhul lubatav ning ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Seadus ei anna kohtule võimalust vaadata kohtuasja läbi ilma isiku osavõtuta, ilma et talle poleks istungi toimumisest isegi teatatud. Põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus. Sellist õigust on võimalik piirata vaid seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kui isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel. Nendel põhjustel on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kohtuasja läbivaatamisel rikuti oluliselt Egert Lehtmaa õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lõike 1 p 2 tähenduses. Antud juhul puudusid seaduslikud alused asja läbivaatamiseks ilma Egert Lehtmaa osavõtuta. Kaitsja taotleb KrMS § 384 lõike 3 ja § 341 lõike 1 alusel uut menetlust maakohtu teises kohtukoosseisus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning 3(5)
1-22-4202 ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
7.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega. Kõnealusel juhul on maakohtu otsustus kooskõlas seaduses sätestatuga. Kaitsja ei too esitatud määruskaebuses välja ühtegi sisulist argumenti ega vastuväidet maakohtu põhistusele seoses välisriigi kohtuotsuse lubatavaks tunnistamisega, st et käesoleval juhul oleks puudunud alus sellise menetlusotsustuse tegemiseks. Seega puudub selles osas alus täiendava seisukoha esitamiseks.
8.Kaebuse esitaja arvates seisnes maakohtu poole kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes selles (mis tingib väidetavalt maakohtu määruse tühistamise ja teises koosseisus uueks arutamiseks maakohtule saatmise), et kohtul puudus väidetavalt seaduslik alus asja läbi vaatamiseks isiku osavõtuta. Lisaks ei saanud menetluses osaleda isiku lepinguline kaitsja. Nimelt ei teavitatud kaebaja väitel Egert Lehtmaad kohtuistungist ja samuti ei teavitatud teda ka riigi õigusabi korras kaitsja määramisest. Selliste kaebuse väidetega seoses tuleb märkida järgmist. Egert Lehtmaa oli tegelikult teadlik riigi õigusabi korras kaitsja määramisest talle, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 08.08.2022. a riigi õigusabi määramise määrus Egert Lehtmaale samal päeval (08.08.2022. a kell 15.26) AET-s kätte toimetatud. Seega oli isik teadlik nii sellest, et talle oli määratud kaitsja välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse läbiviimiseks kui ka sellest, et kaitsja määrati põhjusel, et kohtule ei olnud teada, et isikul selles menetluses Eestis kaitsja juba oleks. Kuivõrd kaitsja osavõtt antud menetlusest on aga kohustuslik, määratigi talle riigi õigusabi korras kaitsja. Seega ei vasta tõele kaebuse väited, et kohus ei täitnud KrMS § 43 lg 3 nõuet, sest tegelikult oli isikule määrus kätte toimetatud ja isik oli seega teadlik nii toimuvast menetlusest kui ka sellest, et talle on kaitsja määratud. Siiski ei teavitanud Egert Lehtmaa maakohut sellest, et tal on antud asja menetluseks juba kaitsja olemas ja alles 16.09.2022.a pöördus lepingule kaitsja selle väitega maakohtu poole. Seega ei ole maakohus kuidagi takistanud isiku lepingulise kaitsja osavõttu menetlusest, maakohtule ei olnud lepingulise kaitsja olemasolu lihtsalt teada, kuivõrd Egert Lehtmaa maakohut sellest ka pärast 08.08.2022. a määruse kättesaamist ei teavitanud. Küll aga võttis kõnealusest menetlusest osa Egert Lehtmaale määratud kaitsja, mistõttu kaitsja osavõtt (mis oli kohustuslik) oli menetluses tagatud ja viited kaitseõiguse rikkumisele selles osas asjakohatud. Lisaks esines Egert Lehtmaa lepingulisel kaitsjal võimalus kaebemenetluse raames ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses oma seisukohti esitada ning kaebuse lepinguline kaitsja ka esitas.
9.Lisaks on õiguslikult asjakohatud ka kaebuse väited, et Egert Lehtmaal ei võimaldatud osa võtta istungist, kuigi vaid isiku osavõtul saanuks kaebuses toodu kohaselt asja arutada. Nimelt kaebuses toodud viide KrMS § 339 lg 1 p 2 rikkumisele seisneb tegelikult olukorras, kus kriminaalasja arutatakse süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest on kohustuslik. KrMS § 4899 ja 48910 kohaselt on välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik küll prokuröri ja kaitsja (isiku üleandmisel karistuse kandmiseks) osavõtt, kuid viidatud sätetest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu osavõtt antud asja arutamisest kohustuslik. Seetõttu puudus maakohtul seadusest tulenevalt kohustus isiku vältimatuks kaasamiseks menetlusse ja isiku teavitamata jätmist istungist maakohtule ette heita ei saa. Kaebuse etteheited on seega selles osas õiguslikult asjakohatud. Märkida tuleb sedagi, et tegelikult sai Egert Lehtmaa oma seisukoha antud küsimuses esitada eelnevalt, mil küsiti tema nõusolekut karistuse ületoomise kohta (millega 4(5)
1-22-4202 isik nõus ei olnud). Seega oli maakohtule Egert Lehtmaa seisukoht antud küsimuses tegelikult ka teada.
10.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.